Rubriik
Valdkond
Aasta
Sissejuhatus rohelisse uttu
Artiklikogu eessõnas kaardistab Sven Vabar uuritavat eksootilist valdkonda, mis seostub mõistega fantastika. Hakkasin koostaja kirjutist lugema teadmisega, et ei tea sellest eriti midagi peale mõne nähtud filmi või tähelepaneku, et Eestis tegutsevad subkultuursed fännid, kes kajastavad vägagi professionaalselt kõike teemaga seonduvat, annavad välja auhindu parimatele autoritele, haldavad veebilehekülgi, korraldavad suvepäevi jne. Ometi, lugedes Vabari head ülevaadet, tabas mind kohe üllatav äratundmine, robinal hakkas siiski tulema selle teemaga seotud, kuid ka palju laiemalt tuntud Eesti kultuurimõjutajate nimesid: Uku Masing, Tõnis Vint, Kiwa, Karl Ristikivi, Artur Alliksaar, Andres Ehin jne, jne. Rõõmuga võib tõdeda, et eessõna täidab oma ülesannet igati ja tekitab…
Kes on klassik?
Umbes kümme aastat tagasi, kui ilmus Hasso Krulli eepos „Meeter ja Demeeter”, kirjutas Jaan Kaplinski (2004: 123), et teos kuulub „kategooriasse, mida tavaliselt nimetatakse kirjandusklassikaks”. Kuigi antud hinnang ei olnud sugugi esimene või viimane kiitus Krulli teostele, võib seda seika tagantjärele küllaltki tähenduslikuks pidada. Krulli loominguline küpsus oli lõplikult saavutatud ja teekond marginaalsusest keskmesse sai mõnes mõttes läbi. Ometi ei ole siinkohal oluline mitte niivõrd teatepulga üleandmise akt (ühelt klassikult teisele), vaid see, et tegemist oli just eesti kirjanduse seisukohast märkimisväärse pöördepunktiga.
I
Kui Krull 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses eesti kirjandusmaastikule sisenes, tunnustati teda eelkõige kui lääne (põhiliselt prantsuse)…
I
Kui Krull 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses eesti kirjandusmaastikule sisenes, tunnustati teda eelkõige kui lääne (põhiliselt prantsuse)…
Tartu baltisaksa tudengimälestustes
Der dörptsche Student gibt mit Bescheidenheit zu,
daß erst der Gott kommt, dann der Kaiser von
Russland und erst dann der dörptsche Student.
Dr. Bertram.(1)
1.
Mõnevõrra liialdatult võiks väita, et pea kõik baltisakslased on kirjutanud mälestusi ehk memuaare. Vähemalt kipub esmapilgul selline mulje jääma trükki jõudnud mälestuste hulka vaadates. Eesti keelde on neist kas osaliselt või tervikuna tõlgitud üsna väike osa. Samas võib väita, et asjad on paremad kui Lätis, sest meil on viimase veerandsaja aasta jooksul baltisaksa memuaristikat tõlgitud üle 70 nimetuse − lõunanaabrite napilt kümmekonna teksti vastu. Suure osa sellest 70 nimetusest moodustavad küll osalised tõlked.(2)
Baltisakslased on mälestusi kirjutanud nii XIX sajandil…
daß erst der Gott kommt, dann der Kaiser von
Russland und erst dann der dörptsche Student.
Dr. Bertram.(1)
1.
Mõnevõrra liialdatult võiks väita, et pea kõik baltisakslased on kirjutanud mälestusi ehk memuaare. Vähemalt kipub esmapilgul selline mulje jääma trükki jõudnud mälestuste hulka vaadates. Eesti keelde on neist kas osaliselt või tervikuna tõlgitud üsna väike osa. Samas võib väita, et asjad on paremad kui Lätis, sest meil on viimase veerandsaja aasta jooksul baltisaksa memuaristikat tõlgitud üle 70 nimetuse − lõunanaabrite napilt kümmekonna teksti vastu. Suure osa sellest 70 nimetusest moodustavad küll osalised tõlked.(2)
Baltisakslased on mälestusi kirjutanud nii XIX sajandil…
Lühikroonika
• 16. detsembril 2013 kaitses Kristel Uiboaed Tartu Ülikoolis doktoritöö „Verbiühendid eesti murretes”. Juhendajad olid Liina Lindström ja Kadri Muischnek (TÜ), oponent Maria Vilkuna (Soome Kodumaa Keelte Keskus).
• 20. detsembril kaitses Helen Plado Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kausaalsuhete adverbiaallaused eesti keeles”. Juhendaja oli emeriitprofessor Mati Erelt, oponent professor Marja-Liisa Helasvuo (Turu Ülikool).
