The first record of Estonians singing – or more?
Keywords: folkloristics, Saxo Grammaticus, Jaan Jõgever, runosong, dancing, war, national history
This article explores three key questions: how folklorists have interpreted the account of warriors’ singing and dancing in Saxo Grammaticus’s Gesta Danorum; how 20th-century researchers have conceptualized the facts about Estonians presented in Saxo’s work; and what insights have been gained from using folk songs to study depictions of Estonia’s past during the late 19th and early 20th centuries.
Saxo Grammaticus describes a battle near the island of Öland in 1170, where Christian Danes and Swedes faced off against Estonian and Curonian pirates. The description suggests that the pirates prepared for battle by singing and dancing, among other things. This account has emerged in the history of Estonian folklore studies as the earliest record of Estonians singing. However, dancing has received significantly less attention, owing to the classification of folklore by genre. Singing was a favoured topic in 20th-century folkloristics, while interest in dance was relegated to the periphery of the field. Returning to Saxo’s text, it provides insights into the cultural environment of the time, where singing and dancing were used to express sentiments and readiness for battle. In light of medieval dance culture, it is worth considering whether the mention of dancing in Saxo’s work could indicate a precursor to singing games, especially since the medieval dance ‘reigen’ is etymologically linked to the old Estonian folk song known as ‘regilaul’ (runosong).
Saxo’s text inspired Jaan Jõgever (1860–1924) to seek connections between the imagined songs from the time of the Battle of Öland and the Estonian folk songs recorded in the 19th century. Through stylistic analysis of these songs, he uncovered a diversity of mentalities within Estonian war-related folk songs. Furthermore, in his analysis of Saxo’s text, Jõgever emphasised that before the 13th century, Estonians did not live in the cultural isolation characteristic of the 19th century. This view differed from that of Baltic-German researchers, and Jõgever considered it important to incorporate this perspective when studying Estonian history and educational conditions.
Tiiu Jaago (b. 1960), PhD, University of Tartu, Associate Professor of Estonian and Comparative Folklore (Ülikooli 16, 51003 Tartu), tiiu.jaago@ut.ee
Kirjandus
ARHIIVIALLIKAD
Eesti Kirjandusmuuseum (EKM)
Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)
f 51, m 9:2 – Jõgever, Jaan [s. a.]. Kogutud andmed Eesti ajaloo kohta kroonikatest ja muist allikatest a. 320. e. K. – 1846 p. K.
f 52, m 4:4 – Jaan Jõgeveri päevikud (9. VI 1912–22. XII 1912).
f 52, m 4:6 – Jaan Jõgeveri päevikud (23. XII 1912–30. VII 1913).
Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)
E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu
EÜS XII – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu, Väike-Maarja khk, Rõngu khk jm, 1914–1916.
H II 64 – Jakob Hurda rahvaluulekogu, Vastseliina khk, Setumaa, Torma khk, jm, 1898–1902.
H, Põlva m – Jakob Hurda rahvaluulekogu, Eestirahva vanad laulud Põlva kihelkonnast Võrumaalt, korjanud Mihkel Härms (m.).
Leoke 4 – Hans Leokese ja Jaan Leokese rahvaluulekogu, Viljandimaa, 1877–1895.
Tartu Ülikooli Raamatukogu (TÜR)
f 34, s 33 – Jõgever, Jaan [1911]. Kirjanduse ajalugu I–II. Eesti rahva, keele, rahvaluule ja kirjasõna arengust 13. saj. Loengud Tartu Ülikoolis.
VEEBIVARAD
ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/
Kümmel, Liisa 2016 [1961]. Kuningamäng. – Eesti rahvamuusika antoloogia. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3.) Koost Herbert Tampere, Erna Tampere, Ottilie Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. https://folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/ee/094-Kuningamang
KIRJANDUS
Adamson, Andres 2003. Baltikum 1200. aasta paiku. – Eesti aastal 1200. Koost, toim Marika Mägi. Tallinn: Argo, lk 11–12.
Andersen, Tyge; Raudkivi, Priit 2007. From Saxo Grammaticus to Peter Friedrich Suhm: Danish views on medieval Estonian history. – Acta Historica Tallinnensia, kd 11, lk 3–29. https://doi.org/10.3176/hist.2007.1.01
Arukask, Madis 2000. „Venna sõjalugu” ja inimmõtlemise muutlikkus. Setu lüroeepiline regilaul kui pideva distantseerumise ja muutumise dokument. – Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim Tiiu Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 57–121.
Bhabha, Homi K. 2000 [1994]. The Location of Culture. London–New York: Routledge.
Ehstnische Hochzeitlieder 1896. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. 16. kd. Dorpat: C. Mattiesen, lk 244–260.
Gresseli kalender 1829 = Eesti-ma rahva Kalender, ehk Täht-ramat 1829 aasta peale, pärast meie Issanda Jesuse Kristuse sündimist. Toim Arnold Friedrich Johann Knüpffer. Tallinn: Gressel.
