The childhood of which songster?
On the origins and authors of a beloved song
Keywords: folklore, ethnomusicology, choral music, runosong, orality and literacy
One of the most iconic and seminal musical works of Estonian culture, the song Lauliku lapsepõli (“Childhood of the Songster”), often referred to by its opening words, “Kui ma olin väiksekene” (“When I Was Little”), was composed on the basis of Estonian folk songs in collaboration between Aino Tamm (1864–1945), one of the first professionally trained Estonian singers, and Miina Härma (1864–1941), the first Estonian female composer. The song has been performed in various formats – including choir, solo, and social singing – published in numerous songbooks, and even reintroduced into oral tradition.
Drawing on the collections of the Estonian Folklore Archives, earlier publications, and prior research, this article identifies the origins of the folk song lyrics and melodies used in Härma and Tamm’s composition more precisely than previous studies, revealing a blend of folk melodies – specifically, shepherds’ calling tunes – from Tarvastu parish and the lyrics of a folk song from Põlva parish. The choir and solo arrangements (the latter with piano accompaniment) reflect the influence of European modern art music. The study also considers the broader role of imitation and recreation in the intersection of Estonian oral and written traditions within the song’s development.
The lyrics and structure of Tamm and Härma’s Lauliku lapsepõli are based on Ado Grenzstein’s song cycle of the same name, written in the traditional regilaul (runosong) style. Grenzstein’s work was first published in his Kooli laulmise raamat (“School Singing Book”, 1878) and subsequently included in several songbooks and reprints.
Grenzstein’s version featured a melody adapted from a traditional regilaul tune from Tõstamaa parish and four original melodies in regilaul style, paired with translated and adapted regilaul lyrics. The same text can be found in the Võro language in the first volume of Vana kannel (“Old Harp” or “Old Psaltery”), a collection of songs from Põlva parish, published and edited by Jakob Hurt. In this publication, the lyrics are a part of a longer regilaul titled Mille mull palʹlʹo sõnno suuh? (“Why Do I Have So Many Words in My Mouth?”), compiled by Hurt from two different manuscripts (1854–1875).
For Lauliku lapsepõli, Tamm and Härma composed a melody based on shepherds’ calling tunes (karjasehelletused) featuring the refrain “alle-a, alle-la”, which Tamm remembered from her childhood in Tarvastu. Härma arranged these melodies into a solo song with piano accompaniment, likely in 1891, which was first performed in 1892 and published in 1923. She later created a multi-voice choir arrangement, printed in 1895 and first performed in 1896. The melody with the original lyrics and refrain was published in 1934, though the original manuscript has not been found. Two overlapping transcriptions of the melody (without the lyrics) and the lyrics (with Grenzstein’s melody) of Lauliku lapsepõli are preserved in a manuscript of folk melodies by Miina Härma in the Estonian Folklore Archives. This manuscript was compiled in 1895–1896 when Härma was collecting folk melodies for the Finnish Literature Society. However, the arrangement of Lauliku lapsepõli predates Härma’s folk melody manuscript, suggesting that the song was composed before the fieldwork, based on personal communication with Tamm.
A textual and melodic analysis demonstrates how, within the sphere of written culture, Lauliku lapsepõli has undergone gradual transformations comparable to those usually seen in oral tradition. The article argues that imitation, recreation, and reimagining were common creative practices during the formative period of Estonian written culture, suggesting that the human urge for recreation is perhaps universal, transcending cultural systems.
Taive Särg (b. 1962), PhD, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), taive.sarg@folklore.ee
Kirjandus
ARHIIVIALLIKAD
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (ETMM) muusika käsikogu
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)
AES – Akadeemilise Emakeele Seltsi kogu
E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu
EKmS – Eesti Kirjameeste Seltsi rahvaluulekogu
EÜS – Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogu
H – Jakob Hurda rahvaluulekogu
SKS – Soome Kirjanduse Seltsi eesti rahvaluulekogu
Tartu Ülikooli Raamatukogu (TÜR)
f 100, s 41 – Veski, Johannes Voldemar 1960(?). Mälestusi Miina Härmast.