• 15. jaanuaril 2014 tähistati Tallinna Ülikoolis kõnekoosolekuga Viivi Maanso 85. sünnipäeva. Ettekandega esinesid Marga Lvova („Keelest endast, õpilastest, õpikutest ja muustki”), Paula Sajavaara („Viivin kanssa yhtä matkaa: pitkäaikaisesta ystävyydestä ja terminologiatyöstä”), Krista Kerge („Eesti keel. Kestev olevik ja perspektiivid”) ja Viivi Maanso („Aastate eest”).
• 18. jaanuaril kaitses udmurt Konsta Zamjatin…
In memoriam. Maie Kaldale mõeldes
Ta vaikib, su Õpetaja. / Üks kiirgus on lakanud. (Doris Kareva)
Mullu hingedeajal lahkunud Maie Kalda oli kindlasti üks mu olulisemaid õpetajaid ning tean, et samamoodi – tänumeeles – mõtlevad temale paljud.
Esimest korda kohtusin Maiega, kes oli toonase Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusajaloo sektori juhataja, instituudi teadusdirektori Eeva Ahvena vahendusel sügisel 1984. Toivo Tasa oli läinud tööle ajakirja Keel ja Kirjandus toimetusse, sektor vajas uut laboranti. Aastatetagune kalendermärkmik registreerib, et olen Maiele helistanud oktoobri esimesel nädalal ning meie silmast silma kohtumine leidis aset kolmapäeval, 17. oktoobril Roosikrantsi (siis veel Lauristini) tänava instituudimaja kuuendal korrusel, toas 602. Ma ei mäleta üksikasju, ent…
Mullu hingedeajal lahkunud Maie Kalda oli kindlasti üks mu olulisemaid õpetajaid ning tean, et samamoodi – tänumeeles – mõtlevad temale paljud.
Esimest korda kohtusin Maiega, kes oli toonase Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusajaloo sektori juhataja, instituudi teadusdirektori Eeva Ahvena vahendusel sügisel 1984. Toivo Tasa oli läinud tööle ajakirja Keel ja Kirjandus toimetusse, sektor vajas uut laboranti. Aastatetagune kalendermärkmik registreerib, et olen Maiele helistanud oktoobri esimesel nädalal ning meie silmast silma kohtumine leidis aset kolmapäeval, 17. oktoobril Roosikrantsi (siis veel Lauristini) tänava instituudimaja kuuendal korrusel, toas 602. Ma ei mäleta üksikasju, ent…
Emakeele Seltsis
8. oktoobril 2013 korraldasid Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts Tallinnas kõnekoosoleku „Alusepanijad”. Ettekandeid oli kaks: Külli Habichti ja Külli Prillopi „Heinrich Stahli teoste sõnastik” ning Marju Lepajõe „Gutslaffi kasust”. Järgnes Gutslaffi piiblitõlke esitlus, kohal olid kõik tõlke üllitamisele kaasa aidanud: Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross ja Kai Tafenau.
Külli Habicht andis koos Külli Prillopiga ettevalmistatud ühisettekandes ülevaate TÜ vana kirjakeele töörühmas koostatavast Heinrich Stahli teoste „Hand- vnd Hauszbuches. . . .” (1632–1638) ja „Leyen Spiegel” (1641–1649) sõnastikust. Sõnastiku sünni taga on arvukas töörühm, olgu nimetatud koostajad Aune Esinurm, Pille Penjam, Külli Prillop, Külli Habicht ning sõnastiku toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Alates tekstide sisestamisest kuni…
Külli Habicht andis koos Külli Prillopiga ettevalmistatud ühisettekandes ülevaate TÜ vana kirjakeele töörühmas koostatavast Heinrich Stahli teoste „Hand- vnd Hauszbuches. . . .” (1632–1638) ja „Leyen Spiegel” (1641–1649) sõnastikust. Sõnastiku sünni taga on arvukas töörühm, olgu nimetatud koostajad Aune Esinurm, Pille Penjam, Külli Prillop, Külli Habicht ning sõnastiku toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Alates tekstide sisestamisest kuni…
Läänemeresoome keeled kaartidel
Võru Instituut korraldas 24.–26. oktoobrini 2013 Nakatu turismitalus traditsioonilise rahvusvahelise sügiskonverentsi, mis seekord kandis pealkirja „Läänemeresoome keeled kaartidel”. Konverentsi avas Võru Instituudi direktor Rainer Kuuda.
