• 28. maist 3. juunini toimus Tallinna Ülikoolis Rahvusvahelise Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsiooni (International Association of Philosophy and Literature) 36. aastakonverents, mille teemaks oli sedakorda „Archeologies of the Future: Tracing Memories, Imagining Spaces”. Konverentsi ettekanded käsitlesid peale filosoofia ja kirjanduse ka filmi, maalikunsti, kujutavat kunsti, arhitektuuri ja muusikat. IAPL 2012 peaesinejad olid prantsuse üks mõjukamaid filosoofe Jacques Rancière, Erkki-Sven Tüür ja Sofi Oksanen. Konverentsil esines 220 uurijat rohkem kui 30 riigist. Esinejate hulka kuulus ka eesti kultuuriuurijate paremik, sealhulgas Luule Epner, Sirje Helme, Tiina Kirss, Eha Komissarov, Urve Lippus, Rein Raud, Jaan Ross, Virve Sarapik, Jaan Undusk, Tõnu Viik, Piret…

Järjekordne rakenduslingvistika kevadkonverents – seekord peateemaga „Keele mõõtmed” – toimus 26.–27. aprillini 2012 Tallinnas Eesti Keele Instituudis ja Tallinna Ülikoolis. Enamjagu ettekandeid käsitles keele eri aspektide mõõdetavust, mõõtmise ja hindamise viise, aga puudutati ka muid rakenduslingvistilisi teemasid. Töötasid lapsekeele, teise keele omandamise ja sotsiolingvistika töötoad.
Konverentsi kutsutud külalisena esines esimesel päeval Jyväskylä Ülikooli keeleoskuse mõõtmise professor Ari Huhta, kes analüüsis oma ettekandes „Current trends and research in foreign and second language assessment”keeleoskuse mõõtmises ja selle uurimises viimase poolsajandi vältel toimunud arenguid Euroopas ja laiemaltki, kirjeldas ala hetkeseisu ja visandas tulevikusuundumusi. Huhta peatus pikemalt Euroopa keeleõppe raamdokumendil ja sellega seotud uurimustel, samuti…

• 6.–7. juulini toimus Palal üheaegselt 48. Baltimaade esperantopäevadega konverents „Interlingvistika ja identiteet”, mis oli pühendatud slavisti ja interlingvisti, Tartu Ülikooli emeriitprofessori Aleksandr Dulitšenko 70. sünnipäevale. Giorgio Silfer (Šveits) rääkis rahvusvahelisest plaankeelest identiteedi näitajana, Michael Cwik (Belgia) kultuurilisest, keelelisest ja religioossest identiteedist Euroopa Liidus, Enn Ernits vadjalase Dmitri Tsvetkovi keele- ja rahvustundest, Aleksandr Dulitšenko interlingvistika kohast oma elus, Pavel Varunin vanausuliste kultuurist Eestis, Madis Linnamägi Johannes Aaviku keeleuuendusest ning Valdas Banaitis (Leedu) ja Brian R. Moon (Luksemburg) esperanto baasgrammatikast. Eesti Interlingvistika Selts kuulutas interlingvistikaalaste teenete eest auhinna   Academicus Ariste  laureaatideks Michael Cwiki, Giorgio Silferi ja  Zlatko Tišljari (Horvaatia).
• 6.–7.…

• 3. septembril toimus Tallinna Ülikoolis Mihhail Lotmani 60. sünnipäevale pühendatud sümpoosion. Ettekannetega esinesid Tõnu Viik („Semiootika, fenomenoloogia, psühhoanalüüs: kolm provokatsiooni”), Rein Raud („Miks ma ei mõista vene luulet?”), Ülar Ploom („Aspektist mina-luules”), Marek Tamm („Kuidas kirjutada tõe ajalugu?”) ja Daniele Monticelli („Kuidas sünnib uus: muutuse kaks mudelit”).
• 5. septembril esines Tartus Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekul Janika Päll, kes kõneles teemal „„Vale toel ei kõnet ma värvi, vaid tõtt räägin, nii nagu käsib mind rinnus hing”. Tartu humanistide juhuluule ja kreeka keel: mõtteterast dissertatsioonini”.
• 14.–16. septembrini toimus Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Soome Instituudi ja Soome Kirjanduse Teabekeskuse (FILI) eestvõttel esimene eesti-soome/soome-eesti…