VEEBIVARAD
AutÕS = Autoriõiguse seadus. Riigi Teataja I 1992, nr 49, art 615. https://www.riigiteataja.ee/akt/32232
DWDS = Digitales Wörterbuch der deutschen Sprache. Das Wortauskunftssystem zur deutschen Sprache in Geschichte und Gegenwart. Berlin: Berlin-Brandenburgische Akademie der Wissenschaften. https://www.dwds.de/
EKS = Eesti keele sõnaraamat 2019. Tallinn: Eesti Keele Instituut. http://www.eki.ee/dict/eks/
ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, 2003–2021. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/
Ginsborg, Hannah 2022. Kant’s Aesthetics and Teleology. – The Stanford Encyclopedia of Philosophy. Fall 2022 Edition. Peatoim Edward N. Zalta, Uri Nodelman. https://plato.stanford.edu/archives/fall2022/entries/kant-aesthetics
Hamilton, Andrew 2011. Herder’s Theory of the Volksgeist. – Counter-Currents 20. V. https://counter-currents.com/2011/05/herders-theory-of-the-volksgeist/
Hinrikus, Rutt s.a. Miina Härma (1864–1941). – Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb. Eesti Kirjandusmuuseum. https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=45&table=Persons
Nagel, Georg 2021. „Wo de Nordseewellen trecken an den Strand” (Friesenlied) von Friedrich Fischer-Friesenhausen – die „norddeutsche Nationalhymne”. – Deutsche Lieder. Bamberger Anthologie. Liedtextinterpretationen 1. IV. https://deutschelieder.wordpress.com/2021/04/01/friedrich-fischer-friesenhausen-wo-de-nordseewellen/
VAKK = Vana kirjakeele korpus. Tartu Ülikool. https://vakk.ut.ee/
KIRJANDUS
Aavik, Juhan 1934. Aino Tamme muusikaline tegevus. – Koguteos. Anna Haava. Miina Hermann. Aino Tamm. 70 a. sünnipäevaks. [Tallinn:] Koguteose Komitee, lk 252–271.
Ahonen, Laura 2007. Mediated Music Makers: Constructing Author Images in Popular Music. (Finnish Society for Ethnomusicology Publ. 16.) Helsinki. http://hdl.handle.net/10138/19458
Ahven, Heino 1974. Saateks. – Johann Voldemar Veski, Mälestuste raamat. Toim Elli Riikoja. Tallinn: Eesti Raamat, lk 5–14.
Eesti laulud rahva koolidele 1890. [Koost Gustav Pärn.] Riia: W. Mellin.
Elken, Juhan 1913. Koolilaste laulud kahele ja kolmele häälele. Rahvakoolides M. Kampmanni „Lugemiseraamatu” kõrval tarvitada, iseäranis viisiraamatuks „Lugemiseraamatu” I. jao juure. Kaasas lühikene noodiõpetus ja hääleharjutused. Tallinn: G. Pihlakas.
Endre, Sirje; Kuljus, Ene; Lehiste, Risto 2014. Peterburi konservatoorium (1883–1890). – Miina Härma 150. Enne ja nüüd. Peatoim S. Endre, R. Lehiste, toim Liine Jänes. Tartu: Tartu Linnavalitsus, lk 29–47.
Foley, John Miles 2002. How to Read an Oral Poem. Urbana–Chicago: University of Illinois Press.
Frey, Peter Heinrich 1813. Ueber die Ehstnische Poesie. – Beiträge zur genauern Kenntniß der estnischen Sprache, 2. vihk, lk 15–43.
Grenzstein, Ado 1878. Kooli laulmise raamat. IV jagu. (Eesti Kirjameeste Seltsi toimetused 15.) Tartu: Schnakenburg.