Evar Saar (Võru Instituut) oli oma ettekande „50 läbipaistmatut jõe- ja järvenime Eesti kaardil” jaoks läbi vaadanud 100 kõige pikema jõe ja u 100 kõige suurema pindalaga järve nime Eestis. Selgus, et Eesti suurematel veekogudel leidub üllatavalt palju sekundaarnimesid: need on asustatud koha (küla, mõisa) järgi nime saanud veekogud. Läbipaistmatud nimed on need, mille puhul pole esmapilgul aru saada, kust nimi tulla võib. Saar tegi katse nende hüdronüümide päritolu selgitada, nt Onga jõgi – honka ’mänd’,…
Evar Saar (Võru Instituut) oli oma ettekande „50 läbipaistmatut jõe- ja järvenime Eesti kaardil” jaoks läbi vaadanud 100 kõige pikema jõe ja u 100 kõige suurema pindalaga järve nime Eestis. Selgus, et Eesti suurematel veekogudel leidub üllatavalt palju sekundaarnimesid: need on asustatud koha (küla, mõisa) järgi nime saanud veekogud. Läbipaistmatud nimed on need, mille puhul pole esmapilgul aru saada, kust nimi tulla võib. Saar tegi katse nende hüdronüümide päritolu selgitada, nt Onga jõgi – honka ’mänd’,…
Hulganisti eriilmelisi vaateid lõunaeesti kirjandusele
15.–16. novembril 2013 peeti Tartu Ülikoolis lõunaeesti kirjanduse teemaline konverents „Kohalik kirjandus: lõunaeesti vaateid / Kotusõkirändüs: lõunõeesti kaehuisi”. Kahte päeva jagus erinevaid nägemusi alates võru vaimu järele küsimisest kuni „Kalevipoja” ühe seni laiemalt tundmatu kaasautori tutvustamiseni.
Ettekandes „Kotussõvaimu õnnistus ja taak” otsis Margit Tintso vastust küsimusele, mis on võru vaim ja kuidas see kirjandusteostes avaldub. Üks võimalik seletusviis on näha vaimu omamoodi pingena, mis ühtpidi avaldub inimest kodupaigaga siduvates juurtes, nende väärtustamises, aga teistpidi äratahtena kohast, kust pärit ollakse. Säärane pinge nähtub rändamistes, mida lõunaeesti kirjanduses üksjagu leidub. Võrukeelset kirjandust ilmestab tihtilugu püha kojumineku narratiiv; samas kaasneb juurte juures olemisega tihtilugu…
Ettekandes „Kotussõvaimu õnnistus ja taak” otsis Margit Tintso vastust küsimusele, mis on võru vaim ja kuidas see kirjandusteostes avaldub. Üks võimalik seletusviis on näha vaimu omamoodi pingena, mis ühtpidi avaldub inimest kodupaigaga siduvates juurtes, nende väärtustamises, aga teistpidi äratahtena kohast, kust pärit ollakse. Säärane pinge nähtub rändamistes, mida lõunaeesti kirjanduses üksjagu leidub. Võrukeelset kirjandust ilmestab tihtilugu püha kojumineku narratiiv; samas kaasneb juurte juures olemisega tihtilugu…
Emakeel ja teised keeled VIII
28.–29. novembril 2013 toimus Tartu Ülikoolis kaheksas konverents „Emakeel ja teised keeled”. Seekord oli konverentsi teemaks võõrkeeleõpe, mis tõi kokku paljude võõrkeelte õppimise ja õpetamise uurijaid ning praktikuid Eestist ja mujalt. Töökeelteks olid eesti ja inglise keel, kahe päeva jooksul peeti kokku 36 ettekannet seekord kahes paralleelsektsioonis. Võõrkeeleõppe toomine konverentsi fookusesse oli õnnestunud valik – osalejate vahel tekkinud sünergia ning esinejate ja kuulajate diskussioonid näitasid, et sellise suunitlusega konverents oli vajalik ja oodatud.
Konverentsi üks plenaristidest Henriëtte Hendriks (Cambridge’i ülikool) kõneles sellest, kuidas kolmanda keele omandamist mõjutavad teise keele õppimisest erinevad faktorid, mis siiski ei pruugi anda erinevaid õppimistulemusi. Ta juhtis…
Konverentsi üks plenaristidest Henriëtte Hendriks (Cambridge’i ülikool) kõneles sellest, kuidas kolmanda keele omandamist mõjutavad teise keele õppimisest erinevad faktorid, mis siiski ei pruugi anda erinevaid õppimistulemusi. Ta juhtis…
Tammsaare loomingust kaugelt ja lähedalt
29. novembril 2013 toimus Kirjanike Maja saalis A. H. Tammsaare muuseumi 9. sügiskonverents, ühendavaks teemaks „Tegelase jälil. Kirjanduslike karakterite võrdlevaid vaatlusi”. Konverents oli rahvusvaheline, lisaks eesti teadlastele esinesid Tours’i ülikooli professor Philippe Chardin ja Ida-Pariisi ülikooli õppejõud Anne-Marie Le Baillif Prantsusmaalt ning „Tõe ja õiguse” soome keelde tõlkija Juhani Salokannel Soomest (tõlge ilmus 2002–2013). 2009–2010 ilmus „Tõde ja õigus” prantsuse keeles, sestap ehk ka prantslaste suurenenud huvi Tammsaare suurteose vastu.
