In the shadow of Greater Finland
The framework of Ilmari Manninen’s scholarly work in Finland
Keywords: Finno-Ugric ethnography, close reading, tacit knowledge, field, community of experience, community of memory, evaluation
The objective of this article is to examine Ilmari Manninen’s position within Finnish ethnology on the basis of archival sources. The material consists mainly of Manninen’s correspondence, and the methodological approach is a close re-reading of his scholarly work. Manninen spent six years in Estonia, where he adapted well to the university and museum life in Tartu. The opening of the Estonian National Museum was a milestone and a testament to the success of the working team. Manninen’s return to Finnish ethnology was not self-evident. Although he maintained contact with Finland through A. M. Tallgren and Kaarle Krohn, he was regarded as an outsider by the Finnish National Museum and the University of Helsinki. By applying the historical research concept of the community of experience, this article situates Manninen within the field of Finnish ethnography. Manninen’s life’s work was evaluated in the context of his application for a professorship. His work in Estonia and his contribution as Head of the Ethnographic Department at the National Museum of Finland seem to have been acknowledged. However, his scholarly research on Estonian folk culture does not appear to have received the same level of recognition. Manninen’s research focused on Estonia and Karelia. Albert Hämäläinen’s research, on the other hand, concentrated on Western and Central Finland. This raises the question of whether it may have been a matter of a confrontation between East and West.
Ildikó Lehtinen(b. 1948), PhD, University of Helsinki, Department of Cultures, Docent in Finno-Ugrian Ethnology (Unioninkatu 38, 00170 Helsinki, Finland), ildikolehtinen@gmail.com
References
ARHIIVIALLIKAD
ERM Arh = Eesti Rahva Muuseumi arhiiv
Eesti Rahva Muuseum, sissetulnud kirjad 1927–1929.
HY-Arkki = Helsingin yliopiston keskusarkisto (Helsingi ülikooli keskarhiiv)
KVA III Ea 17 Hist.-kielitiet. osasto Ehdollepano 2.5.1931 § 8.
KK = Kansalliskirjasto (Soome rahvusraamatukogu)
Coll. 230.6 A. M. Tallgrenin (AMT) kirjeenvaihto. Saapuneet kirjeet. Ilmari Manninen > A. M. Tallgren.
SKS KIA = Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Kirjallisuuden ja kulttuurihistorian kokoelma (Soome Kirjanduse Seltsi kirjanduse ja kultuuriloo kogu)
Kirjekokoelmat, Kaarle Krohnin arkisto 112: 14:1–29.
Taru Mannineni eraarhiiv
Kirjad Ilmari Manninenile 1934–1935.
KIRJANDUS
Ahtiainen, Pekka; Tervonen, Jukka 1996. Menneisyyden tutkijat ja metodien vartijat. Matka suomalaiseen historiankirjoitukseen. (Käsikirjoja 17:1.) Helsinki: Suomen Historiallinen Seura.
Alenius, Kari 1997. Veljeskansojen kahdet kasvot. Naapurimaa-kuva. – Virallista politiikkaa, epävirallista kanssakäymistä. Suomen ja Viron suhteiden käännekohtia 1860–1991. Toim Heikki Roiko-Jokela. Jyväskylä: Atena Kustannus Oy, lk 13–30.
Alenius, Kari 2002. The images of neighbours: Estonians and their neighbours. Tlk Markku Niskanen, Karen Niskanen. – Looking at the Other – Historical Study of Images in Theory and Practise. (Acta Universitatis Ouluensis, B Humaniora 42.) Toim K. Alenius, Olavi K. Fält, Seija Jalagin. Oulu: Oulun yliopisto, lk 53–72.
Enäjärvi, Elsa 1929. Ei enää haaveiluja, vaan tekoja. Eestiläisen taidenäyttelyn aikaan. – Nuori Voima, kd 21, nr 3–4, lk 77–78.