Groth, Klaus 1860 [1852]. Quickborn. Volksleben in plattdeutschen Gedichten ditmarscher Mundart. Achte Auflage mit einer Glossar von Prof. K. Müllenhoff. Hamburg: Perthes-Besser & Mauke. https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10109781
Gusli 1890 = Гусли. Русские и эстские песни для начальных училищ. Eesti laulud rahva koolidele. [Koost Gustav Pärn.] Рига: В. Меллин.
Gusli 1897 = Гусли. Русские и эстские гимны, хоралы и народные песни для начальных училищ. Издание второе, исправленное и дополненное. Рига: В. Меллин.
Gusli 1913 = Гусли. Русскиe и эстские гимны, хоралы и народные песни для начальных училищ. Kannel. Koraalid, vaimulikud ja ilmlikud laulud. [Toim Gustav Pärn.] Рига: В. Меллин.
Herder, Johann Gottfried 1767. Ueber die neuere Deutsche Litteratur. Erste Sammlung von Fragmenten. Eine Beilage zu den Briefen, die neueste Litteratur betreffend. Riga: Hartknoch. https://www.deutschestextarchiv.de/herder_litteratur01_1767
Hermann, Karl August (toim) 1895. Laulu ja mängu lehe segakoorid mis aastal 1895 välja on antud. Jurjev: K. A. Hermann.
Hermann, Karl August (toim) 1909. Laulu ja mängu leht. Kuukiri Eesti muusika edendamiseks. Esimene (1885) aastakäik. Vastutav toimetaja ja väljaandja Dr. K. A. Hermann. Teist trükki täiendanud ja parandanud S. Lindpere. Tartu: Hermann.
Hermann, Miina (toim) 1896. Esimese Läänemaa laulupidu laulud. Jurjev: K. A. Hermann.
Hermann, Miina 1904. Kui ma olin väiksekene. Arranžeerinud Miina Hermann, esitab Estonia koor. [Inglismaa:] Gramophone Company.
Hermann, Miina 1908. Kui ma olin väiksekene. Arranžeerinud Miina Hermann, esitab Johannes Tinn-Fellinsky klaveri saatel. [Inglismaa:] Gramophone Company.
Hermann, Miina s.a. Lauliku lapsepõli. Eesti rahvalaul. Mäletad. Esitab Johannes Tinn-Fellinsky klaveri saatel. [Prantsusmaa:] Pathe.
Huron, David 2006. Sweet Anticipation: Music and the Psychology of Expectation. (A Bradford Book.) Cambridge, Mass.: MIT Press.
Jaago, Tiiu 2021. After the war and repressions: Mediating of traumatic experiences in Estonian life stories. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 83, lk 105–122. https://doi.org/10.7592/FEJF2021.83.jaago
Jauss, Hans Robert 1970. Literaturgeschichte als Provokation der Literaturwissenschaft. – H. R. Jauss, Literaturgeschichte als Provokation. Frankfurt am Main: Suhrkamp Verlag, lk 144–207.
Koguteos 1934 = Koguteos. Anna Haava. Miina Hermann. Aino Tamm. 70 a. sünnipäevaks. [Tallinn:] Koguteose Komitee.
Lach, Robert 1925. Das Konstruktionsprinzip der Wiederholung in Musik, Sprache und Literatur. (Akademie der Wissenschaften in Wien. Philosophisch-historische Klasse. Sitzungsberichte 201.2.) Wien–Leipzig: Hölder-Pichler-Tempsky.
Liimets, Airi; Ernits, Tiiu 2019. Eesti- ja saksakeelsete laulikute väärtusmaailmadest Eestis 1860–1914 rändlinnuliikumise perspektiivist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 39–54.
Lintrop, Aado 2017. Where do songs come from? An attempt to explain some verses of regilaul. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 68, lk 115−130. https://doi.org/10.7592/FEJF2017.68.lintrop
Lord, Albert B. 1960. The Singer of Tales. (Harvard Studies in Comparative Literature 24.) Cambridge (Mass.)–London: Harvard University Press.