2. mail toimus Tallinnas kõnekoosolek „Aktuaalset soome-ugri teemadel”.
Nikolai Kuznetsov (TÜ) tutvustas prolatiivi käände semantikat komi keeles. Kohakäändeid klassifitseeritakse suuna ja orientatsiooni märkimise järgi. Erinevatest suunatüüpidest tähistab komi prolatiiv marsruuti. Orientatsiooni alusel see ei klassifitseeru, sest ei viita ei sisekohale, ei välispinnale ega muule topoloogilisele tsoonile. Tüpoloogiliselt prolatiivi semantilise tuuma moodustavatest põhifunktsioonidest markeeritakse komi keeles prolatiivi käändega kolme: 1) marsruut, nt туйöд ’mööda teed’; 2) läbikäik, nt öшиньтi ’läbi akna’; 3) lava, nt вöртi ’läbi metsa’. Komi prolatiivi perifeerseteks funktsioonideks on puutekoha märkimine, nt киöд ’käest (kinni võtta)’, ja kindlas kontekstis ka lokatiivne funktsioon.
Elena Ryabina (Udmurdi Riiklik Ülikool) kõneles udmurdi värvileksika…

 
Tavaliselt on vene kirjanduse kateeder igal aastal tähistanud Juri Lotmani sünnipäeva rahvusvahelise seminariga, millest võtavad osa Eesti teadlased ja 10–15 külalist teistest maadest. Kuid seekord, teadlase 90. sünniaastapäeval toimus seminari asemel 28. veebruarist kuni 2. märtsini rahvusvaheline kongress teemal „Kultuuri mitmekeelsus”. Tartusse kogunes üle 130 kirjandusteadlase ja semiootiku kahekümne ühest riigist, alates Jaapanist ja Austraaliast kuni USA ja Kanadani.
Kongressi teadusosa algas ülikooli aulas rektor Alar Karise tervitussõnade ja kahe plenaarettekandega. Boriss Uspenski (Moskva) esitas oma ettekandes Euroopa ja Venemaa suhetest ajaloo vältel originaalse semiootilise kontseptsiooni, mis selgitas, miks Venemaad juba keskajast alates käsitleti mitte Euroopa osana, vaid „teisena”. Margherita De…

 
XIX sajandi walterscottiliku ajalooromaani esiletõus ja menu laia lugejaskonna hulgas toimusid käsikäes progressiusule rajaneva ajakäsitluse võimendumisega (György Lukács) ning modernse maailmapildi kujunemisega laiemalt. Sealhulgas seostatakse klassikalist ajalooromaani, mis tüüpiliselt kujutab erinevaid ühiskonnarühmi ning erineva klassilise või etnilise tagapõhjaga peategelaste vahel põimuvaid suhteid, uusaegsete rahvuslike liikumiste tekkega ja väljakujunenud rahvusriikide puhul ühisel ajaloomälul põhineva solidaarsuse edendamisega. Huvi žanri vastu on nii lugejate-kirjanike kui ka teoreetikute seas ajas ja ruumis oluliselt varieerunud. Hoolimata sellest on žanr elujõuliseks jäänud ka XX ja XXI sajandil, levides Euroopast väljapoole, taasluues end varasemast erinevates kirjanduskultuurilistes ja poliitilistes reaalsustes ning astudes kooslustesse uute meediatega, nagu film ja…

 
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis kaitsti 2011. aastal 31 magistritööd.
Eesti keeleerialal said magistrikraadi kolm üliõpilast.
Grethe Juhkasoni uurimus „Võru momentaanid ja frekventatiivid” (juhendajad Riho Grünthal ja Karl Pajusalu, retsensent Liina Lindström) vaatleb võru momentaanide ja frekventatiivide tuletussüsteemi, analüüsib ja kirjeldab verbide tähenduslikku ja morfofonoloogilist struktuuri deskriptiivsünkroonilise meetodiga. Töö tuletusanalüüsi ja selle tulemusi on võimalik kasutada õppematerjalide koostamisel ning võru keele õpetamisel.
Katri Kralli töö „Parandav tagasiside keelekümblusklassis” (juhendajad Renate Pajusalu ja Kristiina Praakli, retsensent Sirli Parm) uurib, milliseid parandusmehhanisme õpetaja kõige rohkem kasutab ning millised neist on kõige efektiivsemad. Uurimuse informantideks on ühe Kohtla-Järve vene õppekeelega kooli keelekümblusklassi õpilased.
Triin Lõbu magistritöö…

