A comparative view on early Estonian lexicography
Keywords: historical lexicography, comparative dictionary analysis, earliest Estonian dictionaries
The earliest Estonian dictionaries, published in the 17th and 18th centuries, have typically been studied in a narrow context, with a focus on individual sources or the authors in isolation. However, this period merits a comparative cross-source analysis, describing the lexicographical landscape from a broader perspective. This constitutes the main objective of this article. It provides a concise review of the existing literature on this period in Estonian lexicography, followed by a comparative analysis of the macrostructure and microstructure of these dictionaries.
The sources analyzed in this study range from Heinrich Stahl’s Vocabula (1637), the first known printed Estonian-German dictionary, up to August Wilhelm Hupel’s Wörterbuch (1780, 2nd ed. 1818). In addition, the article covers Johannes Gutslaff’s Nomenclator (1648), Heinrich Göseken’s Farrago vocabulorum (1660), Salomo Heinrich Vestring’s Lexicon (first half of the 18th century, originally unpublished in print), and Anton Thor Helle’s Vocabularium (1732). The analysis reveals an evolution from a rather non-systematic presentation of linguistic information in the 17th-century sources to the much stricter approach of the 18th-century dictionaries. Most of these dictionaries were preceded by grammars within the same volumes, with the dictionary entries (primary word forms, declensions) more or less linked to these grammatical descriptions, which were heavily influenced by the German language.
The content of these early dictionaries still warrants further extensive research: recent studies utilizing large language models indicate that this new technology can play a crucial role in analyzing the content of historical dictionaries (Jürviste et al., in review). In-depth research in this field is essential for a better understanding of the historical development of Estonian lexical strata.
Madis Jürviste (b. 1985), MA, Institute of the Estonian Language, Lexicographer, Junior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn); University of Tartu, Doctoral Student, madis.jyrviste@eki.ee
Kirjandus
VEEBIVARAD
BBLd = Baltisches Biografisches Lexikon digital. Baltische Historische Kommission (BHK). https://bbld.de/
ELA = Eesti lühivormide allikaloost. [Õppematerjal.] Arvo Krikmann. https://www.folklore.ee/~kriku/ALLIK/
ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. https://www.eki.ee/dict/ety/
RaRa = Eesti väljaannete statistika: raamatud, brošüürid, perioodilised väljaanded. https://www.rara.ee/partnerile/kirjastajale/valjaannete-statistika/
Vestring, Salomo Heinrich 2000 [17XX]. Lexicon Esthonico Germanicum. Võrguteavik. Toim Ellen Kaldjärv, Krista Aru, Arvo Krikmann. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. https://www.folklore.ee/~kriku/VESTRING/index.htm
KIRJANDUS
200A = 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. 1803 eesti ja soome keele lektoraat Tartu Ülikoolis. Juubelikogumik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 25.) Koost Valve-Liivi Kingisepp, toim Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikool, 2003.
Aarma, Liivi 1990. Heinrich Stahl – esimene suurem eesti kirjamees. – Horisont, nr 10, lk 22–25.
Annus, Endel (toim) 2000. Eestikeelne raamat 1525–1850. (Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia 1.) Koost Tiina Aasmann, E. Annus, Ülvi Kalpus, Pärja Miljan. Tallinn: [Eesti Akadeemiline Raamatukogu].
Atkins, Beryl T. Sue; Rundell, Michael 2008. The Oxford Guide to Practical Lexicography. Oxford–New York: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/oso/9780199277704.001.0001
Auroux, Sylvain; Koerner, Ernst Frideryk Konrad; Niederehe, Hans-Josef; Versteegh, Kees 2006. History of the Language Sciences. Geschichte der Sprachwissenschaften. Histoire des sciences du langage. An International Handbook on the Evolution of the Study of Language from the Beginnings to the Present. Ein internationales Handbuch zur Entwicklung der Sprachforschung von den Anfängen bis zur Gegenwart. Manuel international sur l’évolution de l’étude du langage des origines à nos jours. 3. kd. (Handbücher zur Sprach- und Kommunikationswissenschaft 18.3.) Berlin–New York: Walter De Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110167368.3
Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
ETS = Teaduslik etümoloogiasõnaraamat. (Koostamisel Eesti Keele Instituudis.)
Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticæ circa linguam esthonicam. Dorpat: Johannes Vogel. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100419
Gutslaff, Johannes 1998. Observationes grammaticae circa linguam esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tlk, koost Marju Lepajõe, toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache. Reval: Adolph Simon. https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-11170-72005-62344
Habicht, Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Habicht, Külli; Penjam, Pille; Prillop, Külli 2015. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Toim Valve-Liivi Kingisepp. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle: Stephan Orban. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100071
Helle, Anton Thor 2006 [1732]. Lühike sissejuhatus eesti keelde (1732). Tlk Annika Kilgi, Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Hennoste, Tiit 1997. Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. – Pühendusteos Huno Rätsepale. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Toim Mati Erelt, Meeli Sedrik, Ellen Uuspõld. Tartu: Tartu Ülikool, lk 45–66.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100926
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn. https://dspace.ut.ee/handle/10062/46591
Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819. Tallinn: Riigiarhiiv.
