Rubriik
Valdkond
Aasta
Keeletoimetajate elukutsepäev
7. veebruaril 2014 toimus Tartu Ülikoolis Eesti Keeletoimetajate Liidu ja Emakeele Seltsi koostöös keeletoimetajate elukutsepäev. Ettekandeid oli viis. Annika Kilgi meenutas toimetamise juuri, Mihkel Mõisnik kõneles keeletoimetamisest kirjastuse vaatevinklist, Helen Kõrgesaar tööst vabakutselisena, tudengid Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk tulevaste keeletoimetajatena ning Jaanus Vaiksoo autorina.
Annika Kilgi avaettekanne „Toimetamise juured” rääkis toimetamisest XVII sajandil. Lähemalt tutvustati kirikuraamatute ja piiblikatkendite tekste, kust oli näha, et iga trüki erinevus peegeldab keeleideaali muutumist. Osa redigeerijaid lähtus saksapärasest traditsioonist, teised lähendasid kirjakeelt rahvakeelele, nt polnud saama-tulevikku, saama-passiivi, korrastatud oli eitus, ei kasutatud suurtähti nimisõnades, ei lähtutud saksa keelereegleist ega traditsioonidest. Huvitavad on põhjaeestikeelse Uue Testamendi…
Annika Kilgi avaettekanne „Toimetamise juured” rääkis toimetamisest XVII sajandil. Lähemalt tutvustati kirikuraamatute ja piiblikatkendite tekste, kust oli näha, et iga trüki erinevus peegeldab keeleideaali muutumist. Osa redigeerijaid lähtus saksapärasest traditsioonist, teised lähendasid kirjakeelt rahvakeelele, nt polnud saama-tulevikku, saama-passiivi, korrastatud oli eitus, ei kasutatud suurtähti nimisõnades, ei lähtutud saksa keelereegleist ega traditsioonidest. Huvitavad on põhjaeestikeelse Uue Testamendi…
IX folkloristide talvekonverents
26. ja 27. veebruaril 2014 toimus Uhtjärve ürgoru Nõiariigis järjekordne rahvaluuleuurijate konverents üldteemaga „Folkloor ja sidusus”, kus võeti vaatluse alla folkloori ühiskondliku ja kultuurilise sidususe teema, folkloori terviklikkus ning folkloori ja ühiskonna vahelised suhted. Üritus oli pühendatud folklorist Mare Kõiva 60. sünnipäevale, mistõttu seostusid ettekannete teemadki tihedalt juubilari uurimisaladega. Nende hulka kuuluvad rahvameditsiin, rahvaastronoomia, rahvausund, internetifolkloor, väliseestlaste ning vähemusrahvuste kultuur, tänapäeva folkloor jm.
Paneeli „Uususundist rahvameditsiinini” alustas Mall Hiiemäe (KM), kes vaatles lindudega seotud uskumusi ja endeid („Linnuliigi sulestiku värvus usundilise kuvandi kujundajana”). USA teadlaste Brent Berlini ja Paul Kay universaalse skeemi järgi areneb värvuste algnimetuste kasutuselevõtt kõikides kultuurides samas järgnevuses.…
Paneeli „Uususundist rahvameditsiinini” alustas Mall Hiiemäe (KM), kes vaatles lindudega seotud uskumusi ja endeid („Linnuliigi sulestiku värvus usundilise kuvandi kujundajana”). USA teadlaste Brent Berlini ja Paul Kay universaalse skeemi järgi areneb värvuste algnimetuste kasutuselevõtt kõikides kultuurides samas järgnevuses.…
Lühikroonika
• 2. juunil kaitses Tiina Rüütmaa Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kontrastiivne ülevaade kõneviisisüsteemist ungari ja eesti kõrvallauses”. Juhendajad prof Helle Metslang (TÜ) ja dotsent Tõnu Seilenthal (TÜ), oponent prof János Pusztay (Lääne-Ungari ülikool). Väitekiri kaardistab ungari ja eesti kõrvallause kõneviisisüsteemi funktsionaalsed sarnasused ja erinevused sünkroonilisest perspektiivist. Uurimusse on haaratud ka eesti da-infinitiivis predikaadiga kõrvallause kui sagedane kõrvallausetüüp.