 
• 2. mail korraldas Emakeele Selts Tallinnas kõnekoosoleku „Aktuaalset soome-ugri teemadel”. Esinesid Nikolay Kuznetsov („Prolatiivi käände semantika komi keeles”), Valentina Semenova („Traditsiooniline maailmapilt ja kujundid mari rahvaastronoomias”) ja Elena Ryabina („Udmurdi värvileksika kujunemisest”).
• 8.–11. maini peeti Tartu Ülikoolis XXVIII soome-ugri üliõpilaskonverents (IFUSCO). Konverentsi peamiseks eesmärgiks on soome-ugri üliõpilaste omavaheliste kontaktide loomine, uurimistulemuste tutvustamine ning soome-ugri teadustööde populariseerimine üliõpilaste seas. Kohale oli saabunud ligikaudu 150 üliõpilast ja nende juhendajat. Kõige enam üliõpilasi oli tulnud Venemaalt, kuid osavõtjaid oli ka Eestist, Soomest, Ungarist, Saksamaalt ja mujaltki. Osalejate seas on pea kõigi soome-ugri rahvaste esindajaid. Ettekanded jagati teemade järgi viide sektsiooni: keeleteadus, etnograafia, rahvaluuleteadus ja pärimus, arheoloogia, ajalugu…

Käesoleva aasta 11. veebruaril suri Joškar-Olas Mari Riikliku Ülikooli professor Ivan Ivanov. Ta oli sündinud Kuženeri rajoonis Tšodrajali külas 15. mail 1935. Ivan Ivanov oli üks neist paljudest soome-ugri noortest, kes möödunud sajandi teisel poolel said oma erialase ettevalmistuse Tartu Riikliku Ülikooli aspirantuuris. Tema õpetajaks oli muidugi akadeemik Paul Ariste. Kandidaaditöö „Fonetika ton[aewskogo gowora marijskogo qzyka” kaitses ta 1965. a. Ivan Ivanov on hiljem mitmel puhul ise imestanud selle üle, et alles Eestis tajus ta tõeliselt, mida tähendab inimesele tema emakeel, võimalus seda keelt kasutada, selles keeles isegi kõrgharidus saada. Tema esimesed teaduslikud publikatsioonid ilmusid eesti keeles Emakeele Seltsi Aastaraamatu…

Ootasin 27. aprilli, sel päeval pidi Gábor siia jõudma, nagu ta ikka oli kevadel tulnud, et enam-vähem otseteed Pärnumaale, oma teise kodukohta edasi sõita. Ja meil olid omad kokkulepped. Kuid tuli hoopis 4. aprill, mis muutis kõik. . . .
Gábor Bereczki oli sündinud 24. märtsil 1928. aastal Békési komitaadis. Tema kodu oli talupere Ungari kaguosas. Kodumailt sai ta kaasa selle ehtsa rahvaliku keelepruugi, mida ta armastas ja mis jäi tema teadvuses aujärjele kõigi hilisema elu keerdradadel sinna lisandunud keelte alusena.
Koolihariduse sai noormees kohalikus gümnaasiumis. Järgnesid filoloogiaõpingud Budapesti ja Bukaresti ülikoolis. Otsekui rahvusvahelisuse ja laiahaardelisuse rõhutamiseks viis õpitee seejärel edasi tolleaegsesse Leningradi, kus temast…

• 4. aprillil toimus Ajaloo Instituudis keskaja keskuse seminar, kus Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe pidas ettekande „Russowiana. Vanu ja uusi mõtteid Balthasar Russowist ja tema kroonikast”.
 
