From Kockeste to Koikson
16th-century bynames in Estonian family names
Keywords: onomastics, anthroponyms, families, farm names, revisions, patronymics
The emergence of Estonian family names (in Estonian: perekonnanimi) is typically dated to the 19th century. However, approximately one-fourth of these names have older onomastic roots. The first comprehensive lists of Estonian peasants date back to the 16th century. This study examines eight regions of Estonia, encompassing 765 peasants. Of these, 662 (87%) were recorded with a binominal naming structure (byname + given name), which suggests that by the 1560s, Estonian peasants had adopted a binominal personal naming system. One list from the 1540s recorded 63% of peasants with a byname, indicating that the development of bynames was likely complete by the mid-16th century. Among the peasants with bynames, four regions exhibited patronymic bynames (with the suffixes –son or –poeg ‘son’) in at least one-third of cases. In the other four regions, patronymic bynames were rare, yet no clear geographical pattern appears to explain this variation. Comparative analysis with later records from the same areas reveals that the stock of bynames sometimes changed over time, with patronymic bynames replacing those of other origins. This suggests that both bynames and naming practices were fluid and subject to change. Of the 662 peasants with bynames, 3.8% had bynames that later evolved into legal family names during the general bestowal of family names in the 1820s–1830s. Some of these family names appear to have originated from migrated bynames (appearing in a neighbouring village in the 16th century) or from rare given names. Consequently, approximately 1,500 family names (representing about 2% of the total) likely trace their origins back to the 16th century. If research confirms that the same family carried a name before the 1820s, it can be regarded as a family name rather than merely a byname.
Fred Puss (b. 1976), BA, Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer and Junior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), fred.puss@eki.ee
Kirjandus
ARHIIVIALLIKAD
Rahvusarhiiv (RA)
EAA.1.2.931. Harjumaa Ruila, Kiviloo ja Harku läänide vakuraamat. 1564–1565.
EAA.1.2.933. Järvamaa vakuraamat. 1564.
EAA.1.2.942. Järvamaa maarevisjon. 1686–1689.
EAA.308.2.205. Põltsamaa piirkonnakaart. 1681–1684.
EAA.308.6.313. Põltsamaa kihelkonna kirjeldusraamat. 1680. aastad.
EAA.1224.3.7. Haljala koguduse meetrikaraamat. 1808–1821.
EAA.1224.3.9. Haljala koguduse meetrikaraamat. 1822–1833.
EAA.1285.1.175. Kolga-Jaani koguduse personaalraamat. 1823–1844.
EAA.1285.1.195. Kolga-Jaani kirikuraamat. 1718–1732.
EAA.1864.2.VI-53. Haljala kihelkonna hingeloendid. 1811.
EAA.1864.2.VIII-80. Harju-Jaani kihelkonna hingeloendid. 1834.
EAA.1864.2.VIII-117. Jõhvi kihelkonna hingeloendid. 1834.
EAA.1864.2.VIII-118. Jõhvi kihelkonna perekonnanimede paneku raamat. 1835.
EAA.1864.2.VIII-127. Haljala kihelkonna hingeloendid. 1834.
EAA.1864.2.VIII-128. Haljala kihelkonna perekonnanimede paneku raamat. 1835.
EAA.1864.2.VIII-198. Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat. 1835.
EAA.1865.2.29/4. Puurmani mõisa hingeloend. 1811.
Rootsi riigiarhiiv (SRA)
Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/6. Viru- ja Järvamaa revisjon. 1591.
Vanade aktide riiklik keskarhiiv (Moskvas; Российский государственный архив древних актов)
RGADA.274.1.210. Tartumaa adramaarevisjon. 1744.
KIRJANDUS
Aikio, Samuli 1992. Samiska släktnamn från 1600- och 1700-talen. – Studia Anthroponymica Scandinavica, kd 10, lk 55–76.