• 2. juunil kaitses Rene Altrov Tartu Ülikoolis doktoritöö „The Creation of the Estonian Speech Corpus and the Perception of Emotions”. Juhendajad prof Urmas Sutrop (TÜ) ja Hille Pajupuu (EKI), oponent prof Jens Allwood (Göteborgi ülikool). Väitekirja eesmärk on luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline…
• 2. juunil kaitses Rene Altrov Tartu Ülikoolis doktoritöö „The Creation of the Estonian Speech Corpus and the Perception of Emotions”. Juhendajad prof Urmas Sutrop (TÜ) ja Hille Pajupuu (EKI), oponent prof Jens Allwood (Göteborgi ülikool). Väitekirja eesmärk on luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline…
Sõbrad on isegi kaugel viibides lähedal
Iidne vanasõna „Sõbrad on isegi kaugel viibides lähedal”, mida tundis juba suur kõnemees Cicero,(1) on suurepärane rahvatarkus kirjeldamaks pikka ja sügavat sõprust, mis seob Arvo Krikmanni Tartus, Eestis, ja mind ennast kaugel Burlingtonis, Vermontis, Ameerika Ühendriikide kirdenurgas. Võiks küsida, kuidas meie, kaks folkloristi ja parömioloogi, omavahel tuttavaks saime, aga on ju hästi teada, et sarnaste huvidega teadlased leiavad ikka üksteist üles, kus maailma paigas nad ka ei elaks. Avastanud teineteise trükis ilmunud teosed, tärkab innukas huvi lugupeetud ja imetletud kolleegiga suhelda ning õige loomulikult toob see kaasa kirjavahetuse, publikatsioonide vahetamise, kohtumised rahvusvahelistel konverentsidel ning pikapeale siira sõpruse, mida ei takista…
Paradiis – Tõnu Õnnepalu kirjanduslik omailm
Tõnu Õnnepalu 2009. aastal ilmunud autobiograafiline romaan „Paradiis” räägib intiimse loo ühest kohast kaugel Hiiumaa lääneservas, nimelt Kõpu poolsaarel asuvast Kaleste külast, mille keskmeks on kirjanikule tosin aastat koduks olnud Mäe talu. Äratuntavalt tegelikul geograafial põhinev ruumiline olustik raamib ühtlasi mitmeid erinevaid ajakihistusi, kõigele kokku on antud metafoorne toponüüm Paradiis ja sellest jutustatakse kirjutamisolevikku jääva kohalolu kaudu: „2009. aasta kevadel sai Õnnepalu loa elada nädal aega samas külas Kiviränga talus ning ta kasutas aega selleks, et luua Paradiis oma raamatus uuesti” (Velsker 2010: 173). Vahetute tunnete, nähtud objektide, taas läbi elatud meeleliste ja emotsionaalsete kogemuste ning elustunud mälestuste kirjapanemise kaudu…
Baltisaksa kirjanduse retseptsioon XX sajandil
2013. aasta sügisel 8.−10. novembrini toimus Saksamaal Lüneburgis asuvas baltisaksa arhiivis ja kultuurikeskuses, Carl Schirreni Seltsis (Carl-Schirren-Gesellschaft – CSG) 25. Balti seminar. Nimetatud seminare hakati veerandsada aastat tagasi korraldama (balti)-saksa, eesti ja läti teadlaste ühise foorumina. Baltisaksa kirjandus on Balti seminaride teemaks olnud ka varem: nii käsitleti 1995. aasta seminaril baltisaksa, eesti ja läti kirjandussuhteid. Viimatisel seminaril keskenduti aga baltisaksa kirjanduse retseptsioonile − nii tagasivaateliselt kui ka tänasel päeval. Põhjuseks asjaolu, et viimasel ajal on täheldatav teatav huvi kasv baltisaksa kirjanduse vastu nii Balti riikides kui ka Saksamaal, millest annavad tunnistust nii teadusüritused, tõlked kui ka üldisem huvi baltisaksa autorite…
Modernsuse kogemise viisid eesti ja soome kultuuris
Eelmise aasta 9. ja 10. detsembril toimus Tallinnas rahvusvaheline konverents „Ways of Experiencing Modernity in Estonian and Finnish Literature and Culture at the Beginning of the 20th Century: Similarities and Differences”. Korraldajateks olid Tallinna Ülikool ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus koostöös Helsingi ja Turu ülikooliga. Konverentsi teema „Modernsuse kogemise viisid eesti ja soome kirjanduses ja kultuuris XX sajandi alguses: sarnasused ja erinevused” oli sihilikult lai. Korraldajatena tahtsime kaasata võimalikult palju modernsuse kontekstis töötavaid uurijaid Eestist, Soomest ja mujalt maailmast. Modernsuse kogemise viisid viitavad erinevatele ja vastuolulistele modernsuse diskursustele, nendega seotud ideoloogiatele ja nende kehtestajatele (k.a nendega haakuvatele rühmitustele ja modernsetele…
Lühikroonika
• 9. mail korraldas Tartu Ülikooli saksa filoloogia osakond saksa kirjaniku Edzard Schaperi 110. sünniaastapäeva puhul sümpoosiumi „Edzard Schaper und der Ostseeraum” („Edzard Schaper ja Läänemereruum”), kus meenutati kirjaniku elu ja loomingut ning eriti tema suhteid Eestiga.