• 12. aprillil pidas Anne Türnpu Eesti Akadeemilises Usundiloo Seltsis ettekande „Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater”. See oli seltsi loengusarja „Isik religioonis: rollid ja kangelased” kolmas loeng. Anne Türnpu on kaitsnud selleteemalise doktoritöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
 
• 19. aprillil toimus Väike-Maarjas traditsiooniline F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev. Käesoleva aasta Wiedemanni keeleauhinna pälvis Mari Tarand, kes esines ettekandega „Kodukeele kütkes”. Heli Laanekask kõneles teemal „Wiedemanni grammatika eesti keeles”. Õpilasettekanne „Kõnekäändude mõistmisest Väike-Maarja Gümnaasiumi…

21.–22. detsembril 2011 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis 55. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents. „Kalevipoja” 150. aastapäevale ning vastilmunud uuele Triinu Kartuse tõlkele mõeldes kõneldi teemal „Tõlge kultuuris”. Direktor Janika Kronberg alustas traditsioonilise ülevaatega Eesti Kirjandusmuuseumi tegevusest aastal 2011. Rõõmsa ebamugavusena nimetas ta hoone juurdeehitust. Kirjandusmuuseumi kogud läbisid positiivselt Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduskollektsioonide hindamise. Jätkus Punase Raamatu digiteerimise projekt. Vanemate trükiste restaureerimise alal tehti koostööd Tartu Kunstikooliga. Janika Kronberg tõstis esile Eesti Rahvaluule Arhiivi  ja etnomusikoloogia osakonna väljaandeid. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi suuremad laekumised olid 2011. aastal Fanny de Siversi ja Ilse Lehiste arhiivid.  Korrastati ja digiteeriti Ado Grenzsteini kirjakogu ja Eduard Philipp Körberi käsikirjaline kogu, alustati…

• 5. märtsil toimus Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastekirjanduse aastakoosolek. 2011. aasta eesti lastekirjandusest kõneles Jaanika Palm („Tondid, vaimud ja inglid”), tõlkekirjandust tutvustas Krista Kumberg („Päriselust eemal”) ja eelmise aasta lasteraamatuillustratsioonidest andis ülevaate Viive Noor („Terad ja sõklad”).
 
• 8.–9. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Humanitaarinstituudi võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika õppekava konverents „Ajalooromaan: poeetika ja poliitika”. Konverentsi eesmärgiks oli kaardistada ajalooromaani ajalugu eesti kirjanduses, samuti soov uurida, kuidas seletada ajaloo jätkuvat aktuaalsust ilukirjandusliku ainesena XXI sajandil. Esinesid kirjandusteadlased ja ajaloolased, nagu Eneken Laanes, Marek Tamm, Tiina Kirss, Piret Peiker, Liina Lukas, Aivar Põldvee, Linda Kaljundi, Anneli…

Liivi keele ja kultuuri aasta 2011, mille algatajad olid Riia Liivi Kultuuri Selts ja rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts, tõi kaasa liivi kultuuri tutvustavaid ettevõtmisi mitmel maal. Kõige tihedam oli sündmuste kava Lätis ja Eestis, üritusi korraldati aga ka Soomes, Prantsusmaal, Leedus, Ungaris, Saksamaal ja küllap mujalgi. Uue näo ja hingamise sai liivlaste infoportaal livones.net, kus on jäädvustatud meeleolukaid ülevaateid kunstinäitustest, kontsertidest, keelepäevadest ja muust põnevast. See aasta tähistab ka murranguhetke liivlaste ajaloos: liivi rahval ei ole enam kompaktset asuala ega ole liivi keel enam argikeel, seetõttu tuleb liivi kultuuril end paratamatult praegustes oludes uuesti mõtestada. Selle võimalikkust näitab aga liivi…

16. veebruaril Tallinnas toimunud vana kirjakeele teemalisel kõnekoosolekul kõlas kolm ettekannet.
Kai Tafenau rääkis kahest Tartus Ajalooarhiivis hoitavast eesti vana kirjakeele allikast. Heinrich Gösekeni Uue Testamendi tartu- ja tallinnakeelse paralleeltekstiga käsikirja tartukeelse osa aluseks on tõenäoliselt Urvaste pastori Johannes Gutslaffi tõlge, mille Göseken on oma käega puhtalt ümber kirjutanud. Teisena tutvustatud dokument sisaldab 1673. aastal Tallinnas trükitud eestikeelsest lauluraamatust nopitud värsside tõlkeid saksa keelde. Need on tõlgitud Liivimaal kindralsuperintendent Johann Fischeri korraldusel ja nende eesmärk oli juhtida tähelepanu lauluraamatus sisalduvatele vormilistele ja sisulistele vigadele. See dokument illustreerib ilmekalt 1680. aastate konflikti traditsioonilise Stahli-pärase ja uue, rahvapärasust taotleva eesti kirjakeele vahel.
Kristel Ress…

