“My heart trembles inside”
From written language to literary language
Keywords: pietism, Moravian Brethren, sentimentalism, Estonian narrative literature
Although Estonian written languages had existed since at least the first half of the 17th century, for a long time they were not used by native speakers either as writers or as readers. It was only with the arrival of the Moravian Brethren movement that a new attitude toward the written word emerged, making it easier for both writers and readers to adopt Estonian as a written language – previously perceived mainly as an instrument of colonization. The origins of Estonian narrative literature lie in the Moravian movement. On the initiative of the Brethren in Urvaste, the first Estonian-language storybook intended for an Estonian readership was published in 1737: the South Estonian Kolm kaunist Waggausse Eenkojut (“Three Beautiful Examples of Piety”), written by the local pastor Johann Christian Quandt. The book contained three stories: the lives of the shepherd Henning Kuuse, the small craftsman Jörgel, and the maiden Armelle Nikolas.
This work introduced into Estonian literature a new kind of narrative scheme – the life story or conversion narrative – in which the central event was an awakening: through the impact of a certain experience, a person re-evaluates their former life and embarks on a new, transformed life in Christ. The protagonists were people of humble origin with whom the Estonian reader could easily identify. The literary-historical value of the collection lies in its recognition of emotional life and in its search for new stylistic means to express it – in other words, in the development of a literary language.
The awakening narrative model proved remarkably durable, offering a model for depicting human destiny even outside a strictly religious teleology. In the first half of the 19th century, during a new wave of devotional literature in Estonian and Latvian writing, pietistic religiosity was fused with sentimentalism, and biblical stories were interwoven with traditional (hagiographic) legends and literary narrative plots. For example, the fate of Genoveva, daughter of the King of Brabant, is presented in line with the pietistic life-story model, though the heroine’s transformation stems not from an inner awakening but from external circumstances. Sentimentalist stories appealed to the reader’s compassion and touched the heart, often proving more persuasive than the competing popular-educational storybooks that conveyed rationalist teachings and promoted a hierarchical view of the world order. The pietistic-sentimentalist narrative carried a more democratic message: those who follow their hearts attain salvation – at least in the world to come – and before the law of the heart all people are equal.
Liina Lukas (b. 1970), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Research, Professor of Comparative Literature (Ülikooli 16, 51003 Tartu), liina.lukas@ut.ee
Kirjandus
VEEBIVARADEEVA. Eesti vanema kirjanduse digitaalne andmebaas. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduste instituut, Eesti Kirjandusmuuseum. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=index
KIRJANDUS
Albrecht, Ruth (toim) 2018. Begeisterte Mägde. Träume, Visionen und Offenbarungen von Frauen des frühen Pietismus. Leipzig: Evangelische Verlagsanstalt.
Annus, Endel (toim) 2000. Eestikeelne raamat 1525–1850. (Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia 1.) Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Koost Tiina Aasmann, E. Annus, Ülvi Kalpus, Pärja Miljan. Tallinn: Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Arvelius, Friedrich Gustav 1782. Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Tallinn: Lindfors. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=745
Arvelius, Friedrich Gustav 1787. Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Teine Jaggo. Tallinn: Iwersen, Wehmer. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=746
Daija, Pauls; Paškevica, Beata 2022. Latvian Moravian manuscripts: Historical overview and research perspectives. – Acta Historica Tallinnensia, kd 28, nr 1, lk 63–84. https://doi.org/10.3176/hist.2022.1.03
Diderot, Denis 1798. Éloge de Richardson, auteur des romans de Pamela, de Clarisse et de Grandisson. – Œuvres de Denis Diderot. 9. kd. Toim Jacques-André Naigeon. Paris: Deterville, lk 211–240.
Friedenthal, Tiina-Erika 2025. Milleks piibel ja kuidas seda lugeda? Pietistlikud eessõnad ja lugemisjuhised Eesti- ja Liivimaa piiblites. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 721–742.