• 12. mail peeti Tartus Emakeele Seltsi koosolek „Poolsajand Saareste jälgedes”. Avasõnad lausus Karl Pajusalu. Ettekannetega esinesid Valve-Liivi Kingisepp („Mõtteid eesti vanast kirjakeelest Andrus Saareste ja Julius Mägiste kirjavahetuses”), Heili Orav („Sõna seob sõna”) ja Siim Antso („Keelegeograafiast ja etnodialektoloogiast”).
• 14. mail toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul pidas Malle Salupere ettekande „Täpsustusi ja täiendusi Masingute suguvõsatabeleisse”. Põhjalikumalt vaatles ta kirikuraamatute andmeid, peatudes ka Masingute…
• 12. mail peeti Tartus Emakeele Seltsi koosolek „Poolsajand Saareste jälgedes”. Avasõnad lausus Karl Pajusalu. Ettekannetega esinesid Valve-Liivi Kingisepp („Mõtteid eesti vanast kirjakeelest Andrus Saareste ja Julius Mägiste kirjavahetuses”), Heili Orav („Sõna seob sõna”) ja Siim Antso („Keelegeograafiast ja etnodialektoloogiast”).
• 14. mail toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul pidas Malle Salupere ettekande „Täpsustusi ja täiendusi Masingute suguvõsatabeleisse”. Põhjalikumalt vaatles ta kirikuraamatute andmeid, peatudes ka Masingute…
11-keelset „Vana Kannelt” sõrmitsemas
„Vana kannel! Mis se on? [—] Vana kannel tahab täieline kogu vanu eesti lauluzid olla, tema tahab meile ja järeltulevale soule näidata, kudas enne vanast meie ezivanemad laulnud rõõmus ja kurbuzes, töö juures ja pidude pääl, tõe korral ja nalja heidul, kudas noored ja vanad, mehed ja naezed oma südame liigutuzi, oma tuju ja tarkust ilmutanud. Vana kannel tahab üks peegel meie ezivanemate vaimu elust olla, sest vanad laulud on kõige täelizemad märguandjad ja sõnumetoojad inimeste sizimezest elust ennemuste, nende vaimu ja südame harimize järjest, nende keelest ja meelest. [—] Kell heledad kõrvad, selge pää ja lahtine süda, neile laulab…
Mõtlema panev reisikiri
2013. aasta parimaks reisiraamatuks tunnistatud Janika Kronbergi „Rännud kuue teejuhiga” on teiste tänapäeva reisikirjadega võrreldes ebatavaline ja originaalne raamat. Juba kogumiku eessõnas lubab autor distantseerumist tavapärasest „Maailm ja mõnda” või „Minu” sarja formaadist ja kõneleb oma armastusest kirjanduse ja reisimise vastu, kuigi esimene neist meeldib talle rohkem. Sellest lähtubki raamatu omapära: reisile ei lähe ainult Janika Kronberg, vaid ka eesti kirjandusklassikasse kuuluvad autorid, tema reisieelkäijad, keda ta nimetab oma raamatus giidideks ja kelle reisitekstid suuresti panevad paika tema liikumise nii geograafilise kui ka mõttelise trajektoori. Need on Friedebert Tuglas, Eduard Vilde, Karl Ristikivi, Ivar Grünthal, Henrik Visnapuu ja Karl Ast-Rumor,…
Eesti keel ei olegi maailma keerukaim
Eesti keelt kui teist keelt on aktiivselt õpitud ja õpetatud juba üle paarikümne aasta ning järjest rohkem on eri rahvusest inimesi selle ka kenasti omandanud. Ometi püsib visalt müüt eesti keele erilisest keerukusest võrreldes muude keeltega. Paljud õppijad arvavad, et eesti keele teeb raskeks tohutu käänete hulk, reeglite täielik puudumine ja sõnavara piiratus, mille tõttu peab eri asju sama sõnaga nimetama. Eestlased ise arvavad samuti, et meie keel ei kuulu kergete kilda, ja lähevad sageli pigem üle õppija emakeelele, kui oskavad teda keeleõppimisel toetada.
Tegelikult teeb iga keele õppijaile kergeks või raskeks eelkõige selle esitamise viis. Head keeleõpetajad ja õppijate tegelikele…
Tegelikult teeb iga keele õppijaile kergeks või raskeks eelkõige selle esitamise viis. Head keeleõpetajad ja õppijate tegelikele…
Sürrealismi võti
Siis tuli peen Mehaanik, pilgu peale lõi
ja ütles tähtsalt: „See on salalaegas,
sest puudub lukuauk. . . .
