Variation of the diminutive suffix -kEnE in Estonian runic songs

Kirjandus

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)

AES – Akadeemilise Emakeele Seltsi kogu

E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

VEEBIVARAD JA ELEKTROONILISED TÖÖRIISTAD

EE 2003 = Eesti Entsüklopeedia. Rannikumurre. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rannikumurre

EMK = Liina Lindström, Triin Todesk, Maarja-Liisa Pilvik, Eesti murrete korpus. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, 2022. https://datadoi.ee/handle/33/492

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ety

FA = FILTER andmebaas. Koost Maciej Janicki, Eetu Mäkelä ja FILTER projekti töörühm. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum.

FV = FILTER visualizations. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Eetu Mäkelä, Jukka Saarinen, Mari Sarv. Tööversioon. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://filter-visualizations.rahtiapp.fi

HSQL = Becker, Ansgar 2022. HeidiSQL (versioon 12.0) [tarkvara]. https://www.heidisql.com

Python Software Foundation 2023. Python 3.12. https://www.python.org

R Core Team 2022. R: a language and environment for statistical computing [tarkvara]. Vienna: R Foundation for Statistical Computing. https://www.R-project.org

Runoregi. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool (HELDIG), Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://runoregi.fi

KIRJANDUS

Argus, Reili 2008. Eesti keele muutemorfoloogia omandamine. Analüütiline ülevaade. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 19.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Arukask, Madis 2003. Jutustava regilaulu aspektid. 19. sajandi lõpu setu lüroeepiliste regilaulude žanr ja struktuur. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Arukask, Madis; Saar, Eva 2021. Deminutiivid idapoolsete läänemeresoome rahvaste animistlikus keelekasutuses. – Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 9–38. https://doi.org/10.3176/esa66.01

Balsys, Rimantas 2004. Deminutyvų paskirtis ir kaita liaudies dainose. – Vārds un tā pētišanas aspekti, nr 8, lk 50–57.

Beard, Robert; Szymanek, Bogdan (koost) 1988. Bibliography of Morphology, 1960–1985. (Library and Information Sources in Linguistics 18.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company. https://doi.org/10.1075/lisl.18

Bendix, Regina F.; Hasan-Rokem, Galit (toim) 2012. A Companion to Folklore. Chichester: Wiley-Blackwell. https://doi.org/10.1002/9781118379936

Bopp, Franz 1833. Vergleichende Grammatik des Sanskrit, Zend, Griechischen, Lateinischen, Litthauischen, Gothischen und Deutschen. Kd 1. Berlin: F. Dümmler.

Bystrov, Yakiv; Mintsys, Ella; Mintsys, Yuliya 2020. English diminutives in children’s literature: A case study of directive speech acts. – SKASE Journal of Theoretical Linguistics, kd 17, nr 5, lk 77–96.

Dressler, Wolfgang U.; Barbaresi, Lavinia M. 1994. Morphopragmatics: Diminutives and Intensifiers in Italian, German, and Other Languages. (Trends in Linguistics. Studies and Monographs [TiLSM] 76.) Toim Werner Winter. Berlin–New York: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110877052

EKK 2020 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. 2. tr. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EMKO 2020 = Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud tr. Toim T. Hennoste. Tartu: EKSA.

ERlA = Eesti rahvalaulud. Antoloogia. Kd I–IV. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1969–1974.

Eriksen, Stuart; Huynh, Candice H.; Keller, L. Robin 2013. Decision trees. – Encyclopedia of Operations Research and Management Science. 3. tr. Toim Saul I. Gass, Michael C. Fu. New York: Springer, lk 390–394. https://doi.org/10.1007/978-1-4419-1153-7_220

Ettinger, Stefan 1974. Diminutiv- und Augmentativbildung: Regeln und Restriktionen. Morphologische und semantische Probleme der Distribution und der Restriktion bei der Substantivmodifikation im Italienischen, Portugiesischen, Spanischen und Rumänischen. Tübingen: Tübinger Beiträge zur Linguistik.