Gildemann, M. 1865. Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündind Turraides, Lättimaal, Koiwa jöe äres. Tartu: H. Laakmann. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?do=tekst_detailswitch&lang=1&tid=30&eid=838
Gildenmann, Berend 1850. Kannatlikko Helena luggu, kes 22 aastat mitmes willetsusses olnud. Halle, wägga luggemisse wäärt luggeminne. Pärnu: W. Borm. https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-17137-47489-48220
Gildenmann, Berend 1851. Rosa, ehk: Lapse armastus. Pärnu: W. Borm. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:332609
Gleixner, Ulrike 2008. Pietismus und Bürgertum. Eine historische Anthropologie der Frömmigkeit. (Bürgertum. Neue Folge 2.) Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.
Habermas, Jürgen 1962. Strukturwandel der Öffentlichkeit. Untersuchungen zu einer Kategorie der bürgerlichen Gesellschaft. (Sammlung Luchterhand 25.) Darmstadt–Neuwied: Luchterhand.
[Hanso ja Mardi jut] 1739. Tallinn: J. J. Köhler. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100237
Holtz, Otto Reinhold von 1817. Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks. Tallinn: J. H. Gressel. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=774
Janter, Christian Friedrich 1838. Usklikko Elisabetti ello. Tallinn: Lindfors. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=72
Kalnačs, Benedikts; Daija, Pauls 2018. Nineteenth-century sentimental and popular trends and their transformation in fin-de-siècle Latvian literature. – Interlitteraria, kd 23, nr 1, lk 162–172. https://doi.org/10.12697/IL.2018.23.1.17
Kirsel, Mats 1862. Kannatlikko Hirlanda luggu, mis meie armsa Maarahwale heaks öppetusse märgiks ja tullosaks aiawiteks Saksakelest Ma-kele on ümberpantud. Tartu: H. Laakmann. https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-22096-59184-62105
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1842. Wagga Jenowewa ajalik elloaeg. Tartu: H. Laakmann. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=759
Limane, Lilija 1985. Robinsoniāde un stāsts par Genovevu latviešu grāmatniecībā. – Grāmatas un grāmatnieki. Toim Eduards Arājs. Riga: Zinātne, lk 138–145.
Lorenzsonn, Caspar Franz 1839. Jenowewa ellust; Üks wägga armas ja halle luggeminne wannemate ja lastele. Perno: J. G. Marquardt. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?do=tekst_detailswitch&lang=1&tid=50&eid=2469
Luce, Johann Wilhelm Ludwig von 1807. Sarema Jutto ramat. Erzählungen zur moralischen und öconomischen Bildung der Ehsten, nebst einigen Hausmitteln den schleunigen, gefährlichen und oft vorkommenden Krankheiten. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=495
Luce, Johann Wilhelm Ludwig von 1812. Sarema Jutto ramat, teine jaggu. Pärnu: J. G. Marquardt. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=298
Luhamets, Kristjan 2010. Järelsõna. – Adam Friedrich Salchow. Henningu lugu. Tlk Johann Christian Quandt, K. Luhamets. [Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku] Kambja Kogudus, lk 15–16.
Lukas, Liina (koost) 2021. Balti kirjakultuuri ajalugu I. Keskused ja kandjad. Vahur Aabrams, Meelis Friedenthal, Tiina-Erika Friedenthal, Katre Kaju, Tiina Kala, Kairit Kaur, Martin Klöker, Lea Leppik, L. Lukas, Anu Mänd, Pärtel Piirimäe, Ulrike Plath, Aivar Põldvee, Tiiu Reimo, Aiga Šemeta, Jaan Undusk, Kristi Viiding. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lukas, Liina 2024. „Mein Herz bewegt sich in mir”. Von den pietistischen Erbauungsgeschichten bis zu den sentimentalen Volksbüchern. – Der Pietismus in der baltischen Geschichte – Neue Fragestellungen und Fallstudien (17.–20. Jahrhundert). (Proceedings of the National Library of Latvia 13 (XXXIII).) Toim Beata Paškevica. Rīga: Latvijas Nacionālā bibliotēka, lk 65–80.