Kuid minu käes see lihtne asi, eks me näe, kas. . . .
[—]
„Ei siit, ei sealt, ei nii, ei naa. . . .”
Ja viimaks väsib, kuidagi ei saa. . . .
Kuid Laekal, mis nii saladuslik näis,
ei lukku olnudki – see lihtsalt lahti käis.
Ivan Krõlov, „Laegas”(1)
I
Sürrealistlikus kujutavkunstis eristatakse kaht suunda. Salvador Dalí maalis sürreaalseid (ta ise ütles: ekstaatilisi) nägemusi lausa akadeemilise hoolikusega. Teine suund lähenes abstraktsionismile, kus kunstniku pintsel vahetult dokumenteerib tema muutuvat meeleseisundit. Tolle teise meetodi kuulutas André Breton oma 1924. aasta manifestis ka sürrealistliku kirjandusloome aluseks:…
ja ütles tähtsalt: „See on salalaegas,
sest puudub lukuauk. . . .
Kuid minu käes see lihtne asi, eks me näe, kas. . . .
[—]
„Ei siit, ei sealt, ei nii, ei naa. . . .”
Ja viimaks väsib, kuidagi ei saa. . . .
Kuid Laekal, mis nii saladuslik näis,
ei lukku olnudki – see lihtsalt lahti käis.
Ivan Krõlov, „Laegas”(1)
I
Sürrealistlikus kujutavkunstis eristatakse kaht suunda. Salvador Dalí maalis sürreaalseid (ta ise ütles: ekstaatilisi) nägemusi lausa akadeemilise hoolikusega. Teine suund lähenes abstraktsionismile, kus kunstniku pintsel vahetult dokumenteerib tema muutuvat meeleseisundit. Tolle teise meetodi kuulutas André Breton oma 1924. aasta manifestis ka sürrealistliku kirjandusloome aluseks:…
Viis tõdemust filosoofia tõlkimisest
Artikkel põhineb 16. novembril 2012 Tallinna Ülikoolis toimunud seminaril „Tarkus tõlkes” peetud ettekandel.
Tõlkimine on üks täiesti omanäoline tegevus. Senikaua kui leidub erinevaid keeli, püsib ka tõlkimine nähtusena kusagil lugemise ja kirjutamise vahepeal. Kindlasti on see vaevarikkam kui lugemine, kuid samas nõuab originaalse teose kirjutamisest väiksemat vaimupingutust. Tõlkimisest rääkides tuleks pidada silmas ka seda, mille tõlkega on tegemist. Näiteks kasutusjuhendi ja ilukirjandusteose tõlkimine on kaks erilaadset tegevust, millele seatud normid – täpsus või loetavus ja stiil – on üsna erinevad. Filosoofia tõlkimine asub arvatavasti kusagil nende vahel. Kus täpsemalt, selgub loodetavasti käesoleva kirjatöö käigus. Jagan siin mõningaid mõtteid filosoofiatekstide tõlkimisest, mis…
Tõlkimine on üks täiesti omanäoline tegevus. Senikaua kui leidub erinevaid keeli, püsib ka tõlkimine nähtusena kusagil lugemise ja kirjutamise vahepeal. Kindlasti on see vaevarikkam kui lugemine, kuid samas nõuab originaalse teose kirjutamisest väiksemat vaimupingutust. Tõlkimisest rääkides tuleks pidada silmas ka seda, mille tõlkega on tegemist. Näiteks kasutusjuhendi ja ilukirjandusteose tõlkimine on kaks erilaadset tegevust, millele seatud normid – täpsus või loetavus ja stiil – on üsna erinevad. Filosoofia tõlkimine asub arvatavasti kusagil nende vahel. Kus täpsemalt, selgub loodetavasti käesoleva kirjatöö käigus. Jagan siin mõningaid mõtteid filosoofiatekstide tõlkimisest, mis…
Lühikroonika
• 10. aprillil pidas Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis oma kõnekoosoleku Akadeemiline Rahvaluule Selts. Ettekandega „Maa tekkimise püha jutt” esines Aado Lintrop. Toimus ka eesti rahvalaulude antoloogia „Ilomaile. Anthology of Estonian folksongs with translations and commentary” esitlus. Kogumikust kõnelesid Madis Arukask, Kanni Labi ja Vello Salo.
