Lühikroonika 5
1. aprillil Tallinnas toimunud hõimuklubi õhtul kõneles Mika Keränen teemal „Möhkö mees Mika – kas Soome passiga tohib olla üldse karjalane?”. Eestis on Mika Keränen tuntud eelkõige lastekirjanikuna. Ta peab end aga karjalaseks ja tema sulest on ilmunud varjunime Tommi Turunen all kodumurdes kirjutatud luulekogu „Latvis”.
8.–10. aprillini toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis Eesti humanitaarteaduste aastakonverents „Hic sunt dracones. Humanitaarsed maailmad”. Konverentsi pealkirja alla koondus 42 ettekandepaneeli 252 suulise ettekandega, lisaks 17 posterettekannet, üheksa ümarlauda ja neli praktilist töötuba. Plenaaresinejad olid arheokeemik Ester Oras (TÜ, „Biomolekulaarhumanitaaria: kahes maailmas korraga või kahe maailma vahel?”), latinist Kristi Viiding (Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut, „Dracones mordaces: varauusaegse Eesti- ja Liivimaa kirjanduslikke kihistusi”) ning kirjandusteadlaneJaak Tomberg (TÜ, „Hic svnt speculationes. Ulmekirjandusega spekulatiivses tegelikkuses”). Esimest korda anti koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga välja Eesti humanitaarteaduste aastapreemiad, mille pälvisid Margus Ott tööde tsükli „Mõisted, mille järgi me oleme ja elame. Humanitaarteaduste ja filosoofiapärimuste ristumiskohti” ja Kristiina Ross tööde tsükli „Eesti kirjakeele kujunemine saksa kultuuri mõjuväljas” eest.
10.–11. aprillil peeti TÜ Narva kolledžis XIV Mikael Agricola ehk soome keele päeva konverents. Kultuuri- ja teadusloo sektsioonis astusid üles Sándor Szeverényi (Szegedi ülikool, „József Budenz and linguistic documentation”), Szilárd Tibor Tóth („Oulujärvest Gröönimaani ehk tundmatu ungari keelemehe, fennougristi ja noorsookirjaniku István Átányi rehabiliteerimise vajalikkusest”) ja Piret Norvik („István Csekey Eesti-Soome-Ungari kultuurisuhete arendajana”). Kirjandusteaduse sektsioonis esinesid Anikó Polgár (Komárno János Selye ülikool, Slovakkia, „Transkulturalismi, historiakäsitys ja vähemmistökielen käyttö slovakialaisunkarilaisessa kirjallisuudessa”), Anastassia Matrossova (TLÜ, „Siberi eluoluga seotud sõnavara kajastumine Nikolai Baturini loomingus”) ja Kerttu Rakke (TLÜ, „Kas lihtne keel tähendab ka lihtsat kirjandust?”). Sektsioonis „Läänemeresoomlased põhjaaladel” astusid üles Enn Ernits („Kirjaeelsetest infoedastusvahenditest soome-ugri põhjaaladel”), Eva Saar (TÜ, „Isuri keele ja eesti kirderannikumurrete ühisjooni”) ja Heinike Heinsoo (TÜ, Lvivi Ivan Franko ülikool, „Eestlaste hüvastijätustrateegiad”). Vadja rahvausundi teemal arutles Madis Arukask (TÜ), Dmitrijs Šcegoļevs (Läti ülikool) võttis vaatluse alla kreevinite rahvarõivad ja Siiri Erm-Nairismägi (Liszti Instituut, Tallinn) andis ülevaate Ernő Kochi loomingust ja seotusest Eesti ning Soomega.
15. aprillil toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu „Väike Taga-Karpaatia Eestis – Kis Kárpátalja Északon”. Eestimaa Ungarlaste Ühingu esimees István Bán rääkis Taga-Karpaatia lühiajaloost, seal elavatest ungarlastest, nende kujunemisloost ning sellest, mis tõi osa neist Eestisse.
18. aprillil esitles Eesti Kirjandusmuuseum Pirita kloostris digitaalset psaltrit (DigiPs). Demonstreeriti Eerik Jõksi teadustööl põhinevat uut andmekogu ning tarkvaralahendust kui lauldavat psaltrit ja keeleteadusliku ning tõlketöö abivahendit. Eesmärk oli luua kaasaegne veebikeskkond, milles saaks kõrvutada kõiki eestikeelseid Vana Testamendi psalme ja kantikume (psalmilaadseid piiblitekste) ning Uue Testamendi kantikume ja samuti edendada eestikeelsete proosatekstide keelepärast laulmist ehk eesti pühalaulu.
22. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud seminaril „Folkloor ja mõttekaaslased” kõneles Alevtina Solovyova teemal „Eschatology and Entrepreneurship in Contemporary Inner and Central Asia”. Ta on uurinud maailmalõpunarratiive ja rituaale kui reaktsioone kasvavale kriisile ja ebakindlusele. Pikaajaliste etnograafiliste välitööde põhjal selgitas esineja, kuidas erinevad usulised ja sotsiaalsed kombed kujundavad pandeemiate, sõdade ja geopoliitiliste pingete tõlgendamise raamistiku.
