Rubriik
Valdkond
Aasta
Ikka veel postmodernismist
Berk Vaher on käesoleva aasta maikuu Keeles ja Kirjanduses võtnud ette tänuväärse ülesande arvustada ajakirja Methis 11. numbrit (2013), nn nullindate erinumbrit.(1) Kuna tegemist on ühele kindlale teemale pühendatud väljaandega, on tervitatav, et keegi ühe ajakirja erinumbrit niimoodi analüüsib. Sissejuhatavalt loetleb Vaher teemad, mida nullindate erinumbris ei ole: ulme, luule, Andrus Kivirähki looming, tõlkekirjandus jne. Tuleb möönda, et siin on Vaheril õigus, kindlasti on erinumbrist puudu veel rohkesti teemasid, mis nullindate kirjandusele iseloomulikud olid ja mida nullindate kontekstis oleks olnud vajalik käsitleda. Samas ei olnud teema ammendamine sugugi selle erinumbri eesmärgiks, see oli pigem lisandus senistele ja ka tulevastele käsitlustele.…
Eesti keel omas ruumis
Kui võtta keeleuurimist pigem jumaliku tõe otsinguna kui hookuspookusena (vt nt Mulder 1993: 141), jõuame varem või hiljem huvini selle vastu, mida on keeltes ühist, sarnast või erinevat ja mis võiks seda põhjustada, kuidas keeleline materjal ja vormivõtted levivad. Keeltes peegelduvad nende kõnelejate suhtlusvõimalused senise asustusloo, infolevi- ja liikumisvõimaluste piires, nii seostuvad ühisjooned tihti geograafilise lähedusega ja kujunevad keelendite ja struktuurijoonte levikualad. Keelenähtuste levik ja varieerumine ruumis on pakkunud huvi mitmele keeleteaduse harule, nagu ajaloolisele keeleteadusele, sugulaskeelte uurimisele, murdeuurimisele ja keeletüpoloogiale. Murdeuurimises on levikule ja varieerumisele seni enim tähelepanu pööratud sõnavara uurimisel, viimasel ajal aga tõuseb samasuunalise rõhuasetusega jõudsalt esile…
Kaks kirglikku meest
Hugo Raudsepp (1883–1952) oli omas ajas tähelepanuväärne kuju: eesti Bernhard Shaw’ks kutsutud näitekirjanik, kriitik ja följetonist, kelle saatuseks oli surra Siberi vangilaagris. „Pikavõitu, kõhn prillidega mees, filosoofiline, mõnikord irooniline,” iseloomustas oma isa Viiu Raudsepp-Tulk.(1)
XXI sajandil ei ole Raudsepa näidendid enam kuigivõrd lavalaudadele jõudnud. Küllap annab siin tunda nii Raudsepa ajastukeskne kirjanikukäekiri kui ka tema pealesunnitud unustamine nõukogude ajal. Akadeemilisel tasandil on kirjanikku käsitlenud eeskätt Lehte Tavel, ka Tiina Ritsoni koostatud bibliograafia(2) on uurijale väärtuslik allikas. Eelmisel aastal lisandusid kaks kirjastuse Ilmamaa üllitatud olulist teost: „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud artiklivalimik „Nüüd ma tahan mõõka tõsta” (koostaja Hando Runnel) ning „Mait Metsanurk…
XXI sajandil ei ole Raudsepa näidendid enam kuigivõrd lavalaudadele jõudnud. Küllap annab siin tunda nii Raudsepa ajastukeskne kirjanikukäekiri kui ka tema pealesunnitud unustamine nõukogude ajal. Akadeemilisel tasandil on kirjanikku käsitlenud eeskätt Lehte Tavel, ka Tiina Ritsoni koostatud bibliograafia(2) on uurijale väärtuslik allikas. Eelmisel aastal lisandusid kaks kirjastuse Ilmamaa üllitatud olulist teost: „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud artiklivalimik „Nüüd ma tahan mõõka tõsta” (koostaja Hando Runnel) ning „Mait Metsanurk…
Tükike eimiskit keele alla