Philippe Chardin käsitles ettekandes „Kaunis eesti „õnnetu teadvuse” romaan – Tammsaare „Tõde ja õigus”” teost Euroopa romaani taustal. Ta leidis, et „Tõde ja õigus” on ühelt poolt rahvuslik suurteos, teisalt aga…
Philippe Chardin käsitles ettekandes „Kaunis eesti „õnnetu teadvuse” romaan – Tammsaare „Tõde ja õigus”” teost Euroopa romaani taustal. Ta leidis, et „Tõde ja õigus” on ühelt poolt rahvuslik suurteos, teisalt aga…
Puudulik naine puudulikus ühiskonnas
Elo Viiding astub oma raamatus „Teised” justkui-autorina lugeja ette juba enne, kui esimene lugu algab, pöördudes meie poole kaks korda hoiatusega mitte ajada segi tegelasi ja pärisinimesi, või, veelgi enam, tegelasi ja autorit. Niisugused avaldused on kirjanduses tavalised ja neil ei ole enamasti väga suurt jõudu. Aga siin, kus seda tehakse kaks korda (tiitellehe pöördel: „Mitte ükski selles raamatus kujutatud karakteritest ei ole kunagi eksisteerinud mujal kui autori peas” ja järgmisel lehel: „Palve. Autor on südamest tänulik lugejaile, kes püüavad selle raamatu tegelasi mõista neid mõjutavast hetkeolukorrast ja fiktsionaalsest kontekstist lähtuvalt, nende hoiakuid ja reaktsioone üks-üheselt autorile omistamata”), tõmbab see…
Mine metsa!
„Lingvistilise metsa” näol on tegemist kahtlemata tähelepanuväärse teosega. Nõustun arvustajatega, kes on raamatut jõudnud juba kiita: tekst on vaimukas ja pillavalt loominguline ning autor lähtub üllast aatest – luua ja kinnistada Eestile jätkusuutlik omamüüt iseenda argisest erilisusest. Nagu ta ise ütleb (lk 16): „. . . .raamat üritab meie identiteediloomes tähtsat rolli mänginud erinevad mütogeograafilised ruumid omavahel kokku liita.” Kummati leidsin end lugejana ka mõningasest kimbatusest – kohe raamatu esimestest lehekülgedest hakkasid mind mõttes tahtmatult saatma Juhan Viidingu värsiread: „Ma olen pannud segast, ka selget olen pand.”(1) Ka „Lingvistilise metsa” autor tundub olevat poeet, kes paneb oma tekstides selget ja segast vaheldumisi, olles…
Ilus selge ametikeel
Eestisse on jõudnud Põhjamaadest, Kanadast ja muudest edumeelsetest riikidest selge ametikeele liikumine. Euroopa keeltepäeval, 26. septembril 2013 toimus Tallinnas esimene selleteemaline konverents.(1) Keeleline selgus on õilis eesmärk, eriti õiguskeele küsimustes, kui kõne all on kodaniku suhted riigiaparaadiga. Seda võib näha demokraatia vajaliku eeltingimuse või soovi korral inimõigusenagi. Üldteada on seegi, et vahutav kantseliit on saatnud üsna mitme kokkukukkunud üliriigi viimaseid tõmblusi. Teisalt on selge ka see, et igasugune oskuskeel on ja jääb tavakeele osaks ning „miski keeleline ei ole talle võõras”, nagu viitab Tiiu Erelt.(2)
Selge keele kampaania on igal juhul tervitatav ja need, kel voli ja vajadus oma sõnumitega avalikkust…
Selge keele kampaania on igal juhul tervitatav ja need, kel voli ja vajadus oma sõnumitega avalikkust…
Meistri päevik
Ühel või teisel moel on küllap iga raamat oma aja kultuurilooline dokument. Isegi ajastusõltumatust püüdlevais teostes peegeldub reeglina kusagil see kontekst, milles nad kirjutatud on. Neis raamatuis, kus kõneldav üsna selge ajaloolise perioodiga piirneb, on aga kirjutatu dokumentaalne väärtus ilmne. Nõnda julgen väita, et ka Ain Kaalepi raamatut „Kodu kõikjal kaasas” võiks ennekõike võtta kultuuriloolise dokumendina. Määratlemisvõimalusi on tõsi küll teisigi: artiklite kogu, rännupajatused või miks mitte ka elulooraamat, sedamööda kui siinsed kirjatükid kulgevad Kaalepi elu olulisemaid mõtteid pidi. Ent nende aspektide tähtsust ei saa ühe ajastu jäädvustamise olulisusega võrrelda, olgu pealegi, et poodides näib „Kodu kõikjal kaasas” kuuluvat reisikirjade…
Muhu Madli müüdi saamislugu
Eesti Rahvaluule Arhiivis on talletatud huvitavat pärimust Muhu Madli kohta. Ta olevat Muhust Saaremaale pagenud ning tema peamiseks pelgupaigaks saanud Kihelkonna kandis Odalätsi küla taga metsas ühe haralise jändriku männi okstevahe. Puud, mille otsa Madli uue „kodu” rajas, hakati rahvasuus kutsuma Muhu Madli männiks.
