Rubriik
Valdkond
Aasta
Lühidalt
Eesti mõttemaastikud. Ööülikooli loengud. Tallinn: Näo Kirik, MTÜ Ööülikool, 2015. 174 lk.
Ööülikool on järjest kolinud erinevatesse meediumidesse: pikaaegsele raadioloengute sarjale lisandus esmalt telesaade ja nüüd on osa loengutekste jõudnud ka raamatusse. Reklaamtekst lubab, et tegemist on artiklikogumikuga „Ööülikooli põnevamatest loengutest”. Tegelikult aga koondab köide kaheksat spetsiaalset Eesti-sarja lugu, mis valmisid vabariigi 95. aastapäevaks, ja pidupäevale pühendatust ei saa tingimata pidada põnevuse garantiiks, vaid see eeldab ennekõike väärikat silmapaistvust, et mitte öelda au ja kuulsust. Antud juhul on riigi juubelisse panustanud Fred Jüssi, Valdur Mikita, Kristiina Ehin, Sven Grünberg, Toomas Paul, Indrek Neivelt, Kalev Rajangu ja Peeter Laurits – küllalt sihipärane…
Ööülikool on järjest kolinud erinevatesse meediumidesse: pikaaegsele raadioloengute sarjale lisandus esmalt telesaade ja nüüd on osa loengutekste jõudnud ka raamatusse. Reklaamtekst lubab, et tegemist on artiklikogumikuga „Ööülikooli põnevamatest loengutest”. Tegelikult aga koondab köide kaheksat spetsiaalset Eesti-sarja lugu, mis valmisid vabariigi 95. aastapäevaks, ja pidupäevale pühendatust ei saa tingimata pidada põnevuse garantiiks, vaid see eeldab ennekõike väärikat silmapaistvust, et mitte öelda au ja kuulsust. Antud juhul on riigi juubelisse panustanud Fred Jüssi, Valdur Mikita, Kristiina Ehin, Sven Grünberg, Toomas Paul, Indrek Neivelt, Kalev Rajangu ja Peeter Laurits – küllalt sihipärane…
Tõlkija lõppematu kutse
Mati Sirkli kolm tekstikogumikku on ilmunud viieaastaste vahedega, kuid moodustavad nii vormilt kui ka sisult ühtse terviku, millele 2019. aastal võiks lisanduda veel järgminegi köide, kui autoril ainult jaksu jätkub. Suurem osa kolmede kaante vahele kogutud tekstidest on taasavaldatud saatesõnad autori tõlgetele, mis on algselt ilmunud alates 1970. aastatest kuni tänapäevani välja. Koondatuna ja tõlgetest lahutatuna omandavad need tekstid aga uue tähenduse ning tervikust kujuneb midagi enamat kui osade summa.
See, millises võtmes kogumikke lugema peaks, sõltub muidugi iga lugeja isiklikest huvidest ja soovidest, kuid paar võimalust tunduvad piisavalt olulised ja raamatute sisemise loogikaga kooskõlas, et neid siinkohal välja pakkuda.
Suurimat hulka…
See, millises võtmes kogumikke lugema peaks, sõltub muidugi iga lugeja isiklikest huvidest ja soovidest, kuid paar võimalust tunduvad piisavalt olulised ja raamatute sisemise loogikaga kooskõlas, et neid siinkohal välja pakkuda.
Suurimat hulka…
Tõlkeloolane teooria ja praktika vahel
Anne Lange raamat paistab silma eelkõige selle poolest, et on väga väärtuslik infoallikas. Esiteks annab see ülevaate tõlketeaduse kui ühe väga noore teadusharu teoreetilistest väljakutsetest, teiseks näitab mõningaid praktilisi meetodeid tõlgete uurimiseks ning kolmandaks tutvustab kolme Eesti tõlkija tegevust, millest tõepoolest joonistuvad välja ka teatavad ajaloolised tendentsid. Kolm tõlkeloo juhtumiuuringut, mis on varem avaldatud ingliskeelsete artiklite laiendused, on ilmunud nüüd ka eesti keeles ja ühtede kaante vahel ning koondatud ühise mõtte alla. Eesmärgiks on leida vastuseid peamiselt kahele küsimusteringile (lk 7): esiteks konkreetsemalt, „kuidas on tõlkepraktika Eestis muutunud”, ja teiseks üldisemalt, „kuidas on tõlkimine seotud teiste ühiskonnaelu valdkondadega”.