Lotman 1964 = Юрий Лотман, Лекции по структуральной поэтике. Вып. I. Введение, теория стиха. (Ученые записки Тартуского государственного университета 160. Труды по знаковым системам I.) http://hdl.handle.net/10062/41631
Lotman, Juri 2001. Kultuur ja plahvatus. (Ajalugu. Sotsiaalteadused.) Tlk Piret Lotman. [Tallinn:] Varrak.
Lotman, Juri 2010. Kultuuritüpoloogiast. (Avatud Eesti raamat.) Tlk Kaidi Tamm, Tanel Pern, Silvi Salupere, toim S. Salupere. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Mang, Theo; Mang, Sunhilt 2012. Der LiederQuell. Über 750 Volkslieder aus Vergangenheit und Gegenwart. Ursprünge und Singweisen. 2. tr. Eggolsheim: Dörfler.
Merriam, Alan P. 1964. The Anthropology of Music. [Evanston:] Northwestern University Press.
Männik, Maris 1984. Miina Härma oma kirjade peeglis Kaarle Krohnile. – Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 74–80.
Nattiez, Jean-Jacques 1990. Music and Discourse: Toward a Semiology of Music. Tlk Carolyn Abbate. Princeton: Princeton University Press.
Noor-karsklase laulik 1924 = Noor-karsklase laulik. Kogu üldiselt lauldavaid laule. (Eesti noorsoo karskusliikumise seeria 4.) Tartu: E. N. Karskusliit.
Noorkarsklase laulik 1928 = Noorkarsklase laulik. Kogu üldiselt lauldavaid laule. Teine täiendatud trükk. (Eesti noorsoo karskusliikumise seeria 13.) Tartu: E. N. Karskusliit.
Nooshin, Laudan 2016. Iranian Classical Music: The Discourses and Practice of Creativity. (SOAS Studies in Music.) New York: Taylor & Francis.
Oh laula ja hõiska! Täielik kogu lauldavaid laulusi: Rahva suust kogutud 1914. Narva: G. Pihlakas.
Ong, Walter 1982. Orality and Literacy: The Technologizing of the Word. London: Methuen & Co.
Pettai, Raul 2010. Lydia Koidula loomingu juurtest. – Estonian World Review 26. II. https://www.eesti.ca/lydia-koidula-loomingu-juurtest/article27336
Pruuden, Salme 1934. Kilde Miina Hermanni elust. – Koguteos. Anna Haava. Miina Hermann. Aino Tamm. 70 a. sünnipäevaks. [Tallinn:] Koguteose Komitee, lk 147–162.
Põldmäe, Alo 2014. Aino Tamm – 150. Eesti Lauluema meenutuseks. – Kultuur ja Elu, nr 4, lk 68–72.
Põldmäe, Rudolf 1971. С. R. Jakobsoni varasem võitluskaaslane Johannes Eglon. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 722–732.
Pärn, Gustav 1907. Kannel. Koraalid, vaimulikud ja ilmlikud laulud. Kolmas parandatud ja täiendatud trükk. Riia: W. Mellin.
Rahva laulukoorid 1905 = Rahva laulukoorid. Esimene vihk: segakoor. Koorilaulu sõprade toimetatud. Tallinn: J. Ploompuu.
Rosenplänter, Johann Heinrich 1817. Poesien der Ehsten. Erste Sammlung des Herausgebers. – Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache, 7. vihk, lk 32–87.
Saalberk, Albert [Andrus Saareste] 1919. Valitud eesti rahvalaulud koolidele keelelise ja värsiõpetusliku sissejuhatuse ning sõnastikuga. Tallinn: Rahvaülikool.