Essees „Ängistusest keeleni” lausub Maurice Blanchot, et kirjaniku tüüpolukorraks on ängistus, kus pole ei midagi kirjutada ega vahendeid selleks – aga ometi püsib äärmuslik sundus muudkui kirjutada.(1) Seesama ängistus kandub üle ka siinse arvustuse hakatusse: ühelt poolt on Blanchot’ jõudmine eesti keelde nii suur sündmus, et sellest tuleks kirjutada mahukas monograafia. Vastilmunud kogumik peaks osutuma maiuspalaks kõigile, kes viibivad loomingu lummuses. Kuid teiselt poolt tundub, et sellest ei ole midagi ega kellelegi kirjutada. E i o l e m i d a g i k i r j u t a d a, sest kõik oluline on kogumikus endas öeldud,…
Tulnukad ingliskeelsest keeleruumist
Aino Jõgi (1922–2013) oli ärksa vaimuga inglise filoloog, õppejõud ning tõlkija. Tartu ülikoolis õppis Aino Jõgi käe all mitu põlvkonda sõjajärgseid inglise filolooge, sealhulgas ka nende ridade autor. Aino Jõgi teadushuvid keskendusid inglise ja eesti keele kokkupuutepunktidele (inglise-eesti keelekontaktid, tähendusväljade kõrvutav analüüs inglise ja eesti keeles, kollokatsioonid). Lisaks oli Aino Jõgi hinnatud tõlkija eesti keelest inglise keelde ja inglise keelest eesti keelde.
Käesolev raamat on Aino Jõgi 1971. aastal Tartu ülikoolis kaitstud kandidaaditöö trükiväljaanne. Väitekirja tekstile eelneb Urmas Sutropi koostatud elulooline ülevaade; Aino Jõgi oli Urmas Sutropi tädi. Neljakümne aasta taguse uurimuse raamatuna ilmumine on igati tervitatav. Esiteks teeb trükiväljaanne uurimuse…
Käesolev raamat on Aino Jõgi 1971. aastal Tartu ülikoolis kaitstud kandidaaditöö trükiväljaanne. Väitekirja tekstile eelneb Urmas Sutropi koostatud elulooline ülevaade; Aino Jõgi oli Urmas Sutropi tädi. Neljakümne aasta taguse uurimuse raamatuna ilmumine on igati tervitatav. Esiteks teeb trükiväljaanne uurimuse…
Lühidalt
Uurimusi kirjandusest ja kultuurist. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 15. Koostanud Piret Viires, toimetanud Anneli Kõvamees. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2013. 148 lk.
www.tlu.ee/et/eesti-keele-ja-kultuuri-instituut/EKKI-toimetised/Avatud-juurdepaas-ja-toimetiste-vanemad-numbrid
TLÜ EKKI toimetiste 15. number on siiski alles esimene, mille teemaasetus on kirjandusteaduslik. Avaartikkel räägib lausa veel laiemast valdkonnast kui kirjandus: siin võtab Rein Veidemann jutuks kogu eesti kultuuri, tuginedes enese jaoks hästi tuntud märksõnadele „eksistentsiaalsus” ja „tüvitekst”.
Ülejäänud artiklid on kitsama küsimuseasetusega ja mitu neist kirjeldavad Teise tajumist. Aigi Heero ja Maris Saagpakk uurivad, kuidas on Adam Olearius oma XVII sajandi reisikirjas, „üleeuroopalises bestselleris” kujutanud mitte ainult eestlasi, vaid teisi rahvusi üleüldse, ja hindavad selle kujutuse…
Keeletoimetajate elukutsepäev
7. veebruaril 2014 toimus Tartu Ülikoolis Eesti Keeletoimetajate Liidu ja Emakeele Seltsi koostöös keeletoimetajate elukutsepäev. Ettekandeid oli viis. Annika Kilgi meenutas toimetamise juuri, Mihkel Mõisnik kõneles keeletoimetamisest kirjastuse vaatevinklist, Helen Kõrgesaar tööst vabakutselisena, tudengid Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk tulevaste keeletoimetajatena ning Jaanus Vaiksoo autorina.