Ettinger, Stefan 1980. Form und Funktion in der Wortbildung. Die Diminutiv- und Augmentativmodifikation im Lateinischen, Deutschen und Romanischen (Portugiesisch, Spanisch, Italienisch und Rumänisch). Ein kritischer Forschungsbericht 1900–1970. (Tübinger Beiträge zur Linguistik 47.) Tübingen: Gunter Narr Verlag.

Feinerer, Ingo 2025. Introduction to the tm package. Text mining in R. – The Comprehensive R Archive Network, 19. II. https://cran.r-project.org/web/packages/tm/vignettes/tm.pdf

FILTER = Maciej Janicki, Eetu Mäkelä, Mari Väina, Kati Kallio, Developing a Digital Research Environment for Finnic Oral Poetry. – Baltic Journal of Modern Computing 2024, kd 12, nr 4, lk 535–547. https://doi.org/10.22364/bjmc.2024.12.4.15

Frog 2017. Parallelism and orders of signification (Parallelism dynamics I). – Oral Tradition, kd 31, nr 2, lk 425–484. https://doi.org/10.1353/ort.2017.0017

Fufajeva 2018 = Ирина Владимировна Фуфаева, Экспрессивные диминутивы в условиях конкуренции с нейтральными существительными (на материале русского языка). Диссертация кандидата филологических наук (10.02.01). Москва: Российский государственный гуманитарный университет.

Grandi, Nicola 2023. Evaluative morphology in the Romance languages. – Oxford Research Encyclopedia of Linguistics. Oxford: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199384655.013.684

Grimm, Jacob 1822. Deutsche Grammatik. Kd 3. Göttingen: Dieterichsche Buchhandlung.

Hamid, Iman; Faiq, Sahar 2009. A comparative study of diminutive forms in English and Arabic. – Journal of Education and Science, kd 16, nr 1, lk 1–15.

Harvilahti, Lauri 1992. The production of Finnish epic poetry – Fixed Wholes or Creative Compositions? – Oral Tradition, kd 7, nr 1, lk 87–101.

Hothorn, Torsten; Hornik, Kurt; Zeileis, Achim 2015. ctree: conditional inference trees. – The Comprehensive R Archive Network. https://cran.r-project.org/web/packages/partykit/vignettes/ctree.pdf

Hothorn, Torsten; Zeileis, Achim 2015. partykit: a modular toolkit for recursive partytioning in R. – Journal of Machine Learning Research, kd 16, nr 118, lk 3905–3909.

Hunter, John D. 2007. Matplotlib: a 2D graphics environment. – Computing in Science & Engineering, kd 9, nr 3, lk 90–95. https://doi.org/10.1109/MCSE.2007.55

Hurt, Jakob 1886. Die estnischen Nomina auf -ne purum. Helsingfors: J. C. Frenckell & Sohn.

Jaago, Tiiu 1998. Regilaulu poeetika. Rahvaluule ülemastme kursus regilaulu uurimise meetoditest. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool. Tartu. https://www.folklore.ee/UTfolkl/loengud/poeetika/

Jaago, Tiiu 2016. Punane regilaulus: sõnad ja vormelid. – Mäetagused, nr 64, lk 9–34. https://doi.org/10.7592/MT2016.64.jaago

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2022. Exploring Finnic written oral folk poetry through string similarity. – Digital Scholarship in the Humanities, kd 38, nr 1, lk 180–194. https://doi.org/10.1093/llc/fqac034

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2024. Arvutuslikke vaateid läänemeresoome regilaulude varieeruvusele. „Harja otsimine” ja „Mõõk merest”. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 238−259. https://doi.org/10.54013/kk795a2

Jurafsky, Daniel 1996. Universal tendencies in the semantics of the diminutive. – Language, kd 72, nr 3, lk 533–578. https://doi.org/10.2307/416278

Kasik, Reet 1996. Eesti keele sõnatuletus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://dspace.ut.ee/handle/10062/25042

Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu 1.) Toim Katrin Kern. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kazakovskaya, Victoria V.; Argus, Reili 2021. Acquisition of diminutives in typologically different languages: Evidence from Russian and Estonian. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 17, lk 81–97. https://doi.org/10.5128/ERYa17.05

Kaukonen, Elisabeth 2023. Cleaning aunts and police uncles in action. Unveiling gender dynamics in Estonian compound words. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, kd 14, nr 3, lk 137–171. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.3.05

Kavčič, Karin 2021. Tipologija slovenskih in angleških manjšalnih pripon v okviru razpršene morfologije. Typology of Slovene and English Diminutive Suffixes in the Framework of Distributed Morphology. Magistritöö. Ljubljana: Univerza v Ljubljani. https://repozitorij.uni-lj.si/IzpisGradiva.php?id=130542

Kehayov, Petar; Blokland, Rogier 2007. Mittesufiksaalne deminutiivituletus eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 87–124.

Kettunen, Lauri 1962. Eestin kielen äännehistoria. 3. tr. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 156.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kidd, Evan; Kemp, Nenagh; Kashima, Emiko S.; Quinn, Sara 2016. Language, culture, and group membership: An investigation into the social effects of colloquial Australian English. – Journal of Cross-Cultural Psychology, kd 47, nr 5, lk 713–733. https://doi.org/10.1177/0022022116638175

Klavan, Jane; Pilvik, Maarja-Liisa; Uiboaed, Kristel 2015. The use of multivariate statistical classification models for predicting constructional choice in spoken, non-standard varieties of Estonian. – Finnish Journal of Linguistics, nr 28, lk 187–224.

Krikmann, Arvo 1997. Retoorilise, modaalse, loogilise ja süntaktilise plaani seostest eesti vanasõnades. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 232–244; nr 5, lk 327–343; nr 6, lk 384–393.

Kupp-Sazonov, Sirje 2019. Deminutiivsete noomenite funktsionaalsusest vene ja eesti keeles mõningate Tšehhovi jutustuste ning nende tõlgete näitel. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, nr 29, lk 113–140. https://doi.org/10.5128/lv29.04

Laanest, Arvo 1975. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Toim Valmen Hallap. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.

Labi, Kanni 2010. Juba juubilar juubeldab: „Viru regi” Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaks. – Mäetagused, nr 44, lk 109–128. https://doi.org/10.7592/MT2010.44.labi

Laugaste, Eduard 2016. Eesti rahvaluule. Kolmas, parandatud ja täiendatud tr. Tartu: EKM Teaduskirjastus.

Liivak, Mirjam 2023. ke(ne)-liitelised deminutiivid eesti suulises argisuhtluses. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. https://dspace.ut.ee/handle/10062/90939

Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel 2015. Mineviku liitaegade kasutusest eesti murretes keelekontaktide valguses. – Aig õdagumeresoomõ keelin. Aeg läänemeresoome keeltes. (Võro Instituudi toimõndusõq 29.) Toim Jüvä Sullõv. Võro: Võro Instituut, lk 40−71.

Lord, Albert B. 2000. The Singer of Tales. 2. tr. Toim Stephen Mitchell, Gregory Nagy. Cambridge (MA)–London: Harvard University Press.

Marchand, Hans 1969. The Categories and Types of Present-day English Word-formation. A Synchronic-diachronic Approach. 2. tr. (Handbücher für das Studium der Anglistik.) München: C. H. Beck.

McKinney, Wes 2010. Data structures for statistical computing in Python. – Proceedings of the 9^th Python in Science Conference (SciPy 2010). Koost Stéfan van der Walt, Jarrod Millman. Austin, lk 56–61. https://doi.org/10.25080/Majora-92bf1922-00a

Metslang, Helle 1978. Süntaktilisi aspekte eesti regilaulu verbiparallelismis. Kandidaadiväitekiri. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

Mintsys, E. Ye.; Mintsys, Yu. B. 2015. Theoretical principles of researching diminutive. – Journal of Vasyl Stefanyk Precarpathian National University, kd 2, nr 2–3, lk 29–35. https://doi.org/10.15330/jpnu.2.2-3.29-35

Mägiste, Julius 1928. oi̯-, e̮i̯-deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus I. (Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) B XII, 2.) Tartu.

