Attitudes toward snakes in medieval and early modern Estonian historical sources
Keywords: history, chronicles, folk traditions, snakes, slow-worm, household snake
Snakes appear relatively infrequently in medieval and early modern Estonian written and visual sources, and when they do, they are typically portrayed in a negative light. In theological writings and religious art, snakes symbolized Satan. Normative and narrative sources of the era often described Estonians through references to snakes, emphasizing their paganism, barbarism, and superstition. However, these sources contain little information about actual reptiles.
Attitudes toward snakes – and knowledge about them – varied depending on a person’s background: urban and rural dwellers, Germans and Estonians, and individuals of different social classes all had different perceptions. Estonia’s old, pre-Christian folk traditions clearly reflect a positive, respectful attitude towards snakes; they were often seen as beneficial creatures. In contrast, the elite typically interpreted animals through a textual lens, relying on scholarly writings rather than direct observation or empirical data. As a result, snakes were understood largely in symbolic terms, reflecting the strong influence of Christian teachings on human perceptions of animals.
During the medieval and early modern periods, medicine was, for the most part, the only field in which snakes held economic significance. The Enlightenment’s advances in medical and natural sciences also shaped attitudes toward snakes. In scholarly texts, practical, observation-based descriptions of reptiles as biological species gradually gained prominence, standing alongside previously dominant theological interpretations.
Inna Põltsam-Jürjo (b. 1969), PhD, Senior Researcher, Institute of Humanities, Tallinn University (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), inna.jurjo@tlu.ee
Kirjandus
ARHIIVIALLIKAD
Tallinna Linnaarhiiv (TLA)
TLA.230.1.Aa235 Revalsche Apotheker-Ordnung und Taxa, 1695.
TLA.230.1.Ab15 Ratsprotokolle 1574–1575.
TLA.230.1.Ab17 Ratsprotokolle 1577–1578.
TLA.230.1.Ab18 Ratsprotokolle 1579–1580.
TLA.230.1.Ab19 Ratsprotokolle 1581–1582.
TLA.230.1.Ab21 Ratsprotokolle 1582–1584.
TLA.230.1.Ab22 Ratsprotokolle 1585–1586.
TLA.230.1.Ab27 Ratsprotokolle 1594–1597.
TLA.230.1.Bc 13/I Akten über Johannishof 1642–1800.
Tallinna Linnamuuseumi fotokogu (TLM F)
TLM F 7512:2 Reljeefplaat „Vaskussi kummardamine”. http://www.muis.ee/museaalview/2504369
TLM F 7512:3 Reljeefplaat „Aadam ja Eeva”. http://www.muis.ee/museaalview/2504387
VEEBIVARAD
VAKK = Eesti vana kirjakeele korpus. Tartu Ülikool. https://vakk.ut.ee/
KIRJANDUS
Biblia / das ist / die gantze Heilige Schrifft Deudsch 1534. Tlk Martin Luther. Wittenberg: Hans Lufft.
Bruiningk, Hermann von 1924. Der Werwolf in Livland und das letzte im Wendenschen Landgericht und Dörptschen Hofgericht i. J. 1692 deshalb stattgehabte Strafverfahren. – Mitteilungen aus der livländischen Geschichte, kd 22, v 3, lk 163–220.
Eisen, Matthias Johann 1919. Eesti mütoloogia. Tallinn: Eestimaa Kooliõpetajate Vastastiku Abiandmise Seltsi raamatukaupluse kirjastus.
Eisen, Matthias Johann 1926. Eesti vana usk. (Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused 21.) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Fabricius, Dionysius 2010. Liivimaa ajaloo lühiülevaade. Tlk Jaan Unt, toim Kai Tafenau, Enn Tarvel, komment E. Tarvel. Tartu: Johannes Esto Ühing.
Fischer, Jakob Benjamin 1791. Versuch einer Naturgeschichte von Livland, entworfen von J. B. Fischer. Zwote vermehrte und verbesserte Auflage. Königsberg: Friedrich Nicolovius.
Fossier, Robert 2008. Das Leben im Mittelalter. Tlk Michael Bayer, Enrico Heinemann, Reiner Pfleiderer. München–Zürich: Piper.
Glasenapp, Patrick von 1980. Baltisches Wappenbuch. Alling: Verlag Patrick v. Glasenapp.
Gubert, Salomon 1649. Stratagema oeconomicum oder Ackerstudent. Riga: Gerhard Schröder.
Gustavson, Heino 1972. Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a. Tallinn: Valgus.
Hiärn, Thomas 1794. Ehst- Liv- und Lettländische Geschichte. Nach der Originalhandschrift herausgegeben. I kd. Mitau: Johann Magnus Wehrt.