Annika Kilgi avaettekanne „Toimetamise juured” rääkis toimetamisest XVII sajandil. Lähemalt tutvustati kirikuraamatute ja piiblikatkendite tekste, kust oli näha, et iga trüki erinevus peegeldab keeleideaali muutumist. Osa redigeerijaid lähtus saksapärasest traditsioonist, teised lähendasid kirjakeelt rahvakeelele, nt polnud saama-tulevikku, saama-passiivi, korrastatud oli eitus, ei kasutatud suurtähti nimisõnades, ei lähtutud saksa keelereegleist ega traditsioonidest. Huvitavad on põhjaeestikeelse Uue Testamendi…
Annika Kilgi avaettekanne „Toimetamise juured” rääkis toimetamisest XVII sajandil. Lähemalt tutvustati kirikuraamatute ja piiblikatkendite tekste, kust oli näha, et iga trüki erinevus peegeldab keeleideaali muutumist. Osa redigeerijaid lähtus saksapärasest traditsioonist, teised lähendasid kirjakeelt rahvakeelele, nt polnud saama-tulevikku, saama-passiivi, korrastatud oli eitus, ei kasutatud suurtähti nimisõnades, ei lähtutud saksa keelereegleist ega traditsioonidest. Huvitavad on põhjaeestikeelse Uue Testamendi…
IX folkloristide talvekonverents
26. ja 27. veebruaril 2014 toimus Uhtjärve ürgoru Nõiariigis järjekordne rahvaluuleuurijate konverents üldteemaga „Folkloor ja sidusus”, kus võeti vaatluse alla folkloori ühiskondliku ja kultuurilise sidususe teema, folkloori terviklikkus ning folkloori ja ühiskonna vahelised suhted. Üritus oli pühendatud folklorist Mare Kõiva 60. sünnipäevale, mistõttu seostusid ettekannete teemadki tihedalt juubilari uurimisaladega. Nende hulka kuuluvad rahvameditsiin, rahvaastronoomia, rahvausund, internetifolkloor, väliseestlaste ning vähemusrahvuste kultuur, tänapäeva folkloor jm.
Paneeli „Uususundist rahvameditsiinini” alustas Mall Hiiemäe (KM), kes vaatles lindudega seotud uskumusi ja endeid („Linnuliigi sulestiku värvus usundilise kuvandi kujundajana”). USA teadlaste Brent Berlini ja Paul Kay universaalse skeemi järgi areneb värvuste algnimetuste kasutuselevõtt kõikides kultuurides samas järgnevuses.…
Paneeli „Uususundist rahvameditsiinini” alustas Mall Hiiemäe (KM), kes vaatles lindudega seotud uskumusi ja endeid („Linnuliigi sulestiku värvus usundilise kuvandi kujundajana”). USA teadlaste Brent Berlini ja Paul Kay universaalse skeemi järgi areneb värvuste algnimetuste kasutuselevõtt kõikides kultuurides samas järgnevuses.…
Lühikroonika
• 2. juunil kaitses Tiina Rüütmaa Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kontrastiivne ülevaade kõneviisisüsteemist ungari ja eesti kõrvallauses”. Juhendajad prof Helle Metslang (TÜ) ja dotsent Tõnu Seilenthal (TÜ), oponent prof János Pusztay (Lääne-Ungari ülikool). Väitekiri kaardistab ungari ja eesti kõrvallause kõneviisisüsteemi funktsionaalsed sarnasused ja erinevused sünkroonilisest perspektiivist. Uurimusse on haaratud ka eesti da-infinitiivis predikaadiga kõrvallause kui sagedane kõrvallausetüüp.