Aikio, Samuli 2007. Das saamische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. (Lehr- und Handbücher zur Onomastik 2.) Toim Andrea Brendler, Silvio Brendler. Hamburg: Baar, lk 632–640.
Arro, Andry; Ruusmann, Reet; Puss, Fred 2008. Raba 61106. Perekonnalooline uurimus. Tartu: Eesti Isikuloo Keskus. Koopia Eesti Isikuloo Keskuses.
Auns, Muntis 2017. Latgales uzvārdu veidošanās vēsturiskais fons. – Latviešu uzvārdi arhīvu materiālos. Latgale. Rīga: Latviešu valodas aģentūra, lk 16–23. https://uzvardi.lv/testa-lapa-1/latgale/
Dacewicz, Leonarda 2014. Historia nazwisk na kresach północno-wschodnich Rzeczpospolitej (XVI–XVIII w.). Białystok: Wydawnictwo Uniwersytetu w Białymstoku. https://repozytorium.uwb.edu.pl/jspui/bitstream/11320/16115/1/L_Dacewicz_Historia_nazwisk_na_kresach.pdf
Eesti ajalugu II = Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk. Eesti keskaeg. Koost ja toim A. Selart. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2012.
EKNR = Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Toim P. Päll, M. Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/
Faster, Mariko; Saar, Evar 2002. Võromaa kotussõnimmist. (Võro Instituudi toimõndusõq = Publications of Võro Institute 13.) Toim Peeter Päll. Võro: Võru Instituut.
Henno, Kairit 2000. Eesti priinimed: Jaani kihelkond. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Hurt, Jakob 1876. Ueber die Ortsnamen auf –st. – Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat, VIII kd, 3. v. Dorpat: Laakmann, lk 30–39.
Joalaid, Marje 2007. Das ingrische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. (Lehr- und Handbücher zur Onomastik 2.) Toim Andrea Brendler, Silvio Brendler. Hamburg: Baar, lk 285–291.
Johansen, Paul (toim) 1925. Vanem Tallinna Jaani haigemaja vakuraamat: 1435–1507. (Tallinna Linnaarhiivi väljaanded. IV: 2.) Tallinn: Eestimaa Trükikoda.
Johansen, Paul 2005. Kaugete aegade sära. (Eesti mõttelugu 65.) Koost Jüri Kivimäe. Tartu: Ilmamaa.
Kallasmaa, Marja 1988. Muutuv ja püsiv nimemaailm. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 477–485.
Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed. I. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kallasmaa, Marja 2010. Hiiumaa kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kallasmaa, Marja 2023. Märkusi talunimede vanusest Audru näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 595–604. https://doi.org/10.54013/kk786a3
Karlova, Ol’ga Leonidovna 2007. Das karelische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. (Lehr- und Handbücher zur Onomastik 2.) Toim Andrea Brendler, Silvio Brendler. Hamburg: Baar, lk 363–371.
Karlova, Olga 2016. Omaperäisten henkilönnimien säilyminen lisänimissä ja sukunimissä (Savo, Karjala ja Vepsä). – Õdagumeresuumlaisi nimeq. Läänemeresoomlaste nimed. (Võro Instituudi toimõndusõq 30.) Toim Jüvä Sullõv. Võro: Võro Instituut, lk 139–165. https://wi.ee/wp-content/uploads/2017/06/VItoim16sisu.pdf
Kovaļevska, Otīlija 2017. Kas pirmais – uzvārds vai vietvārds? Uzvārdu veidošanās Latgalē un to saistība ar vietvārdiem. – Latviešu uzvārdi arhīvu materiālos. Latgale. Rīga: Latviešu valodas aģentūra, lk 24–43. https://uzvardi.lv/testa-lapa-1/latgale/
Laansalu, Tiina 2020. Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemine ja nimesiire. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 46.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. http://hdl.handle.net/10062/66782
Lang, Valter; Ligi, Priit 1991. Muistsed kalmed ajaloolise demograafia allikana. – Muinasaja teadus I. Arheoloogiline kogumik. Koost V. Lang. Toim Lembit Jaanits, V. Lang. Tallinn: Agu, lk 216–240.
Langendonck, Willy Van 2008. Theory and Typology of Proper Names. (Trends in linguistics. Studies and monographs 168.) Berlin–New York: Mouton de Gruyter.
Lehikoinen, Laila 1989. Suomen talonnimien ja sukunimien suhteesta. – Virittäjä, nr 4, lk 489–496.
Ligi, Herbert 1961. Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558–1561). Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut.
Liitoja, Ülle 1992a. Põhja-Tartumaa talud 1582–1858. Teatmik. I–IV. Tallinn: Eesti Ajalooarhiiv.
Liitoja, Ülle 1992b. Põhja-Tartumaa talunimedest. – Uurimusi Läänemeremaade ajaloost VII. (Tartu Ülikooli toimetised 941.) Tartu: Tartu Ülikool, lk 36–49.
Liitoja-Tarkiainen, Ülle 2000. Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal 17. sajandil. (Scripta Archivi Historici Estoniae.) Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Mullonen, Irma Ivanovna 2007. Das wepsische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. (Lehr- und Handbücher zur Onomastik 2.) Toim Andrea Brendler, Silvio Brendler. Hamburg: Baar, lk 847–856.
Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. 2., parandatud ja täiendatud tr. Tartu: Ajalookirjanduse Sihtasutus „Kleio”.
Must, Aadu 2010. Name formation, name change and name loss. An Estonian case (1826–1940). – Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Kd 5. Toim Eva Brylla, Maria Ohlsson, Mats Wahlberg, Wolfgang Haubrichs, Tom Schmidt. Uppsala: Språk- och folkminnesinstitutet, lk 393–400.
Must-Puss = Onomastika andmebaas. Aadu Musta 1995–1999 koostatud perekonnanimede paneku ja eestistamise andmed. Täiendanud Fred Puss alates 2000. aastast. Andmebaas Eesti Keele Instituudis.
PA I = Oleg Roslavlev (koost). Polnische Akten. I: 1582–1591. (Hefte zur Landeskunde Estlands 5.) München, 1970.
PA II = Oleg Roslavlev (koost). Polnische Akten. II: 1586–1616. (Hefte zur Landeskunde Estlands 7.) München, 1973.
PA IV = Oleg Roslavlev (koost). Polnische Akten. IV: 1583–1590. (Hefte zur Landeskunde Estlands 6.) München, 1973.
Paikkala, Sirkka 2004. Se tavallinen Virtanen. Suomalaisen sukunimikäytännön modernisoituminen 1850-luvulta vuoteen 1921. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 959.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. http://scripta.kotus.fi/www/verkkojulkaisut/julk42/Se_tavallinen_Virtanen.pdf
Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri 2018. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud tr. Toim T. Hennoste. Tartu: EKSA. https://www.emakeeleselts.ee/digiraamatud/Eesti-murded-ja-kohanimed_kolmas-trykk_2018.pdf
Pall, Valdek 1969. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toim Madis Norvik. Tallinn: Valgus.
Pall, Valdek 1977. Põhja-Tartumaa kohanimed. II. Toim Madis Norvik. Tallinn: Valgus.
Palli, Heldur 1959. Eesti isikunimedest Harju- ja Järvamaal XVI sajandil. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 595–608.
Palli, Heldur 1961. Eesti isikunimede kasutamisest meie rahva vanema ajaloo uurimisel. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, kd 10, nr 2, lk 132–143.
Palli 1980 = Хельдур Палли, Естественное движение сельского населения Эстонии 1650–1799, 1. Под редакцией А. Вассара, Э. Эпика. Академия наук Эстонскй ССР, Институт истории. Таллин: Ээсти раамат.
