Loans came, loans went or stayed
From berry apples and ground apples to pears and potatoes
Keywords: linguistics, contact, history of written language, German loanwords, Estonian language
This article examines the arrival of German loanwords into Estonian through a small selection of once-exotic fruits of foreign origin (pear, plum, damson, cherry, lemon, bitter orange, and orange) alongside the potato, a vegetable of American origin. Linguistic data provides insight into when these foreign fruits and plants appeared on our tables and in our gardens, as well as the forms these loanwords took in Northern and Southern Estonia, two historical provinces with distinct dialects and written languages.
The adoption of new fruit names in Estonian reflects long-term linguistic processes. In the early stages, native vocabulary was often preferred over foreign words. For example, Marja puh (1637), meaning ‘pear tree’, introduced the unfamiliar fruit by paraphrasing it with the native word mari (‘berry’). Another method of naming foreign species involved associating them with their country of origin. Since many southern fruits arrived in Estonia via Germany, Heinrich Göseken, for instance, referred to the pear as Saxa marri Oun and the plum as saxa mah marri (1660). Such explanatory names sufficed temporarily but did not endure over time. A third approach to word formation involved borrowing directly from foreign languages, initially mainly from Low German (e.g., Karsberi marri < kersebere), followed by Baltic German (e.g., kreek < Kreke, pombre marja < Bumbeere), and later from standard German (e.g., kirss < Kirsche, sidrun < Zitrone). Some of the borrowed names fell out of use (e.g., orans ‘orange’, maaõun ‘potato’), but others that entered common usage were gradually adapted to fit the Estonian linguistic system.
Repeated borrowing is a well-known phenomenon in this context, occurring in different regions or at different times. For instance, the term for ‘cherry’ appeared as Karsberi marri in Kadrina (1637), Wissila Marri in Urvaste (1648), and Kirsimarri in Pärnu (1720–1730). Thus, the tree and its fruit were named differently in Northern, Southern, and Western Estonia, influenced by the contact languages prevalent in these regions.
Jüri Viikberg (b. 1953), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), jyri.viikberg@eki.ee
Kirjandus
ARHIIVIALLIKAD
EKI MK = Eesti Keele Instituudi murdekartoteek.
VEEBIVARAD
BSS 2019 = Baltisaksa sõnastik. Toim Reet Bender, Marri Amon. https://eki.ee/dict/bss/
EKI ühendsõnastik 2024 = Sõnaveeb. Eesti Keele Instituut, 2024. https://sonaveeb.ee
Köbler, Gerhard 2014. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. 3. tr. https://www.koeblergerhard.de/mndwbhin.html
Prillop, Külli 2021. Lemon. – Vana kirjakeele sõnastik (digi-VAKS). Tartu Ülikool. https://sisu.ut.ee/vaks/lemon/
Viikberg, Jüri 2025. Saksa laensõnad eesti keeles. Veebisõnastik. https://eki.ee/dict/sls/
KIRJANDUS
Dal 1956 = Владимир Даль, Толковый словарь живого великорусского языка I–IV. Москва: Государственное издательство иностранных и национальных словарей.
EKÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. (E. K. S. Keeletoimkonna toimetused 5.) Koost Jaan Tammemägi. Tallinn: Rahvaülikool.
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I–VIII kd. A–rambima. Toim Anu Haak, Evi Juhkam, Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu, Varje Lonn, Helmi Neetar, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aldi Sepp, Mari-Epp Tirkkonen, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994–2024. https://eki.ee/dict/ems
EWD 2005 = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. 8. tr. Toim Wolfgang Pfeifer. München: Deutscher Taschenbuch Verlag.
EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. I kd. A–M. (Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna toimetused 5.) Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
EÕS 1930 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. II kd. N–Rio. (Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna toimetused 5.) Toim Johannes Voldemar Veski. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
EÕS 1937 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. III kd. Ripp–Y. (Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna toimetused 5.) Toim Elmar Muuk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Gutslaff 1648 = Johannes Gutslaff, Observationes grammaticæ circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tlk, koost Marju Lepajõe, toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool, 1998.
Göseken 1660 = Heinrich Göseken, Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache. (Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts 2. Fenno-Ugrica 3.) Komment, toim Harald Haarmann, toim Anna-Liisa Värri Haarmann. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1977.
Haljaspõld, Herbert 1937. Suur võõrsõnade leksikon. Entsüklopeediline võõrsõnastik. 2., täiendatud tr. Tallinn: Kirjastus Raamat.
Helle 1732 = Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. Tlk Annika Kilgi, Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006.
Henning, Carl Matthias 1824. Uus Kögi- ja Kokka Ramat. Tallinn: Dullo.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und den dörptschen. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.
Jannsen, Johann Voldemar 1859. Perno makonnast. – Perno Postimees 2. IX, lk 73.
Kettunen, Lauri 1917. Virolais-suomalainen sanakirja. Helsinki: Otava.