• 2. juunil kaitses Rene Altrov Tartu Ülikoolis doktoritöö „The Creation of the Estonian Speech Corpus and the Perception of Emotions”. Juhendajad prof Urmas Sutrop (TÜ) ja Hille Pajupuu (EKI), oponent prof Jens Allwood (Göteborgi ülikool). Väitekirja eesmärk on luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline…
• 2. juunil kaitses Rene Altrov Tartu Ülikoolis doktoritöö „The Creation of the Estonian Speech Corpus and the Perception of Emotions”. Juhendajad prof Urmas Sutrop (TÜ) ja Hille Pajupuu (EKI), oponent prof Jens Allwood (Göteborgi ülikool). Väitekirja eesmärk on luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline…
Sõbrad on isegi kaugel viibides lähedal
Iidne vanasõna „Sõbrad on isegi kaugel viibides lähedal”, mida tundis juba suur kõnemees Cicero,(1) on suurepärane rahvatarkus kirjeldamaks pikka ja sügavat sõprust, mis seob Arvo Krikmanni Tartus, Eestis, ja mind ennast kaugel Burlingtonis, Vermontis, Ameerika Ühendriikide kirdenurgas. Võiks küsida, kuidas meie, kaks folkloristi ja parömioloogi, omavahel tuttavaks saime, aga on ju hästi teada, et sarnaste huvidega teadlased leiavad ikka üksteist üles, kus maailma paigas nad ka ei elaks. Avastanud teineteise trükis ilmunud teosed, tärkab innukas huvi lugupeetud ja imetletud kolleegiga suhelda ning õige loomulikult toob see kaasa kirjavahetuse, publikatsioonide vahetamise, kohtumised rahvusvahelistel konverentsidel ning pikapeale siira sõpruse, mida ei takista…
Paradiis – Tõnu Õnnepalu kirjanduslik omailm
Tõnu Õnnepalu 2009. aastal ilmunud autobiograafiline romaan „Paradiis” räägib intiimse loo ühest kohast kaugel Hiiumaa lääneservas, nimelt Kõpu poolsaarel asuvast Kaleste külast, mille keskmeks on kirjanikule tosin aastat koduks olnud Mäe talu. Äratuntavalt tegelikul geograafial põhinev ruumiline olustik raamib ühtlasi mitmeid erinevaid ajakihistusi, kõigele kokku on antud metafoorne toponüüm Paradiis ja sellest jutustatakse kirjutamisolevikku jääva kohalolu kaudu: „2009. aasta kevadel sai Õnnepalu loa elada nädal aega samas külas Kiviränga talus ning ta kasutas aega selleks, et luua Paradiis oma raamatus uuesti” (Velsker 2010: 173). Vahetute tunnete, nähtud objektide, taas läbi elatud meeleliste ja emotsionaalsete kogemuste ning elustunud mälestuste kirjapanemise kaudu…
Baltisaksa kirjanduse retseptsioon XX sajandil
2013. aasta sügisel 8.−10. novembrini toimus Saksamaal Lüneburgis asuvas baltisaksa arhiivis ja kultuurikeskuses, Carl Schirreni Seltsis (Carl-Schirren-Gesellschaft – CSG) 25. Balti seminar. Nimetatud seminare hakati veerandsada aastat tagasi korraldama (balti)-saksa, eesti ja läti teadlaste ühise foorumina. Baltisaksa kirjandus on Balti seminaride teemaks olnud ka varem: nii käsitleti 1995. aasta seminaril baltisaksa, eesti ja läti kirjandussuhteid. Viimatisel seminaril keskenduti aga baltisaksa kirjanduse retseptsioonile − nii tagasivaateliselt kui ka tänasel päeval. Põhjuseks asjaolu, et viimasel ajal on täheldatav teatav huvi kasv baltisaksa kirjanduse vastu nii Balti riikides kui ka Saksamaal, millest annavad tunnistust nii teadusüritused, tõlked kui ka üldisem huvi baltisaksa autorite…
