The old written Estonian feminine suffix -ik and its reflection in dialect dictionaries
Keywords: linguistics, Estonian language, dialects, Proto-Finnic, femininity, diminution, pejoration
This article examines the feminine function of the polysemous Estonian suffix –ik. The feminine function of this suffix is documented in numerous sources of old written Estonian and, due to its Proto-Finnic origins (diminutive suffix *-(i)kkoi̯), in studies of other Finnic languages. As a marker of feminine gender, the suffix was primarily used in ethnonyms (e.g., saksik ‘German woman’), but also appeared in broader contexts, such as hõimik ‘female relative’. These derivatives often carried a pejorative connotation, as seen in the following example from Hornung’s grammar: Saksik ein teutsch Weib / Rootsik ein Schwedisch Weib per contemptum dicuntur ‘Saksik a German woman / Rootsik a Swedish woman, said with contempt’. Although the suffix no longer functions as a feminine marker in contemporary Estonian, traces of its earlier usage persist in the word noorik (‘newly married woman’ < noor ‘young’) and in cow names (Mustik < must ‘black’).
In Estonian linguistics, the feminine suffix –ik has primarily been regarded as a distinctive feature of South Estonian. However, an analysis of 12 examples from the dialect dictionaries of the Institute of the Estonian Language reveals that this suffix was used to mark feminine gender throughout the entire Estonian language area. According to our data, two of the examined words appear exclusively in non-southern dialects: kepsik ‘girl with loose morals’ < keps ‘leg’, kepslema ‘to prance’ and naisik ‘immoral woman, mother of an illegitimate child’ < naine ‘woman’. Derivatives found in both southern and non-southern dialects are lehmik ‘promiscuous girl’ < lehm ‘cow’; väitsik ‘little girl’; pordik ‘immoral woman’ < pordu-, a root denoting sexual immorality; noorik ‘newly married young woman’ < noor ‘young’; and kaasik ‘female wedding singer, companion of the bride’ < kaas– ‘co-’. Derivatives found exclusively in southern dialects are latsik < lats ‘child’; välgik < välk, väle ‘swift’; edvik ‘flirtatious girl’ < edeve ‘vain’; lupsik ‘disparaging term for a woman’; and hatik ‘flirtatious girl’ < hatt ‘bitch, female dog’.
It is evident that the use of the suffix –ik as a feminine marker is not limited to South Estonian but spans across dialects, suggesting that the suffix was a widespread linguistic feature. Moreover, the frequent association of femininity with pejoration in the analyzed derivatives indicates that pejoration is a recurring feature of the feminine suffix -ik.
Loviisa Mänd (b. 1995), Tallinn University, Junior Research Fellow (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), loviisa.mand@tlu.ee
Szilárd Tibor Tóth (b. 1970), PhD, University of Tartu Narva College, Junior Lecturer in Estonian Language (Raekoja plats 2, 20307 Narva), szilard.toth@ut.ee
Kirjandus
VEEBIVARAD
EMS = Eesti murrete sõnaraamat I–VI. https://www.eki.ee/dict/ems/
ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. https://arhiiv.eki.ee/dict/ety/
IMS = Idamurde sõnastik. https://arhiiv.eki.ee/dict/ida/
LVET= Läti-eesti sõnaraamat. https://arhiiv.eki.ee/dict/lv-et/lv-et.html
MUL = Mulgi sõnaraamat I–II. https://arhiiv.eki.ee/dict/mulgisuur/
VMS = Väike murdesõnastik I–II. http:// www.eki.ee/dict/vms/
VVMS = Vanapärase Võru murde sõnaraamat. https://arhiiv.eki.ee/dict/Voru_murde_sonaraamat.pdf
KIRJANDUS
Ariste, Paul 1955. Miks on lõuna-eesti murdes lapse asemel lats? – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, kd 4, nr 2, lk 317–320.
Bußmann, Hadumod 1990. Lexikon der Sprachwissenschaft. (Kröners Taschenausgabe 452.) 2., täiendatud tr. Stuttgart: Alfred Kröner Verlag.
Conrad, Rudi 1975. Kleines Wörterbuch sprachwissenschaftlicher Termini. Leipzig: VEB Bibliographisches Institut.
EG = Helle Metslang, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva Liina Asu, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann Veismann, Eesti grammatika. Foneetika ja fonoloogia, sõnamuutmine, sõnamoodustus, süntaks, suuline eesti keel. Toim H. Metslang, Ellen Niit, R. Kasik, K. Habicht, A. Rääbis. [Tartu]: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.
Faster, Mariko; Saar, Hipp 2021. Eestlaste loomanimedest minevikus ja tänapäeval. – Oma Keel, nr 1, lk 17–25.
Gustlaff 1648 = Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Judicia tentandi et experiendi causâ in lucem editæ à Johanne Gutslaff/ Pastore zu Vrbs. Dorpati Livonorum Excudebat Johannes Vogel/ Acad. Typogr. Anno MDCXLVIII.
Gutslaff, Johannes 1998. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tlk ja koost Marju Lepajõe. Toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool.
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache … Reval [Faksiimileväljaanne: Heinrich Göseken, Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache. (Fenno-Ugrica 3. Die Estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts 2.) Toim Anna-Liisa Värri Haarmann. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1977.]
Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg. Wilck. Regii Typographi.
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Herausgegeben von August Wilhelm Hupel. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.
Jurafsky, Daniel 1996. Universal tendencies in the semantics of the diminutive. – Language, kd 72, nr 3, lk 533–578. https://doi.org/10.2307/416278
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu I.) Toim Katrin Kern. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Keem, Hella 1998. Johannes Gutslaffi grammatika eesti keel ja Urvaste murrak. – Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tlk ja koost Marju Lepajõe. Toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool, lk 317–332.
Kehayov, Petar; Blokland, Rogier 2007. Mittesufiksaalne deminutiivituletus eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 87–124.
Kettunen, Lauri; Posti, Lauri 1932. Näytteitä vatjan kielestä. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 63.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Laanest, Arvo 1975. Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Laanest, Arvo 1982. Einführung in die ostseefinnischen Sprachen. Tlk Hans-Hermann Bartens. Hamburg: Buske.
Lamb, Rike 2002. Die Bedeutungsentwicklungen der Frauenbezeichnungen nainen, tyttö, neiti, emäntä, rouva und vaimo. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 24/25 (2000/2001), lk 99−126.
Mägiste, Julius 1928–1929. Nais-sugu tuletuslõpu jälgi läänemeresoome keelis. – Keelekultuur. I kd. Toim Johannes Aavik, Oskar Loorits, J. Mägiste. Tartu: Tartu Keeleuuendusyhing, lk 22–39.
Mägiste, Julius 1930. Eesti sõna äiätär ja feminiinsed lõpptunnused. – Eesti Keel, nr 1–2, lk 31–33.
Mänd, Loviisa 2024. Deminutiivsete nimi- ja omadussõnade tähendused eesti ilukirjandustekstides. – Emakeele Seltsi aastaraamat 69 (2023). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 155−177. https://doi.org/10.3176/esa69.07
Mänd, Loviisa; Tóth, Szilárd Tibor 2024. Läänemeresoome feminiinsest ik-sufiksist eesti keeles. − XX muutuva keele päev 22. novembril 2024 Tartu Ülikoolis. [Tartu: Tartu Ülikool], lk 41.
Pajusalu, Karl 2000. Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. − Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 153−160.
Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri 2020. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud tr. Toim T. Hennoste. Tartu: EKSA.
Palmeos, Paula 1955. Eesti koduloomade nimedest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 1 (1954). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 97–117.
Ross, Kristiina 1996. Naine eesti keele grammatikas. – Vikerkaar, nr 11–12, lk 102–106.
Rätsep, Huno 2009. Mul kogu küla sugulasi täis: sugulussõnadest ja nende päritolust. – Oma Keel, nr 1, lk 21–33.
Saareste, A[ndrus] 1929. Ühe feminiinse lõpptunnuse kujunemisest eestis. – Eesti Keel, nr 5–6, lk 97–100.
Saareste, Andrus 1958. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne: avec un index pourvu des traductions en français. I kd. Stockholm: Vaba Eesti.
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne: avec un index pourvu des traductions en français. II kd. Stockholm: Vaba Eesti.
Saareste, Andrus 1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne: avec un index pourvu des traductions en français. IV kd. Stockholm: Vaba Eesti.
Tóth, Szilárd 2001. Lisandusi Johannes Gutslaffi grammatika ning piiblitõlke keele ja kirjaviisi kohta. – Emakeele Seltsi aastaraamat 46 (2000). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 242−259.
Tóth, Szilárd 2002. Nochmal zur Frage der Motionsfeminina im alten Südestnischen. – Vana kirjakeele päevad 14.–15. novembril 2002. Ettekannete teesid. Tartu: Tartu Ülikool, lk 35–39.
Tóth, Szilárd 2018. Sprachgeschichtliche und -typologische Fragen der Movierung unter besonderer Berücksichtigung des alten Südestnischen. – Philologia Estonica Tallinnensis 3, lk 235−280.
Tóth, Szilárd Tibor 2019. Tartu kirjakeele raamid Johannes Gutslaffi grammatikast (1648) „Kodolaste raamatuni” (1913). (Humanitaarteaduste dissertatsioonid. Tallinn University. Dissertations on humanities 52.) Tallinn: Tallinna Ülikool.
Vare, Silvi 1981. Nimisõnaliited tänapäeva eesti kirjakeeles. (Ars grammatica.) Tallinn: Valgus.
Vare, Silvi 2012. Eesti keele sõnapered. Tänapäeva eesti keele sõnavara struktuurianalüüs. II kd, N–Ü. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Vestring, Salomo Heinrich 1998. Lexicon Esthonico Germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Toim Ellen Kaldjärv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Viikberg, Jüri 2020. Rootsi ja rootslased eesti keeles ning meeles. − Där Östersjön är Västersjön. Seal, kus Läänemeri on Idameri. Festskrift till Virve och Raimo Raag. Pühendusteos Virve ja Raimo Raagile. Toim Rogier Blokland, Riitta-Liisa Valijärvi. Uppsala: Uppsala universitet, lk 207−216.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der estnischen Sprache. St.-Pétersbourg: Académie Impériale des sciences.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. 4., muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 2011. Eesti keele grammatika. Tlk Heli Laanekask, toim Ellen Niit. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.