Fingerroos, Outi; Jouhki, Jukka 2018. Etnologinen kenttätyö ja tutkimus: metodin monimuotoisuuden pohdintaa ja esimerkkitapauksia. – Moniulotteinen etnografia. (Ethnos-toimite 17.) 2. tr. Toim Pilvi Hämeenaho, Eerika Koskinen-Koivisto. Helsinki: Ethnos ry, lk 79–108.
H. F–s 1919. Viron näyttely Kansallismuseossa. – Uusi Suomi 22. I, lk 6.
Hirsjärvi, Auvo 1957. Veröffentlichungen von Ilmari Manninen. – Kansatieteellinen arkisto 13. Helsinki: Suomen Muinaismuistoyhdistys, lk 179–190.
Huusko, Timo 2023. Suomen sillan rakentajat ja hävittäjät. Heimoaate, kulttuurimorfologiat ja ’eurooppalaisuus’ Viron taiteen näyttelyn kontekstissa vuosina 1929–1930. – Kuvia lähellä. Taidehistoriallisia tulkintoja ja tutkimusasenteita. (Taidehistoriallisia tutkimuksia 53.) Peatoim Anna Ripatti. Helsinki: Taidehistorian Seura, lk 32–46. https://doi.org/10.23995/ths.673.c1178
Hämeenaho, Pilvi; Koskinen-Koivisto, Eerika 2018. Etnografian ulottuvuudet ja mahdollisuudet. – Moniulotteinen etnografia. (Ethnos-toimite 17.) 2. tr. Toim P. Hämeenaho, E. Koskinen-Koivisto. Helsinki: Ethnos ry, lk 7–31.
Hämäläinen, Albert 1933. Suomalaisen-ugrilaisen kansatieteen alasta ja tehtävästä. Esitelmä virkaanastujaisissa 3.2.1932. – Kalevalaseuran vuosikirja, kd 13, lk 7–21.
Itkonen, T[oivo Immanuel] 1925. Suomen Muinaismuistoyhdistyksen vuosikertomus toimivuodelta 7.5.1924–7.5.1925. – Suomen Museo, kd 32, lk 76–78.
Johdanto 1931 = Fenno-Ugrica III. Suomalais-ugrilainen kulttuurikongressi. Soome-ugri hariduskongress. Finnugor közművelődési kongresszus. Budapest: Franklin-társulat nyomdája, lk 3–8.
Kalleinen, Kristiina 2011. Kansallisen tieteen ja taiteen puolesta. Kalevalaseura 1911–2011. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1307.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kalevalaseura.
Karjahärm, Toomas 1997. Venäjän varjossa Suomi ja Viro Venäjän naapureina. – Virallista politiikkaa, epävirallista kanssakäymistä. Suomen ja Viron suhteiden käännekohtia 1860–1991. Toim Heikki Roiko-Jokela. Jyväskylä: Atena Kustannus Oy, lk 31–62.
Kettunen, Lauri 1948. Tieteen matkamiehen uusia elämyksiä. Murrosvuodet 1918–1924. Helsinki: WSOY.
Klinge, Matti 1978. Itsenäisen Suomen ylioppilaat. Ylioppilaskunnan historia. 4. kd. 1917–1960. Helsinki: Helsingin yliopiston ylioppilaskunta, Gaudeamus.
Klinge, Matti; Knapas, Rainer; Leikola, Anto; Strömberg, John 1990. Helsingin yliopisto 1640–1990. 3. kd. Helsingin yliopisto 1917–1990. Helsinki: Otava.
Kotilainen, Sofia 2018. Monikerroksisten muistelu- ja tallennusprosessien vaikutus muistitiedon tulkintaan etnografisessa historiantutkimuksessa. – Moniulotteinen etnografia. (Ethnos-toimite 17.) 2. tr. Toim Pilvi Hämeenaho, Eerika Koskinen-Koivisto. Helsinki: Ethnos ry, lk 153–181.
Lehtinen, Ildikó 1996. „Kirjoittamaton päiväkirja”. Ilmari Mannisen Unkarin matka syksyllä 1934. – Suomen Museo, kd 103, lk 119–166.