Mall Hiiemäe arvates pole Madli puu otsas elamist võimalik tõestada. Seepärast on see pigem folkloorne üldistus paiga kohta, kus Madlit oli nähtud (kiri 15. XII 2013). Nii või teisiti on see puu otsas elamise lugu erakordne. Ühe eraknaise metsik eluviis on rahvasuus põimunud libahundikujutelmaga. Milline oli Saaremaa ja Muhumaa sajanditetagune sotsiaalne olustik ning usuelu, mille pinnalt sellised…
Mall Hiiemäe arvates pole Madli puu otsas elamist võimalik tõestada. Seepärast on see pigem folkloorne üldistus paiga kohta, kus Madlit oli nähtud (kiri 15. XII 2013). Nii või teisiti on see puu otsas elamise lugu erakordne. Ühe eraknaise metsik eluviis on rahvasuus põimunud libahundikujutelmaga. Milline oli Saaremaa ja Muhumaa sajanditetagune sotsiaalne olustik ning usuelu, mille pinnalt sellised…
Saksa juurtega asulanimed Eestis
1. SISSEJUHATUS
Üks eesti keelt enim mõjutanud keeli on saksa keel, mis on olnud eesti keelega tihedas kontaktis juba keskajast peale. Alates XIII sajandi algusest kuni XX sajandi alguseni elas Eesti alal eestlaste hulgas ka sakslasi, kes olid valitsevaks kihiks. Nii oli XIX sajandi lõpuni ametlik suhtluskeel saksa keel (XVI sajandini keskalamsaksa, hiljem ülemsaksa), eesti keelt kõneles eelkõige talurahvas. Sellises pikka aega kestnud kontaktis avaldasid mõlemad keeled vastastikku teineteisele mõju, mille ilminguid võib märgata nii üldkeeles kui ka kohanimedes. Eesti kirjakeeles on suurim just saksa päritolu laenude hulk, moodustades ligi viiest tuhandest tüvest umbes 20 % (Metsmägi jt 2013: 315, 325–326). Laenulisest üldsõnavarast…
Üks eesti keelt enim mõjutanud keeli on saksa keel, mis on olnud eesti keelega tihedas kontaktis juba keskajast peale. Alates XIII sajandi algusest kuni XX sajandi alguseni elas Eesti alal eestlaste hulgas ka sakslasi, kes olid valitsevaks kihiks. Nii oli XIX sajandi lõpuni ametlik suhtluskeel saksa keel (XVI sajandini keskalamsaksa, hiljem ülemsaksa), eesti keelt kõneles eelkõige talurahvas. Sellises pikka aega kestnud kontaktis avaldasid mõlemad keeled vastastikku teineteisele mõju, mille ilminguid võib märgata nii üldkeeles kui ka kohanimedes. Eesti kirjakeeles on suurim just saksa päritolu laenude hulk, moodustades ligi viiest tuhandest tüvest umbes 20 % (Metsmägi jt 2013: 315, 325–326). Laenulisest üldsõnavarast…
Innovatiivne Eesti eesti keele abil
Eesti keelenõukogu on iga kahe aasta tagant kutsunud avalikkust kokku, et arutada keelevaldkonna sõlmküsimusi ja koos aru pidada, kuidas tagada eesti keele mitmekülgne areng ja kestlikkus. Foorumite tähelepanu keskmes on olnud nii üldhariduskoolid kui ka kõrgkoolid, eesti keel välismaal, aga ka mitmekeelse Eesti vajadused ja väljakutsed.