Haug, Toomas 1999. Lisandusi Jaan Lõo elule ja loomingule. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 325–341.
Herder, Johann Gottfried 1880. Stimmen der Völker in Liedern. Leipzig: Philipp Reclam jun.
Hupel, August Wilhelm 1777. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. II kd. Riga: Johann Friedrich Hartknoch.
Hurt, Jakob (toim) 1875–1886. Vana Kannel. Alte harfe. Täieline kogu vanu eesti rahva lauluzid. Vollständige Sammlung alter estnischer Volkslieder. I kd. Laulud Põlva kihelkonnast Võrumaalt. (Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetuzed 3.) Tartu: C. Mattiesen.
Hurt, Jakob 1879. Pildid isamaa sündinud asjust. (Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetused 15.) Tartu: K. Mattiesen.
Hurt, Jakob 1989. Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Koost Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat.
Jaago, Tiiu 1999. Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. – Mäetagused, nr 9, lk 70–91. https://doi.org/10.7592/MT1999.09.rhl
Jaago, Tiiu 2005. Jakob Hurt: the Birth of Estonian-language folklore research. – Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology: A Reader and Reflexive History. Toim Kristin Kuutma, Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, lk 45–64.
Jets, Indrek 2023. Meistrid ja tehnoloogiad. – Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian Art. 1. kd. 1100–1520. Peatoim Krista Kodres, koost, toim Kersti Markus, toim Eneken Helme, Richard Adang. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 31–36.
Johannesson, Kurt 1981. Order in Gesta Danorum and order in the Creation. – Saxo Grammaticus: A Medieval Author Between Norse and Latin Culture. Toim Karsten Friis-Jensen. Copenhagen: Museum Tusculanum Press, lk 95–104.
Johansen, Paul 2005 [1965]. Saxo Grammaticus ja Ida-Baltikum. – P. Johansen, Kaugete aegade sära. (Eesti mõttelugu 65.) Koost Jüri Kivimäe. Tartu: Ilmamaa, lk 239–253.
Jõgever, Jaan 1910. Eesti muinasajast. – Eesti Kirjandus, nr 2, lk 70–73.
Jõgever, Jaan 1913. Eesti rahva sündimine ja tema noor põlv. – Eesti Kultura. II kd. Toim V[illem] Reiman. („Postimehe” kirjakogu.) Tartu: Postimees, lk 202–228.
Kaljundi, Linda 2006. Taanlaste ristisõjad lõpuks kaante vahel. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 134–138.
Kaljundi, Linda 2009. Ristiretked ja rituaalsed praktikad. Katse laiendada Liivi- ja Eestimaa ristisõdade tõlgendusruumi. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 12–27.
Krohn, Kaarle 1924. Soome-Eesti vanast rahvalaulust. Septembrikuul 1923 Tartu Ülikoolis peetud loengud. Äratrükk „Eesti Kirjandusest”. Tlk Siegfried Aaslava. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Kubjas, Eduard 1971. Märkmeid Chr. Kelchi kroonikas 1695 trükitud rahvalaulu „Jörru, Jörru…” kohta. – Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Tallinn: Eesti Raamat, lk 135–144.
Kværndrup, Sigurd 2004. The composition of the Gesta Danorum and the place of geographic relations in its worldview. – Saxo and the Baltic Region: A Symposium. Toim Tore Nyberg. Odense: University Press of Southern Denmark, lk 23–37.
Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Lotman, Juri 1999 [1984]. Semiosfäärist. – J. Lotman, Semiosfäärist. (Avatud Eesti raamat.) Koost, tlk Kajar Pruul. Tallinn: Vagabund, lk 7–35.
Mandel, Mati 2003. Eestlaste relvastus. – Eesti aastal 1200. Koost, toim Marika Mägi. Tallinn: Argo, lk 191–204.
Mirov, Ruth 1998. Regivärsilise ekspositsioonlauluga voormängud. Tüpoloogia, struktuur, poeetika. (Eesti Keele Instituudi toimetised 2.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Mägi, Marika (toim) 2003. Eesti aastal 1200. Tallinn: Argo.
Mägi, Marika 2017. Viikingiaegne Eesti. Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuultes. Tallinn: Argo.
Mägi, Marika 2023a. Põhjala saagad ja keskaegsed kroonikad eesti meresõitjatest. – Eesti merenduse ajalugu. I kd. Eesti randade asustamisest kuni Teise maailmasõja alguseni. Toim Tiina Talvi. Tallinn: Varrak, lk 84–92.
Mägi, Marika 2023b. Pronksi- ja rauaaeg Eesti merenduse ajaloos. – Eesti merenduse ajalugu. I kd. Eesti randade asustamisest kuni Teise maailmasõja alguseni. Toim Tiina Talvi. Tallinn: Varrak, lk 45–83.
