Orthography as a stylistic device in modern Estonian poetry
Keywords: stylistics, poetics, spelling, deviation, language norms
This article examines instances of nonstandard orthography in poetry books published in Estonia between 2000 and 2023. The aim is to identify the types of orthographic deviation that appear in contemporary Estonian poetry and the stylistic functions that they serve. The theoretical section provides an overview of the concept of stylistic deviation, international research on orthographic deviation, and earlier studies on this topic in Estonia. The analysis proposes five functions of orthographic deviation: marking belonging, constructing authorial style, referencing linguistic varieties, guiding the reading process, and language play. These functional categories are then examined in more detail using examples found in the material.
In conclusion, the range of orthographic deviations in Estonian poetry is remarkably broad, with all five functions present in the works of multiple authors. The most common type of deviation used to mark belonging to a cultural group or tradition is systematic letter substitution – particularly the frequent replacement of ü with y, along with other substitutions involving foreign letters (e.g., ks with x, ku with q). In constructing an authorial style, systematic substitutions are likewise used alongside other distinctive deviations such as selected spoken-language traits. References to linguistic varieties include nonstandard representation of oral pronunciation, representation of idiolects, historical or cultural connotations, reference to other languages, and highlighting the writing process, all of which are well attested in the material. The function of guiding the reading process involves strategies that slow down the reader or shift their focus in unconventional ways, typically through letter repetition or substitution. The fifth function, language play, is manifested primarily in the orthographic linking of words that would not normally be connected.
An important observation is the strikingly metalinguistic nature of some of the deviations discussed. Some authors seem to employ nonstandard spelling specifically to highlight discrepancies between Estonian orthography and spoken language, or to evoke alternative orthographic systems rooted in historical language development. This goes to show that literature not only uses the tools of language but also enters into continuous dialogue with them.
Saara Liis Jõerand (b. 1999), MA, editor-in-chief of Värske Rõhk (Vanemuise 19, 51003 Tartu), saaraliis.joerand@va.ee
Kirjandus
VEEBIVARADÜS = EKI ühendsõnastik 2025. Eesti Keele Instituut. Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee
KIRJANDUS
Al-Khafaji, Saad Najim Abid 2016. The graphological, typographical and orthographical devices in the poetry of e e Cummings. – Journal of the College of Basic Education, kd 22, nr 96, lk 21–42.
Aro, Mikko 2006. Learning to read: The effect of orthography. – Handbook of Orthography and Literacy. Toim R. Malatesha Joshi, P. G. Aaron. London–New York: Routledge, lk 531–550. https://doi.org/10.4324/9780203824719
Chalice 2013. V2rske kartul. (Ji 49.) Pärnu: Jumalikud Ilmutused.
Cureton, Richard D. 1986. Visual form in e. e. cummings’ No Thanks. – Word & Image, kd 2, nr 3, lk 245–277. https://doi.org/10.1080/02666286.1986.10435349
Davies, Eirlys E. 1987. Eyeplay: On some uses of nonstandard spelling. – Language & Communication, kd 7, nr 1, lk 47–58. https://doi.org/10.1016/0271-5309(87)90013-9
EKH = Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras, Eesti keele hääldus. (Eesti keele varamu 2.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016.
EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020.
Figueredo, Lauren; Varnhagen, Connie K. 2005. Didn’t you run the spell checker? Effects of type of spelling error and use of a spell checker on perceptions of the author. – Reading Psychology, kd 26, nr 4–5, lk 441–458. https://doi.org/10.1080/02702710500400495
Freddy 2017. Sigalind. (Armastatud klassikud.) Koost Hasso Krull. Tartu: Paranoia.
Gómez-Jiménez, Eva María 2015. ’oride lesgo eckshun’: Spelling foregrounding in the experimental poetry of E. E. Cummings. – Language and Literature: International Journal of Stylistics, kd 24, nr 4, lk 307–321. https://doi.org/10.1177/0963947015586117
Grix 2010. Lullag. Tartu: Võluri Tagasitulek.
Grix 2014. Cax. Viljandi: Kondase keskus.
Halliday, M[ichael] A[lexander] K[irkwood]; McIntosh, Angus; Strevens, Peter 1964. The Linguistic Sciences and Language Teaching. (Longmans’ Linguistics Library.) London: Longmans.
Hennoste, Tiit; Pajusalu, Karl 2013. Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Irvine, Judith T.; Gal, Susan 2000. Language ideology and linguistic differentiation. – Regimes of Language: Ideologies, Polities, and Identities. (School of American Research Advanced Seminar Series.) Toim Paul V. Kroskrity. Santa Fe, New Mexico: School of American Research Press, lk 35–83.