• 16. aprillil toimus Tartu linnaraamatukogus lastekirjanduse päev teemal „Kirjandus kui vaateaken: kuidas paistab laste- ja noortekirjandus?” Ettekannetega esinesid Mihkel Kunnus, Elo-Maria Roots, Valdur Mikita, Jaanika Palm, Krista Kumberg jt.
• 16. aprillil korraldasid MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja ersa kultuuriühing Sjatko Tallinna Ülikoolis ersa keele päeva. Ersa kirjanik Tamara Bargova rääkis ersa kirjandusest ja kooliõpetaja Santjai Daniltšev ersa…
Luuletusi ütlemata asjadest ja käimata teedest ehk õnnitlusi luuletajate olemasolu puhul
Ühes tähtpäevakõnes Kersti Merilaasile on Jaan Kross öelnud, et luuletaja olemasolu kingituslikkus on enam kui ilmne asi, pannes üksiti enesele ja teistele lugejatele ette iseendid õnnitleda selle puhul, et Kersti Merilaas olemas on (Kross 1982: 14–15). Siinne arutlus on samuti alguse saanud tähtpäevakõnedest – Kersti Merilaasi ja August Sanga 100. sünniaastapäeva tähistamisest 2013. aasta sügistalvel –, kuid keskendub argisematele küsimustele. Argipäeviti kiputakse õnnitluste jagamise ja kingituste kokkuarvamise asemel hoopis rohkem kurtma selle üle, mis puudu ja millest ilma jäädud. Kas seda teeb ka luule või kas peaks nõnda vaatama luulele ja luuletajatele endale, on küsimus, mille juurde on mind aja…
Rahvaluule, ajalugu ja „pärimuslik ajalugu”
Folkloristika tekkeajal XIX sajandi keskel ja teisel poolel oli rahvaluule valdavalt seotud kahe aruteluvaldkonnaga: rahvaluule kui r a h v a s i l m e l ä b i nähtud ajalugu ja rahvaluule kui eestikeelne kirjandus. Tänapäeva folkloristikas on esil küsimused folkloori kujunemise dünaamikast muutuvas ühiskonnas, kus märksõnadeks on globaalsus, mitmekultuurilisus, infotehnoloogia, sotsiaalmeedia (vt nt Laineste 2012; Kõiva 2014; Heimo 2014; Siim 2014). Eeldan siiski, et ühele või teisele ajajärgule omased rõhuasetused ei välista teisi lähenemisviise. Käesolevas artiklis tuuakse fookusse rahvaluule ja ajaloo seosed pärimusliku ajaloo vaatepunktist.(1) XIX sajandi talurahva hoiakuid kirjeldava rahvalaulu „Eesti mees ja tema sugu” uurimuste…
Monument hääbuvale keelele
Eesti Keele Instituudi eestvedamisel ja Eesti Keele Sihtasutuse väljaandena ilmus 2013. aastal vadja keele sõnaraamatu (VKS) 2., täiendatud ja parandatud trükk. Sõnaraamatu 1. trükk ilmus seitsmes osas 20 aasta jooksul (1990–2010).(1)
Kahekümneaastasele ilmumistsüklile eelnes kaks korda pikem ettevalmistustöö. Sõnade sedeldamist trükitud allikaist oli alustatud juba 1930. aastail Tartu ülikoolis. Vahepeal töö takerdus. 1950. aastate lõpust alates ilmus aeg-ajalt Keeles ja Kirjanduses ülevaateid sellest, kuidas sõnaraamatu koostamistöö edeneb, määrati valmimistähtaegu (esimene neist oli 1965. aasta) ja teavitati üha uutest esile kerkivatest muredest. Paul Ariste sõnaraamatut näha ei jõudnud. Ta suri 1990. aasta veebruaris, esimest köidet tutvustati osaliselt sama aasta augustis Debrecenis VII…
Kahekümneaastasele ilmumistsüklile eelnes kaks korda pikem ettevalmistustöö. Sõnade sedeldamist trükitud allikaist oli alustatud juba 1930. aastail Tartu ülikoolis. Vahepeal töö takerdus. 1950. aastate lõpust alates ilmus aeg-ajalt Keeles ja Kirjanduses ülevaateid sellest, kuidas sõnaraamatu koostamistöö edeneb, määrati valmimistähtaegu (esimene neist oli 1965. aasta) ja teavitati üha uutest esile kerkivatest muredest. Paul Ariste sõnaraamatut näha ei jõudnud. Ta suri 1990. aasta veebruaris, esimest köidet tutvustati osaliselt sama aasta augustis Debrecenis VII…
Seitsmes „Global WordNet” konverents
Rahvusvahelist keeletehnoloogia konverentsi, mille keskmes on mõisteline arvutisõnastik ehk wordnet, on korraldatud alates 2002. aastast. Järjekorras seitsmes „Global WordNet Conference” toimus seekord Tartu Ülikoolis 25.–29. jaanuarini 2014. Varasemad on toimunud Indias (2002, 2010), Tšehhis (2004), Koreas (2006), Ungaris (2008) ja Jaapanis (2012). Tänavune konverents tõi rõõmustavalt palju osalejaid kogu maailmast, kokku 40 riigist. Viiel päeval kuulati üle 55 ettekande, korraldati uue juhatuse valimiskoosolek ja lahutati ühiselt meelt eesti rahvamuusikat tutvustaval tantsupeol.