Saareste, Albert [Andrus Saareste] 1922. Valitud eesti rahvalaulud keelelise ja värsiõpetusliku sissejuhatuse ning sõnastikuga. Teine muudetud ja täiendatud trükk. [Tallinn:] Tallinna Eesti Kirjastuse-Ühisus.
Sarv, Mari 2008. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 26.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Saul, Linda 1978. Aino Tamm. Tallinn: Eesti Raamat.
Schacter, Daniel L. 2001. The Seven Sins of Memory: How the Mind Forgets and Remembers. Boston–New York: Houghton Mifflin.
Shanahan, Daniel; Albrecht, Joshua 2019. Examining the effect of oral transmission on folksongs. – Music Perception, kd 36, nr 3, lk 273–288. https://doi.org/10.1525/mp.2019.36.3.273
Smith, Woodruff D. s. a. Volksgeist. – Science Encyclopedia. http://science.jrank.org/pages/8147/Volksgeist.html
Spitzer, John 1994. „Oh! Susanna”: Oral transmission and tune transformation. – Journal of the American Musicological Society, kd 47, nr 1, lk 90–136. https://doi.org/10.2307/3128837
Särg, Taive 2023. Loomislaul alguste kiigel. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 1076−1103. https://doi.org/10.54013/kk791a2
Zimse, Jahnis [Jānis Cimze] 1908 [1872–1884] = J. Zimze, Dseesmu rota jaukteem koreem. Otrs paplaschinats un pahrstrahdats isdewums. Rigâ: J. Deubnera generalkomisijâ.
Talts, Mait 2003. Anton Suurkask – kirjastaja, raamatuillustraator ja grafomaan. – Sakala VIII, lk 9.
Tamm, Aino 1923. Aino Tamme Eesti rahvalaulude kava. Album 1. Estnische Volkslieder. Estniska folksånger. Tallinn: G. Pihlakas.
Tamman, Voldemar 1918. Kooli Laulmiseraamat. Metodiliselt korraldatud ja piltidega kaunistatud kooli laulmise materjal: seletused ja näpunäited, harjutused, ühe- kahe- ja mitmehäälsed laulud. Tartu: Postimees.
Tamman, Voldemar; Aavik, Juhan 1924. Eesti laul. Kogu üldiselt lauldavaid laule, seatud kahele häälele. Tartu: V. Tamman.
Tamman, Voldemar; Rull, Ado 1923. Huvitaja. II jagu. Lugemik II õppeaasta jaoks. Tartu: V. Tamman.
Tampere, Herbert 1935. Eesti rahvaviiside antoloogia. Anthologia cantuum popularium Estonorum. I kd. (Eesti Akadeemilise Helikunstnikkude Seltsi Toimetused 1. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 5.) Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Tampere, Herbert (toim) 1941. Vana kannel IV. Karksi vanad rahvalaulud I. (Monumenta Estoniae antiquae I.) Tartu: Teaduslik Kirjandus.
Tampere, Herbert 1956. Eesti rahvalaule viisidega. I kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tampere, Herbert 1965. Eesti rahvalaule viisidega. V kd. Tallinn: Valgus.
Tedre, Ülo 1974 (toim). Eesti rahvalaulud. Antoloogia. IV kd. Tallinn: Eesti Raamat.
Vahter, Artur 1971. Miina Härma. (Eesti heliloojaid.) Tallinn: Eesti Raamat.
Veski, Johannes Voldemar 1974. Mälestuste raamat. Toim Elli Riikoja. Tallinn: Eesti Raamat.
Vissel, Anu 1990. Eesti karjaselaulud. III kd. Mulgimaa karjaselaulud. (Ars musicae popularis 9.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
VK 1875 = Jakob Hurt, Vana Kannel. Alte harfe. Täieline kogu vanu eesti rahva lauluzid. Vollständige Sammlung alter estnischer Volkslieder. Ezimene anne. Erste Lieferung. [Põlva.] (Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetuzed 3.) Tartu: C. Mattiesen.