Modernsuse kogemise viisid eesti ja soome kultuuris
Eelmise aasta 9. ja 10. detsembril toimus Tallinnas rahvusvaheline konverents „Ways of Experiencing Modernity in Estonian and Finnish Literature and Culture at the Beginning of the 20th Century: Similarities and Differences”. Korraldajateks olid Tallinna Ülikool ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus koostöös Helsingi ja Turu ülikooliga. Konverentsi teema „Modernsuse kogemise viisid eesti ja soome kirjanduses ja kultuuris XX sajandi alguses: sarnasused ja erinevused” oli sihilikult lai. Korraldajatena tahtsime kaasata võimalikult palju modernsuse kontekstis töötavaid uurijaid Eestist, Soomest ja mujalt maailmast. Modernsuse kogemise viisid viitavad erinevatele ja vastuolulistele modernsuse diskursustele, nendega seotud ideoloogiatele ja nende kehtestajatele (k.a nendega haakuvatele rühmitustele ja modernsetele…
Lühikroonika
• 9. mail korraldas Tartu Ülikooli saksa filoloogia osakond saksa kirjaniku Edzard Schaperi 110. sünniaastapäeva puhul sümpoosiumi „Edzard Schaper und der Ostseeraum” („Edzard Schaper ja Läänemereruum”), kus meenutati kirjaniku elu ja loomingut ning eriti tema suhteid Eestiga.
• 12. mail peeti Tartus Emakeele Seltsi koosolek „Poolsajand Saareste jälgedes”. Avasõnad lausus Karl Pajusalu. Ettekannetega esinesid Valve-Liivi Kingisepp („Mõtteid eesti vanast kirjakeelest Andrus Saareste ja Julius Mägiste kirjavahetuses”), Heili Orav („Sõna seob sõna”) ja Siim Antso („Keelegeograafiast ja etnodialektoloogiast”).
• 14. mail toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul pidas Malle Salupere ettekande „Täpsustusi ja täiendusi Masingute suguvõsatabeleisse”. Põhjalikumalt vaatles ta kirikuraamatute andmeid, peatudes ka Masingute…
• 12. mail peeti Tartus Emakeele Seltsi koosolek „Poolsajand Saareste jälgedes”. Avasõnad lausus Karl Pajusalu. Ettekannetega esinesid Valve-Liivi Kingisepp („Mõtteid eesti vanast kirjakeelest Andrus Saareste ja Julius Mägiste kirjavahetuses”), Heili Orav („Sõna seob sõna”) ja Siim Antso („Keelegeograafiast ja etnodialektoloogiast”).
• 14. mail toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul pidas Malle Salupere ettekande „Täpsustusi ja täiendusi Masingute suguvõsatabeleisse”. Põhjalikumalt vaatles ta kirikuraamatute andmeid, peatudes ka Masingute…
11-keelset „Vana Kannelt” sõrmitsemas
„Vana kannel! Mis se on? [—] Vana kannel tahab täieline kogu vanu eesti lauluzid olla, tema tahab meile ja järeltulevale soule näidata, kudas enne vanast meie ezivanemad laulnud rõõmus ja kurbuzes, töö juures ja pidude pääl, tõe korral ja nalja heidul, kudas noored ja vanad, mehed ja naezed oma südame liigutuzi, oma tuju ja tarkust ilmutanud. Vana kannel tahab üks peegel meie ezivanemate vaimu elust olla, sest vanad laulud on kõige täelizemad märguandjad ja sõnumetoojad inimeste sizimezest elust ennemuste, nende vaimu ja südame harimize järjest, nende keelest ja meelest. [—] Kell heledad kõrvad, selge pää ja lahtine süda, neile laulab…
Mõtlema panev reisikiri