Jaffe, Alexandra; Androutsopoulos, Jannis; Sebba, Mark; Johnson, Sally (toim) 2012. Orthography as Social Action: Scripts, Spelling, Identity and Power. (Language and Social Processes 3.) Berlin–Boston: De Gruyter Mouton. https://doi.org/10.1515/9781614511038
Jõerand, Saara Liis 2024. Ortograafia stilistilise vahendina eesti nüüdisluules. Magistritöö. Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut. https://dspace.ut.ee/items/6697cdc1-4c7e-46ec-abdc-07fc9038ca36
Kaevats, Mihkel 2015. Taskud kruusa täis, tripp… – Looming, nr 6, lk 879–881.
Kangro, Maarja 2007. Tule mu koopasse, mateeria. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kangro, Maarja 2013. Must tomat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Katt, Anna 2013. Õigekeelsuse eiramine Wimbergi isikustiili osana. – Akadeemiake, nr 3. https://akadeemiake.ee/wp-content/uploads/2013/10/Anna_Katt.pdf
Kaur, Rahel Ariel 2023. Preapokalüptiline inimhing ja keegi meist kõrgemal veel. – Värske Rõhk, nr 86, lk 104–108.
Krull, Hasso 2001. Kornukoopia. Sada luuletust. Tallinn: Vagabund.
Krull, Hasso 2004. Meeter ja Demeeter. Eepos. Tallinn: Vagabund.
Krull, Hasso 2009. Leiva-saia-suutra nüüd ka eesti keeles. Kalju Kruusa keeleluule. – H. Krull, Paljusus ja ainulisus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 144–154.
Kruusa, Kalju 2004. Treffamisi. Teisiluuletusi. Tallinna: Tuum.
Kruusa, Kalju 2008. Pilvedgi mindgi liigutavadgi. Tallinna: 9 Koma.
Kruusa, Kalju 2010. Tühhja. Tallinna: Ussimunni.
Kruusa, Kalju 2015. Äädikkärbsed. Oma luulet ja tuttavat. Tallinn: Kirimiri.
Kruusa, Kalju 2017. Ühe inimese elu (pooleli). Valitud luuletusi. Tallinna: Kirimiri.
Kruusa, Kalju 2018. Kümme kükki. Oma luulet ja tuttavat. Tallinn: Kirimiri.
Kruusa, Kalju 2023. Üleelamiste vanake. – Loomingu Raamatukogu, nr 1. Tallinn: SA Kultuurileht.
Leech, Geoffrey N. 1991 [1969]. A Linguistic Guide to English Poetry. (English Language Series 4.) London: Longman.
Leech, Geoffrey 2008. Language in Literature: Style and Foregrounding. (Longman Linguistics.) Harlow: Longman. https://doi.org/10.4324/9781315846125
Lennard, John 2005 [1996]. The Poetry Handbook: A Guide to Reading Poetry for Pleasure and Practical Criticism. 2. tr. Oxford: Oxford University Press.
Levenston, Edward A. 1992. The Stuff of Literature: Physical Aspects of Texts and Their Relation to Literary Meaning. Albany: State University of New York Press.
Ling, Kaisa Maria 2018. Tŏenäoliselt üsna suur väike nihe. – Müürileht, nr 77, september, lk 32. https://www.muurileht.ee/arvustus-toenaoliselt-usna-suur-vaike-nihe/
Lippus, Pärtel; Lindström, Liina 2024. ÕS-ist ning teaduse demoniseerimisest. – ERR, 23. IV. https://www.err.ee/1609320843/partel-lippus-ja-liina-lindstrom-os-ist-ning-teaduse-demoniseerimisest
Lotman, Juri 1990. Luule olemus. Tlk Pärt Lias. – J. Lotman, Kultuurisemiootika. Tekst–kirjandus–kultuur. Tlk P. Lias, Inta Soms, Rein Veidemann. Tallinn: Olion, lk 65–74.
McIntosh, Angus 1961. ’Graphology’ and meaning. – Archivum Linguisticum, nr 13, lk 107–120.
Merilai, Arne 2014. Keelenormide ümbermängimisest kunstilistel eesmärkidel. – Oma Keel, nr 2, lk 3–12.
Mikita, Valdur 2001. Rännak impampluule riiki. Tartu: V. Mikita.
Mukařovský, Jan 1964 [1932]. Standard language and poetic language. – A Prague School Reader on Esthetics, Literary Structure, and Style. Koost, tlk Paul L. Garvin. Washington, DC: Georgetown University Press, lk 17–30.
Müller, Aleksander 2001. Vilus on jahe. Möödunud sajandi luulet. Tallinn: Umara.
Oidekivi, Kirsti 2000. Akvaariumis. Tallinn: Tuum.
Oidekivi, Kirsti 2003. Pinsel. Tallinn: Koma.
Peer, Willie van 1993. Typographic foregrounding. – Language and Literature: International Journal of Stylistics, kd 2, nr 1, lk 49–61. https://doi.org/10.1177/096394709300200104
Põldmäe, Jaak 2002 [1978]. Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga 2021. – Sirp 4. VI, lk 16. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/poordumine-seoses-eki-algatatud-sonastikureformiga/
Roos, Reijo 2022. kured kotkad kajakad. Talsingi: Näo Kirik.