Wordnet’ide koostamisega on tegeldud alates 1980. aastatest, kui rühm teadlasi prof George Milleri juhtimisel alustas ingliskeelse mentaalse leksikoni mudeli loomist, mis kannab nime Princeton WordNet (PWN). Nüüdseks on maailmas eri…
Wordnet’ide koostamisega on tegeldud alates 1980. aastatest, kui rühm teadlasi prof George Milleri juhtimisel alustas ingliskeelse mentaalse leksikoni mudeli loomist, mis kannab nime Princeton WordNet (PWN). Nüüdseks on maailmas eri…
Inetusvõistlused
Tõepoolest, kui juba peetakse iludusvõistlusi, siis miks mitte korraldada inetusvõistlusi – kes on kõige koledam mees või naine omal maal. Pilte neist „koletistest”, inetuskuningannadest ja -kuningatest leiab internetist. Veelgi enam: inetuse alal on peetud isegi maailmameistrivõistlusi. Nii on välja selgitatud maailma inetuim koer.(1) Tegelikult on inetusvõistlustel iludusvõistlustega võrreldes märksa pikem ajalugu. Keskaegsetel karnevalidel, narripidudel ja eeslipidustustel (Festa dell’Asino) valiti narride paavst ja krooniti kõiksugu ebardeid. Inetuse olemuse üle on antiikajast peale palju juureldud.(2)
Siiski on inetusvõistlused tänapäeval pigem süüdimatu veiderdamine. Välja arvatud ühes valdkonnas, kus sellesse suhtutakse täie tõsidusega – ja see on sõnavara. Guugeldades ugly words või hässliche Wörter, leiab…
Siiski on inetusvõistlused tänapäeval pigem süüdimatu veiderdamine. Välja arvatud ühes valdkonnas, kus sellesse suhtutakse täie tõsidusega – ja see on sõnavara. Guugeldades ugly words või hässliche Wörter, leiab…
Veel lõppemata nullindad
Alustuseks võiks trotslikult küsida, kas üldse peab midagi kirjutama kogumikust, mille koostajad tulevad sissejuhatuse lõpuks lagedale lausega: „Diskussioon nullindate üle algas 2006. aastal ja tinglikult võiksime lõpp-punktiks panna aasta 2013” (lk 8). Nii et arutelu polegi teretulnud ning jääb üle vaid konstateerida, et seesinane erinumber ongi nullindate vaidlustamatu ausammas ja lühikroonika?
Ent lugedes hakkab üsna pea silma, kuidas Methise nullindate erinumber kõigi oma väärtuste juures siiski arutelu lõpp-punkti staatust välja ei kanna. Leidub nii tähelepanuväärseid sisemisi vastuolusid kui ka ebakõlasid artikleis esitatud väidete ning kultuuriruumis endas tajutava vahel. Kogumiku ilmumise järel toimus Eesti kirjanduselus ju õige mitu laiemat meediahuvi äratanud sündmust…
Udo Kolgi pärandus
1995. aastal oli Udo Kolgi eesti filoloogidele kohustuslik rahvalaulukursus pandud ühte Tähe tänava õppehoone väiksesse auditooriumi, nii et esimeses loengus pidi põrandal istuma ja aknalaudadel kõõluma. Otsustasin tookord mugavusest, et võtan seda ainet kunagi hiljem, ning kuulasin järgmisel semestril hoopis vähempopulaarset ja ainult folkloristidele kohustuslikku Kolgi rahvamuusika kursust. Rahvalaulukursusel käijad pahandasid, et Kolk muust kui seto lüroeepikast ei räägigi, mis pani mind juba tookord kahetsema, et ma ei jäänud aknalauale kõõluma. Järgmist võimalust selles loengus osalemiseks mul aga ei avanenudki, kui võib raamatuarvustust alustada isikliku kurva memuaariga.
