Lõkad, lõkmed, and… lõke?
Keywords: Estonian, etymology, lexical history, word families
This article explores the origins and connections of the Estonian words lõkad ‘the white bands of a minister’s clerical collar’ and lõkmed ‘the small trapezoid-shaped coloured tabs on the corner of a uniform collar (indicating branch of service or area of duty)’. In standard Estonian, both meanings are metaphorical. The metaphor rests on a comparison with the human dewlap, a rooster’s wattle, and fish gills: in dialects, lõkk, gen. lõka means ‘dewlap, fold; wattle; gill’ (also ‘clerical collar’), while lõkmed means ‘gills; corner of the mouth; wattle’. What unites these body parts – whether of people, poultry, or fish – is their light mobility. Given the closeness of these dialectal meanings, it is plausible that lõkad and lõkmed share a common root. The stem lõkk- is most likely phonetically motivated. Dialects also contain many words with close semantics but based on stems with varying first syllable vowels and internal consonants, e.g., lokk, gen. loki ~ loku ‘dewlap; wattle’, lõt́t, gen. lõti ‘fat fold; wattle; gill; collar corner’.
Julius Mägiste compared the words lõka ‘preacher’s bands’, lõkk, gen. lõka ‘rooster’s comb’, lõke, gen. lõkme ‘gill cover’, along with others, etymologically to the Finnish verbs lekkua ‘to sway, oscillate, jump’, lekuttaa ‘to rock, sway, swing’. This comparison is convincing. According to the Finnish etymological dictionary (SSA), the verb lekkua ‘to sway, move, frolic; to shimmer’ (cf. Finnish lekko ‘flame, fire; heat, sunshine’) belongs to a Finnic word family divided into two semantic groups: one denoting light, back-and-forth movement in general, the other more specifically describing the movement of fire and, synesthetically, the sensation of heat associated with it. The Estonian words belonging to this family – lõkatada ‘to flare up’, lõke ‘flame, blaze, fire’, lõkata ‘to burn with a big flame’ – relate to the latter semantic group. Words like lõkad, lõkmed, lõkutid, etc., on the other hand, can be added to the first group as expressions of movement more generally. From this, it follows that lõkad, lõkmed, and lõke are indeed etymologically related.
Iris Metsmägi (b. 1968), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), iris.metsmagi@eki.ee
Kirjandus
VEEBIVARADEKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. https://arhiiv.eki.ee/dict/ems/
SMS = Suomen murteiden sanakirja. a–noukkia. https://kaino.kotus.fi/sms/
ÜS = EKI ühendsõnastik 2025. https://sonaveeb.ee/
KIRJANDUS
ALFE 3 = Atlas Linguarum Fennicarum. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. 3. kd. Peatoim Tuomo Tuomi, toim Vladimir Rjagojev. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1295. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 159.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2010.
Björklöf, Sofia 2018. Uusia lainaetymologioita viron koillisrannikon rantamurteen länsiryhmässä. – Περὶ ὀρθότητοσ ἐτύμων. Uusiutuva uralilainen etymologia. Toim Sampsa Holopainen, Janne Saarikivi. (Uralica Helsingiensia 11.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, lk 357–487.
EEW 5 = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. V kd. looma–niit. Helsinki: Finnisch‑Ugrische Gesellschaft, 1982.
EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. I–IV kd. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu de traductions en français. Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.
EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. (E. K. S. Keeletoimekonna toimetused 5.) Toim Jaan Tammemägi. Tallinn: Rahvaülikool.
EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud tr. I kd. A–M. (Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Häkkinen, Jaakko 2019. Kantasuomen keskivokaalit: paluu. – Petri Kallio rocks. Liber semisaecularis 7.2.2019. Toim Santeri Junttila, Juha Kuokkala. Helsinki: Kallion etymologiseura, lk 24–40.
Junttila, Santeri 2019. Kantasuomen keskivokaalit ja jälkitavun U. – Petri Kallio rocks. Liber semisaecularis 7.2.2019. Toim S. Junttila, Juha Kuokkala. Helsinki: Kallion etymologiseura, lk 48–53.
Kallio, Petri 2014. The Diversification of Proto-Finnic. – Fibula, Fabula, Fact. The Viking Age in Finland. (Studia Fennica Historica 18.) Toim Joonas Ahola, Frog, Clive Tolley. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 155–168. https://doi.org/10.21435/sfh.18
Kitzberg, A[ugust] 1906. Tuulte pöörises. Tartu: K. Sööt.
Kujola, Juho (toim) 1944. Lyydiläismurteiden sanakirja. Ainekset keränneet Kai Donner, Jalo Kalima, Lauri Kettunen, Juho Kujola, Heikki Ojansuu, Elvi Pakarinen, Yrjö Henrik Toivonen, Eemil Aukusti Tunkelo. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 9.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Kulonen, Ulla-Maija 2010. Fonesteemit ja sananmuodostus. Suomen kontinuatiivisten U-verbijohdosten historiaa. (Suomi 197.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Prillop, Külli 2020. Eesti keele ajalooline fonoloogia. – K. Prillop, Karl Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso, Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 74–168.
Pystynen, Juho 2019. Kantasuomen keskivokaalit: vahvempia ja heikompia tuloksia. – Petri Kallio rocks. Liber semisaecularis 7.2.2019. Toim Santeri Junttila, Juha Kuokkala. Helsinki: Kallion etymologiseura, lk 41–47.
SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Suomen kielen etymologinen sanakirja. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 12. Tutkimuslaitos „Suomen Suvun” julkaisuja 3.) Helsinki: Suomalais‑Ugrilainen Seura, 1955–1981.
SSA 2 = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja 2. Peatoim Ulla-Maija Kulonen. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1995.
Veski, A[sta] 1956. J. V. Veski eesti kirjakeele oskussõnavara arendajana. Dissertatsioon filoloogiateaduste kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder. Tartu. [Käsikiri.] https://dspace.ut.ee/handle/10062/28877
VÕS 1940 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 7. tr. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
VÕS 1945 = Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Teaduslik Kirjandus.
Vääri, Eduard 1974. Akadeemik J. V. Veski viimastest keelealastest mõtetest ja soovidest. – Centum. J. V. Veski 100. sünniaastapäeva tähistades. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 9.) Tallinn: Valgus, lk 33–46.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.