Christoph Blume as a language innovator in the second half of the 17th century
Keywords: historical sociolinguistics, Old Literary Estonian, morphosyntax, language development
This article provides an insight into the language usage in the mid-17th century ecclesiastical texts by the Northern Estonian author Christoph Blume: Das Kleine Corpus Doctrinæ (1662), Geistliche Wochen-Arbeit (1666), and Geistliche Hohe Fäst-Tahgs Freude (1667). The focus is on various morphosyntactic phenomena, such as the expression of negation and future tense, the translation of the definite article, and the relationship between analytical and synthetic locative constructions. The article also explores the extent to which Blume followed in his works the example of authoritative writers or the established norms of the written language of his time.
While changes at the individual level of language usage may not be as prominent in linguistic history as broader trends encompassing the shared linguistic attitudes of multiple authors, they help to pinpoint the beginnings of linguistic shifts and offer a more detailed view of the variation and development of linguistic features by highlighting differences between authors’ texts. This study reveals that, on an individual level, the changes had begun to emerge in Christoph Blume’s ecclesiastical texts in the mid-17th century, although the changes became more widespread only in the final decades of the century.
The language usage in Blume’s ecclesiastical texts reflect some characteristics typical of his time (e.g., ep-negation or the saama-future). However, his works also introduced several innovative linguistic features that his predecessors, such as Heinrich Stahl, had not yet adopted in their texts or had used differently. These include ei-negation, the negative form pole, as well as the omission of the translation for the German definite article. Blume likely adopted many of these innovative forms, which were atypical for contemporary Northern Estonian literary language, either to achieve suitable rhyming and rhythmic forms for his translations of ecclesiastical songs or as a result of his observations of the local population’s language usage.
Liina Pärismaa (b. 1988), MA, University of Tartu, doctoral student in Estonian and Finno-Ugric Linguistics (Jakobi 2, 51005 Tartu), liina.parismaa@ut.ee
Kirjandus
VEEBIVARAD
EPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. Koost Kristiina Ross, Ahti Lohk, Eik Hermann, Inge Käsi, Maeve Leivo, Anu Pedaja-Ansen, Heiki Reila, Johanna Ross, Annika Viht. https://www.eki.ee/piibel
VAKK = Vana kirjakeele korpus. Taru Ülikool. https://vakk.ut.ee/
VKLAB = Vanade kirikulaulude andmebaas. Koost Kristiina Ross, Heiki Reila, Ahti Lohk. http://www.eki.ee/kirikulaulud
KIRJANDUS
Aavik, Johannes 1936. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.
Blume, Christoph 1662. Das Kleine Corpus Doctrinæ. Reval: A. Simon.
Blume, Christoph 1666. Geistliche Wochen-Arbeit. Leipzig: Samuel Spörel.
Blume, Christoph 1667a. Geistliche Hohe Fäst-Tahgs Freude. Leipzig: Samuel Spörel.
Blume, Christoph 1667b. Geistliche Seelen-Ergötzung. Leipzig: Samuel Spörel.
Eesti keelemõte 2023 = See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost Kai Tafenau, Kristiina Ross, Aivar Põldvee. Tallinn: EKSA.
Erelt, Mati 2017. Öeldis. – Eesti keele süntaks. Toim M. Erelt, Helle Metslang. (Eesti keele varamu III.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 93–239.
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache / Bestehend nicht alleine in etlichen præceptis und observationibus, Sondern auch In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Reval: A. Simon.
Habicht, Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Helk, Vello 1978. Lisaandmeid Christoph Blume (1625–69) tõlgete kohta. – Tulimuld, nr 4, lk 198–202.
Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle: Stephan Orban. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100071
Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: J. G. Wilcken. http://hdl.handle.net/10062/9996
Hornung, Johann 1694 = Müncheni käsikiri. [J. Hornungi Uue Testamendi tõlge.] https://arhiiv.eki.ee/piibel/index.php?tekst=tutv_mynch
Kilgi, Annika 2012. Eitusvormid 17.–18. sajandi eesti piibliversioonides. – Philologia Estonica Tallinnensis, kd 14, lk 106–137.
Kolbuszewski, Stanisław Franciszek 1982. Christoph Blume senitundmatud varatrükised. Tlk Tõnu Karma. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 572–575.
Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lepsalu, Liina 2012. Christoph Blume käändesüsteemi kirjeldus. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Lill, Anne 1988. Christoph Blume ja XVII sajandi eesti kirjakeel. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 7–17; nr 2, lk 90–102.