Foorumitevahelist aega on keelenõukogu kasutanud selleks, et korraldada oluliste teemade käsitlust seminaridena nii spetsialistide kui ka huvigruppidega, et koguda teavet ja teavitada, sõeluda keelevaldkonnale olulistest tegevustest välja arendamist ja jätkutegevusi eeldavad algatused. Seminaridel on tähelepanu keskmes olnud eesti keel teaduses, üldhariduskoolis ja kõrgkoolis, keelekorraldus ja terminoloogia. Väljasõiduseminaril Narvas kohtuti koolijuhtide, õpetajate ja õpilastega, et kohapeal…
Foorumitevahelist aega on keelenõukogu kasutanud selleks, et korraldada oluliste teemade käsitlust seminaridena nii spetsialistide kui ka huvigruppidega, et koguda teavet ja teavitada, sõeluda keelevaldkonnale olulistest tegevustest välja arendamist ja jätkutegevusi eeldavad algatused. Seminaridel on tähelepanu keskmes olnud eesti keel teaduses, üldhariduskoolis ja kõrgkoolis, keelekorraldus ja terminoloogia. Väljasõiduseminaril Narvas kohtuti koolijuhtide, õpetajate ja õpilastega, et kohapeal…
Lühikroonika
• 4. detsembril toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolek Tartus oli pühendatud Lydia Koidula 170. sünniaastapäevale. Pille-Riin Larm esines ettekandega „Lydia Koidula retseptsioon ja müüdi kujunemine”, milles ta kirjeldas Koidula pärandi ja isiku uurimise praegust seisu. Peale uurijaid seni intrigeerinud teemade viitas esineja ka neile, mis alles avastamist või mõtestamist ootavad.
• 6. detsembril toimus Tartus tekstiuurijate traditsiooniline aastalõpukonverents „Tekstipäev 2013”, kus Tallinna ja Tartu ülikooli teadlased esitasid oma uusimaid uurimistulemusi. Ettekanded pidasid Katrin Aava (TLÜ, „Helkurita ülekäigurada ületanud jalakäija hukkus sündmuskohal. Liiklusõnnetustes osalejate konstrueerimine 2013. aasta pressiteadetes”), Riina Reinsalu (TÜ, „Viitamine iseendale teadustekstis”), Tiina Alekõrs (TÜ, „Deskriptiivsete verbide tähenduskategooriad ajaleheuudistes”), Krista…
In memoriam Diana Krull
Viimase viie aastaga on eesti foneetikat tabanud mitu kaotust. Sel sügisel jõudis meieni sõnum eesti prosoodia ühe keskse uurija Diana Krulli lahkumisest.
Diana Krull sündis 26. juulil 1930 Tallinnas ja kasvas suuremalt osalt Nõmmel. Tema arstist isal oli Tallinnas Sakala tänaval naistehaigla, ema töötas enne abiellumist Estonia teatris lauljannana. Oma nimegi sai tütar emalt, keda oli hakatud kutsuma Dianaks rolli tõttu ooperis „Orpheus põrgus”. Emalt päris ta huvi muusika vastu, sest ema laulis kodus ning palju kuulati ka plaate, eriti ooperimuusikat.
Tallinnas algas Diana koolitee. 1944. aastal põgenes pere Saksamaale, kuigi algselt oli plaan minna Rootsi. Esmalt elati Lõuna-Saksamaal, Berliinis ja Bremenis…
Diana Krull sündis 26. juulil 1930 Tallinnas ja kasvas suuremalt osalt Nõmmel. Tema arstist isal oli Tallinnas Sakala tänaval naistehaigla, ema töötas enne abiellumist Estonia teatris lauljannana. Oma nimegi sai tütar emalt, keda oli hakatud kutsuma Dianaks rolli tõttu ooperis „Orpheus põrgus”. Emalt päris ta huvi muusika vastu, sest ema laulis kodus ning palju kuulati ka plaate, eriti ooperimuusikat.