Roos, Reijo 2023. tere kas tohib / tere kas võisõ. Tlk Triinu Laan. Talsingi: Varrak.
Rooste, Jürgen 2000. Veri valla. Teine poeeskond. Taanilinn: Tuum.
Rooste, Jürgen 2002. lameda taeva all. Tekste eesti küberpungi klassikast. Taanilinn: Pidusöök.
Rooste, Jürgen 2008a. Tavaline eesti idioot ja teisi pikemaid poeese 1999–2007. (Ji 5. Pehme mandumise triloogia.) Pärnu: Jumalikud Ilmutused.
Rooste, Jürgen 2008b. 21. sajandi armastusluule. Põdrapõmmutamine ja põnnitirtsuvada. Tallinn: Verb.
Rooste, Jürgen 2012. Laul jääkarudest ja teisi poeese 2007–2012. (Ji 34.) Saarde–Pärnu: Jumalikud Ilmutused.
Salla, Sigrid 2002. Jututuba kui võrgusuhtlusvorm. – Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23.) Toim Reet Kasik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 128–156.
Schloneger, Rachel M. 2016. Is This Author Intelligent? The Effect of Spelling Errors on Perception of Authors. (Linguistics Senior Research Projects 2.) Cedarville University. https://digitalcommons.cedarville.edu/linguistics_senior_projects/2
Sebba, Mark 2012. Orthography as social action: Scripts, spelling, identity and power. – Orthography as Social Action: Scripts, Spelling, Identity and Power. (Language and Social Processes 3.) Toim Alexandra Jaffe, Jannis Androutsopoulos, M. Sebba, Sally Johnson. Berlin–New York: De Gruyter Mouton, lk 1–20. https://doi.org/10.1515/9781614511038
Simpson, Paul 2003 [1997]. Language through Literature: An Introduction. (Interface.) London–New York: Routledge.
Sinijärv, Karl Martin 2016. KMSX: kuidas öelda. Tallinn: Näo Kirik.
Sommer, Lauri 2001. Raagraamis poiss. Luuletused ja tõlked 1990–1992. Tartu: Eesti Üliõpilaste Selts „Veljesto”.
Sova, Henrik 2019. Tervitused Keeleverest. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 130–136.
Süda, Silvia 2014. Täheortograafiavead Vikerraadio e-etteütlustekstides aastatel 2011–2014. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut. https://dspace.ut.ee/items/84f6394d-19eb-4a1a-8774-dce97b053178
Tartakovsky, Roi 2009. E. E. Cummings’s parentheses: Punctuation as poetic device. – Style, kd 43, nr 2, lk 215–247. https://www.jstor.org/stable/10.5325/style.43.2.215
Tauli, Valter 1968. Keelekorralduse alused. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 4.) Stockholm: Vaba Eesti.
Trunin, Mihhail 2024. Müstika või müstifikatsioon? – Sirp 19. I, lk 10–11. https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mustika-voi-mustifikatsioon/
Tšaškin, Mikk 2023. Paberist linn. (Värske raamat 33.) Tallinn: SA Kultuurileht.
Velsker, Mart 2001. Y eesti kirjanduses. – Vikerkaar, nr 10, lk 78–86.
Velsker, Mart 2018. Kuidas luuletatakse keelest? – Keele maitsest. Luuleantoloogia. Koost M. Velsker, Tõnu Tender. Tallinn: EKSA, lk 429–439.
Viires, Piret 2021. Eesti punkluule ja siirdeajastu algus. – Philologia Estonica Tallinnensis, nr 6, lk 36–52. https://doi.org/10.22601/PET.2021.06.02
Viise, Neva M.; Richards, Herbert C.; Pandis, Meeli 2011. Orthographic depth and spelling acquisition in Estonian and English: A comparison of two diverse alphabetic languages. – Scandinavian Journal of Educational Research, kd 55, nr 4, lk 425–453. https://doi.org/10.1080/00313831.2011.587327
Vilu, Tõnis 2018. Libavere. Mõned üksikud luuletused. Tartu: Häämaa.
Wales, Katie 2001 [1990]. A Dictionary of Stylistics. (Studies in Language & Linguistics.) 2. tr. Harlow: Longman.
Wimberg 2000. Maaaraamat. Kaaruka küla: Huma.
Wimberg 2006. Kärppsed. Rõõmu sõnadest 2000–2006. Tallinn: Jutulind.
Wimberg 2010a. Eesti köökk. Lühipoeem kolme söögipausiga. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.
Wimberg 2010b. Wabastatud wärsid. Luuletusi aastaist 2006–2010. Tallinn: Pegasus.
Wimberg 2022. Enne kui. Tallinn: J&U.