Palli, Heldur 1988. Otepää rahvastik aastail 1716–1799. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat.
Palli, Heldur 1995. Eesti rahvastiku ajaloo allikad 1712–1940. [Käsikiri]. Eesti Rahvastikustatistika. Tallinn.
Palli, Heldur 1996. Eesti rahvastiku ajalugu aastani 1712. (Academia 6.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.
Palli, Heldur 1997. Eesti rahvastiku ajalugu 1712–1799. (Academia 7.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Priidel, Endel 2001. Koguva ajalugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Puss, Hugo 1975. Suurpered Hiiumaal. – Horisont, nr 6, lk 12–13.
Puss, Fred 2016. Perekonnanimede uurimise piirkondlikke eripärasid. – Oma Keel, nr 1, lk 30–38. https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_1/04.pdf
Puss, Fred 2020. Muuga või Kersna? Eesti rööpsete perekonnanimede teke ja kadu. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, kd 11, nr 1, lk 43–85. https://doi.org/10.12697/jeful.2020.11.1.03
Puss, Fred 2021. Koer või kuningas? Eesti perekonnanimede püsivusest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 202–237. http://dx.doi.org/10.3176/esa66.09
Puss, Fred 2022. Perekonnanimed. – Raplamaa. Loodus, aeg, inimene. III, kd 1. Koost Viio Aitsam. Rapla: Raplamaa Omavalitsuste Liit, lk 109–164.
Päll, Peeter; Hussar, Annika 2007. Das estnische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. (Lehr- und Handbücher zur Onomastik 2.) Toim Andrea Brendler, Silvio Brendler. Hamburg: Baar, lk 170–187.
Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut 1966. Meie perekonnanimede liigitamisest ja seletamisest. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 393–402.
Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut 1976. Eesti nimi läbi sajandite. – Keel, mida me uurime. Koost Mart Mäger. Tallinn: Valgus, lk 131–136.
Rauszer, Michał 2021. What nation? Peasants, memory and national identity in Poland. – Nations and Nationalism, kd 27, nr 2, lk 467–481. https://doi.org/10.1111/nana.12680
Rauszer, Michał; Durys, Elżbieta 2022. Monuments of Oblivion: Forgetting, Prosthetic Memory and the Polish Nation. – History & Memory, kd 34, nr 2, lk 110–138. https://doi.org/10.2979/histmemo.34.2.05
Rev 1599 = Jan Feliks Jakubowski, Józef Kordzikowski. Polska XVI wieku pod względem geograficzno-statystycznym. Kd 13, nr 1: Inflanty. (Zŕódła dziejowe 24.) Warszawa: Gebethner i Wolff, 1915.
Rev 1601 = Oleg Roslavlev (koost). Die Revision Livlands 1601. Estnisches Siedlungsgebiet. (Hefte zur Landeskunde Estlands 3.) München, 1967.
Rev 1624 PL = Oleg Roslavlev (koost). Das Pernauer Land 1624. (Hefte zur Landeskunde Estlands 2.) München, 1967.
Rev 1725/26 Ha = Eestimaa 1725–1726. a. adramaarevisjon. Harjumaa, I–II. Allikpublikatsioon. Toim Herbert Ligi. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv, 1988.
RR 2023 = Rahvastikuregistri perekonnanimede andmed 2023. a seisuga. Andmebaas Eesti Keele Instituudis.
Rydving, Håkan 1998. Namn och identitet i nordsamsk kontext. – Personnamn och social identitet. Handlingar från ett Natur och Kultur-symposium i Sigtuna 19–22 september 1996. Toim Thorsten Andersson, Eva Brylla, Anita Jacobson-Widding. (Konferenser 42.) Stockholm: Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, lk 337–359.
Rydving, Håkan 2013. Det samiska släktnamnssystemet: inlånat eller inhemskt? – Keelemees Raimo Raag 60. (Eesti Keele Instituudi toimetised 15.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 86–93.
