Appropriation or mere translation?
Seto songs in Estonian
Keywords: Cultural appropriation, Seto song culture, translation, history of folkloristics
Translation and adaptation are common phenomena in folklore. However, when translation is undertaken by folklorists in positions of power and driven by ideological motives, the matter becomes problematic. The relationship between Estonian folkloristics and Seto folklore has been both variable and complex. For historical reasons, the Setos themselves have not had a voice in the processes of publishing or translating folklore. This article examines three cases of translation that demonstrate how even seemingly “innocent” acts of translation can amount to cultural appropriation. Although the cases originate from different periods and reflect differing ideological or scholarly agendas, they reveal similar mechanisms of appropriation.
Friedrich Reinhold Kreutzwald drew upon Seto folklore to substantiate his theory of the development of Estonian song and to prove the authenticity of the epic Kalevipoeg. Seto song culture provided Kreutzwald with an ideal opportunity to lend empirical support to his theories. He regarded the alteration and translation of Seto songs as an editorial process intended to uncover their original form. Jakob Hurt translated Seto lyric-epic songs for his popular anthology of folk songs intended “for all Estonians”. Once rendered in Estonian, these songs began a new life in school textbooks and popular publications as Estonian folk songs. Soviet folkloristics, in turn, employed invasive methods to produce ideologically acceptable folklore. During the Stalinist period, folklorists under pressure commissioned Seto women to compose politically suitable songs. A selection of these was published in school textbooks as examples of Soviet Estonian folklore – initially alongside the Seto-language originals, and later solely in Estonian.
Andreas Kalkun (b. 1977), PhD, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), andreas.kalkun@folklore.ee
Kirjandus
ARHIIVIALLIKADEesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)
f 43, m 11:1 – Kaarle Krohni kirjad Jakob Hurdale 08.02.1888–29.09.1906, d-ta.
f 205, m 22:1 – Jakob Hurda kirjad Kaarle Krohnile 28.11.1888-01.12.1906 (valguskoopiad, Paul Rummo kogu).
Eesti Kirjandusmuuseum (EKM), Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)
H – Jakob Hurda rahvaluulekogu
E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu
EKS – Eesti Kirjanduse Seltsi rahvaluulekogu
ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu
KIRJANDUS
Annist, August 2005. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg”. Toim Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Anttonen, Pertti J. 2005. Tradition through Modernity: Postmodernism and the Nation-State in Folklore Scholarship. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://doi.org/10.21435/sff.15
Apo, Satu 2006. Kansanlaulujen ääni 1700-luvun kirjallisuudessa – Johdatus Macphersonin, Percyn ja Herderin runojulkaisuihin. – Herder, Suomi, Eurooppa. Toim Sakari Ollitervo, Kari Immonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 216–264.
Arukask, Madis 2003. Jutustava regilaulu aspektid: 19. sajandi lõpu setu lüroeepiliste regilaulude žanr ja struktuur. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. http://hdl.handle.net/10062/42697
Arukask, Madis 2022. Kultuurilisest omastamisest maailmas ja meil: saateks. – Kelle pärand? Studia Vernacula, nr 14, lk 35–42. https://doi.org/10.12697/sv.2022.14.35-42
Bauman, Richard; Briggs, Charles 2003. Voices of Modernity. Language Ideologies and the Politics of Inequality. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511486647
Beyer, Jürgen 2011. Are Folklorists Studying the Tales of the Folk? – Folklore, kd 122, nr 1, lk 35–54. https://doi.org/10.1080/0015587X.2011.537132
Bucar, Liz 2022. Stealing My Religion: Not Just Any Cultural Appropriation. Cambridge–London: Harvard University Press. https://doi.org/10.4159/9780674279995
Faehlmann, Friedrich Robert 1999. Teosed I. Koost Mart Lepik, Eva Aaver, Heli Laanekask, Kristi Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Frog 2013. Revisiting the Historical-Geographic Method(s). – RMN Newsletter, nr 7, lk 18–34.