Mänd, Loviisa 2024. Deminutiivsete nimi- ja omadussõnade tähendused eesti ilukirjandustekstides. – Emakeele Seltsi aastaraamat 69 (2023). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 155–177. https://doi.org/10.3176/esa69.07

Ong, Walter J. 2002. Orality and Literacy. The Technologizing of the Word. 2. tr. (New Accents.) London–New York: Routledge.

Orusalu, Silja 1996. Lastega suhtlemise erisõnavara. Diplomitöö. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/45489

Pajusalu, Karl 2001. Baby talk as a sophisticated register. A phonological analysis of South Estonian. – Psychology of Language and Communication, kd 5, nr 2, lk 81–92.

Pajusalu, Renate 2009. Sõna ja tähendus. Toim Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Peegel, Juhan 1997. Kuld on jäänud jälgedesse. Regivärsi keelest ja poeetikast. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Peegel, Juhan 2004. Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides. 2., läbivaadatud ja ühtlustatud tr. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Peegel, Juhan 2006. Eesti vanade rahvalaulude keel. Koost Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Pilvik, Maarja-Liisa; Muischnek, Kadri; Jaanimäe, Gerth; Lindström, Liina; Lust, Kersti; Orasmaa, Siim; Türna, Tõnis 2019. Möistus sai kuulotedu: 19. sajandi vallakohtuprotokollide tekstidest digitaalse ressursi loomine. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 15, lk 139–158. https://doi.org/10.5128/ERYa15.08

Pilvik, Maarja-Liisa; Lippus, Pärtel 2020. Tingimuslikud otsustuspuud. Kursuse „Kvantitatiivse andmeanalüüsi alused humanitaarteadlastele ja rakendustarkvara R” käsileht. Tartu Ülikool. https://kodu.ut.ee/~partel/kvanthum/praktikum14.html#otsustuspuud

Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen; Lindström, Liina 2021. Murded, varieerumine ja korpusandmed. Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 771–796. https://doi.org/10.54013/kk764a7

Rebrus, Péter; Szigetvári, Péter 2021. Diminutive formation in Hungarian. – Acta Linguistica Academica, kd 68, nr 1–2, lk 230–255. https://doi.org/10.1556/2062.2021.00481

Ross, Kristiina 2015. Regivärsist kirikulauluni. Kuidas ja milleks kõrvutada vanu allkeeli. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 457−470.

Runoregi = Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä, Runoregi: A user interface for exploring text similarity in oral poetry. – Digital Humanities in the Nordic and Baltic Countries Publications 2024, kd 6, nr 1, lk [1–4]. https://doi.org/10.5617/dhnbpub.11523

Saar, Eva; Todesk, Triin 2023. Seto deminutiivid. – Emakeele Seltsi aastaraamat 68 (2022). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 138–165. https://doi.org/10.3176/esa68.07

Saarlo, Liina 2005. Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetod ja tähendus. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 5.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Sarv, Mari 1997. Keele mõju regilaulu värsimõõdule (Kullamaa). – Maa ja ilm. (Pro Folkloristica V.) Toim Mall Hiiemäe, Janika Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 103–115.

Sarv, Mari 1999. Alliteratiivse häo hajumisest regilaulus. – Lohetapja. (Pro Folkloristica VI.) Toim Mall Hiiemäe, Janika Oras, Kadri Tamm. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 143–155.

Sarv, Mari 2002. Regilaulu värsitunnuste kihelkonnasisene varieeruvus (Haljala). – Lemmeleht. (Pro Folkloristica IX.) Toim Mall Hiiemäe, Kanni Labi, Janika Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 215–230.