Eelmisel aastal ilmus Ilmamaa kirjastuse „Ilmatarkade” sarjas Udo Kolgi valitud artiklite ja populaarsete kirjatööde…
Eelmisel aastal ilmus Ilmamaa kirjastuse „Ilmatarkade” sarjas Udo Kolgi valitud artiklite ja populaarsete kirjatööde…
Lõunaeesti kirjanduslugu kahe lugemiku sees ja vahel
SISSEJUHATUS
Kirjanduslugude kirjutamine muutus kirjanduse tõlgendamise oluliseks võimaluseks Euroopas XIX sajandil ja esialgu peeti selle all silmas narratiivses vormis esitatud ülevaateid kirjandusest, sageli rahvuskirjandustest. Kirjandusloolise mõtte üks olulisemaid kujundajaid viimastel aastakümnetel, David Perkins, on väitnud, et kirjanduslugudel on kaks põhivormi: narratiivne ja entsüklopeediline (Perkins 1992: 20). On aga ilmne, et narratiivne vorm on ajalugude vormi kujundava alusstruktuurina primaarne. Perkins on uurinud kirjandusloo jutustamise võimalusi ja vaadelnud muuhulgas inglise romantismi konstrueerimise lugu klassifitseeriva tegevusena ning ta väidab, et sedasorti klassifitseerimistel on kolm külge: kirjanike kaanon või tekstide võrgustik, mõiste või iseloomustus ja nimi (Perkins 1992: 87). See tõdemus on ootuspärane – ikka…
Lühendamise ja lühendsõnade fenomenist eesti keeles
1. SISSEJUHATUS
Lühendamine kõige laiemas mõttes võib tähendada mis tahes laadi keeleüksuse lühendamist. Sõnamoodustuse seisukohalt märgib lühendamine sellist sõnamoodustusviisi, kus uus sõna saadakse pikema sõna või sõnaühendi lühendamise teel, jättes sellest ära mingi(d) osa(d). Selles üldises raamistikus on võimalik eristada kaht, teineteisest põhimõtteliselt erinevat lühendamistüüpi. Ü h e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada olemasoleva sõna kõrvale teine, sedasama tähendust väljendav lühem sõna (näide 1). T e i s e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada uut tähendust märkiv sõna, nii nagu see on tuletuse korralgi (näide 2)(1) (vrd ka Kerge 1990: 28).
(1)…
Lühendamine kõige laiemas mõttes võib tähendada mis tahes laadi keeleüksuse lühendamist. Sõnamoodustuse seisukohalt märgib lühendamine sellist sõnamoodustusviisi, kus uus sõna saadakse pikema sõna või sõnaühendi lühendamise teel, jättes sellest ära mingi(d) osa(d). Selles üldises raamistikus on võimalik eristada kaht, teineteisest põhimõtteliselt erinevat lühendamistüüpi. Ü h e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada olemasoleva sõna kõrvale teine, sedasama tähendust väljendav lühem sõna (näide 1). T e i s e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada uut tähendust märkiv sõna, nii nagu see on tuletuse korralgi (näide 2)(1) (vrd ka Kerge 1990: 28).
(1)…
Loodus, igavik ja argipäev
Jaan Kaplinski ja Derek Walcott on kaks luuletajat, kellel esmapilgul näib olevat üsna vähe ühist. Põhjamaine Kaplinski on troopiliselt Kariibi mere saarelt pärit Walcottist kauge juba geograafiliselt, kardinaalselt erinev on neid ümbritsev looduskeskkond, samuti ühiskonna kooslus. Erinev on seegi, et tänapäevasel St. Lucial – Walcotti kodumaal – puudub oma autentne pärimuskultuur, nagu ka rahvuskeel; erinevusi on ka kahe maa minevikus. Ja ometigi leidub aspekte, mis nende autorite loomingut tugevalt ühendavad ning mis eeldavad nende kuulumist mitte ainult samasse aega, vaid ka ühte postkolonialistlikku kirjandusdiskursusse.
POSTKOLONIALISM JA IDENTITEET
St. Lucial ja Eestil on ohtrate erinevuste kõrval siiski ka selge ühisosa – mõlemad on…
POSTKOLONIALISM JA IDENTITEET
St. Lucial ja Eestil on ohtrate erinevuste kõrval siiski ka selge ühisosa – mõlemad on…
Üheksas muutuva keele päev
Üheksas muutuva keele päev toimus Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis 29. novembril 2013 Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös. Seekord olid ettekandepäeva tulipunktis tähendusülekannetest mõjutatud leksikaalsed ja/või grammatilised muutused keeles.