Martus, Steffen 2020. Bürgerliches Trauerspiel. – Handbuch Literatur & Ökonomie. (Handbücher zur kulturwissenschaftlichen Philologie.) Toim Joseph Vogl, Burkhardt Wolf. Berlin–Boston: De Gruyter, lk 456–466. https://doi.org/10.1515/9783110516821-086
Masing, Carl 1836. Laewa Pois Pop teeb omma öäla Kaptenile ta surma wodi peäl ihho ning hinge polest head. Tartu: J. C. Schünmann. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=71
Meier, Uto 2007. Schmid, Christoph von. – Neue Deutsche Biografie. 23. kd, lk 144–145. https://www.deutsche-biographie.de/pnd118759523.html#ndbcontent
Menin, Marco 2014. Who will write the history of tears? History of ideas and history of emotions from eighteenth-century France to the present. – History of European Ideas, kd 40, nr 4, lk 516–532. https://doi.org/10.1080/01916599.2013.826430
Navickienė, Aušra 2022. How did the translation of Genovefa by Christoph von Schmidt become the 19th-century Lithuanian bestseller? – Knygotyra, kd 78, lk 80–110. https://doi.org/10.15388/Knygotyra.2022.78.107
Nedatz, Wilhelm 1843. Griseldis ja Markgraf Walter. Tartu: H. Laakmann. https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-17095-44729-69790
Prillop, Külli 2025. Eestlane ja tema raamat 300 aasta eest. – Sirp 14. III, lk 10.
Põldmäe, Rudolf 1936. Eesti vennastekoguduse kirjandusest XVIII sajandi keskel. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 249–269.
Põldmäe, Rudolf 1939. Mango Hans. – Eesti Kirjandus, nr 9, lk 389–406.
Põldmäe, Rudolf 1981. Mango Hansu probleem. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 596–603.
Põldmäe, Rudolf 2011. Vennastekoguduse kirjandus. (Eesti mõttelugu 101.) Tartu: Ilmamaa.
Põldvee, Aivar 2013. Haridusolud. – Eesti ajalugu III. Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Toim Enn Küng, Martin Seppel. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituut, lk 392–414.
Quandt, Johann Christian 1776. Kolm kaunist Waggausse Eenkojut. Tallinn: A. H. Lindfors. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=105
Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.
Salchow, Adam Friedrich 2010. Henningu lugu. Tlk Johann Christian Quandt, Kristjan Luhamets. Kambja: [Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku] Kambja Kogudus.
Thomasson, Johann 1839. Weikise Hanso luggu tühja sare peäl. Tartu: H. Laakmann. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=35
Thomasson, Johann 1840. Puust rist. Üks kaunis luggeminne neile troostiks, kes willetsusse sattunud. Tartu: H. Laakmann. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=75
Thomasson, Johann 1841. Jenowewa. Üks kaunis ja halle luggeminne, igga innimesse, keige ennamiste wannematte ja laste kassuks, wälja antud. Tartu: Laakmann. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:120064
Thomasson, Johann 1844. Irlanda, ehk puhta ello wöit. Üks halle luggeminne mis igga innimesse kassuks wäljaantud. Tartu: J. C. Schünmann. https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=2454
Undusk, Jaan 1995. Adressaat ja keel baltisaksa kirjaruumis. – Uurimusi keelest, kirjandusest ja kultuurist. (Eesti Humanitaarinstituudi toimetised 2.) Toim Mihhail Lotman, Tõnu Viik. Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, lk 112–125.
Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.
Vinkel, Aarne 1993. Adam Koljo küsimus. – Looming, nr 4, lk 569–571.