Lühikroonika 3

4. veebruaril Tallinnas toimunud Hõimuklubi õhtul esines Rogier Blokland ettekandega „Meälased, kveenid ja lantalased. Kes nad on ja mida nad räägivad?”. Need läänemeresoome keeli rääkivad väikesed etnilised rühmad elavad juba sajandeid Põhja-Rootsis ja Põhja-Norras. Meälased (ning lantalased) Rootsis ning kveenid Norras on nüüd neis riikides ametlikult tunnustatud vähemusrahvasteks.

9. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar Äänisjärve kaljujoonistest ja Eesti Muinastaideseltsi rollist nende uurimisel. 1982. aastal alustas tegevust Eesti muinastaidehuviliste töörühm ja algas Äänisjärve kaljujooniste süstemaatiline uurimine. Pärast seni tundmata leiukoha avastamist 1986. aastal otsustati leiuala joonised avaldada kolmeköitelise kataloogina, mis ilmus 1998–2021. Esinesid Väino Poikalainen ja Enn Ernits.

13. veebruaril tähistas Tartus tegutsev Jaan Kaplinski Selts kirjaniku 85. sünniaastapäeva ettekandepäevaga „Maailmakodanik Kaplinski”. Esinesid Sirje Olesk, Juhani Salokannel, Thomas Salumets, Fiona Sampson ja Trevor Carolan (kolm viimast veebi vahendusel). 2026. aasta Jaan Kaplinski stipendiumi pälvis Eduardo Torres, et uurida Kaplinski keelefilosoofiat. Anneli Sepp pidas ettekande Jaan Kaplinski personaalbibliograafia koostamisest.

17. veebruaril esitleti Tallinnas kirjanike majas Keele ja Kirjanduse teemanumbrit „Soome-ugri kogemus ja kohanemine”. Lühitutvustuse tegidnumbri koostajad Art Leete ja Laur Vallikivi. Seejärel anti kätte Keele ja Kirjanduse aastaauhinnad 2025. aasta parimate artiklite eest ning esinesid laureaadid Triin Tark, Asko Lõhmus ja Tiina-Erika Friedenthal.

17. veebruaril peeti Pariisis Eesti raamatu aasta konverents „Eesti raamat paguluses Põhjamaade Raamatukogu kogude prisma kaudu”. Ettekannetega esinesid tõlkija ning eesti keele professor Pariisi Ida keelte ja kultuuride uurimise instituudis (INALCO) Antoine Chalvin ja Laurence Chapuis BULAC-i raamatukogust.

18. veebruaril toimus Tallinnas Hõimuklubi õhtu „Tšuudid ja setod”. Kohanimeuurija Arvis Kiristajarääkis tšuudi ja tšuhnaa toponüümikast Pihkvamaal ning Tšuudi toponüümika piiridest ajaloolisel Petserimaal.

20. veebruaril korraldas ajakiri Akadeemia Tartus auhinnaseminari, kus ajakirja autoreid pärjati artikli-, tõlke- ja kunstiauhindadega. Esinesid Akadeemia artiklipreemia kuldlaureaadid: Janika Päll („Sündimata raamatud Eesti tõlkekirjanduses ehk käsikirja jäänud Homerose tõlgetest”), Terje Lõbu („Ülikool põleb! Kuuskümmend aastat Tartu ülikooli peahoone põlengust”), Ruuben Kaalep („Reisikiri Ukraina rindelt”), Ene-Margit Tiit („Vähemusrahvused ja kultuuririkkus rahvusriigis”), tõlkepreemia laureaat Marju Randlane ning kunstipreemia laureaat Toomas Kuusing.

26. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Kavas oli Žanna Pärtlase „Seto leelo viisitüpoloogia” teadusliku veebiväljaande esitlus ja lauldes testimine. Väljaande eesmärk on anda võimalikult ammendav ülevaade seto leelo viisidest ning esitada neid mõtestatud süsteemina, mis näitab laulutraditsiooni ajaloolisi stiilikihte ja seoseid erinevate viisitüüpide vahel.