Sotsiolingvistika tööpaja „Eesti keel ja keelekontaktidest johtuvad keelemuutused” raames peeti kuus ettekannet. Anna Verschik (TLÜ) käsitles ettekandes „Inglise-eesti keelekontaktid blogides: diskursus-pragmaatika, tähendus, spetsiifilisus” nooremate eestlaste keelekontaktide materjali. Semantiliselt spetsiifilised täistähenduslikud sõnad (reaalid, terminid, kirjutaja jaoks unikaalse staatusega sõnad jms) on virtuaalses keskkonnas ootuspäraselt atraktiivsed ja kergesti kopeeritavad. Samas on tähelepanuväärne diskursuspragmaatiliste sõnade ja kõneleja suhtumist, emotsionaalset seisundit jms väljendavate sõnade ja konstruktsioonide kopeeritavus. Viimast soodustab keelendite tähendus: diskursuspragmaatiliste sõnade…
Sotsiolingvistika tööpaja „Eesti keel ja keelekontaktidest johtuvad keelemuutused” raames peeti kuus ettekannet. Anna Verschik (TLÜ) käsitles ettekandes „Inglise-eesti keelekontaktid blogides: diskursus-pragmaatika, tähendus, spetsiifilisus” nooremate eestlaste keelekontaktide materjali. Semantiliselt spetsiifilised täistähenduslikud sõnad (reaalid, terminid, kirjutaja jaoks unikaalse staatusega sõnad jms) on virtuaalses keskkonnas ootuspäraselt atraktiivsed ja kergesti kopeeritavad. Samas on tähelepanuväärne diskursuspragmaatiliste sõnade ja kõneleja suhtumist, emotsionaalset seisundit jms väljendavate sõnade ja konstruktsioonide kopeeritavus. Viimast soodustab keelendite tähendus: diskursuspragmaatiliste sõnade…
Kersti Merilaas ja August Sang 100
7. detsembril 2013, täpselt Kersti Merilaasi 100. sünniaastapäeval, toimus Tartu Ülikooli raamatukogus kahele luuletajale pühendatud konverents, mille korraldasid ajakirjad Keel ja Kirjandus ning Looming. Kuna mõlemaid luuletajaid seob osalemine Ants Orase koostatud märgilises kogumikus „Arbujad” (1938), oli ka konverentsi teema veidi laiem kui üksnes nende kahe autori isiku- ja loomelugu. Sissejuhatuseks kaardistasidki Kajar Pruul ja Mart Velsker oma ettekannetes arbujalikkuse sisestruktuure ning „kalke ja kuivi kaanonimänge”, mille tulemusel mõni autor sattus arbujalikkuse keskmesse, mõni ääremaile. Kui arbujakaanoni tsentri on hõivanud Betti Alver ja Heiti Talvik ning perifeerseteks autoriteks võib pidada Bernard Kangrot ja Mart Rauda, siis Sang ja Merilaas kuuluvad…
57. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents „Transmeedialised siirded”
17.–18. detsembril 2013 toimusid Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Kreutzwaldi päevad. Nagu ikka lausus ürituse avasõnad direktor Janika Kronberg, kes võttis kokku muuseumi viie osakonna aastased saavutused.
Järgmisena meenutas ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho riigitegelast Jaan Tõnissoni, kel 22. detsembril oli 145. sünniaastapäev. Auavaldusena konverentsi teemale andis Kiho esmalt põgusa ülevaate Tõnissoni „e-kuulsusest” ehk tema nime esinemissagedusest Google’i otsimootori tulemustes võrreldes teiste tuntumate eesti riigimeestega. Ettekande põhituumaks oli aga visioon Eesti Linnarahva Muuseumist, mis võiks asuda Tartus Vaksali linnaosas ja kujutada endast samasugust atraktsiooni nagu Rocca al Mare vabaõhumuuseum Tallinnas. Nimelt on Kiho hinnangul just Tõnisson olnud oluliseks suunajaks eesti rahva muutumisel linnarahvaks.(1)
Sissejuhatuse…
Järgmisena meenutas ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho riigitegelast Jaan Tõnissoni, kel 22. detsembril oli 145. sünniaastapäev. Auavaldusena konverentsi teemale andis Kiho esmalt põgusa ülevaate Tõnissoni „e-kuulsusest” ehk tema nime esinemissagedusest Google’i otsimootori tulemustes võrreldes teiste tuntumate eesti riigimeestega. Ettekande põhituumaks oli aga visioon Eesti Linnarahva Muuseumist, mis võiks asuda Tartus Vaksali linnaosas ja kujutada endast samasugust atraktsiooni nagu Rocca al Mare vabaõhumuuseum Tallinnas. Nimelt on Kiho hinnangul just Tõnisson olnud oluliseks suunajaks eesti rahva muutumisel linnarahvaks.(1)
Sissejuhatuse…