Frog 2021. ‘Suomalainen koulukunta’: Suomalainen folkloristiikka metodisten jatkuvuuksien ja muuttuvien paradigmojen välillä. – Paradigma: Näkökulmia tieteen periaateisiin ja käsityksiin. Toim Niina Hämäläinen, Petja Kauppi. Kalevalaseuran vuosikirja 100. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 59–88. https://doi.org/10.21435/ksvk.100
Haapoja, Heidi 2017. Omimista, lainaamista, hyväksikäyttöä, ylikulttuurista tulkintaa? Kulttuurisen appropriaation käsite, suomalainen kansanmusiikki ja kalevalamittainen runolaulu. – Musiikin suunta, kd 39, nr 1. http://musiikinsuunta.fi/2017/01/omimista-lainaamista-hyvaksikayttoa/
Haapoja-Mäkelä, Heidi 2020. Silencing the other’s voice? On cultural appropriation and the alleged Finnishness of Kalevalaic runo singing. – Ethnologia Fennica, kd 47, nr 1, lk 6–32. https://doi.org/10.23991/ef.v47i1.84255
Hafstein, Valdimar 2014. The constant muse: copyright and creative agency. – Narrative Culture, kd 1, nr 1, lk 9–48. https://doi.org/10.13110/narrcult.1.1.0009
Hurt, Jakob 1903. Über die pleskauer esten oder die sogenannten setukesen. – Anzeiger der Finnisch-Ugrischen Forschungen. III kd, 3. v. Helsingfors, lk 185–205.
Hurt, Jakob 1906a. Kaks keelt „Vanast kandlest”. – Eesti Kirjandus, nr 5, lk 140–149.
Hurt, Jakob 1906b. Kuidas tuleb vanu rahvalaulusid ilulugemiseks välja anda. – Eesti Kirjandus, nr 5, lk 149–152.
Hurt, Jakob 1989. Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Koost Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat.
Jackson, Jason Baird 2022. Kultuuriline omastamine kultuurimuutusena. Tlk Elo-Hanna Seljamaa. – Kelle pärand? Studia Vernacula, nr 14, lk 14–34. https://doi.org/10.12697/sv.2022.14.14-34
Jakobson, Carl Robert 1875. Kooli Lugemise raamat. Tõine jagu. 46 pildiga. Tartus: H. Laakmann.
Kaljundi, Linda 2022. Decolonise That – Estonian Identity as Indigenous and/or White. – A Shade Colder, nr 1. https://www.ashadecolder.com/decolonise-that-estonian-identity-as-indigenous-and-or-white.
Kalkun, Andreas 2015. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 33.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kalkun, Andreas 2017. Introducing Setos on stage: On the early performances of Seto singing culture. – Folklore. Electronic Journal of Folklore, nr 68, lk 7−42. https://doi.org/10.7592/FEJF2017.68.kalkun
Kalkun, Andreas; Aabrams, Vahur (koost, toim) 2014. Seto naisi elolaulu’. Antoloogia. (Seto Kirävara 8.) [Värska–Tartu:] Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum.
Kalkun, Andreas; Oras, Janika 2018. „Stalin is a wise man, Lenin was a little bird.” On creating Soviet folklore in the Seto region during the Stalin Era. – Res Musica, kd 10, lk 41−62.
Kallio, Kati; Silvonen, Viliina 2023. Tradition and ownership: Disputes about Karelian laments in Finland. – Approaching Religion, kd 13, nr 3, lk 40–59. https://doi.org/10.30664/ar.131229
Kikas, Katre 2024. Moderniseerumine rahvaliku kirjalikkuse peeglis: 19. sajandi lõpu rahvaluulekogujad arhiivi ja avalikkuse äärealal. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 39.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1848. Mittheilung über Volkslieder bei den im Pleskauschen Gouvernement angesiedelten Esten, nebst einer Beilage mit Liederproben. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Zweiter band. Zweites Heft. Doprat: H. Laakmann, lk 43–62.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953a. Teateid rahvalauludest Pihkva kubermangus asuvate eestlaste juures. – F. R. Kreutzwald, Maailm ja mõnda. Teosed 4. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 105–112.
