Eesti esimene trükis

Tänavu tähistatakse 500 aasta möödumist teadaolevalt esimese raamatu ilmumisest, kus leidus nii eesti- kui ka lätikeelset teksti. See omakorda annab põhjust küsida teistegi esimeste järele, nagu ilmneb esseekogumikust „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri”.¹ Ent esimest Eesti alal trükitud tööd varjutab endiselt salapära nii aja kui ka keele osas.

Niguliste muuseumis võis käesoleva aasta 24. aprillist 25. maini näha näituse „Eesti raamat 500. Reliikviad” raames² väljapanekut „Kirjasõna algus”, kus muu hulgas oli eksponeeritud ka kaua aega Eesti esimeseks trükiseks peetud 8-leheküljelist ladinakeelset tööd „Disputatio sexta de miraculosa et salutifera Servatoris Nostri conceptione et nativitate” („Kuues disputatsioon Meie Õnnistegija imelisest ja päästvast eostamisest ja sünnist”). Selle teksti trükkis Tartu ülikooli esimene trükkal Jakob Becker (Jacobus Pistorius, srn 1672) ning disputatsiooni eesistuja oli Pommeri päritolu usuteadlane Andreas Virginius (1596–1664), kellest sai Tartus 1632. aastal avatud Academia Gustaviana esimene teoloogiaprofessor. Töö üle väitles Karjalast pärit üliõpilane Henrik Bößman (Henricus Boismannus, srn 1688). Hiljem oli ta 1635. aastast Viiburi triviaalkooli rektor ja 1653. aastast vaimulik Käkisalmis.³

Mainitud trükis avastati Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogus 1930. aastail ning seda hakati pidama Eesti ala esimeseks trükiseks, kuna tiitellehel on kaitsmise kuupäev 31. detsember M.DC.XXXI. Selle põhjal ongi järeldatud, et esimene trükitöö ilmus Eesti alal 1631. aasta lõpus.⁴ Kuupäevas pole ehk põhjust kahelda, kuid aastaarvu juures peaks skeptiliseks tegema juba pealkirjas sisalduv „kuues disputatsioon”, sest sellele pidi eelnema viis varasemat tööd, mida paraku ei ole 1631. aastast teada. Töö tiitellehel olev märge osutab selle kaitsmisele Tartu kuninglikus akadeemias, mis 1631. aastal veel ei tegutsenud. Samuti suurendab vea tõenäosust asjaolu, et aastaarv on trükitud Rooma numbritega, kus on lihtne mõne kriipsuga eksida. Trükivea võimalusele osutas Friedrich Puksoo juba 1932. aastal.⁵

Ene-Lille Jaanson annab oma eelmise sajandi lõpul ilmunud uurimustes teada, et paraku on disputatsiooni tiitellehel tõepoolest trükiviga – Rooma numbrite kirjapanekul on üks kriips lõpust ära jäänud.⁶ Seega peeti väitlus siiski 31. detsembril 1632, mitte aasta varem, nagu pikalt arvati. Ometi nähtub, et trükikoja jaoks kutsuti trükisellid ja telliti trükitüübid tõepoolest 1631. aasta suvel, ja võimalust, et Tartus juba 1631. aasta lõpus sai raamatuid trükkida, ei saa välistada.⁷ Paraku sellest ajast Eesti alal trükitud raamatuid siiani teada ei ole. Tartu akadeemilise gümnaasiumi päevil (1630–1632) kaitsti 1631. aastal küll mitu disputatsiooni, kuid need olid trükitud kas Riias või Uppsalas.⁸

Ene-Lille Jaansoni andmetel on Tartu akadeemilise trükikoja kuupäevaliselt kõige varasem ilmumiskoha ja trükkalinimega varustatud üllitis Jakob Beckeri kui Rootsi kuninga volitustega postimeistri välja antud saksakeelne patentfoolio „Postordnung” („Postimäärustik”),⁹ mille kuupäevaks on 28. september 1632 ja kus on toodud Riiast lähtuvalt posti liikumise ajad ja hinnad üle kogu Euroopa. Veel varasemat kuupäeva kannab kindralkuberner Johan Skytte samuti saksakeelne patent teatega, et Tartu gümnaasium muudetakse ülikooliks ja avatakse pidulikult 15. oktoobril.¹⁰ See müürileht kannab märget, et on trükitud Tartus 21. septembril 1632. aastal, kuid ei näita otseselt ei trükikohta ega trükkalit.¹¹ Ehkki kõige esimese töö valmimise kuupäev võib nende andmete põhjal lahtiseks jääda, paistab siiski, et trükitegevus sai Tartus alguse 1632. aasta septembris. Jääb üle vaid küsida, kas esimese trükise osas on veel võimalusi.

