tüssama
Keywords: Estonian vocabulary, etymology, loanwords
This article examines the origin of the Estonian verb tüssama ’to deceive, to cheat, to outwit’. It is proposed that tüssama and its dialectal variants of limited distribution – tüsama, tüskama, and tussama – are borrowings from the Middle Low German verb tuschen (tūschen) ’to deceive, to cheat, to mock, to tease; to mislead, to lead astray, to deal with someone, to make a fool of someone’. The occurrence of parallel forms with u and ü (tüsama, tüssama ~ tussama) in Estonian Low German loanwords reflects dialectal variation in the source language. The alternation s(s) ~ sk (tussama, tüsama, tüssama ~ tüskama) points to repeated borrowing: the pronunciation of the Middle Low German internal orthographic cluster sch in the Low German spoken in Estonia was likely [sχ]or [sk], which in Estonian was rendered either as s(s) (tussama, tüsama, tüssama) or sk (tüskama). Previous etymological treatments of tüssama have not sufficiently taken into account the phonetic variability within this word family and its underlying causes; as a result, a convincing etymology has not previously been established.
Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com
References
VEEBIVARAD
DWDS = Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache. https://www.dwds.de/wb/
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. Eesti Keele Instituut.
https://www.eki.ee/dict/ekss/
EMSUKA MS = EMSUKA murdesõnavara koondkartoteek. https://emsuka.eki.ee/
ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. https://www.eki.ee/dict/ety/
ING = Taisto-Kalevi Raudalainen, Arvo Sulo Survo, Mehmet Muslimov, Ingerisoome murdesõnaraamat. https://arhiiv.eki.ee/dict/ingeri/index.cgi
SAOB = Svenska Akademiens ordbok. https://www.saob.se
Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2025. https://sonaveeb.ee/
SYS = Asta Õim, Sünonüümisõnastik. https://arhiiv.eki.ee/dict/sys/
VMS = Väike murdesõnastik I–II. http://www.eki.ee/dict/vms/
KIRJANDUS
Ariste, Paul 1963. Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat IX (1963). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 85–119.
EEW 10 = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 10. taht–tuur. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.
EEW 11 = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 11. tuur–varukil. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.
EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Kd 1–4. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu de traductions en français. Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.
Jakobson, Carl Robert 1869. Teadus ja Seadus põllul. Esimene jagu. Neile põllumeestele, kes oma asju mõistuse najal tahawad toimetada. St. Peeterburg: E. Pratz.
Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kalewipoeg 1859 = [Friedrich Reinhold Kreutzwald,] Kalewipoeg, eine Estnische Sage, verdeutscht von Carl Reinthal. Dritte Lieferung. (Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat 4.3.) Dorpat: Heinrich Laakmann.
Kluge, Friedrich 1989. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 22. Auflage unter Mithilfe von Max Bürgisser und Bernd Gregor völlig neu bearbeitet von Elmar Seebold. Berlin–New York: Walter de Gruyter.
LĒL 2012 = Līvõkīel-ēstikīel-leţkīel sõnārōntõz. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Lībiešu-igauņu-latviešu vārdnīca. Koost Tiit-Rein Viitso, toim Valts Ernštreits, Ellen Niit, Karl Pajusalu, Gunta Kļava. Tartu–Rīga: Tartu Ülikool, Latviešu valodas aģentūra.
Liin, Helga 1968. Alamsaksa laensõnad 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tartu Riiklik Ülikool. [Käsikiri.]
Põldmäe, Rudolf 1940. Küsimusi rahvanaljandite alalt III. – Rahvapärimuste Selgitaja II, nr 1 (8). Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, lk 10–18.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 17.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.
Rotalia, Johann Gustav 1892. Wõerad sõnad Eestikeeles. – Olewik 23. XI, nr 47, lk 955–956.
Schiller, Karl; Lübben, August 1878. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. Kd 4. S–T. Bremen: Verlag von J. Kühtmann’s Buchhandlung.
SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII. Tutkimuslaitos „Suomen suvun” julkaisuja III.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1955–1981.
SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. Peatoim Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.
Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn–Tampere: Eesti Keele Instituut, Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.
Versuch 1869 = Versuch eines bremisch-niedersächsischen Wörterbuchs. Kd 6. Zweiter Nachtrag enthaltend Zusätze und Verbesserungen. Bremen: Verlag von Karl Tannen.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.