Professor Esko Koivusalo suri Helsingis 12. jaanuaril pärast pikka rasket haigust. Ta oli sündinud Lõuna-Pohjanmaal Seinäjoel. Pärast keskhariduse omandamist õppis Helsingi Ülikoolis, peaaineks soome keel. Koivusalo töötas soome keele lektorina Berliinis (Freie Universität) ning Soomes mitmel ametikohal: aastail 1962–1974 Tänapäeva soome keele instituudis (Nykysuomen laitos), 1974–1976 Sõnaraamatu Sihtasutuses (Sanakirjasäätiö) ja aastast 1976 oli ta Kodumaa Keelte Uurimiskeskuse keeleosakonna (Kielitoimisto) juhataja. Esko Koivusalo tegeles nii keelekorralduse kui ka oskuskeelega, oli osaline ainestiku kogumises, sõnaraamatute koostamises ja väljaandmises. Oma tööalaste teenete eest sai ta 2001. aastal professoriks.
Keel ja keeleasjad olid Esko Koivusalole nii töö kui ka hobi. Ta oskas kirjutada paeluvalt ja…

• 2. veebruaril korraldasid Underi ja Tuglase kirjanduskeskus ja Eesti  Teatriuurijate Ühendus Tallinna Linnateatris seminari „Madis Kõiv ja filosoofia”. Madis Kõivu tekstide filosoofilistest tagamaadest kõnelesid Jaan Kangilaski („Kõivu seminarist”), Rein Veidemann („Madis Kõivu „ometi””), Aare Pilv („Madis Kõivu mälugrammatikast”), Jüri Lipping („Was ist des Esten Philosophie? – mõned lugemismuljed”), Kristiina Reidolv („Madis Kõivu „Kokkusaamise” ajaloolis-filosoofiline tagapõhi”) ja Eduard Parhomenko („Kõiv, dramaatiline filosoofia ja Maria von Herberti enesetapp”). Ettekannetele järgnes vestlusring Valle-Sten Maiste juhtimisel.
• 2.–3. veebruarini toimus Ruusmäe (Rogosi) mõisas Haanjamaal seitsmes folkloristide talvekonverents „Pärimus inimese ja maastiku dialoogis”, mis oli pühendatud Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale. Teemavalik oli lai: keskenduti nii kohasidusale…

20. aprillil 2012 on juubelisünnipäev Tiiu Ereltil, meie viimaste aastakümnete teenekaimal keelekorraldajal ja terminoloogiaspetsialistil.
Tiiu Erelt (neiupõlvenimega Kask) on sündinud 1942. aastal Tallinnas. 1960. aastal lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli. Edasi õppima läks ta Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda eesti keelt ja kirjandust, valis spetsialiseerumiseks soome-ugri keelte eriharu ning lõpetas õpingud 1965. aastal kiitusega. Samal aastal hakkas ta tööle tollase Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute sektoris. Vahepeal, 1967. aastal, töötas ta küll pool aastat Tallinna Polütehnilise Instituudi Ehitusteaduskonna arhitektuurikateedris, pärast seda aga KKI-s (hilisemas Eesti Keele Instituudis) vanemlaborandina, nooremteadurina, vanemteadurina ja kuni 2009. aastani juhtteadurina. Seega kuulub ka Tiiu Erelt nende küllaltki…

5.–9. septembrini 2011 peeti Barcelona Ülikoolis 24. rahvusvaheline nimeteaduse kongress seekordse pealkirjaga „Nimed igapäevaelus”. Suurema kongressi raamesse olid korraldajad mahutanud ka oma väiksema nimekonverentsi katalaani identiteedi tugevdamiseks. Kongressil peeti palju katalaanikeelseid ettekandeid ja pidulikke kõnesid, mille sisu võisid keeleoskamatud enamasti vaid aimata. Kongressi umbes 600 osavõtjast oli rohkem kui neljandik katalaane. Kõige rohkem osavõtjaid oli Euroopast, aga esindatud oli nimeuurijaid kõikidest ilmajagudest. Peale katalaani keele kõlasid ettekanded veel oksitaani, hispaania, saksa, prantsuse ja inglise keeles. Kongressi raames tutvustati ka kolme viimase aasta jooksul ilmunud onomastikaraamatuid ning võis osaleda erinevates töötubades. Eestit esindas kongressil seitse teadlast.
Ettekanded oli jaotatud kaheteistkümnesse paralleelsektsiooni: terminoloogia;…