Juhtumitena on Anne…
Juhtumitena on Anne…
Julius Mägiste Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijana
Artikkel põhineb 4. juulil 2015 Julius Mägiste sünnikohas Kassema külapäeval peetud ettekandel.
Julius Mägiste 115. sünniaastapäev olgu paslikuks hetkeks, mil meenutada tema panust praeguseks juba kadunud keelekujude uurimisse ja talletamisse.
Julius(1) Gustavi p Mägiste sündis 19. XII 1900 Tartumaal Kudina valla Kassema külas talupidaja pojana. Astunud ülikooli 1919. aastal, kaitses Mägiste magistriväitekirja „Rosona (Eesti Ingeri) murde pääjooned” veebruaris 1923, sooritas suulise doktorieksami novembris 1924. Septembrist 1925 kuni 1929. aasta maini pidas Mägiste Tartu Ülikoolis õppeülesande täitjana loenguid ja seminare läänemeresoome keelte alal. Doktorikraadi sai ta 1928. aastal ilmunud väitekirja „oi-,≠ei-deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus I” eest. Märtsis 1929 valiti ta läänemeresoome keelte erakorraliseks professoriks,…
Julius Mägiste 115. sünniaastapäev olgu paslikuks hetkeks, mil meenutada tema panust praeguseks juba kadunud keelekujude uurimisse ja talletamisse.
Julius(1) Gustavi p Mägiste sündis 19. XII 1900 Tartumaal Kudina valla Kassema külas talupidaja pojana. Astunud ülikooli 1919. aastal, kaitses Mägiste magistriväitekirja „Rosona (Eesti Ingeri) murde pääjooned” veebruaris 1923, sooritas suulise doktorieksami novembris 1924. Septembrist 1925 kuni 1929. aasta maini pidas Mägiste Tartu Ülikoolis õppeülesande täitjana loenguid ja seminare läänemeresoome keelte alal. Doktorikraadi sai ta 1928. aastal ilmunud väitekirja „oi-,≠ei-deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus I” eest. Märtsis 1929 valiti ta läänemeresoome keelte erakorraliseks professoriks,…
Lühikroonika
• 2. oktoobril korraldati TÜ raamatukogus rahvusvaheline ettekandepäev „Johannes Gezelius vanem 1615–1690”, mis oli pühendatud Soome-Rootsi luterlikule teoloogile ja rahvaharijale, Turu piiskopile Johannes Gezelius vanemale, kes alustas oma karjääri Tartu Academia Gustavianas vanakreeka ja idakeelte ning teoloogia professorina ja kelle sünnist möödus tänavu 400 ning surmast 325 aastat.
• 6. oktoobril toimus Eesti Rahvusraamatukogus X oskuskeelepäev, kus arutlusele tulid viimase aja muutused eesti keele arengu ja säilimise korraldamises, Vikipeedia osa ühe oskuskeele edasiviijana ja mitme eriala terminoloogiaküsimused. Esinesid Tiina Soon, Ivo Kruusimägi, Jaanika Erne, Tambet Matiisen ja Margit Langemets.
• 7.–9. oktoobrini peeti Viljandi kultuuriakadeemias viies noorte folkloristide konverents „Kontaktide ja konfliktide…
• 6. oktoobril toimus Eesti Rahvusraamatukogus X oskuskeelepäev, kus arutlusele tulid viimase aja muutused eesti keele arengu ja säilimise korraldamises, Vikipeedia osa ühe oskuskeele edasiviijana ja mitme eriala terminoloogiaküsimused. Esinesid Tiina Soon, Ivo Kruusimägi, Jaanika Erne, Tambet Matiisen ja Margit Langemets.
• 7.–9. oktoobrini peeti Viljandi kultuuriakadeemias viies noorte folkloristide konverents „Kontaktide ja konfliktide…
Miks avaldada monograafiat?