Lehtonen, Juhani U. E. 1972. U. T. Sirelius ja kansatiede. (Kansatieteellinen arkisto 23.) Helsinki: Suomen Muinaismuistoyhdistys.
Linkola, Martti 1991. T. I. Itkonen 1891–1968. – Suomen Museo, kd 98, lk 117–120.
Luts, Arved 1996. Ilmari Manninen Tartu Ülikooli õppejõuna. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XLI. Peatoim Heiki Pärdi. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 25–39.
Malkki, Liisa 2012. Kulttuuri, paikka ja muuttoliike. Toim Laura Huttunen. Tampere: Vastapaino.
Manninen, Ilmari 1918. Suomen ja Venäjän välisen rajan historiaa. – Valvoja, kd 38, nr 9–10, lk 423–433.
Manninen, Ilmari 1920. Naantalin museo. – Suomen maaseutumuseoita. (Kotiseutu 11.) Toim Aarne Michaёl Tallgren, Erik Anton Virtanen. Jyväskylä: Gummerus, lk 39–42.
Manninen, Ilmari 1922. Pohjoisen Karjalan vanhanaikainen talous historiallisten lähteiden mukaan. (Historiallisia tutkimuksia 5.) Helsinki: Suomen historiallinen seura.
Manninen, I[lmari] 1923a. Viron kansallismuseo. Eesti Rahva Muuseum. – Suomen Museo, kd 30, lk 12–22.
Manninen, I[lmari] 1923b. Viron kansallismuseo. Eesti Rahva Muuseum. – Uusi Suomi. Sunnuntailiite 20. V, lk 10.
Manninen, I[lmari] 1924a. Setunmaa ja Karjala. – Uusi Suomi. Sunnuntailiite 10. II, lk 6–7.
Manninen, I[lmari] 1924b. Setunmaa – Wiron Karjala. 1–3. – Karjalainen 17. I, lk 1, 3; 24. I, lk 1, 3; 31. I, lk 1, 3.
Manninen, I[lmari] 1925. Erakkojen saarella. Kolme päivää Kihnussa. – Uusi Suomi. Sunnuntailiite 30. VIII, lk 1–3.
Manninen, I[lmari] 1927a. Zur Ethnologie des Einbaumes. – Eurasia Septentrionalis Antiqua, nr 1, lk 4–17.
Manninen, I[lmari] 1927b. Viron kansallismuseon valmistuttua. – Uusi Suomi 28. XII, lk 10.
Manninen, I[lmari] 1928. Wirolaisia kansanpukuja. – Suomen Kuvalehti, kd 12, nr 5, lk 154–157.
Manninen, I[lmari] 1929a. Uuno Taavi Sirelius †. – Historiallinen Aikakauskirja, kd 27, nr 3, lk 238–241.
Manninen, I[lmari] 1929b. Virolaisesta kansantaiteesta. – Uusi Suomi 3. III, lk 16.
Manninen, I[lmari] 1932. Karjalaisten puvustosta. – Karjalan kirja. 2. tr. Toim Iivo Härkönen. Porvoo: WSOY, lk 383–404.
Manninen, I[lmari] 1934. Johdanto. Puvut. – Suomen suku. III kd. Toim A[rtturi] Kannisto, E[emil] N[estor] Setälä, U[uno] T[aavi] Sirelius, Yrjö Wichmann. Helsinki: Kustannusosakeyhtiö Otava, lk 1–2, 296–338.
Manninen, Ilmari 2005. On the aims and limits of ethnography in Estonia: Opening lecture given on 16 October 1924 at the University of Tartu. – Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology: A Reader and Reflexive History. Toim Kristin Kuutma, Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, lk 317–326.
Marcus, George E. 2007. Ethnography two decades after Writing Culture: From the experimental to the baroque. – Anthropological Quarterly, kd 80, nr 4, lk 1127–1145. https://doi.org/10.1353/anq.2007.0059
Michelsen, Karl-Erik 2002. Tiede rauhan ja sodan vuosina. – Suomen tieteen historia. 4. kd. Suomen tieteen ja tutkimuksen historia 1880-luvulta lähtien. Peatoim Päiviö Tommila, toim Allan Tiitta. Helsinki: WSOY, lk 148–219.