Mägi, Marika 2023c. Muinasaja lõpu kultuurmaastik ja ehitised. – Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian Art. 1. kd. 1100–1520. Peatoim Krista Kodres, koost, toim Kersti Markus, toim Eneken Helme, Richard Adang. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 39–49.
Mänd, Anu 2004. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350–1550. (Tallinna Linnaarhiivi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Naum, Magdalena 2012. Difficult middles, hybridity and ambivalence of a medieval frontier: The cultural landscape of Lolland and Falster (Denmark). – Journal of Medieval History, kd 38, nr 1, lk 56–75. https://doi.org/10.1080/13044184.2011.644755
Neus, Alexander Heinrich 1850–1852. Ehstnische Volkslieder. Reval: Kluge und Ström.
Prillop, Külli 2022. Kes või mis oli Jörru? – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 643–649. https://doi.org/10.54013/kk775a4
Reiman, Villem 1908. Eesti rahva haridusjärg iseseisvuse aja lõpul I–II. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 30–42; nr 2, lk 89–99.
Saluäär, Anu 2000a. Järelsõna. Saxo Eestis. – Saxo Grammaticus, Taanlaste vägiteod. Katkendeid. Tlk Anu Saluäär. Loomingu Raamatukogu, nr 8–10. Tallinn: Perioodika, lk 169–180.
Saluäär, Anu 2000b. [Eessõna]. – Saxo Grammaticus, Taanlaste vägiteod. Katkendeid. Tlk Anu Saluäär. Loomingu Raamatukogu, nr 8–10. Tallinn: Perioodika, lk 5–8.
Saxo Grammaticus 2000. Taanlaste vägiteod. Katkendeid. Tlk Anu Saluäär. – Loomingu Raamatukogu, nr 8–10. Tallinn: Perioodika.
Saxo Grammaticus 2015. Gesta Danorum: The History of the Danes. II kd. (Oxford Medieval Texts.) Toim Karsten Friis-Jensen, tlk Peter Fischer. Oxford: Clarendon Press.
Schlüter, Wolfgang 1909. Saxo Grammaticus und seine Kenntnis vom Norden Europas: Vortrag, gehalten zur Feier des Jahrestages am 18. Januar 1908. Dorpat: C. Mattiesen.
Siig, Kristo 2013. Rändavad kuningad ja mängivad kuningad. Ajaloo kajastumisest eesti vanemas laulumängus. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 829–841. https://doi.org/10.54013/kk672a4
Zilmer, Kristel 2007. Kommunikatsioonist ja kontaktidest Läänemere piirkonnas islandlaste saagade andmetel. – Artikleid usundi- ja kombeloost. (Sator 6.) Toim Mare Kõiva. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 29–49.
Tamm, Marek 2014. Kujuteldavad maastikud. Ida-Baltikum ja 13. sajandi Euroopa kultuuriline geograafia. – Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis. (Acta Universitatis Tallinnensis. Socialia.) Koost, toim Linda Kaljundi, Helen Sooväli-Sepping. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 79–110.
Tampere, Herbert 1958. Eesti rahvalaule viisidega. III kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tarvel, Enn 2013a [2007]. Sigtuna hukkumine. – E. Tarvel, Ajalookimbatused. (Eesti mõttelugu 109.) Koost Marten Seppel. Tartu: Ilmamaa, lk 102–112.
Tarvel, Enn 2013b [1993]. Iseolemine. – E. Tarvel, Ajalookimbatused. (Eesti mõttelugu 109.) Koost Marten Seppel. Tartu: Ilmamaa, lk 11–17.
Tarvel, Enn 2013c [2002]. Ajalugu kui kaunis muinasjutt. – E. Tarvel, Ajaloo kimbatused. (Eesti mõttelugu 109.) Koost Marten Seppel. Tartu: Ilmamaa, lk 36–45.
Tedre, Ülo 1959. Eesti rahvalaulude tekkimisest ja arengust. – Eesti rahvaluule ülevaade. Toim Richard Viidalepp. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 79–92.
Tedre, Ülo 1961. Eesti rahvalauludest K. Marxi albumis. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 517–528.
Tedre, Ülo 1965. Rahvalaul. – Eesti kirjanduse ajalugu. I kd. Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Toim Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 37–63.
Tvauri, Andres 2014. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tõnurist, Igor 1998. Muusika ja tants. – Eesti rahvakultuur. Koost, toim Ants Viires, Elle Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 459–483.
Valk, Heiki 2023. Eesti külarahva keskaegsed ehted. – Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian Art. 1. kd. 1100–1520. Peatoim Krista Kodres, koost, toim Kersti Markus, toim Eneken Helme, Richard Adang. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 71–78.
Veske, Mihkel 1879. Eesti rahvalaulud. I anne. Tartu: Schnakenburg.
Viidalepp, Richard 1959. Jutustavad laulud. – Eesti rahvaluule ülevaade. Toim R. Viidalepp. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 177–204.