Kreutzwald 1953b = Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. III kd. Fr. R. Kreutzwaldi ja A. Schiefneri kirjavahetus. 1853–1879. Toim Ea Jansen, Mart Lepik, Liis Raud, Endel Sõgel, Heinrich Tobias. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Kreutzwald 1956 = Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. II kd. Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele. 1847–1866. Toim Eduard Ertis, Ea Jansen, Juhan Käosaar, Mart Lepik, Liis Raud, Aarne Vinkel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Kreutzwald 1976 = Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. I kd. Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele. 1833–1866. Toim Eduard Ertis, Rudolf Põldmäe, Aarne Vinkel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat.
Kreutzwald 1979 = Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. VI kd. Kirjad J. Hurdale, J. Kölerile, C. R. Jakobsonile ja teistele. 1862–1882. Koost Eva Aaver, Heli Laanekask, Abel Nagelmaa. Toim Eduard Ertis, Rudolf Põldmäe, Liis Raud, Aarne Vinkel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat.
Krikmann, Arvo 2000. Eesti lühivormide allikaloost. [Võrguteavik.] [Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.] https://www.folklore.ee/~kriku/ALLIK/
Kutti, Selma; Loorits, Oskar; Tampere, Herbert 1935. Valimik eesti rahvalaule. Tartu: Loodus.
Kuutma, Kristin 2005. Pärimuskultuurist kultuurisümboliks. Saami etnograafia ja seto eepose saamislugu. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 3.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kuutma, Kristin 2009. Who owns our songs? Authority of heritage and resources for restitution. – Ethnologia Europaea, kd 39, nr 2, lk 26–40. https://doi.org/10.16995/ee.1052
Kuutma, Kristin 2015. From folklore to intangible heritage. – A Companion to Heritage Studies. Toim William Logan, Máiréad Nic Craith, Ullrich Kockel. Hoboken, NJ: Wiley, lk 41–54. https://doi.org/10.1002/9781118486634.ch3
Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Laanetu, Mairi 2008. Setu lauliku Anne Vabarna kiidu- ja tänulaul kindral Johan Laidonerile. – Setumaa kogumik 4. Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist. Tallinn: Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, MTÜ Arheoloogiakeskus, lk 291–315.
Laugaste, Eduard 1948. Valimik eesti rahvalaule. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst.
Laugaste, Eduard 1970. Alexander Heinrich Neusi osa eesti rahvaluuleteaduse ajaloos. – Töid eesti filoloogia alalt 3. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 259.) Tartu, lk 95–148.
Mikkola, Kati 2013. Self-taught collectors of folklore and their challenge to archival authority. – White Field, Black Seeds: Nordic Literacy Practices in the Long Nineteenth Century. Toim Anna Kuismin, M. J. Driscoll. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 146–157.
Mirov, Ruth 1989. Järelsõna. – Jakob Hurt, Neli keelt „Vanast kandlest”. Tallinn: Kunst, lk 75–98.
Neus, Alexander Heinrich 1850. Ehstnische Volkslieder. Erste Abtheilung. Urschrift und Uebersetzung von H. Neus herausgegeben von der Ehstländischen Literärischen Gesellschaft. Reval: bei Kluge und Ströhm.
Neus, Alexander Heinrich 1851. Ehstnische Volkslieder. Zweite Abtheilung. Urschrift und Uebersetzung von H. Neus herausgegeben von der Ehstländischen Literärischen Gesellschaft. Reval: bei Kluge und Ströhm.
Neus, Alexander Heinrich 1852. Ehstnische Volkslieder. Dritte Abtheilung. Urschrift und Uebersetzung von H. Neus herausgegeben von der Ehstländischen Literärischen Gesellschaft. Reval: bei Kluge und Ströhm.
Oras, Janika 2009. Lõik eesti folkloorikogumise loost: Nõukogude aja helisalvestused. – Akadeemia, nr 4, lk 703−724.
Peterson, Karl 1918. Eesti rahvalaulude antoloogia. Tallinn: Eestimaa Kooliõpetajate Vast. Abiandm. Seltsi raamatukauplus.