Tallinnas algas Diana koolitee. 1944. aastal põgenes pere Saksamaale, kuigi algselt oli plaan minna Rootsi. Esmalt elati Lõuna-Saksamaal, Berliinis ja Bremenis…
Isamaavajadus 25 aastat hiljem
Svenile juubeliks
Mida kujutab endast Kivisildniku luule — täna, mil otsekui märkamatult on tema sulest ilmunud luulekogude arv ületanud 20 piiri? Juba mõnda aega mainitakse, et Kivisildnikust on saanud kui mitte veel klassik, siis tugev kirjanduslik autoriteet (Rummo 1996: 1422; Noorhani 1998: 239). Ootamatult on selle autorikuju taga peituv eraisik Sven Sildnik saanud 50 aastat vanaks. Kuigi Kivisildniku raamatud on leidnud pidevalt arvustajate tähelepanu ning ilmunud on ka hulganisti intervjuusid, jäävad tema luule tõsisemad teoreetilised tõlgendamiskatsed sajandivahetuse aega (Krull 1997; Pruul 1995; Pilv 2002). Kas Kivisildniku luule on viimasel sajandil muutunud, selle põhihoovused selginenud? Arvan, et on, ning tasub proovida artikli…
Mida kujutab endast Kivisildniku luule — täna, mil otsekui märkamatult on tema sulest ilmunud luulekogude arv ületanud 20 piiri? Juba mõnda aega mainitakse, et Kivisildnikust on saanud kui mitte veel klassik, siis tugev kirjanduslik autoriteet (Rummo 1996: 1422; Noorhani 1998: 239). Ootamatult on selle autorikuju taga peituv eraisik Sven Sildnik saanud 50 aastat vanaks. Kuigi Kivisildniku raamatud on leidnud pidevalt arvustajate tähelepanu ning ilmunud on ka hulganisti intervjuusid, jäävad tema luule tõsisemad teoreetilised tõlgendamiskatsed sajandivahetuse aega (Krull 1997; Pruul 1995; Pilv 2002). Kas Kivisildniku luule on viimasel sajandil muutunud, selle põhihoovused selginenud? Arvan, et on, ning tasub proovida artikli…
Tähekleidis öö. Uurimus Põhja-Baltikumi naisluule kohta enne Koidulat
Kairit Kauri doktoritöö „Eesti-, Liivi- ja Kuramaa luuletavatest naistest aastail 1654–1800. Esimestest juhuluuletustest esimeste luulekogudeni” on mahukas ja mitmekihiline uurimus, mis paigutub esmajoones viimasel viieteistkümnel aastal Eestis jõuliselt esile kerkinud kirjandusajaloolisesse suundumusse, mille eesmärgiks on kaardistada ja analüüsida regiooni eestikeelsele kirjandusele eelnenud muukeelset kirjasõna. Lisaks naislüürika loo kirjapanemisele Põhja-Baltikumis kuni 1800. aastani on tööl teinegi eesmärk: analüüsida selle põhjal sotsiaalajalooliselt naiste identiteeti ja toimimisruumi. Mahult domineerib käsitluses kirjanduslooline vaatenurk, sotsiaalajaloolised mõttekäigud on sporaadilisemad, kuid kokkuvõttes on kahe lähenemisviisi lõimimine olnud viljakas.
Dissertatsiooni kaks olulisemat õnnestumist on seotud soliidse, seni kirjandusloo jaoks suuresti tundmatu allikabaasi koondamisega ning teose kontseptuaalse ja struktuurilise terviklikkusega.…
Dissertatsiooni kaks olulisemat õnnestumist on seotud soliidse, seni kirjandusloo jaoks suuresti tundmatu allikabaasi koondamisega ning teose kontseptuaalse ja struktuurilise terviklikkusega.…
Etnolingvistiline mereraamat
Läti keeleteadlase Benita Laumane tähelepanuväärivamad teaduslikud tööd käsitlevad süstemaatiliselt läti sõnavara temaatiliste mõisterühmade kaupa. B. Laumane on aastakümneid tulemusrikkalt uurinud merega seotud läti sõnavara. Selle töö esmaseid vilju oli doktoritööna kaitstud läti kalanimedele pühendatud monograafia „Zivju nosaukumi latviešu valodā” (1973), mis leidis kohe pärast ilmumist Eestis laialdast ja väga positiivset vastukaja ning püsib jätkuvalt sõnavarauurijate vaateväljas. 1987. aastal ilmunud monograafias „Zvejvietu nosaukumi Latvijas PSR piekrastē” analüüsitakse ligi 700 Riia lahe ja Kuramaa rannavetes paikneva kalapüügikoha nime struktuuri, päritolu ja semantikat. B. Laumane mahukaimas monograafias „Zeme, jūra, zvejvietas: Zvejniecības leksika Latvijas piekrastē” (1996) analüüsitakse ligi 1000 Läti rannikuala kohanime päritolu ja semantikat. Mereteematikaga…
Urmas Vadi valu ja naer
Urmas Vadi „Tagasi Eestisse” ilmumisest möödunud aasta on nii romaanile kui ka selle autorile olnud igati edukas: muuhulgas on esimene saanud Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna ja teine valitud aasta kirjanikuks. Hea õnne läbi jõudis „Tagasi Eestisse” avalikkuse ette tavatult tugeva proosa-aasta lõpuotsas, tõustes nii tähelepanu keskmesse just loorberite lõikamise ajaks. Mitte et see romaani iseväärtust ja teenitud tiitleid ning preemiaid kuidagi vähem põhjendatuks või kergekaalulisemaks muudaks – kui taoline mõte enesega õige pisut mängima kutsubki, siis vähem kiusu või kadeduse pärast ja rohkem romaani senist vastuvõttu silmas pidades.