MT 1922 = Muinaistieteellisen toimikunnan vuosikertomukset vuosilta 1916–1920. (Analecta Archaeologica Fennica 6.) Helsinki: Muinaistieteellinen toimikunta.
MT 1931 = Muinaistieteellisen toimikunnan vuosikertomukset vuosilta 1921–1925. (Analecta Archaeologica Fennica 7.) Helsinki: Muinaistieteellinen toimikunta.
MT 1932 = Muinaistieteellisen toimikunnan vuosikertomukset vuosilta 1926–1930. (Analecta Archaeologica Fennica 8.) Helsinki: Muinaistieteellinen toimikunta.
Muinaistieteellinen toimikunta 1928a. – Helsingin Sanomat 8. IX, lk 3.
Muinaistieteellinen toimikunta 1928b. – Uusi Suomi 2. XI, lk 4.
Nevala, Seija-Leena 2019. Pikkulotat ja Sotilaspojat kokemusyhteisöinä toisen maailmansodan aikana ja sen jälkeen. – Eletty historia. Kokemus näkökulmana menneisyyteen. Toim Johanna Annola, Ville Kivimäki, Antti Malinen. Tampere: Vastapaino, lk 397–428.
Niinistö, Jussi 2005. Heimosotien historia 1918–1922. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1007.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Nygård, Toivo 1978. Suur-Suomi vai lähiheimolaisten auttaminen. Aatteellinen heimotyö itsenäisessä Suomessa. Helsinki: Kustannusosakeyhtiö Otava.
Ohjelma 1931 = Ohjelma lukuvuodeksi 1931–1932. Helsinki: Helsingin yliopisto.
Ohjelma 1932 = Ohjelma lukuvuodeksi 1932–1933. Helsinki: Helsingin yliopisto.
Ohjelma 1933 = Ohjelma lukuvuodeksi 1933–1934. Helsinki: Helsingin yliopisto.
Pohjois-pohjalainen osakunta hyväksyy edustajainsa menettelyn 1934. – Uusi Suomi 12. IV, lk 5.
–r. 1919. Virolainen näyttely Kansallismuseossa. – Helsingin Sanomat 23. I, lk 9.
Rinne, Juhani 1917. Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Vuosikertomus 7.5.1916–7.5.1917. – Suomen Museo, kd 24, nr 3–4, lk 64–70.
Rui, Timo 2001. Ulkomaiset tiedemiehet Tarton yliopistossa ja virolaisten opintomatkat ulkomaille 1919–1940. (Historian tutkimuksia 21.) Joensuu: Joensuun yliopisto.
Salminen, Timo 2008. Aatteen tiede. Suomalais-Ugrilainen Seura 1883–2008. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1172.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Salminen, Timo 2014. Kollegat, ystävät ja kiistakumppanit. Suomalaisten arkeologien kansainväliset yhteydet 1870–1950. (Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikakauskirja 122.) Helsinki: Suomen Muinaismuistoyhdistys.
Selinheimo, V.; Vahter, Tyyni 1920. Suomen Muinaismuistoyhdistyksen jäsenluettelo toukokuussa 1920. – Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikakauskirja, nr 30, lk 227–267.
Sirelius, U[uno] T[aavi] 1919. Vironnäyttely Kansallismuseossa. – Valvoja, kd 39, nr 2, lk 68–73.
Sirelius, U[uno] T[aavi] 1931. Die ethnographische Forschung in Finnland. – Fenno-Ugrica III. Suomalais-ugrilainen kulttuurikongressi. Soome-ugri hariduskongress. Finnugor közmüvelödési kongresszus. Budapest: Franklin-társulat nyomdája, lk 140–154.
Stenfors, Piia 2007. Suomalainen kotiseutuliike 1899–1944. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1135.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Suomalaiset tieteilijät Tarton yliopistossa 1928. – Helsingin Sanomat 7. X, lk 6.
