The meaning of raamat ‘book’ and kiri ‘letter’ in old written Estonian
Keywords: old literary language, historical sociolinguistics, lexical change, lexical borrowing, Estonian
This article explores the historical development of the meanings of two key words in 16th–19th century literary Estonian – raamat ‘book’ and kiri ‘letter, message, etc.’ Literary Estonian emerged in the first half of the 16th century, following the Reformation, with the translation of religious literature from German. Even at that time, the Estonian words raamat and kiri were used with distinct meanings. This article examines the evolution of their usage, drawing primarily on Corpus of Old Written Estonian and dictionaries. At the same time, it seeks to answer how and why, unlike in Finnish, the word raamat in Estonian came to refer to various types of texts, while kiri retained meanings that diverged from its Finnish counterpart, kirja ‘book’.
In old written Estonian, both raamat and kiri referred to written documents. Over time, the word raamat became associated with longer printed or handwritten texts, while kiri referred to shorter texts intended for a specific recipient and purpose. Both words were used to denote the Bible and its parts. The usage of these words by Baltic German religious authors was influenced by the example of German words, such as Buch, Schrift, and Brief. However, there were also several semantic developments that occurred independently of German influence. With the diversification of Estonian written culture, new types of books, documents, letters, and other written texts have continued to be introduced over the centuries. Already by the late 19th century, compound words had been created to describe many of these. Later, as a result of deliberate language planning, further adjustments were made to both the meanings and forms of these words, leading to the creation of new terms for emerging types of books and written materials.
Karl Pajusalu (b. 1963), PhD, University of Tartu, Institute of Estonian and General Linguistics, Professor of History and Dialects of Estonian Language (Jakobi 2-425, 51005 Tartu), karl.pajusalu@ut.ee
Kirjandus
VEEBIVARAD
DIGAR = Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. https://www.digar.ee/arhiiv
EEVA = Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu. https://utlib.ut.ee/eeva/
ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. https://arhiiv.eki.ee/dict/ety/
VAKK = Eesti vana kirjakeele korpus. Tartu Ülikool. https://vakk.ut.ee/
VAKS = Vana kirjakeele sõnastik (digi-VAKS). Tartu Ülikool. https://sisu.ut.ee/vaks/
VMS = Väike murdesõnastik. Peatoim Valdek Pall. Eesti Keele Instituut. https://arhiiv.eki.ee/dict/vms/
KIRJANDUS
Alvre, Paul 1984. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas I–II. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 335–342; nr 9, lk 538–543.
Ehasalu, Epp; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Peebo, Jaak 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu Ülikool.
Grossschmidt, Otto 1908. ABD-raamat: Täieliku lugemise õpetuste ja peatükkidega. Tartu: K. Jaik. https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/21407
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache. Reval: Adolph Simon. https://kivike.kirmus.ee/meta/AR-11170-72005-62344
Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Pirso, Urve; Prillop, Külli 2000. Georg Mülleri jutluste sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12.) Tartu: Tartu Ülikool.
Habicht, Külli; Penjam, Pille; Prillop, Külli 2015. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Helle, Anton Thor 1729. Öppetus ning Maenitsus. – Meie Issanda JESUSSE KRISTUSSE uus Testament ehk Ue Seädusse Ramat. Tallinn: J. Köler, lk 11–28. https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/14791
Helle, Anton Thor 1732. Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache. Halle: Stephan Orban. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100071
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte. Riga: Johann Friedrich Hartknoch.
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn. https://dspace.ut.ee/handle/10062/46591
Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.
Jakobson, Carl Robert 1867. Uus Aabitsaraamat, kust wiiekümne pääwaga lugema ja kirjutama wõib õppida. Peterburi: Kaiserlik Akadeem. https://www.digar.ee/id/nlib-digar:100310
Johansen, Paul 1959. Gedruckte deutsche und undeutsche Messen für Riga 1525. – Zeitschrift für Ostforschung, v 4, lk 523–532.
Jussila, Raimo 1998. Vanhat sanat. Vanhan kirjasuomen ensiesiintymiä. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
Kettunen, Lauri 1930. Turu käsikirja soomekeelsetest joontest. – Eesti Keel, nr 1–2, lk 1–7.
