Rhyme in Estonian poetic culture
Theories and practices
Keywords: rhyme, rhyme analysis, literary rhyme, popular rhyme, Estonian poetry, poetics
In the early periods of Estonian literary poetry, rhyme was almost an integral aspect of verse. However, since the late 1950s, its significance in written poetry has gradually diminished, relegating it to a marginal position by the end of the 20th century. Contemporary acclaimed poetry collections of the 21st century predominantly feature free verse, while rhyme remains prominent in popular poetry styles like pop music lyrics, stage poetry, social media poetry, and hip-hop. Consequently, the theoretical discourse on rhyme has also resurfaced as a relevant issue.
This article has two objectives. The first objective is to provide an overview of the language-based issues related to Estonian rhyme, previous approaches to rhyme, and the development of Estonian rhyming poetry from the 17th century to the present day. The second objective is to establish a new methodology for studying the formal structure of Estonian rhyme, analyzing it at the phonemic, prosodic, and word boundary levels. This methodology is applied to the statistical analysis of end-rhyme poetry by authors from various periods, ranging from the second half of the 19th century to contemporary popular poetry.
The research reveals two different operational directions in poetry – on the one hand, the aspiration towards perfect rhyme, accurate in both phonemic and durational structure, and on the other hand, resistance to automation and the use of “worn-out” rhymes, employing all possible freedoms in rhyming techniques. It is noteworthy that in the popular poetry of the new era, strategies found in the poetry of the 19th century are being revived. Rap poetry, in particular, is rich in rhyming techniques, incorporating all previously established diversification strategies, from full rhymes to various modernist experiments.
Maria-Kristiina Lotman (b. 1974), PhD, University of Tartu, Associate Professor of Classical Philology (Lossi 3, 51003 Tartu), maria.lotman@ut.ee
Rebekka Lotman (b. 1978), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Associate Professor of World Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), rebekka.lotman@ut.ee
Kirjandus
HELIPLAADID
Metsakutsu 2016. Kuhu koer on maetud. Universal Music Group.
Toe Tag 2004. Legendaarne. MFM Records.
VEEBIVARAD
Cool D 1993 = Cool D. O’Culo. https://www.youtube.com/watch?v=wgltfW6q-ms
Räpp = Instagram: Lauri Räpp. https://www.instagram.com/laurirapp/
KIRJANDUS
Aavik, Johannes 1907. Rütmus ja riim. – Meie Aastasada 11, lk 2; Meie Aastasada 12, lk 1–2.
Aavik, Johannes 1922. Puudused eesti uuemas luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
Adams, Valmar 1924. Suudlus lumme. Tartu: Sõnavara.
Alliksaar, Artur 1997. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa.
Bergmann, Jaan 1878. Luuletuskunst I. Lühikene õpetus luuletuste koorest. – Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat, 6. ak. Toim Mihkel Veske. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 36–48.
Bradley, Alan 2009. Book of Rhymes: The Poetics of Hip Hop. New York: Basic Books.
Brockmann, Reiner 2000. Teosed. Ρεινερου Βροκμαννου ποιηματα. Reineri Brocmanni Opera. Reiner Brockmann’s Werke. Koost, toim Endel Priidel. Tartu: Ilmamaa.
Contra 2000. Luulet. – Vikerkaar, nr 7, lk 17–20.
Contra 2001. Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000. Urvaste: M. Konnula.
Frey, Peter Heinrich von 1813. Ueber die Ehstnische Poesie. – Beiträge zur genauern Kenntniβ der ehstnischen Sprache. Zweites Heft. Pernau: Gotthardt Marquardt, lk 15–43.
Haava, Anna 1888. Luuletused. Tartu: K. A. Hermann.
Hirv, Indrek 2000. ööpäev. Tallinn: Virgela.
Jürgenstein, Anton 1925. Kirjandusest. Vilmar Adams: Suudlus lumme. – Postimees 2. I, lk 3.
Kaalep, Ain 1959. Eesti keele fonoloogilise struktuuri ja eesti värsiõpetuse suhetest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 1958, kd IV, lk 110–126.
Kaalep, Ain 2008. Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008. Tallinn: Tänapäev.
Kaevats, Mihkel 2006. Täiuse vabadusse pagemine. – Postimees 15. XII, lk 21.
Kivisildnik 1996. Nagu härjale punane kärbseseen. Tartu: Eesti Kostabi Selts.