Hupel, August Wilhelm 1777. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. 2. kd. Riga: Johann Friedrich Hartknoch.
Jonuks, Tõnno 2022. Eesti muinasusundid. Tallinn: Postimees.
Kelch, Christian 2004. Liivimaa ajalugu. Tlk Ivar Leimus, Kai Tafenau. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Kodres, Krista; Russow, Erki 2005. Kaunistatud elamu. – Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian Art. 2. kd. 1520–1770. Peatoim K. Kodres, toim Elo Lutsepp, Ivar-Anton Karros, Mari Aas, Maris Jõks. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 119–151.
Koehler, Franz 1892. Ehstländische Klosterlectüre. Ein Beitrag zur Kenntniss der Pflege des geistigen Lebens in Ehstland im Mittelalter. Reval: Franz Kluge.
Kreem, Juhan 1995. Sebastian Münster ja Liivimaa. – Akadeemia, nr 3, lk 508–524.
Kruus, Hans (koost) 1924. Eesti ajaloo lugemik. I kd. Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561. aastani. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Leivo, Maeve; Lohk, Ahti; Ross, Kristiina; Tafenau, Kai; Kõiv, Lea (koost) 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Loorits, Oskar 1932a. Eesti rahvausundi maailmavaade. (Elav teadus 12.) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Loorits, Oskar 1932b. Estnische Volksdichtung und Mythologie. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv.
LUB 7 = Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch. 7. kd. 1423 mai – 1449 mai. Toim Hermann von Hildebrand. Riga–Moskau: J. Deubner, 1881.
Madar, Maia 1987. Nõiaprotsessid Eestis XVI sajandist XIX sajandini. – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik. III kd. Koost Jüri Kivimäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 124–145.
Madu inimese kõhus. – Sakala 13. X 1928, lk 4.
Mark, Lemmit 1938. Nõiaprotsessidest Eestis XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi alguses. – Ajalooline Ajakiri, nr 1, lk 20–33.
Mänd, Anu 2011. Church art, commemoration of the dead and saints’ cult: Constructing individual and corporate memoria in late medieval Tallinn. – Acta Historica Tallinnennsia, kd 16, lk 3–30. https://doi.org/10.3176/hist.2011.1.01
Mänd, Anu 2023. Kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. – Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian Art. 1. kd. 1100–1520. Peatoim Krista Kodres, koost, toim Kersti Markus, toim Eneken Helme, Richard Adang. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 395–399.
Münster, Sebastian 1995. Kosmograafia: Liivimaa. Tlk Juhan Kreem. – Akadeemia, nr 3, lk 506–507.
Nottbeck, Eugen von 1894. Fragment einer Revaler Chronik. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, kd IV, v 4, lk 450–468.
Paju, Risto 2015. Otsides kivist jumalat. Ühest raidkivifragmendist Tallinna Linnamuuseumi kogus. – Vana Tallinn, kd 26 (30), lk 173–188.
Pertz, Georg Heinrich (toim) 1846. Adami Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum. Hannover: Hahn.
Põltsam-Jürjo, Inna 2009. Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel. Tallinn: Argo.
Põltsam-Jürjo, Inna 2024. Conrad Dellingshuseni joonistatud maailm. The Worlds of Conrad Dellingshusen in Quill and Ink. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv.
Russow, Balthasar 2022. Liivimaa provintsi kroonika. Tlk, komment Jüri Kivimäe, toim Madis Maasing. Tallinn: Tänapäev.
Rußwurm, Carl 1855. Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö. 2. kd. Reval: Druck von J. J. Kelchen.
Rußwurm, Carl 2015. Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus. Tlk Ivar Rüütli. Tallinn: Eestirootsi Akadeemia.
Samson, Hermann 1626. Neun Außerlesen vnd Wolgegründete Hexen Predigt. Riga: Gerhard Schröder.
Uuspuu, Villem 1937. Nõiaprotsesse Pärnu Maakohtu arhiivist kuni 1642. – Usuteadusline Ajakiri, nr 3/4, lk 114–126.
Uuspuu, Villem 1938. Surmaotsused eesti nõiaprotsessides. – Usuteadusline Ajakiri, nr 2, lk 79–87; nr 3/4, lk 117–130.
Wallner, Rudolf 1929. Eesti rahvarohtude sõnastik. Käsiraamat apteekritele ja arstidele. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.
Üprus, Helmi 1971. Tallinna etikukivid. Tallinn: Valgus.
Üprus, Helmi 1987. Raidkivikunst Eestis XIII–XVII sajandini. Toim Voldemar Vaga. Tallinn: Kunst.