P i l t 1. Jakob Skytte ja Bengt Baazi väitekiri riigivalitsemise vormidest „Dissertatio de rebuspublicis”, mille üle väideldi 15. septembril 1632, paistab olevat Eesti ala varaseim trükis (Uppsala ülikooli raamatukogu).

Tartu ülikooli esimeseks rektoriks sai Jakob Skytte (1616–1654), kes oli Liivimaa, Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberneri ja Tartu ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte (1577–1645) poegadest noorim. Ta oli Tartus üheainsa korra ka dispuudi eesistuja: mainitud töö üle väitles Tartu ülikooli esimene üliõpilane Bengt Baaz (Benedictus Baazius, 1612–1650). Jakob Skytte ja Bengt Baazi osalusel 1632. aastal valminud 8-leheküljeline ladinakeelne väitekiri kandis pealkirja „Dissertatio de rebuspublicis” („Dissertatsioon riikidest”) ja esitamiskuupäev on seal antud kujul XVII. KALENDAR. OCTOB., mille üks tõlgendusvõimalus on „17 päeva oktoobri kalendideni”.¹² Kalendid olid Rooma kalendri järgi iga kuu esimene kuupäev ning 1. oktoobrist 17 päeva tagasi arvutades saab töö ettekandmise kuupäevaks 15. septembri. Dissertatsioon pidi trükitama veelgi varem. Niimoodi lähenedes paistab kuupäevaliselt hoopis see trükis olevat Eesti ala varaseim ning asjaolu, et Tartu ülikooli esimene trükitöö on seotud õppeasutuse esimese rektoriga, näib seda võimalust üksnes kinnitavat.

Nii või teisiti sai järjepidev trükitegevus Tartus ja kogu Eesti alal alguse 1632. aasta septembris, vahetult enne ülikooli inauguratsiooni, mis toimus 15. oktoobril (uue kalendri järgi 25. oktoobril) 1632. Ene-Lille Jaansoni bibliograafia toob sellest aastast ära kokku 18 trükist,¹³ mida on mõnevõrra vähem kui ülikooli tegutsemise järgnevatel aastatel. Kuna 1632. aastal jõudis trükikoda tegutseda vaid neli kuud, on vahe teiste aastatega ka arusaadav. Kui pidada Eesti esimeseks trükitööks eelnimetatud Andreas Virginiuse ja Henrik Bößmani disputatsiooni, siis vastuargument on seegi, et dispuut jääks teistest teadolevatest Tartu trükistest ajaliselt täiesti irdu. Miks ei trükitud Tartus midagi vahemikus jaanuarist kuni augustini 1632?

P i l t 2. Disputatsiooni Õnnistegija eostamisest ja sünnist, mille eesistuja oli Andreas Virginius ja mille üle väitles üliõpilane Henrik Bößman, on pikka aega peetud Eesti vanimaks trükiseks, kuid arvatavasti on see tingitud trükiveast aastaarvus tiitellehel (Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu).

Jakob Skytte ja Bengt Baazi osalusel 1632. aasta septembris valminud töö „Dissertatsioon riikidest” tiitelleht on tagasihoidlik, seal ei ole märgitud ei õppeasutuse nime ega kaitsmise kohta nagu hilisematel Tartu väitekirjadel – ülikooli sisseõnnistamiseni oli ju veel ühe kuu jagu aega. Töö ise on sisult lakooniline, defineerides erinevaid riigivalitsemise vorme: monarhiat, aristokraatiat, demokraatiat, türanniat, oligarhiat ja ohlokraatiat.¹⁴ Siinkohal oleks muidugi soov, et esimene Eesti alal valminud trükis asuks ühtlasi Eesti territooriumil, kuid „Dissertatsiooni riikidest” teadaolevad eksemplarid on hoiul Soome rahvusraamatukogus, Uppsala ülikooli raamatukogus ja Rootsi kuninglikus raamatukogus.

Tartu ülikooli juures 1632. aastal tegevust alustanud trükikoja toodang oli mitmekesine ja seda iseloomustas ka mitmekeelsus, nagu varauusaegsele teadusele omane.¹⁵ Kui lähtuda Skytte ja Baazi disputatsioonist kui esimesest trükisest siinmail, siis algab Eesti akadeemiline mõttelugu ladinakeelse ülevaatega riikluse erinevatest vormidest, mis harmoneerub Tartu ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte huviga poliitfilosoofia vastu. Ent isegi sisust sõltumata on 2032. aasta septembris põhjust tähistada 400 aasta möödumist Eesti ala esimese trükise ilmumisest. Tartu ülikooli samasugune tähtpäev järgneb juba oktoobris.