Sarv, Mari 2008. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 11.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://dspace.ut.ee/handle/10062/5358

Sarv, Mari 2015. Veel kord regilaulu parallelismist, poeetilisest sünonüümiast ja analoogiast. – Methis. Studia Humaniora Estonica, kd 13, nr 16, lk 27–34. https://doi.org/10.7592/methis.v13i16.12451

Sarv, Mari 2017. Towards a typology of parallelism in Estonian poetic folklore. – Folklore. Electronic Journal of Folklore, kd 67, lk 65–92. https://doi.org/10.7592/FEJF2017.67.sarv

Sarv, Mari 2020. Regilaulude teema-analüüs: võimalusi ja väljakutseid. – Methis. Studia humaniora Estonica, kd 21, nr 26, lk 137–160. https://doi.org/10.7592/methis.v21i26.16914

Sarv, Mari; Oras, Janika 2020. From tradition to data: The case of Estonian runosong. – ARV. Nordic Yearbook of Folklore, nr 76, lk 105−117.

Savickienė, Ineta; Dressler, Wolfgang U. (toim) 2007. The Acquisition of Diminutives: A cross-linguistic perspective. (Language Acquisition and Language Disorders 43.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company. https://doi.org/10.1075/lald.43

Schneider, Klaus P. 2003. Diminutives in English. (Linguistische Arbeiten 479.) Tübingen: Max Niemeyer Verlag. https://doi.org/10.1515/9783110929553

Schneider, Klaus P. 2013. The truth about diminutives, and how we can find it: Some theoretical and methodological considerations. – SKASE Journal of Theoretical Linguistics, kd 10, nr 1, lk 137–151.

Sifianou, Maria 1992. The use of diminutives in expressing politeness: Modern Greek versus English. – Journal of Pragmatics, kd 17, nr 2, lk 155–173. https://doi.org/10.1016/0378-2166(92)90038-D

Song, Yan-yan; Lu, Ying 2015. Decision tree methods: applications for classification and prediction. – Shanghai Archives of Psychiatry, kd 27, nr 2, lk 130–135. https://doi.org/10.11919/j.issn.1002-0829.215044

Szeverényi, Sándor; Bíró, Bernadett; Sipőcz, Katalin 2021. Ethnosyntax in Siberian Uralic languages. – Uralic Studies, Languages, and Researchers: Proceedings of the 5^th Mikola Conference 19–20, September 2019. (Studia Uralo-Altaica 54.) Toim S. Szeverényi. Szeged: University of Szeged, lk 275–287. https://doi.org/10.14232/sua.2021.54.275-287

Stefanowitsch, Anatol 2020. Corpus Linguistics. A Guide to the Methodology. (Textbooks in Language Sciences 7.) Toim Stefan Müller, Martin Haspelmath. Berlin: Language Science Press. https://doi.org/10.5281/zenodo.3735822

Särg, Taive; Ilmjärv, Koidu 2009. Eesti rahvamuusika. Elektrooniline väljaanne. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond. https://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm

Tangherlini, Timothy R. 2016. Big folklore: A special issue on computational folkloristics. – Journal of American Folklore, kd 129, nr 511, lk 5–13. https://doi.org/10.5406/jamerfolk.129.511.0005

Tsimašenka 2019 = Н. П. Цімашэнка, Памяншальна-ласкальныя найменні ў мове беларускіх народных песень пра каханне. – Известия Гомельского государственного университета имени Ф. Скорины. Гуманитарные науки, № 1 (112), с. 145–150.

Volek, Bronislava 1987. Emotive Signs in Language and Semantic Functioning of Derived Nouns in Russian. (Linguistic and Literary Studies in Eastern Europe 24.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company. https://doi.org/10.1075/llsee.24

Wickham, Hadley 2016. ggplot2. Elegant Graphics for Data Analysis. (Use R!) 2. tr. Cham: Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-319-24277-4

Õim, Asta 1981. Emotsionaalsest sõnavarast tõlkesõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 17–23.

Õim, Asta 2003. Kuidas vanasti lapsi hellitati. – Oma Keel, nr 1, lk 38–41.