Kolk 2023. Ants Orase kriitikaauhind. – Kirjanduslinn Tartu. https://www.youtube.com/watch?v=pYYyBbMO0AE
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1865. Wiru lauliku laulud. Kokupannud ja wäljaannud F. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Laulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Kruus, Oskar 1962. Kuidas tuli Majakovski Eestisse. Mõningaid seoses olevaid kirjandusloolisi üksikküsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 577–590; nr 11, lk 656–664.
Liiv, Juhan 1989. Sinuga ja sinuta. Tallinn: Eesti Raamat.
Lotman, Maria-Kristiina 2016. Martin Opitz ja eesti luule: katkestamatuse kultuur. – Martin Opitz, Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, M-K. Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 221–239.
Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2022. Rhyme in Estonian poetic culture. – Rhyme and Rhyming in Verbal Art, Language, and Song. (Studia Fennica Folkloristica 25.) Toim Venla Sykäri, Nigel Fabb. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 134–152. https://doi.org/10.21435/sff.25
Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Rebekka 2024. Riimirajad ja riimimetsad. Harald Rajamets 100. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 498–501.
Lotman, Rebekka 2004. Riimid eesti sonetis 1940–1968: semantiline aspekt. Tallinn: Tallinna Ülikool. [Bakalaureusetöö. Käsikiri.]
Lotman, Rebekka 2017. The patterns of the Estonian sonnet: periodization, incidence, meter and rhyme. – Studia Metrica et Poetica, kd 4, nr 2, lk 67–124. https://doi.org/10.12697/smp.2017.4.2.04
Lotman, Rebekka 2019. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Maantee, Paul 1959. Riimist. – Looming, nr 3, lk 444–461.
Mäger, Mart 1971. Riimi üldküsimusi. – Looming, nr 1, lk 123–132.
Opitz, Martin 2016. Raamat saksa luulekunstist. (Bibliotheca artis poeticae.) Tlk, komment Kai Tafenau, Maria-Kristiina Lotman. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Otsus, Udo 1969. Mõningaid märkmeid riimist. – Looming, nr 1, lk 138–144.
Pertmann 1932 = E. N. Laul ja riim. Alliteratsioon, assonants ja lõppriim. Riimide mitmekesidus uuemas luules. – Sõnapilt. Piltidega ilustatud ajakiri hinnata kaasandeks „Pärnumaale” 7. VIII, lk 7.
Puškin, Aleksandr 1972. Luuletused. Poeemid. Tlk Betti Alver. Tallinn: Eesti Raamat.
Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.
Rajamets, Harald 1959. Mõningaid märkusi riimi kohta. – Looming, nr 10, lk 1571–1578.
Rajamets, Harald 1997. Aeg astuda. Vemmalvärsse, puhuluulet. Tallinn: Varrak.
Rose, Tricia 1994. Black Noise: Rap Music and Black Culture in Contemporary America. Hanover, N.H.: University Press of New England.
Ross, Kristiina 2013. Riimi sunnil sündinud elukas. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 522−528. https://doi.org/10.54013/kk668a4
Sykäri, Venla 2017. Beginning from the end: Strategies of composition in lyrical improvisation with end rhyme. – Oral Tradition, kd 31, nr 1, lk 123−154. https://doi.org/10.1353/ort.2017.0004
Teras, Pire 2012. Eesti diftongid spontaankõnes. – Emakeele Seltsi aastaraamat, kd 57, lk 235−248. https://doi.org/10.3176/esa57.11
Traat, Mats 1993. Koidu kätes. Luulet 1989–1993. Tallinn: Kupar.
Under, Marie 1917. Sonetid. Tallinn: Siuru.
Vaik, Mait 2012. Kõigil on alati õigus. Tallinn: Puiestee.
Vask, Inno 1925. Meie kirjandusliku kriitika pankrott. Tartu: Sõnavara.
Viitso, Tiit-Rein 2003. Phonology, Morphology and Word Formation. – Estonian Language. (Linguistica Uralica. Supplementary series 1.) Toim Mati Erelt. Tallinn: Estonian Academy Publishers, lk 9–92.
Viitso, Tiit-Rein 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu–Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Visnapuu, Henrik 1932a. Eesti riimi murrang. – Looming, nr 5, lk 579–593.
Visnapuu, Henrik 1932b. Tähelepanekuid ja märkmeid riimist. – Looming, nr 3, lk 311–322.
Väljataga, Märt 2015. Tõlkida värssi. – Tõlkija Hääl, kd III, lk 47–63.