Issues in Modern Estonian morphology
Keywords: language planning, language codification, language change, morphology, Estonian
This article discusses various aspects of the description of Modern Estonian morphology in dictionaries published by the Institute of the Estonian Language. The rich system of declension and conjugation in Estonian, characterized by numerous exceptions, is constantly evolving, presenting language planners with a recurring challenge: whether to follow ongoing changes or to preserve the status quo. In morphology, the search for a balance between stability and change is reflected primarily in the acceptance of parallel forms and paradigms.
The codification of morphological norms in Estonian lexicography has been primarily tied to the compilation of the Dictionaries of Standard Estonian, which long served as the principal dictionaries of the literary language. This article discusses morphological issues that have emerged primarily during the compilation of the largest dictionary of modern Estonian, the EKI Combined Dictionary (Langemets et al., 2021).
The introductory section provides a brief overview of how morphological information has been presented in Dictionaries of Standard Estonian, spanning from the first edition published in 1918 to the most recent one released in 2025, as well as in various types of monolingual dictionaries published by the Institute of the Estonian Language since the 1980s. It also discusses the role and principles of language committees – the Committee of the Estonian Literary Society (1907–1940), the Estonian Orthological Committee (1960–1993), and the Committee of the Mother Tongue Society (1993–present) – in the codification of morphological norms.
The article then examines specific topics related to the generation of complete declension and conjugation paradigms, as well as to resolving inconsistencies between normative and actual usage. These include the codification of individual words; the blending of paradigms caused by discrepancies between the pronunciation and spelling of foreign words; the declension of –el and –er ending words with disyllabic nominative in the third/overlong quantity; the declension of –ing ending foreign and unadapted foreign words; parallel paradigms arising from semantic differences; and the paradigms of compound words, abbreviations, and symbols.
Maire Raadik (b. 1963), MA, Institute of the Estonian Language, Senior Language Planner (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), maire.raadik@eki.ee
Ülle Viks (b. 1948), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Computational Linguist (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), ylle.viks@eki.ee
Indrek Hein (b. 1963), Institute of the Estonian Language, Senior Developer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), indrek.hein@eki.ee
Jelena Kallas(b. 1976), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher and ProjectManager (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), jelena.kallas@eki.ee
References
VEEBIVARAD
EKI keelenõuandmebaas = Eesti Keele Instituudi keelenõuandmebaas.
EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Peatoim Peeter Päll, toim Tiina Paet, Margit Langemets. Koost P. Päll, Maire Raadik, M. Langemets, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, T. Paet, Tuuli Rehemaa, Lydia Risberg, Arvi Tavast. Eesti Keele Instituut 2022–. eki.ee/teatmik/
EKS = Eesti keele sõnaraamat 2019 (veebisõnaraamat).Eesti Keele Instituut. https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/
KT otsused = Emakeele Selts. Keeletoimkond.
https://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond/
ÜK 2021, 2023 = Eesti keele ühendkorpus 2021, 2023.
https://www.sketchengine.eu/estonian-national-corpus
ÜS = EKI ühendsõnastik 2025. Eesti Keele Instituut. https://sonaveeb.ee
KIRJANDUS
Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
EKG 1995 = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Peatoim Mati Erelt, toim Tiiu Erelt, H. Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020.
Erelt, Tiiu 1973. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsuseid. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 52–53.
Erelt, Tiiu 2000. Mis on eestlasele eesti morfoloogias raske? – T. Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Keelenõuanne soovitab 2. Koost ja toim T. Erelt, M. Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 49–86.
Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Tiiu 2021. Emakeele Seltsi keeletoimkond XX sajandi II poolel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 389–407. https://doi.org/10.3176/esa66.16
EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II, täiendatud ja parandatud tr. Kd I. A–M. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
Kaalep, Heiki-Jaan 2010. Mitmuse osastav eesti keele käändesüsteemis. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 94–111.
Kaalep, Heiki-Jaan 2012. Eesti käänamissüsteemi seaduspärasused. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 418–449.
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kerge, Krista 2016. Sidekriipsuga rindliitsõnade käänamine. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus (17.03.2016).
https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/ES-keeletoimkond_rindliitsonad_17.03.2016.pdf
Kiissel, Indrek; Piits, Liisi; Sahkai, Heete; Hein, Indrek; Ermus, Liis; Mihkla, Meelis 2025. Estonian isolated-word text-to-speech synthesiser. – Proceedings of the Joint 25th Nordic Conference on Computational Linguistics and 11th Baltic Conference on Human Language Technologies (NoDaLiDa/Baltic-HLT 2025). (NEALT Proceedings Series 57.) Toim Richard Johansson, Sara Stymne. Tartu: University of Tartu Library, lk 302–306.
Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koost ja toim Tiiu Erelt, Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000.
Langemets, Margit; Koppel, Kristina; Kallas, Jelena; Tavast, Arvi 2021. Sõnastikukogust keeleportaaliks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 755−770.
https://doi.org/10.54013/kk764a6
Mäearu, Sirje 2021. ÕSi 7. tüübi omadussõnade rööpkäänamine. [Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus (30.03.2021).]
https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/04/%C3%95Si-7.-t%C3%BC%C3%BCbi-omaduss%C3%B5nad_otsus_koos-lisaga_30.03.2021.pdf
Mäearu, Sirje 2022. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus (te)t-rööpvormi, käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde ning sõnade õudne, viis ja kuus ning julgema rööpvormide kohta 16.11.2022.
https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/03/Keeletoimkonna-morfootsus_16.11.2022_08.03.2023.pdf
Mäearu, Sirje; Raadik, Maire 2012. Kas vaeb või vaagib? – Oma Keel, nr 1, lk 69–73.
Paet, Tiina 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 923–947. https://doi.org/10.54013/kk778a3
Paet, Tiina 2023. Võõrainese kinnistumine eesti keeles: keelekorralduslik ja leksikograafiline vaade. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 51.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Paet, Tiina; Päll, Peeter 2022. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus võõrsõnade kirjapildi ja häälduse erinevuse ning tsitaatsõnade kohta. [16.11.2022.]
https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/03/Keeletoimkonna-v%C3%B5%C3%B5rs%C3%B5naotsus_16.11.2022_08.03.2023.pdf
Päll, Peeter 2008. Jaapani päritoluga sõnade kasutamisest eesti tekstis. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus (30.06.2008).
https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/eskt_otsus_2008_jpn.pdf
Raadik, Maire 2021. Emakeele Seltsi keelekorraldustöö. – Emakeele Selts 1920–2020. Koost Jüri Valge. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 475–497.
Raadik, Maire; Viks, Ülle 2025. Põhiarvsõnade poolteist, poolteistkümmend ja poolteistsada käänamine. [Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus (28.03.2025).] https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2025/04/Pohiarvsonade-poolteist-poolteistkummend-ja-poolteistsada-kaanamine_28.03.2025.pdf
Rätsep, Huno 1985. Saatesõna. – Kirjakeele teataja 1979–1983. Õigekeelsuskomisjoni otsused. Koost Tiiu Erelt, Henn Saari. Tallinn: Valgus.
Saari, Henn 1999. Üks vormiõpetus (II). Taksonoomia. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 80–87.
Seisukohavõtt 2025 = Sõnade video, stereo ja rodeo käänamisest. [Emakeele Seltsi keeletoimkonna seisukohavõtt (08.10.2025).]
https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2025/12/Sonade-video-stereo-ja-rodeo-kaanamisest_ESi-keeletoimkond_08.10.2025.pdf
Viht, Annika; Habicht, Külli 2019. Eesti keele sõnamuutmine. (Eesti keele varamu IV.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Viks, Ülle 1992. Väike vormisõnastik. Toim Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Viks, Ülle 2000a. Eesti keele avatud morfoloogiamudel. – Arvutuslingvistikalt inimesele. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1.) Toim Tiit Hennoste. Tartu: Tartu Ülikool, lk 9–36.
Viks, Ülle 2000b. Kuidas tekib sõnastikukirjesse grammatika. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 486–495.
Viks, Ülle 2015. Muuttüübid ja ÕS 2013. – Oma Keel, nr 2, lk 44–54.
Viks, Ülle; Kuusik, Evelin 1998. Reeglipõhine morfoloogiline süntees. – Arvutimaailm, nr 1, lk 43–45, 63; nr 2, lk 19–21.
VÕS 1934 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 3., muutmatu tr. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.
VÕS 1940 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 7. tr. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
VÕS 1953 = Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim Ernst Nurm, Erich Raiet, Magnus Kindlam. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Koost Tiiu Erelt, R. Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim Tiiu Erelt. Koost Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, T. Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS 2006 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006. Toim Tiiu Erelt. Koost Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, T. Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.
ÕS 2025 = Eesti õigekeelsussõnaraamat 2025. Koost ja toim Margit Langemets, Indrek Hein, Jelena Kallas, Külli Kuusk, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Tiina Paet, Peeter Päll, Maire Raadik, Tuuli Rehemaa, Lydia Risberg, Sirli Zupping, Mai Tiits, Tiia Valdre, Ülle Viks. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA.