Käesoleva aasta 11. veebruaril suri Joškar-Olas Mari Riikliku Ülikooli professor Ivan Ivanov. Ta oli sündinud Kuženeri rajoonis Tšodrajali külas 15. mail 1935. Ivan Ivanov oli üks neist paljudest soome-ugri noortest, kes möödunud sajandi teisel poolel said oma erialase ettevalmistuse Tartu Riikliku Ülikooli aspirantuuris. Tema õpetajaks oli muidugi akadeemik Paul Ariste. Kandidaaditöö „Fonetika ton[aewskogo gowora marijskogo qzyka” kaitses ta 1965. a. Ivan Ivanov on hiljem mitmel puhul ise imestanud selle üle, et alles Eestis tajus ta tõeliselt, mida tähendab inimesele tema emakeel, võimalus seda keelt kasutada, selles keeles isegi kõrgharidus saada. Tema esimesed teaduslikud publikatsioonid ilmusid eesti keeles Emakeele Seltsi Aastaraamatu…

Ootasin 27. aprilli, sel päeval pidi Gábor siia jõudma, nagu ta ikka oli kevadel tulnud, et enam-vähem otseteed Pärnumaale, oma teise kodukohta edasi sõita. Ja meil olid omad kokkulepped. Kuid tuli hoopis 4. aprill, mis muutis kõik. . . .
Gábor Bereczki oli sündinud 24. märtsil 1928. aastal Békési komitaadis. Tema kodu oli talupere Ungari kaguosas. Kodumailt sai ta kaasa selle ehtsa rahvaliku keelepruugi, mida ta armastas ja mis jäi tema teadvuses aujärjele kõigi hilisema elu keerdradadel sinna lisandunud keelte alusena.
Koolihariduse sai noormees kohalikus gümnaasiumis. Järgnesid filoloogiaõpingud Budapesti ja Bukaresti ülikoolis. Otsekui rahvusvahelisuse ja laiahaardelisuse rõhutamiseks viis õpitee seejärel edasi tolleaegsesse Leningradi, kus temast…

• 4. aprillil toimus Ajaloo Instituudis keskaja keskuse seminar, kus Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe pidas ettekande „Russowiana. Vanu ja uusi mõtteid Balthasar Russowist ja tema kroonikast”.
 
• 12. aprillil pidas Anne Türnpu Eesti Akadeemilises Usundiloo Seltsis ettekande „Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater”. See oli seltsi loengusarja „Isik religioonis: rollid ja kangelased” kolmas loeng. Anne Türnpu on kaitsnud selleteemalise doktoritöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
 
• 19. aprillil toimus Väike-Maarjas traditsiooniline F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev. Käesoleva aasta Wiedemanni keeleauhinna pälvis Mari Tarand, kes esines ettekandega „Kodukeele kütkes”. Heli Laanekask kõneles teemal „Wiedemanni grammatika eesti keeles”. Õpilasettekanne „Kõnekäändude mõistmisest Väike-Maarja Gümnaasiumi…

21.–22. detsembril 2011 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis 55. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents. „Kalevipoja” 150. aastapäevale ning vastilmunud uuele Triinu Kartuse tõlkele mõeldes kõneldi teemal „Tõlge kultuuris”. Direktor Janika Kronberg alustas traditsioonilise ülevaatega Eesti Kirjandusmuuseumi tegevusest aastal 2011. Rõõmsa ebamugavusena nimetas ta hoone juurdeehitust. Kirjandusmuuseumi kogud läbisid positiivselt Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduskollektsioonide hindamise. Jätkus Punase Raamatu digiteerimise projekt. Vanemate trükiste restaureerimise alal tehti koostööd Tartu Kunstikooliga. Janika Kronberg tõstis esile Eesti Rahvaluule Arhiivi  ja etnomusikoloogia osakonna väljaandeid. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi suuremad laekumised olid 2011. aastal Fanny de Siversi ja Ilse Lehiste arhiivid.  Korrastati ja digiteeriti Ado Grenzsteini kirjakogu ja Eduard Philipp Körberi käsikirjaline kogu, alustati…

• 5. märtsil toimus Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastekirjanduse aastakoosolek. 2011. aasta eesti lastekirjandusest kõneles Jaanika Palm („Tondid, vaimud ja inglid”), tõlkekirjandust tutvustas Krista Kumberg („Päriselust eemal”) ja eelmise aasta lasteraamatuillustratsioonidest andis ülevaate Viive Noor („Terad ja sõklad”).
 
• 8.–9. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Humanitaarinstituudi võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika õppekava konverents „Ajalooromaan: poeetika ja poliitika”. Konverentsi eesmärgiks oli kaardistada ajalooromaani ajalugu eesti kirjanduses, samuti soov uurida, kuidas seletada ajaloo jätkuvat aktuaalsust ilukirjandusliku ainesena XXI sajandil. Esinesid kirjandusteadlased ja ajaloolased, nagu Eneken Laanes, Marek Tamm, Tiina Kirss, Piret Peiker, Liina Lukas, Aivar Põldvee, Linda Kaljundi, Anneli…

Liivi keele ja kultuuri aasta 2011, mille algatajad olid Riia Liivi Kultuuri Selts ja rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts, tõi kaasa liivi kultuuri tutvustavaid ettevõtmisi mitmel maal. Kõige tihedam oli sündmuste kava Lätis ja Eestis, üritusi korraldati aga ka Soomes, Prantsusmaal, Leedus, Ungaris, Saksamaal ja küllap mujalgi. Uue näo ja hingamise sai liivlaste infoportaal livones.net, kus on jäädvustatud meeleolukaid ülevaateid kunstinäitustest, kontsertidest, keelepäevadest ja muust põnevast. See aasta tähistab ka murranguhetke liivlaste ajaloos: liivi rahval ei ole enam kompaktset asuala ega ole liivi keel enam argikeel, seetõttu tuleb liivi kultuuril end paratamatult praegustes oludes uuesti mõtestada. Selle võimalikkust näitab aga liivi…

16. veebruaril Tallinnas toimunud vana kirjakeele teemalisel kõnekoosolekul kõlas kolm ettekannet.
Kai Tafenau rääkis kahest Tartus Ajalooarhiivis hoitavast eesti vana kirjakeele allikast. Heinrich Gösekeni Uue Testamendi tartu- ja tallinnakeelse paralleeltekstiga käsikirja tartukeelse osa aluseks on tõenäoliselt Urvaste pastori Johannes Gutslaffi tõlge, mille Göseken on oma käega puhtalt ümber kirjutanud. Teisena tutvustatud dokument sisaldab 1673. aastal Tallinnas trükitud eestikeelsest lauluraamatust nopitud värsside tõlkeid saksa keelde. Need on tõlgitud Liivimaal kindralsuperintendent Johann Fischeri korraldusel ja nende eesmärk oli juhtida tähelepanu lauluraamatus sisalduvatele vormilistele ja sisulistele vigadele. See dokument illustreerib ilmekalt 1680. aastate konflikti traditsioonilise Stahli-pärase ja uue, rahvapärasust taotleva eesti kirjakeele vahel.
Kristel Ress…

Professor Esko Koivusalo suri Helsingis 12. jaanuaril pärast pikka rasket haigust. Ta oli sündinud Lõuna-Pohjanmaal Seinäjoel. Pärast keskhariduse omandamist õppis Helsingi Ülikoolis, peaaineks soome keel. Koivusalo töötas soome keele lektorina Berliinis (Freie Universität) ning Soomes mitmel ametikohal: aastail 1962–1974 Tänapäeva soome keele instituudis (Nykysuomen laitos), 1974–1976 Sõnaraamatu Sihtasutuses (Sanakirjasäätiö) ja aastast 1976 oli ta Kodumaa Keelte Uurimiskeskuse keeleosakonna (Kielitoimisto) juhataja. Esko Koivusalo tegeles nii keelekorralduse kui ka oskuskeelega, oli osaline ainestiku kogumises, sõnaraamatute koostamises ja väljaandmises. Oma tööalaste teenete eest sai ta 2001. aastal professoriks.
Keel ja keeleasjad olid Esko Koivusalole nii töö kui ka hobi. Ta oskas kirjutada paeluvalt ja…

• 2. veebruaril korraldasid Underi ja Tuglase kirjanduskeskus ja Eesti  Teatriuurijate Ühendus Tallinna Linnateatris seminari „Madis Kõiv ja filosoofia”. Madis Kõivu tekstide filosoofilistest tagamaadest kõnelesid Jaan Kangilaski („Kõivu seminarist”), Rein Veidemann („Madis Kõivu „ometi””), Aare Pilv („Madis Kõivu mälugrammatikast”), Jüri Lipping („Was ist des Esten Philosophie? – mõned lugemismuljed”), Kristiina Reidolv („Madis Kõivu „Kokkusaamise” ajaloolis-filosoofiline tagapõhi”) ja Eduard Parhomenko („Kõiv, dramaatiline filosoofia ja Maria von Herberti enesetapp”). Ettekannetele järgnes vestlusring Valle-Sten Maiste juhtimisel.
• 2.–3. veebruarini toimus Ruusmäe (Rogosi) mõisas Haanjamaal seitsmes folkloristide talvekonverents „Pärimus inimese ja maastiku dialoogis”, mis oli pühendatud Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale. Teemavalik oli lai: keskenduti nii kohasidusale…

20. aprillil 2012 on juubelisünnipäev Tiiu Ereltil, meie viimaste aastakümnete teenekaimal keelekorraldajal ja terminoloogiaspetsialistil.
Tiiu Erelt (neiupõlvenimega Kask) on sündinud 1942. aastal Tallinnas. 1960. aastal lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli. Edasi õppima läks ta Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda eesti keelt ja kirjandust, valis spetsialiseerumiseks soome-ugri keelte eriharu ning lõpetas õpingud 1965. aastal kiitusega. Samal aastal hakkas ta tööle tollase Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute sektoris. Vahepeal, 1967. aastal, töötas ta küll pool aastat Tallinna Polütehnilise Instituudi Ehitusteaduskonna arhitektuurikateedris, pärast seda aga KKI-s (hilisemas Eesti Keele Instituudis) vanemlaborandina, nooremteadurina, vanemteadurina ja kuni 2009. aastani juhtteadurina. Seega kuulub ka Tiiu Erelt nende küllaltki…

5.–9. septembrini 2011 peeti Barcelona Ülikoolis 24. rahvusvaheline nimeteaduse kongress seekordse pealkirjaga „Nimed igapäevaelus”. Suurema kongressi raamesse olid korraldajad mahutanud ka oma väiksema nimekonverentsi katalaani identiteedi tugevdamiseks. Kongressil peeti palju katalaanikeelseid ettekandeid ja pidulikke kõnesid, mille sisu võisid keeleoskamatud enamasti vaid aimata. Kongressi umbes 600 osavõtjast oli rohkem kui neljandik katalaane. Kõige rohkem osavõtjaid oli Euroopast, aga esindatud oli nimeuurijaid kõikidest ilmajagudest. Peale katalaani keele kõlasid ettekanded veel oksitaani, hispaania, saksa, prantsuse ja inglise keeles. Kongressi raames tutvustati ka kolme viimase aasta jooksul ilmunud onomastikaraamatuid ning võis osaleda erinevates töötubades. Eestit esindas kongressil seitse teadlast.
Ettekanded oli jaotatud kaheteistkümnesse paralleelsektsiooni: terminoloogia;…

18. novembril 2011 toimus Tartus TÜ peahoone 139. auditooriumis Paula Palmeose 100. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskoosolek, mille korraldasid TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja Emakeele Selts.
Avaettekande „Paula Palmeos ülikooli dotsendina” pidas Tõnu Seilenthal. Selles heideti põgus pilk ka Paula Palmeose elu- ja haridusteele. Lõpetanud 1930. aasta kevadel Viljandi Kommertsgümnaasiumi cum laude, astus P. Palmeos samal sügisel Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda kavatsusega hakata õppima inglise keelt, kuid tänu professor Andrus Saareste huvitavale isiksusele otsustas peagi ümber eesti keele kasuks. Varsti asus ta õppima ka ungari keelt, mida noil aastail õpetas TÜ-s ungarlane József Györke. See harrastus võimaldas P. Palmeosel viibida 1936/1937. õppeaastal ühe…

6. detsembril 2011 toimus Eesti Keele Instituudis iga-aastane soome-ugri seminar, mis seekord keskendus taas leksikoloogiale ja leksikograafiale.
Vilja Oja (EKI) rääkis soome-ugri keelte pallinimetuste päritolust ning andis lühiülevaate palli kasutamise ajaloost. Ta juhtis tähelepanu sellele, et enamik soome-ugri palli tähistavaid tüvesid on laenulised, algupäraselt germaani, slaavi ja turgi keeltest. Tähtsamad nimetamismotiivid on ’kera’, ’palli viskekaar’, ’pallimäng’ või ’pallilöömisvahend’.
Tuomas Huumo (TÜ) kõneles liikumisverbide metafoorilisest kasutamisest soome ja eesti verbide  tullaja mennä/minna  põhjal. Ettekandes vaadeldud näited väljendasid mingit seisundimuutust.
Gerson Klumpp (TÜ) rääkis kamassi keele murdelisest kihistumisest. XX sajandi lõpus väljasurnud kamassi keelt on jäädvustanud mitu põlvkonda uurijaid ja olemasolevatest kirjalikest materjalidest võib kindlaks…

On tavaks saanud igal sügisel vaadata tagasi suvistele kogumisretkedele, et anda ülevaade uuest materjalist, mõtestada kogumistegevust, arutleda tekkinud probleemide ja metodoloogia üle. Seekordsel, 27. oktoobril 2011 Eesti  Kirjandusmuuseumi saalis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverentsil pöörati erilist tähelepanu kogumis- ja uurimistööga seotud eetilistele normidele ja valikutele.
Rahvapärimuse ja -kultuuri, suulise ajaloo, keele vmt koguja ning uurija peab oma töös lähtuma paljudest üldinimlikest normidest. Ühelt poolt kannustab kogujat-uurijat soov kirjeldada ümbritsevat võimalikult tõepäraselt, samas on ta oma töös sunnitud tegema nii eetikast kui ka ainevaldkonna normidest lähtuvaid valikuid. Oma valikud ja põhjendused on tegelikult ka vastajatel.
Eesti teadlaste eetikakoodeksis kirja pandud probleemide ja rõhuasetustega…

4. novembril 2011 toimus Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis VII muutuva keele päev. Nagu viimasel paaril aastal peeti ettekandepäev seegi kord riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu” projekti raames.
Avasõnas andsid Helle Metslang,  Ilona Tragel (TÜ) ja Katre Õim (TLÜ) ülevaate muutuva keele päevadel läbi aegade peetud ettekannetest. Lisaväärtust andis nimistu sõnavõtjatest, kelle ettekanded on artiklitena jõudnud ajakirja Keel ja Kirjandus vm.
Helle Metslang, Karl Pajusalu ja Külli Habicht (TÜ) juhtisid ettekandes „Ühendavast sidesõnast küsipartikliks” tähelepanu sellele, et eesti keele peamised üldküsilause markerid on grammatiseerunud või grammatiseerumas koordinatiivse tähendusega partiklitest ja konjunktsioonidest: küsipartikkel kas konjunktiivsest partiklist kaas, partikkel või disjunktiivsest…

11. novembril 2011 korraldasid Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Emakeele Selts konverentsi „Eesti keel kõrgkoolis: viis aastat eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpet Tartu Ülikoolis”.
Head ja korrektset eesti keelt peaks valdama iga ülikooli lõpetanu. Et see nii oleks, on Tartu Ülikooli kõigis õppekavades olnud viis aastat eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpe.
Konverentsi avaettekande pidas Birute Klaas-Lang (TÜ) ja see kandis pealkirja „200 aastat hiljem – kuidas eesti keel ülikooli jõudis?”. Eesti keelt õpetatakse Tartu Ülikoolis kolmele sihtgrupile: 1) erialaspetsialistidele ehk eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval õppivatele üliõpilastele, aga ka seda õppekava kõrvalerialana läbivatele üliõpilastele; 2) teiste…

17.–19. novembrini 2011 toimus Põhja-Eesti pankrannikul Saka mõisas kolmas soome-eesti kognitiivse lingvistika konverents. Esimene ühiskonverents toimus 2006. aastal Taageperas ja teine 2009. aastal Soomes Kiljavas.
Konverentsi esimese õhtu plenaarettekande pidas Dirk Geeraerts (Leuveni Ülikool). Keskendudes põhiliselt kvantitatiivsele korpussemantikale, esitas ta kaks tasandit, mille puhul kvantitatiivsed meetodid märkimisväärseid tulemusi annavad: info kogumine ning info analüüs. On erinevaid mudeleid, mis töötavad kas ühel tasanditest või mõlemal korraga. Oma ettekande viimases osas rõhutas D. Geeraerts, et sagedusandmete adekvaatseks tõlgendamiseks on oluline kaasata kvantitatiivsesse keeleuurimisse ka kontekst ja sotsiolingvistilised meetodid ning vaadelda seega ka erinevate allkeelte semantilist varieeruvust.
Teises plenaarettekandes kõneles Laura Janda (Tromsø Ülikool) mõistest…

Lahkunud on professor Tuomo Tuomi, Soome teenekas dialektoloog ja pikka aega üks sealse teadustegevuse suunajaid. Ta elukäik Soomes oli seotud põhiliselt kolme kohaga. Kõigepealt sünnikoht Kouvola Kymi läänis, siis Seinäjoki Lõuna-Pohjanmaal. Seal lõpetas ta 1951. aastal gümnaasiumi. Aastail 1953–1954 õpetas ta tütarlaste gümnaasiumis matemaatikat. Edasi tuli Helsingi Ülikool, mille ta lõpetas 1958. aastal filosoofiakandidaadina, jäädes seejärel Helsingi püsielanikuks. Aastal 1965 sai temast filosoofialitsentsiaat.
Tuomi edasise teadustegevuse määras lühivestlus oma õpetaja professor Lauri Hakulineniga enne ülikooli lõpetamist. Talle endale pakkus professor leksikograafi ja arhiivisekretäri kohta Sõnaraamatu sihtasutuses (Sanakirjasäätiö), tema abikaasat soovitas soome keele õpetajaks prantsuse-soome gümnaasiumi (vt Virittäjä 1999, nr 4, lk…

27.–29. oktoobrini 2011 peeti Karula vallas Nakatu turismitalus 15. korda Võru Instituudi ja Tartu Ülikooli korraldusel rahvusvaheline konverents „Läänemeresoome piirid” seekordse rõhuasetusega läänemeresoome rahvaste keele-, kultuuri- ja vaimupiiridel. Konverentsi avas Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba.
Esimene esineja Santeri Junttila (Helsingi Ülikool) proovis oma ettekandes „Läänemeresoome ajapiirid” paika panna aega, millest alates ja milleni võib kõnelda läänemeresoome algkeelest. Ta arutles ka, millal muutusid murded omaette keelteks ja millal sai murdepiirist keelepiir. Algläänemeresoome murded tegid läbi pika jagunemis- ja sulandumisprotsessi, enne kui praeguste keelte alged hakkasid moodustuma. Seda, millal algläänemeresoome periood lõppes, saab kindlaks teha laenude põhjal. Nii näiteks on lõunaeesti ja sealhulgas…

Nool lendab ühel, mõtlemine teisel viisil, ent mõte, kui ta on ettevaatlik ja kui ta
vaatlemisega tegeleb, lendab
mitte vähem otse ning selle poole,
mis talle ette on seatud.
Marcus Aurelius. Iseendale VIII. 60(1)
 
Mis oli esmamulje Jaan Undist loenguis või temaga kohtudes? Küllap tema habe, vanakreeka-rooma filosoofi tunnus, ning mingi vaikne lõbusus. Mulje, et pole selget tõde,(2) vaid et kõik tuleb kusagilt ülikeerukais omavahelisis seoseis, liikmetena kompleksses tervikus.(3) 1976. aastal Leningradi ülikoolis klassikalise filoloogia eriala lõpetanud Jaan Unt oli ainus täieliku klassikalise haridusega filoloog oma põlvkonnas, ent nomenklatuuri sobimatule Undile ei olnud Eesti NSV õppe- ja teadusasutustes kohta kauaks. Vaimuellu sukeldumist see ei takistanud, nagu näha ka…