Jürviste, Madis 2023. Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 1104–1122. https://doi.org/10.54013/kk791a3
Jürviste, Madis; Paet, Tiina; Soosaar, Sven-Erik (ilmumas). Eesti vanade sõnakujude tuvastamisest suurte keelemudelite abil.
Kala, Tiina 2013. Jutlustajad ja hingede päästjad. Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent. (Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora. Tallinna Linnaarhiivi toimetised 13.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Kask, Arnold 1956. Ülevaade eesti leksikograafiast 1917. aastani. – Keelelisi küsimusi. (Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused I.) Toim Eeva Ahven. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 140–176.
Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost. I kd. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Keem, Hella 1998. Johannes Gutslaffi grammatika eesti keel ja Urvaste murrak. – Johannes Gutslaff, Observationes grammaticae circa linguam esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tlk, koost Marju Lepajõe, toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 317–332.
Kikas, Kristel 2002. Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula? Toim Valve-Liivi Kingisepp. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 21.) Tartu: Tartu Ülikool.
Kingisepp, Valve-Liivi 1995. Heinrich Stahli saksa-eesti sõnastiku tõlkevasteist. – Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost. Toim Jaak Peebo. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 1.) Tartu: Tartu Ülikool, lk 40–47.
Kingisepp, Valve-Liivi; Ress, Kristel; Tafenau, Kai 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikool.
Laur, Mati 1999. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Lepajõe, Marju 1998. Johannes Gutslaffi „Grammatilised vaatlused”. – Johannes Gutslaff, Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tlk ja koost M. Lepajõe. Toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool, lk 285–316.
Liivaku, Uno 1995. Eesti raamatu lugu. Tallinn: Monokkel.
Mund, Argo 2002. Verbidest Heinrich Gösekeni sõnaraamatus (1660). Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, eesti keele õppetool.
Pahtma, Leino 1998. Heinrich Stahl 17. sajandi Eesti- ja Ingerimaa kiriku- ja kirjandusloos. Magistritöö. Tartu Ülikool, üldajaloo õppetool.
Palli, Heldur 1998. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
Peebo, Jaak 1995. Indikatiivi preesensi kolmas pööre Johannes Gutslaffil. – Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost. Toim J. Peebo. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 1). Tartu, Tartu Ülikool, lk 116–129.
Peebo, Jaak 1996. Mis oli lõunaeesti keeles enne Wastset Testamenti? – Wastne Testament 1686. Konverentsi ettekanded, 26.–27. aprill 1996. (B. G. Forseliuse Seltsi toimetised 2.) Tartu, lk 21–36.
Piirimäe, Helmut 1982. Kas XVII sajandil ja XVIII sajandi algul osati Tartu ülikoolis eesti keelt? − Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 451–457.
Rätsep, Huno 1987. Heinrich Stahli keeleõpetus oma aja peeglis. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 709–715.
Stahl, Heinrich 1637. Anführung zu der Esthnischen Sprach. Reval: Chr. Reusner der älter. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101060
Tafenau, Kai 2011. Heinrich Gösekeni sõnaraamatu seni märkamata eeskuju. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 425–439.
TMK = Tarto Ma Kele Kässi Ramat. Riia: J. G. Wilcken, 1691.
Tóth, Szilárd 2018. Sprachgeschichtliche und -typologische Fragen der Movierung unter besonderer Berücksichtigung des alten Südestnischen. – Keelest ja kultuurist. (Philologia Estonica Tallinnensis 3.) Peatoim Reili Argus, toim R. Argus, Suliko Liiv. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 235–280.
Tóth, Szilárd Tibor 2019. Tartu kirjakeele raamid Johannes Gutslaffi grammatikast (1648) „Kodolaste raamatuni” (1913). (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 52.) Tallinn: Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut.
Valmet, Aino 1960. H. Gösekeni sõnaraamatust. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 612–617.
Valmet, Aino 1986. Noomeni mitmusevormid J. Gutslaffi grammatikas. – Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Keelest ja rahvaluulest. Toim Heino Ahven. Tallinn: Eesti Raamat, lk 50–55.
Vestring, Salomo Heinrich 1998 [17XX]. Lexicon Esthonico Germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Toim Ellen Kaldjärv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Viikberg, Jüri 2013. Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, kd 4, nr 3, lk 205–231. https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.3.11