2013. aasta parimaks reisiraamatuks tunnistatud Janika Kronbergi „Rännud kuue teejuhiga” on teiste tänapäeva reisikirjadega võrreldes ebatavaline ja originaalne raamat. Juba kogumiku eessõnas lubab autor distantseerumist tavapärasest „Maailm ja mõnda” või „Minu” sarja formaadist ja kõneleb oma armastusest kirjanduse ja reisimise vastu, kuigi esimene neist meeldib talle rohkem. Sellest lähtubki raamatu omapära: reisile ei lähe ainult Janika Kronberg, vaid ka eesti kirjandusklassikasse kuuluvad autorid, tema reisieelkäijad, keda ta nimetab oma raamatus giidideks ja kelle reisitekstid suuresti panevad paika tema liikumise nii geograafilise kui ka mõttelise trajektoori. Need on Friedebert Tuglas, Eduard Vilde, Karl Ristikivi, Ivar Grünthal, Henrik Visnapuu ja Karl Ast-Rumor,…
Eesti keel ei olegi maailma keerukaim
Eesti keelt kui teist keelt on aktiivselt õpitud ja õpetatud juba üle paarikümne aasta ning järjest rohkem on eri rahvusest inimesi selle ka kenasti omandanud. Ometi püsib visalt müüt eesti keele erilisest keerukusest võrreldes muude keeltega. Paljud õppijad arvavad, et eesti keele teeb raskeks tohutu käänete hulk, reeglite täielik puudumine ja sõnavara piiratus, mille tõttu peab eri asju sama sõnaga nimetama. Eestlased ise arvavad samuti, et meie keel ei kuulu kergete kilda, ja lähevad sageli pigem üle õppija emakeelele, kui oskavad teda keeleõppimisel toetada.
Tegelikult teeb iga keele õppijaile kergeks või raskeks eelkõige selle esitamise viis. Head keeleõpetajad ja õppijate tegelikele…
Tegelikult teeb iga keele õppijaile kergeks või raskeks eelkõige selle esitamise viis. Head keeleõpetajad ja õppijate tegelikele…
Sürrealismi võti
Siis tuli peen Mehaanik, pilgu peale lõi
ja ütles tähtsalt: „See on salalaegas,
sest puudub lukuauk. . . .
Kuid minu käes see lihtne asi, eks me näe, kas. . . .
[—]
„Ei siit, ei sealt, ei nii, ei naa. . . .”
Ja viimaks väsib, kuidagi ei saa. . . .
Kuid Laekal, mis nii saladuslik näis,
ei lukku olnudki – see lihtsalt lahti käis.
Ivan Krõlov, „Laegas”(1)
I
Sürrealistlikus kujutavkunstis eristatakse kaht suunda. Salvador Dalí maalis sürreaalseid (ta ise ütles: ekstaatilisi) nägemusi lausa akadeemilise hoolikusega. Teine suund lähenes abstraktsionismile, kus kunstniku pintsel vahetult dokumenteerib tema muutuvat meeleseisundit. Tolle teise meetodi kuulutas André Breton oma 1924. aasta manifestis ka sürrealistliku kirjandusloome aluseks:…
ja ütles tähtsalt: „See on salalaegas,
sest puudub lukuauk. . . .
Kuid minu käes see lihtne asi, eks me näe, kas. . . .
[—]
„Ei siit, ei sealt, ei nii, ei naa. . . .”
Ja viimaks väsib, kuidagi ei saa. . . .
Kuid Laekal, mis nii saladuslik näis,
ei lukku olnudki – see lihtsalt lahti käis.
Ivan Krõlov, „Laegas”(1)
I
Sürrealistlikus kujutavkunstis eristatakse kaht suunda. Salvador Dalí maalis sürreaalseid (ta ise ütles: ekstaatilisi) nägemusi lausa akadeemilise hoolikusega. Teine suund lähenes abstraktsionismile, kus kunstniku pintsel vahetult dokumenteerib tema muutuvat meeleseisundit. Tolle teise meetodi kuulutas André Breton oma 1924. aasta manifestis ka sürrealistliku kirjandusloome aluseks:…
Viis tõdemust filosoofia tõlkimisest
Artikkel põhineb 16. novembril 2012 Tallinna Ülikoolis toimunud seminaril „Tarkus tõlkes” peetud ettekandel.