• 6. jaanuaril korraldatud Eesti Kirjandusmuuseumi konverentsiga „Sada kevadet: müüt, märk, keel” tähistati Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva ja 100 aasta möödumist „Kevade” ilmumisest. Avasõnad lausus EKM-i direktor Janika Kronberg. Ettekannetega esinesid Liivi Rosenvald („Laps Lutsu loomingus”), Eve Annuk („Teele lugu”), Mihkel Mutt („Joosep Tootsi ja teiste varjatud elu”), Marju Mikkel („„Kevade” varasest vastuvõtust kriitikas”), Anneli Saro („Müüt, rituaal ja kunstid. „Kevade” teatris ja filmis”), Katre Pärn ja Katre Väli („Meediumiülene „Kevade” kultuurimälus”), Annika Koppel („Oskar Lutsu filmide fenomen”) ning Paul-Eerik Rummo („„Suve” tegemisest”).
• 24. jaanuaril kaitses Kersti Lepajõe Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused”.…

7.–9. oktoobrini 2011 toimus Tartu Ülikooli vene kirjanduse kateedri eestvõttel rahvusvaheline seminar „Kultuuridevahelise kommunikatsiooni probleemid”, mis oli pühendatud emeriitprofessor Sergei Issakovi 80. sünnipäevale.(1)  Aastail 1980–1992 oli Issakov vene kirjanduse kateedri juhataja. Tema teadustegevus on pühendatud kultuurikontaktide uurimisele: teda on huvitanud vene-eesti kirjandus- ja kultuurisidemed, vene ja eesti kultuuri sidemed teiste rahvuskultuuridega, Tartu ülikooli ajalugu, vene vähemuse kultuur Eestis jpm.
Seminari alustuseks avati Tartu Ülikooli raamatukogus juubilari teadustööle pühendatud näitus ja esitleti Sergei Issakovile pühendatud kogumikku „Мифология культурного пространства” („Kultuuriruumi mütoloogia” – „Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia” XII). See teos on kättesaadav ka elektrooniliselt (http://ruthenia.ru/document/551315.html). Samuti esitleti Sergei Issakovi uut raamatut „Культура русской…

Eks igal inimesel ole oma unikaalne hääl. Aga Andres Ehinil oli veel teiseski mõttes erakordne hääl. Seda häält me elusas esituses nüüd enam ei kuule. Ju on seda mitmesugustel helikandjatel ja filmilõikudes, aga peamiselt jääb see kõlama ta sõprade ja tuttavate kuulmismälus.
Esmakohtumisest peale, vist 1965 või 1966, jäi Andrese hääl mind kummitama. Tal oli muidugi ka luule mõttes juba toona poeetiliselt eriline hääl, aga meeles on ka see ehtne füüsiline ehinlik hääl. See mõjus meile tookord, kui ta tuli Tallinna NAK-i esimeheks, sedavõrd, et leidus üks noorautor, eesnimigi seesama, kes hakkas Andrese kõnetava matkima ja mitte nalja pärast – hulk…

• 2. detsembril korraldas A. H. Tammsaaremuuseum Tallinnas 7. sügiskonverentsi „Eesti romaan. Sisse- ja väljavaateid”. Esinesid Rein Veidemann („Eesti romaanilugu. Endel Nirk ja Pärt Lias revisited”), Brita Melts [(„Pihtimusromaan (J. Jõerüüdi ja T. Õnnepalu näitel)”], Mihkel Kunnus („Romaani metafüüsika ja eetika”), Maarja Vaino („Poeetika vahendid Tammsaare näitel”), Maret Vaher („Karl Ristikivi „Põlev lipp” ja Dante „Jumalik komöödia”), Rutt Hinrikus („Mats Traadi üksi rändaja koorem”), Peeter Helme  („Raamat kui sündmus”), Ivo Heinloo („Triviaalromaani pidulik argipäev”) ja Tiit Aleksejev („Ajalooline romaan: siin ja praegu”). Pärast konverentsi avati näitus „Eesti romaan XX sajandil”.
• 7. detsembril kaitses Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Vaino doktoritöö „Irratsionaalsuse…