18. novembril 2011 toimus Tartus TÜ peahoone 139. auditooriumis Paula Palmeose 100. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskoosolek, mille korraldasid TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja Emakeele Selts.
Avaettekande „Paula Palmeos ülikooli dotsendina” pidas Tõnu Seilenthal. Selles heideti põgus pilk ka Paula Palmeose elu- ja haridusteele. Lõpetanud 1930. aasta kevadel Viljandi Kommertsgümnaasiumi cum laude, astus P. Palmeos samal sügisel Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda kavatsusega hakata õppima inglise keelt, kuid tänu professor Andrus Saareste huvitavale isiksusele otsustas peagi ümber eesti keele kasuks. Varsti asus ta õppima ka ungari keelt, mida noil aastail õpetas TÜ-s ungarlane József Györke. See harrastus võimaldas P. Palmeosel viibida 1936/1937. õppeaastal ühe…

6. detsembril 2011 toimus Eesti Keele Instituudis iga-aastane soome-ugri seminar, mis seekord keskendus taas leksikoloogiale ja leksikograafiale.
Vilja Oja (EKI) rääkis soome-ugri keelte pallinimetuste päritolust ning andis lühiülevaate palli kasutamise ajaloost. Ta juhtis tähelepanu sellele, et enamik soome-ugri palli tähistavaid tüvesid on laenulised, algupäraselt germaani, slaavi ja turgi keeltest. Tähtsamad nimetamismotiivid on ’kera’, ’palli viskekaar’, ’pallimäng’ või ’pallilöömisvahend’.
Tuomas Huumo (TÜ) kõneles liikumisverbide metafoorilisest kasutamisest soome ja eesti verbide  tullaja mennä/minna  põhjal. Ettekandes vaadeldud näited väljendasid mingit seisundimuutust.
Gerson Klumpp (TÜ) rääkis kamassi keele murdelisest kihistumisest. XX sajandi lõpus väljasurnud kamassi keelt on jäädvustanud mitu põlvkonda uurijaid ja olemasolevatest kirjalikest materjalidest võib kindlaks…

On tavaks saanud igal sügisel vaadata tagasi suvistele kogumisretkedele, et anda ülevaade uuest materjalist, mõtestada kogumistegevust, arutleda tekkinud probleemide ja metodoloogia üle. Seekordsel, 27. oktoobril 2011 Eesti  Kirjandusmuuseumi saalis toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverentsil pöörati erilist tähelepanu kogumis- ja uurimistööga seotud eetilistele normidele ja valikutele.
Rahvapärimuse ja -kultuuri, suulise ajaloo, keele vmt koguja ning uurija peab oma töös lähtuma paljudest üldinimlikest normidest. Ühelt poolt kannustab kogujat-uurijat soov kirjeldada ümbritsevat võimalikult tõepäraselt, samas on ta oma töös sunnitud tegema nii eetikast kui ka ainevaldkonna normidest lähtuvaid valikuid. Oma valikud ja põhjendused on tegelikult ka vastajatel.
Eesti teadlaste eetikakoodeksis kirja pandud probleemide ja rõhuasetustega…

4. novembril 2011 toimus Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis VII muutuva keele päev. Nagu viimasel paaril aastal peeti ettekandepäev seegi kord riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu” projekti raames.
Avasõnas andsid Helle Metslang,  Ilona Tragel (TÜ) ja Katre Õim (TLÜ) ülevaate muutuva keele päevadel läbi aegade peetud ettekannetest. Lisaväärtust andis nimistu sõnavõtjatest, kelle ettekanded on artiklitena jõudnud ajakirja Keel ja Kirjandus vm.
Helle Metslang, Karl Pajusalu ja Külli Habicht (TÜ) juhtisid ettekandes „Ühendavast sidesõnast küsipartikliks” tähelepanu sellele, et eesti keele peamised üldküsilause markerid on grammatiseerunud või grammatiseerumas koordinatiivse tähendusega partiklitest ja konjunktsioonidest: küsipartikkel kas konjunktiivsest partiklist kaas, partikkel või disjunktiivsest…