Sääskilahti, Nina 1997. Kansa ja tiede. Suomalainen kansatiede ja sen kohde 1800-luvulta 1980-luvulle. (Jyväskylän yliopisto, etnologian laitos. Tutkimuksia 31.) Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto.
Zetterberg, Seppo 2004. Samaa sukua, eri maata. Viro ja Suomi – historiasta huomiseen. (EVA raportti.) Helsinki: Elinkeinoelämän valtuuskunta.
Tallgren, A[arne] M[ichaël] 1919. Suomen Muinaismuistoyhdistyksen vuosikertomus toimivuodelta 7.5.1918–7.5.1919. – Suomen Museo, kd 26, lk 27–43.
T[allgren], A[arne] M[ichaël] 1927. Suurteos Viron kansanpukujen alalta. – Helsingin Sanomat 10. XII, lk 10.
T[allgren], A[arne] M[ichaël] 1936. † Ilmari Manninen. – Eurasia Septentrionalis Antiqua, nr 10, lk 1–4.
Talve, Ilmar 1992. Ilmari Manninen in Finland and Estonia. – Pioneers: The History of Finnish Ethnology. (Studia Fennica Ethnologica 1.) Toim Matti Räsänen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 50–76.
Talvio, Tuukka 2016. Suomen kansallismuseo. Ikkuna menneeseen ja tulevaan. (Museoviraston julkaisuja 7.) Helsinki: Museovirasto.
Tammemäe, Sten-Erik 2020. Suomen ja Viron tieteellisen yhteistyön muodot maailmansotien välisenä aikana. – Faravid. Historian ja arkeologian tutkimuksen aikakauskirja, nr 49, lk 85–110.
Tammemäe, Sten-Erik 2025. Teadussild üle Soome lahe. Eesti-Soome teadussuhted 1918–1940. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 61.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Valkeapää, Leena Elina 2020. Saman taiteen lapset. Suomen Muinaismuistoyhdistyksen taidehistorialliset tutkimusretket 1871–1902. (Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikakauskirja 124.) Toim Tuukka Talvio. Helsinki: Suomen Muinaismuistoyhdistys.
Valonen, Niilo 1968. T. I. Itkonen (in memoriam). – Virittäjä, kd 72, nr 3, lk 293–295.
Viitaniemi, Ella 2019. Muurarimestari Kustaa Stenman ja katumaton maailma. Pietismi, kirjoittaminen ja kokemusten siirtäminen länsiuomalaisella maaseudulla 1700-luvun jälkipuoliskolla. – Eletty historia. Kokemus näkökulmana menneisyyteen. Toim Johanna Annola, Ville Kivimäki, Antti Malinen. Tampere: Vastapaino, lk 75–112.
Vilkuna, Janne 1998. 75 vuotta museoiden hyväksi. Suomen museoliitto 1923–1998. (Suomen museoliiton julkaisuja 45.) [Helsinki:] Suomen museoliitto.
Vilkuna, Kustaa 1935. Ilmari Manninen (in memoriam). – Virittäjä, kd 39, nr 3, lk 393–395.
Vilkuna, Kustaa 1937a. † Ilmari Manninen. – Anzeiger der Finnisch-Ugrischen Forschungen, kd 24, lk 54–57.
[Vilkuna, Kustaa] 1937b. Ilmari Mannisen muisto. – Kotiseutu, nr 1, lk 1–2.
Õunapuu, Piret 2005. Ilmari Manninen: Mapping the study of material culture. – Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology: A Reader and Reflexive History. Toim Kristin Kuutma, Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, lk 305–315.
Ä[yräpää], Aarne 1935. Ilmari Manninen †. – Suomen Museo, kd 42, lk 1–4.
Ylikangas, Heikki (toim) 1993. Vaikea totuus. Vuosi 1918 ja kansallinen tiede. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 603.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Ylioppilaat ja politiikka 1934. – Ilkka 11. IV, lk 1.