Saar, Evar 2007. Võrumaa erinevatest nimesüsteemidest. – Õdagumeresoomõ kodo. Läänemeresoome kodu. (Võro Instituudi toimõndusõq = Publications of Võro Institute 20.) Toim Helen Koks, Jan Rahman. Võro: Võru Instituut, lk 87–106. https://wi.ee/wp-content/uploads/2016/02/toim_20_sisu.pdf
Saar, Evar 2008. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 22.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. http://hdl.handle.net/10062/7793
Saar, Evar 2016a. Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. – Õdagumeresuumlaisi nimeq / Läänemeresoomlaste nimed. (Võro Instituudi toimõndusõq = Publications of Võro Institute 30.) Toim Jüvä Sullõv. Võro: Võro Instituut, lk 11–56. https://wi.ee/wp-content/uploads/2017/06/VItoim16sisu.pdf
Saar, Evar 2017. Udsali ja Adsele. – Emakeele Seltsi aastaraamat 62 (2016). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 207–222. http://dx.doi.org/10.3176/esa62.08
Saar, Evar 2019. Räpina perekonnanimed ja lisanimed. – Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 205–231. http://dx.doi.org/10.3176/esa64.08
Saari, Henn 1997. Skrädsep ja Kuuesepp. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetused 7.) Tartu: Tartu Ülikool, lk 202–219.
Schulbach 1932 = S[chulbach], A[rnold]. 2000 eestlase nime 1582. aastast, 2. osa. – Vaba Maa 15. IX, nr 217, lk 6.
SMF = Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Koost Leo Tiik. Toim Tiiu Oja. Tallinn, 1992.
Smith, Peter Lorenz 1938. Kautokeino og Kautokeino-lappene. En historisk og ergologisk regionalstudie. (Instituttet for sammenlignende kulturforskning. Serie B. Skrifter 34.) Oslo.
Solem, Erik 1933. Lappiske rettsstudier. (Instituttet for sammenlignende kulturforskning. Serie B. Skrifter 24.) Oslo.
Stackelberg, Baron F. 1928. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1927. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 78–254.
Steen, Adolf 1968. Samene. Emner og oppslag 1. kd 2. tr. Trondheim: Sami varas/Norges Samemisjon.
Tarkiainen, Ülle 2001. Suurperest Soomes. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 141–142. https://www.ra.ee/ajakiri/suurperest-soomes/.
Tarvel 1964 = Энн Тарвел, Фольварк, пан и подданный. Аграрные отношения в польских владениях на территории Южной Эстонии в конце XVI – начале XVII в. Академия наук Эстонской ССР, Институт истории. Таллин: Академия наук Эстонской ССР.
Tarvel, Enn 1972. Adramaa. Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn: Eesti Raamat.
Tiik, Leo 1969. Perekonnanimesid Hiiumaalt. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 531–534.
Tiik, Leo 1987. Perekonnanimede panekust Eestimaa talurahvale 1835. aastal. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 83–88.
Troska, Gea 1981. Maima küla ajaloost. – Eesti ajaloo probleeme. ENSV TA korrespondentliikme Artur Vassara 70. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ettekannete teesid (18. november 1981). Tallinn: Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, lk 146–161.
Troska, Gea 1987a. Asustuse arengust Sangaste mõisavalla alal. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, nr 2, lk 145–159.
Troska, Gea 1987b. Eesti külad XIX sajandil. Ajaloolis-etnograafiline uurimus. Tallinn: Eesti Raamat.
Troska, Gea 1995. Talunimed läbi aegade. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Waris, Elina 2003. Samfamiljesystemet i Finland och Estland. En studie i organisationen av familj och arbete i finska Karelen och Estland. – Historisk Tidskrift för Finland, nr 4, lk 399–414. https://journal.fi/htf/issue/view/3994.