Metslang, Helle 2017. Can a language be forced? The case of Estonian. – Aspects of Grammaticalization: (Inter)Subjectification and Directionality. (Trends in Linguistics. Studies and Monographs 305.) Toim Daniël Van Olmen, Hubert Cuyckens, Lobke Ghesquière. Berlin–Boston: De Gruyter Mouton, lk 281–309. https://doi.org/10.1515/9783110492347-011
Park, Külli 2012. Christoph Blume nimisõna- ja omadussõnatuletised. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Park, Külli 2014. Christoph Blume substantiivi- ja adjektiivimoodustus. Magistritöö. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. http://hdl.handle.net/10062/43716
Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Piiblikonverentsid 2003 = Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686−1690). Allikapublikatsioon. Bibelkonferenzen und Sprachstreitigkeiten. Quellen zur Geschichte der Übersetzung der Bibel ins Revalestnische (1686−1690). (Ex fontibus Archivi Historici Estoniae 1.) Koost Leino Pahtma, Kai Tafenau. Toim Jürgen Beyer. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Pärismaa, Liina 2013. Christoph Blumele omistatava proovijutluse autorsusest keelekasutuse põhjal. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, eesti keele osakond. http://hdl.handle.net/10062/31572
Pärismaa, Liina 2016. Christoph Blume keelekasutuse eripärast. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. https://dspace.ut.ee/handle/10062/51754
Pärismaa, Liina 2018. Eituse väljendamise vormivalikutest XVII–XVIII sajandi põhjaeesti tekstides. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 560–578. https://doi.org/10.54013/kk728a3
Pärismaa, Liina 2019. Analüütilised tulevikutarindid 17.–18. sajandi põhjaeesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 141–167. https://dx.doi.org/10.3176/esa64.05
Pärismaa, Liina 2020. Analüütiliste ja sünteetiliste kohatarindite vahekord 17.–18. sajandi põhjaeesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 65 (2019). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 206–230. https://doi.org/10.3176/esa65.09
Pärismaa, Liina 2024. Christoph Blume kui keeleuuendaja 17. sajandist. – Keelde. Keelel. Keelest. Pühendusteos Külli Habichtile 60. sünnipäevaks. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 84.) Koost ja toim Külli Prillop, Annika Viht. Tallinn: EKSA, lk 494−500.
Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.
Ross, Kristiina 2009. Eesti keel Henrikust Anton Thor Helleni. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 553–558.
Ross, Kristiina 2022. Eesti keele varauusaegne mänguruum. − Keel ja Kirjandus, nr 8−9, lk 716−731. https://doi.org/10.54013/kk776a5
Ross, Kristiina 2023. Sissejuhatavad märkused 17. sajandi kirjakeele kohta. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost Kai Tafenau, K. Ross, Aivar Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 445–450.
Saareste, Andrus 1940. Eesti keel Rootsi-Poola ajal. (Eesti Keele Arhiivi toimetised 18.) Tartu: Eesti ja Sugukeelte Arhiiv. https://www.etera.ee/zoom/11192/view
Saareste, Andrus 1956. Christoph Blume keelest. – Virittäjä, nr 3, lk 275–292.
Stahl, Heinrich 1637. Hand- und Hauszbuches Für die Pfarherren und Hauszväter Esthnischen Fürstenthumbs / Ander Theil / Darinnen das Gesangbuch / Zusampt den Collecten und Prefationen. Reval: C. Reusner.
Stahl, Heinrich 1649. Leyen Spiegels / Darinnen kürtzlich gezeiget wird / wie ein einfältiger Christ Die Fest-und Sontägliche Evangelia in reiner Lehr und heiligem Leben Jhm zu nütze machen kan / Sommer Theil. Reval: H. Westphal.
Ziegelmann, Katja; Winkler, Eberhard 2006. Zum Einfluβ des Deutschen auf das Estnische. – Deutsch am Rande Europas. (Humaniora. Germanistica 1.) Toim Anne Arold, Dieter Cherubim, Dagmar Neuendorff, Henrik Nikula. Tartu: Tartu University Press, lk 43–70.
Tafenau, Kai 2007. Pilistvere käsikirjadest ja nende seosest Heinrich Göseken vanema käsikirjaga.– Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705. Luuka evangeelium. Apostlite teod. Koost Kristiina Ross, toim Heiki Reila, K. Ross, K. Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 551–555.
Tafenau, Kai 2011. Et tõlkida piiblit eesti ja läti keelde… – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 41–59.
Tafenau, Kai 2023. Christoph Blume (1625–1669). – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost K. Tafenau, Kristiina Ross, Aivar Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 556–557.
Tering, Arvo 1988. Uut Christoph Blume õpingute kohta. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 106–107.
Viht, Annika; Habicht, Külli 2022. Baltisaksa pastorid eesti keele korralduses. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 1031–1049. https://doi.org/10.54013/kk779a4