Piho, Mare 2003. Setud – Eesti sümbol? – Aeg ja lugu. Esseid eesti kultuuriloost. (Scripta ethnologica 5.) Koost Aivar Jürgenson. Tallinn: Ajaloo Instituudi etnoloogia sektor, lk 120–128.
Pino, Veera 1987. Lisafakte F. R. Kreutzwaldi rahvalaulukäsikirjade kohta. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 335–343.
Pin-Yu Chen, Paris 2024. Pööre rasside segunemise vastu sõdadevahelises Eestis. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 137–145.
Prants, Hindrik 2016 [1910]. Petseri eestlased. – H. Prants, Eesti asi ja maailma lugu. (Eesti mõttelugu 128.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 28–34.
Pushaw, Bart 2020. Eestlaste nähtav valgekssaamine. Tlk Triinu Pakk. – Vikerkaar, nr 9, lk 75–83.
Põldmäe, Rudolf 1938. Rahvakultuurist, eriti rahva lõbutsemisvormidest Setumaal. Tallinn: Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Raud 1906 = K. Rd., Kirjandusest. „Noli me tangere”. Rahvalaulude muutmise kohta. – Postimees 22. IV, nr 90, lk 2.
Reiman 1906 = W. R., Kirjandusest. Kaks keelt „Vanast kandlest”. – Postimees 4. III, nr 52, lk 2.
Rogers, Richard A. 2006. From cultural exchange to transculturation: a review and reconceptualization of cultural appropriation. – Communication Theory, kd 16, lk 474–503. https://doi.org/10.1111/j.1468-2885.2006.00277.x
Saarlo, Liina 2017. Regilaul tuulte pöörises. Eesti folkloristika poliitiliste muutuste ajajärgul 20. sajandi keskel. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 20, lk 27–54. https://doi.org/10.7592/methis.v16i20.13888
Saarlo, Liina 2025. Kirjalikud jäljed eesti regilaulukorpuses. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 987–1010. https://doi.org/10.54013/kk815a2
Salve, Kristi 2000. Toone tare: Tähelepanekuid setu surnuitkude žanridevahelistest ja geograafilistest seostest. – Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl. Toim K. Salve, Mare Kõiva, Ülo Tedre. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, lk 55–72.
Saukas, Rein 2005a. Eesti mõistatuste allikalugu. I. (Reetor 5.) Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Saukas, Rein 2005b. Eesti mõistatuste allikalugu. II. (Reetor 6.) Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Saukas, Rein 2007. Eesti mõistatuste allikalugu. III. (Reetor 7.) Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Saukas, Rein 2009. Eesti mõistatuste allikalugu. IV. (Reetor 8.) Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Selart, Anti 2009. Setomaa keskaja ajaloo uurimisest. – Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Koost, toim Heiki Valk, A. Selart, Anti Lillak. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 201–202.
Seljamaa, Elo-Hanna 2005. Walter Anderson: A scientist beyond historic and geographic borders. – Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Toim Kristin Kuutma, Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, lk 153−168.
Seljamaa, Elo-Hanna 2007. Täiustatud tõde ehk Walter Andersoni rahvajuttude enesekontrolli seadus. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 888−906.
Slezkine, Yuri 2012. NSVL kui ühiskorter ehk kuidas sotsialistlik riik etnilist eristumist edendas. I–II. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 117–136; nr 12, lk 76–101.
Tedre, Ülo; Saukas, Rein 1987. Veel kaks keelt „Vanast kandlest”. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 355–360.
Undusk, Jaan 1995. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 577–587; nr 10, lk 669–679.
Vainu, H. 1954. Kunagises kolkas. – Stalinlik Noorus, nr 7, lk 16–18.
Viidalepp, Richard (toim) 1959. Eesti rahvaluule ülevaade. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Vihalem, Linda 1950. Eesti kirjandusloo õpik-lugemik VIII klassile. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Vihalem, Linda 1951. Eesti kirjandus VIII klassile. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Vihalem, Linda 1952. Eesti kirjandus VIII klassile. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Vihalem, Linda 1958. Valimik eesti rahvaluulet keskkoolile. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.