Tõlkimine on üks täiesti omanäoline tegevus. Senikaua kui leidub erinevaid keeli, püsib ka tõlkimine nähtusena kusagil lugemise ja kirjutamise vahepeal. Kindlasti on see vaevarikkam kui lugemine, kuid samas nõuab originaalse teose kirjutamisest väiksemat vaimupingutust. Tõlkimisest rääkides tuleks pidada silmas ka seda, mille tõlkega on tegemist. Näiteks kasutusjuhendi ja ilukirjandusteose tõlkimine on kaks erilaadset tegevust, millele seatud normid – täpsus või loetavus ja stiil – on üsna erinevad. Filosoofia tõlkimine asub arvatavasti kusagil nende vahel. Kus täpsemalt, selgub loodetavasti käesoleva kirjatöö käigus. Jagan siin mõningaid mõtteid filosoofiatekstide tõlkimisest, mis…
Tõlkimine on üks täiesti omanäoline tegevus. Senikaua kui leidub erinevaid keeli, püsib ka tõlkimine nähtusena kusagil lugemise ja kirjutamise vahepeal. Kindlasti on see vaevarikkam kui lugemine, kuid samas nõuab originaalse teose kirjutamisest väiksemat vaimupingutust. Tõlkimisest rääkides tuleks pidada silmas ka seda, mille tõlkega on tegemist. Näiteks kasutusjuhendi ja ilukirjandusteose tõlkimine on kaks erilaadset tegevust, millele seatud normid – täpsus või loetavus ja stiil – on üsna erinevad. Filosoofia tõlkimine asub arvatavasti kusagil nende vahel. Kus täpsemalt, selgub loodetavasti käesoleva kirjatöö käigus. Jagan siin mõningaid mõtteid filosoofiatekstide tõlkimisest, mis…
Lühikroonika
• 10. aprillil pidas Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis oma kõnekoosoleku Akadeemiline Rahvaluule Selts. Ettekandega „Maa tekkimise püha jutt” esines Aado Lintrop. Toimus ka eesti rahvalaulude antoloogia „Ilomaile. Anthology of Estonian folksongs with translations and commentary” esitlus. Kogumikust kõnelesid Madis Arukask, Kanni Labi ja Vello Salo.
• 16. aprillil toimus Tartu linnaraamatukogus lastekirjanduse päev teemal „Kirjandus kui vaateaken: kuidas paistab laste- ja noortekirjandus?” Ettekannetega esinesid Mihkel Kunnus, Elo-Maria Roots, Valdur Mikita, Jaanika Palm, Krista Kumberg jt.
• 16. aprillil korraldasid MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja ersa kultuuriühing Sjatko Tallinna Ülikoolis ersa keele päeva. Ersa kirjanik Tamara Bargova rääkis ersa kirjandusest ja kooliõpetaja Santjai Daniltšev ersa…
Luuletusi ütlemata asjadest ja käimata teedest ehk õnnitlusi luuletajate olemasolu puhul
Ühes tähtpäevakõnes Kersti Merilaasile on Jaan Kross öelnud, et luuletaja olemasolu kingituslikkus on enam kui ilmne asi, pannes üksiti enesele ja teistele lugejatele ette iseendid õnnitleda selle puhul, et Kersti Merilaas olemas on (Kross 1982: 14–15). Siinne arutlus on samuti alguse saanud tähtpäevakõnedest – Kersti Merilaasi ja August Sanga 100. sünniaastapäeva tähistamisest 2013. aasta sügistalvel –, kuid keskendub argisematele küsimustele. Argipäeviti kiputakse õnnitluste jagamise ja kingituste kokkuarvamise asemel hoopis rohkem kurtma selle üle, mis puudu ja millest ilma jäädud. Kas seda teeb ka luule või kas peaks nõnda vaatama luulele ja luuletajatele endale, on küsimus, mille juurde on mind aja…