Kingisepp, Valve-Liivi; Ress, Kristel; Tafenau, Kai 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Laanekask, Heli 2019. Eesti filoloog olla. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 77.) Tallinn: Emakeele Selts.
Lukas, Liina (koost) 2021. Balti kirjakultuuri ajalugu. I kd. Keskused ja kandjad. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Masing, Otto Wilhelm 1795. ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahawad luggema öppida. Tartu: Grenzius. https://www.digar.ee/id/nlib-digar:100429
Masing, Otto Wilhelm 1822. Marahwa Näddala-leht. Tartu.
Masing, Otto Wilhelm 1823. Täieline ABD-Ramat, kust makele luggemist õiete õppida. Tartu: J. C. Schünmann. http://kivike.kirmus.ee/AR-20166-49406-45333
Metslang, Helle; Habicht, Külli 2019. XIX sajandi eesti kirjakeel vahekeelest sulandkeeleks. – Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018), lk 111–140. http://doi.org/10.5128/ERYa15.08
Mickwitz, Eugen 1887. Wastne ABD-Raamat nink Luteruse wäikene Katekismus. Tartu: K. Mattiesen. https://www.digar.ee/id/nlib-digar:427634
Müller, Georg 1891. Neununddreißig Estnische Predigten von Georg Müller aus den Jahren 1600–1606. Mit einem Vorwort von Wilhelm Reiman, Pastor zu Klein St. Johannis, herausgeben von der Gelehrten Estnischen Gesellschaft bei der Universität Dorpat. – Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Fünfzehnter Band. Dorpat: Schnakenburg.
Paul, Toomas 1999. Eesti piiblitõlke ajalugu. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi Toimetised 72.) Tallinn: Emakeele Selts.
Pilvik, Maarja-Liisa; Muischnek, Kadri; Jaanimäe, Gerth; Lindström, Liina; Lust, Kersti; Orasmaa, Siim; Türna, Tõnis 2019. Möistus sai kuulotedu: 19. sajandi vallakohtuprotokollide tekstidest digitaalse ressursi loomine. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 15, lk 139–158. https://doi.org/10.5128/ERYa15.08
Praakli, Kristiina; Koreinik, Kadri 2020. Keelemuutus vs. sotsiolingvistiline muutus. Eesti keele sotsioperioodid re-revisited. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 915−934. https://doi.org/10.54013/kk756a1
Prillop, Külli; Pajusalu, Karl; Saar, Eva; Soosaar, Sven-Erik; Viitso, Tiit-Rein 2020. Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Põldmäe, Rudolf 2011. Vennastekoguduse kirjandus. (Eesti mõttelugu 101.) Tartu: Ilmamaa.
Põldvee, Aivar 2011a. Esimene eestikeelne aabits. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 588–599.
Põldvee, Aivar 2011b. Viis aabitsat ja Forseliuse õppeviis. – Lugemise kunst. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 13. Raamat ja aeg 2.) Toim Piret Lotman. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, lk 60–122.
Ross, Kristiina 2019. Meie ja teie eesti kirjakeel. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 57–68. https://doi.org/10.54013/kk735a5
Ross, Kristiina; Soosaar, Sven-Erik 2007. Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel kord ristimisest. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 769−782.
Soosaar, Sven-Erik 2020. Eesti tüvevara päritolu. – Külli Prillop, Karl Pajusalu, Eva Saar, S-E. Soosaar, Tiit-Rein Viitso, Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 337–375.
Stahl, Heinrich 1637. Anführung zu der Esthnischen Sprach. Reval: Chr. Reusner der älter. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101060
Uibo, Udo 2020. Sõna lugu. Raamat ja grammatika. − Horisont, nr 6, lk 7.
Undusk, Jaan 2012. Luterlik, valgustuslik ja romantiline keeleideoloogia meie vanemas kirjakultuuris. − Vikerkaar, nr 10−11, lk 73−90.
Vestring, Salomo Heinrich 1998. Lexicon esthonico germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Weike, J. T. 1895. J. T. Weike reisikiri (5. järg). – Olewik, nr 28, 11. VII, lk 658–659.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
Õim, Asta 2023. Eesti keele teetähised. Toim Jüri Valge. Tallinn: EKSA.