22. aprillil Tartus toimunud Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekul esines TÜ germanistika professor Reet Bender teemal „Buršid balletiseelikuis ja muud tegelased. Tartu baltisaksa korporatsioonide teatritegevusest”. Tartu baltisaksa korporatsioonidelt pärineb üks tänapäevani üpriski elujõuline traditsioon – rebasteatri tegemine.
23.–24. aprillil peeti Tallinnas rakenduslingvistika konverents „Keel(eõpe) muutuvas maailmas”. Ettekannetes keskenduti keeleõppe eri tahkudele ning keeleuurimisele tehnoloogilise innovatsiooni valguses. Plenaarettekannetega esinesid Geraldine Mark (Malta ülikool, „Scrutinising the evidence: what can a data-driven approach contribute to our understanding of language use and development?”),Sanita Martena (Riia tehnikaülikool, „Latvian as medium of instruction for all: Official discourses & lived experiences at schools since the latest school reform”), Reili Argus (TLÜ, „Teekond eesti keeleni: Ukraina sõjapõgenikest laste keeleoskuse kujunemine”) ja Niall Curry (Manchesteri ülikool, „GenAI in Language Education: Critical Perspectives and Critical Literacies”). Konverentsi töö käis viies sektsioonis: „Suured keelemudelid”, „Üleminek eestikeelsele õppele”, „Leksikograafia ja konstruktikograafia”, „Keeleomandamine ja keeleõpe” ning „Sotsiolingvistika”. Toimus kaks töötuba: eesti keel teise keelena ja mitmekeelsuse töötuba. Konverentsi korraldasid Eesti Rakenduslingvistika Ühing ja Eesti Keele Instituut.
23.–24. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline värsikonverents „Frontiers in Comparative Metrics V”. Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös korraldatud konverents oli pühendatud värsiteadlaste Reuven Tsuri ja Barry Scherri mälestusele. Konverentsi teemadering oli lai: võrdlev ja ajalooline värsiõpetus, helipoeetika, värsimõõdud rahvaluules ja suulises esituses, statistilised ja kvantitatiivsed lähenemised värsiõpetusele ja poeetikale, digitaalsed tööriistad ja korpused värsi analüüsimisel, poeetilise rütmi kognitiivsed ja psühholoogilised aspektid, värsimõõdu ja tähenduse vastastikune seos ning mitmekeelsed ja kultuuridevahelised uurimused poeetilise vormi alal. Esinejate seas olid Mihhail Lotman(TÜ), Jean-Louis Aroui (Université Paris VIII), Boris Kayachev(Oxfordi ülikool), frog(Helsingi ülikool), Kristin Hansen (California ülikool Berkeleys),Peter Groves(Monashi ülikool, Austraalia), Igor Pilshchikov (California ülikool, TLÜ) jpt. Konverentsil oli ka eraldi noorteluulele pühendatud paneel, kus eesti nüüdisluulest pidasid ettekande Rebekka Lotman ja Mihhail Trunin. Eesti teadlastest esinesid veel Janika Oras, Mari Väina, Kristi Viiding, Maria-Kristiina Lotman ja Rahel Ariel Kaur.
29. aprillil peeti Tallinnas Eesti Keeletoimetajate Liidu 2026. aasta üldkoosolek ja 27. toimetajaseminar. Seminaril kõneles Osvald Nigola tehisarurakendustest, Kirke Sööt tehisaru kasutamisest keeletoimetamises ja Viivika Eljand ChatGPT-s assistendi loomisest. Liidu auliikmeteks valiti Helle Metslang ja Siiri Ombler.
29. aprillil toimus Tartu Ülikoolis noorte kultuuriuurijate konverents „Noorte hääled”. Konverents pakkus noortele uurijatele võimaluse mõttevahetuseks antropoloogia, etnoloogia, folkloristika ja kultuuripärandi ainevaldkondadega haakuvatel teemadel. Kolmes sessioonis – „Arhiiv, laul ja pärimuslikud praktikad”, „Identiteet, narratiivid ja sotsiaalsed tähendused” ja „Vernakulaarne teadmine ja tänapäevased kogukonnad” (ingliskeelne) – esinesid TÜ ja TLÜ üliõpilased ning Tartu, Rakvere, Tapa ja Tallinna gümnasistid.
29. aprillil Tallinnas toimunud hõimuklubi 25. aastapäeva tähistanud õhtul esines pikaaegne klubi eestvedaja Jaak Prozes. Ta rääkis, kuidas tekkis Fenno-Ugria hõimuklubi, kes on olnud populaarsemad esinejad ja mis teemad on toonud saali kõige enam rahvast: kas mõne soome-ugri rahva kultuur, keeleteadus, etnoloogia või hoopis poliitika?