Kiik, Heino 1989. Maailma viljad. Toim Kalju Kask. Tallinn: Valgus.
Lenz 1796 = Samuel von Holst, Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga ku ajal sünnip tehha. … Kige Maa Kärneride hääs Letti keelest maakeele sisse ümbre kirjotetu nink trükkimesses wälja antu Tarto-Lina saksa Kirriku Issandast F. D. Lenz. [Tlk Friedrich David Lenz.] Tartu: M. G. Grenzius.
Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanimas kirjakeeles. – Töid eesti filoloogia alalt. I kd. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 162.) Vastutav toim Paula Palmeos. Tartu, lk 32–74.
Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnad 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tartu Riiklik Ülikool. [Käsikiri Eesti Keele Instituudis.]
Lithander 1781 = Christina Warg, Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi Kelest Eesti-ma Kele ülespandud on. [Tlk Johann Lithander.] Tallinn: A. H. Lindfors.
Luce, Johann Wilhelm Ludwig von 1813. Neue Wörter und Redensarten. Erster Beitrag von ehstnischen Wörtern und Redensarten wie sie auf der Insel Oesel gebräuchlich sind zu Hupels ehstnischem Wörterbuche. – Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache. 1. vihk, lk 24–53.
Lunin 1853 = Иван Лунин, Эстонско-русский словарь. Дерпт: Тип. Шюнмана и Маттисена.
Lübben, August 1888. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Nach dem Tode des Verfassers vollendet von Christoph Walther. (Wörterbücher. Herausgegeben vom Verein für niederdeutsche Sprachforschung II.) Reprographischer Nachdruck der Ausgabe Norden und Leipzig. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 1993.
Marpurg, Georg Gottfried 1805. Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tarto: M. G. Grentsius.
Masing 1821–1825 = Valve-Liivi Kingisepp, Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe” sõnastik. Toim Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020.
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Muuk, Elmar 1933. Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.
Paul, Hermann 1956. Deutsches Wörterbuch. I–II kd. 5. tr. Toim Alfred Schirmer. Halle (Saale): VEB Max Niemeyer Verlag.
Plath, Ulrike 2010. Liivimaa spargel: kadunud mälestused Balti puu- ja köögiviljakasvatusest 18. ja 19. sajandil. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2009. Peatoim Marten Seppel. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 72–101.
Rosenplänter, Johann Heinrich 1813. Zweiter Beitrag von ehstnischen Wörtern und Redensarten. – Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache. 1. vihk, lk 53–75.
Saareste IV = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. IV kd. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1963.
Salem, Margus 1890. Eesti-Wene sõnaraamat Wiedemanni järele. Эстско-русский словарь по Видеману. (Eesti Kirjameeste Seltsi toimetused 90.) Toim J[uhan] Kunder, T[imotheos] Kuusik. Tallinn: Th. Jakobson.
Seppel, Marten 2014. Vene keskvalitsuse kartulikampaania Eesti- ja Liivimaal 1840. aastatel. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2013. Peatoim Piret Õunapuu. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 121–166.
SSA 1 = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. 1. kd. A–K. Peatoim Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 1992.
SSA 2 = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. 2. kd. L–P. Peatoim Ulla-Maija Kulonen. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 1995.
Stahl, Heinrich 1637. Anführung zu der Ehstnischen Sprach. (Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts 1. Fenno-Ugrica 2.) Unveränderter Nachdruck. Komment, toim Harald Haarmann. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 1976.
Tafenau, Kai 2011. Heinrich Gösekeni sõnaraamatu seni märkamata eeskuju. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 425–439.
Tuksam, Georg 1939. Saksa-eesti sõnaraamat. Deutsch-estnisches Wörterbuch. Toim Elmar Muuk. Tartu: Kirjastus Kool.
Uibo, Udo 2010. Etümoloogilisi märkmeid (XI). Saksa au vasted laensõnades. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 920–927.
Vestring 1720–1730 = Salomo Heinrich Vestring, Lexicon Esthonico Germanicum. Toim Ellen Kaldjärv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998.
Viikberg, Jüri 2014. Alamsaksa laensõnadest nende tulekuajas. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 749–762. https://doi.org/10.54013/kk683a2
Viikberg, Jüri; Sander, Heldur; Kalle, Raivo 2024. Saksamaa- ja saksa-täiendiga võõrpuud ja -põõsad varases kirjakeeles ja rahvasuus. – Akadeemia, nr 3, lk 471–517.
Viires, Ants 1985. Kokaraamatud kultuuriloo kajastajatena. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 158–165.
VKS 2013 = Vadja keele sõnaraamat. 2., täiendatud ja parandatud tr. Toim Silja Grünberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
VMS I–II = Väike murdesõnastik. I–II kd. Toim Valdek Pall. Tallinn: Valgus, 1982–1989.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Eesti-saksa sõnaraamat. St. Petersburg: Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1893. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. 2. tr. Toim Jacob Hurt. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.