Sest ehkki Vadi võidutseb küsitlustes ja hääletusvoorudes, on mahukam retseptsioon, kuigi üldtoonilt kiitev, jäänud…
Sest ehkki Vadi võidutseb küsitlustes ja hääletusvoorudes, on mahukam retseptsioon, kuigi üldtoonilt kiitev, jäänud…
Mäng ja valu XXI sajandi teise kümnendi leedu romaanis
Leedus raamatupoodides käies avaneb üsna tuttavlik pilt: raamatute hulk aina kasvab, palju avaldatakse nii algupärast kui ka tõlkekirjandust. Pilt on kirev ja valik seinast seina. Kirjutavad kõik ja kõigest. Kirjastustest saadud andmete järgi ilmub aastas keskmiselt 600–700 uut ilukirjandusteost, millest umbes 450 on leedu autorite looming. Nii suuremahuline produktsioon teeb nii lugeja kui ka kriitiku elu raskeks, kõigega lihtsalt ei jõua puhtfüüsiliselt kursis olla, kõigele ei jõua hinnangut anda ja valikuid on raske teha. Ometi joonistuvad välja suundumused ja tõusevad esile mõningad autorid ning teosed. Leedu juhtiv kirjandusajakiri Metai (Aasta; meie Loomingu analoog) korraldab iga aasta alguses kriitikute ja kirjandusteadlaste…
Religioossed paastud ja pidustused seto kultuuri representatsioonides
Seto kultuuri kirjeldustes, mis on pärit XIX sajandi lõpust ja XX sajandi algusest, mainitakse tähelepanuväärselt tihti nii setode kurnavaid paastusid kui ka kohutavaid joominguid. Ortodokssete setode kolm nädalasisest paastupäeva ja neli pikemat aastapaastu tundusid luterlastele irratsionaalsed ja tervistkahjustavad ning eestlaste loodud setode antropoloogilistes ja tervishoiulistes kirjeldustes rõhutatakse rahva „üldise räpasuse” kõrval ikka paastuaegsest kehvast toitumusest tulenevaid tervisehädasid. Juba varaseimates seto kultuuri kirjeldustes kritiseeritakse paastumise kõrval ka õigeusu kirikukalendrist tulenevate pühade rohkust ning liigset alkoholi tarvitamist ja eriti eetri joomist. XX sajandi alguses saab setode populaarsetes representatsioonides retooriliseks topos’eks metsik ja irratsionaalne pidu, nn guljänje, kus süüakse, juuakse ja lõbutsetakse kuni…
11. kohanimepäev Põlvas
Kohanimepäev on regionaalministri valitsemisala ja kohanimenõukogu korraldatud seminar, mille eesmärk on teavitada inimesi kohanimemääramise protsessist ning kaasata neid, kes peavad kohanimesid kultuuri ja ajaloo jäädvustamise seisukohalt oluliseks. Päev on suunatud ennekõike ajaloo-, koduloo- ja keelehuvilistele ning kohalikele ametnikele. Seminari peetakse üks kord aastas ühes Eesti maakonnas. Põlva kohanimepäev toimus 31. oktoobril 2013.
Peaesinejaks oli seekord Aapo Ilves, kes jutustas oma kodukohast Räpinast ja sealse piirkonna kohanimedest. Ettekannet ilmestasid valitud proosakatked, luuletused ja laulud, mis sisaldasid kohanimesid kogu Eestist.
Taavi Pae pidas ettekande Eesti toponüümilistest võrdnimedest, mis on moodustatud mõne laiemalt tuntud geograafilise kujundi abil. Ta vaatles lähemalt Eesti kohti, mida on võrreldud…
Lühikroonika
• 30. oktoobrist 1. novembrini korraldas kultuuriteooria tippkeskus Tartus rahvusvahelise sügiskonverentsi „Embodiment, expressions, exits: transforming experience and cultural identity”. Konverentsi plenaarettekanded pidasid Billy Ehn (Umeå ülikool), Chris Fowler (Newcastle’i ülikool), John Wylie (Exeteri ülikool) ja Katharine Young (California ja San Francisco ülikooli külalislektor). Teemadest käsitleti kultuuriuurimise metodoloogiat, kehalisuse vahendamist, maastike kogemist ja tundmaõppimist, avaliku ja privaatse vahelist dünaamikat ning surma kui isiksuse teisenemist. Ettekanded pidasid Soome, Rootsi, Venemaa, Leedu, Läti, USA, Inglismaa ja Eesti teadlased.
• 2. novembril toimus Leesi rahvamajas Lahemaa rannakeele päev. Esinesid Piret Norvik („Lahemaa rannamurdest ja pohirannast”) ning Melika Kindel („Rannakeelest ja perepärimusest”). Kuusalu regilaule esitas Jaak…
• 2. novembril toimus Leesi rahvamajas Lahemaa rannakeele päev. Esinesid Piret Norvik („Lahemaa rannamurdest ja pohirannast”) ning Melika Kindel („Rannakeelest ja perepärimusest”). Kuusalu regilaule esitas Jaak…