Artikli pealkiri on kitsendus avaramast küsimusest: m i k s a v a l d a d a r a a m a t u t? Viimane küsimus on kardetavasti hoomamatult lai. Järgnevas arutluses kitsendan küsimuse peaaegu juhtumianalüüsiks, kasutades näitena oma hiljutise monograafia (Luks 2015) avaldamise kogemust. Kuigi raamatu koostamise kogemus on värske, pole minu jaoks sugugi lihtne jõuda selgusele, miks ma seda tegin – siin tunduvad segunevat ja hägustuvat paljud erinevad kaalutlused.
Ühest küljest aheneb mu uurimisobjekt tohutult, aga teisest küljest laieneb uurimisväli samavõrd. Küsides, miks midagi teha, küsime tegevuse aluste järele. Mul ei ole kavas laskuda siinkohal tahtevabaduse probleemi…
Ühest küljest aheneb mu uurimisobjekt tohutult, aga teisest küljest laieneb uurimisväli samavõrd. Küsides, miks midagi teha, küsime tegevuse aluste järele. Mul ei ole kavas laskuda siinkohal tahtevabaduse probleemi…
Lapsesuufolkloor lingvistilise huumoriteooria vaateväljas
Lapse silmade ja otsekohese suu läbi vahendatud reaalsuse humoristlike peegeldustega oleme kõik vähem või rohkem kokku puutunud. Oma igapäevaelus teevad seda ilmselt kõige rohkem lapsevanemad, kellel on võimalus lapse kasvamist vahetult tunnistada, aga kindlasti ka lasteaiaõpetajad, kes on lapsega tema argipäevastel ärkvelolekuaegadel enamgi koos kui vanemad. Levinud kommet laste ütlusi kirja panna võib tänapäeval käsitleda pere- ja lasteaiapärimuse osana. Omaette huumorivormina kohtab lapsesuuütlusi sageli tänapäeva video-, audio- ja sotsiaalmeedias. Täiskasvanumaailma teemade üle arutlemine läbi lapse maailmatunnetuse ning lapse lennukas keeleloome mõjuvad siiralt, ehedalt, sageli humoorikalt. Seesama lapse kõnepruugile omane siirus ja ehedus on keelde toonud ka tuntud väljendi lapsesuu, mida…
Meditsiiniterminid eri keeltes, kellele ja milleks?
Raamatuid, milles keskendutakse ladina ja kreeka keele ülesehitusele ning kreeka sõnade latiniseerimisele, ei ilmu eesti keeles just palju. 2015. aastal ilmunud raamatutest teeb seda Enn Ernitsa „Lingua Latina in anatomia. Ladinakeelsed anatoomiaterminid. Hääldus, struktuur ja sõnavara”. Esialgu võib tunduda, et see teos pakub huvi vaid meedikutele ja meditsiinitudengitele, kuid siinkohal soovin esile tõsta just raamatu keelelist külge. „Lingua Latina in anatomia” algab tsitaadiga Johannes Aaviku „Ideepest”, kus rõhutatakse ladina ja kreeka keele ilu ning kasulikkust teiste keelte ja distsipliinide õppimisel.(1) Siinjuures võib lisada, et vaatamata ladinakeelsele pealkirjale on raamatus ladina ja kreeka keele ülesehituse selgitamisel kasutatud peaaegu ainult eesti keelest…
14. rakenduslingvistika konverents
23. ja 24. aprillil 2015 korraldas Eesti Rakenduslingvistika Ühing Tallinnas 14. rakenduslingvistika kevadkonverentsi teemal „Sõna ja grammatika”. Konverents keskendus keele funktsionaalsele ja formaalsele kirjeldamisele, keeleressursside loomisele, haldamisele ja kasutamisele; sõnavara ja grammatika koostoimele, omandamisele ja õppimisele, hõlmates nii (pool)automaatselt kui ka käsitsi loodud leksikone ja grammatikaid. Konverentsil osalesid lingvistid, leksikograafid ja keeletehnoloogid, samuti keeleõppe spetsialistid. Kahe päeva jooksul oli kavas 43 ettekannet, sh neli plenaarettekannet kutsutud esinejatelt.
Kaks kutsutud väliskülalist andsid ülevaate tänapäevase leksikograafia väljakutsetest, eesmärkidest ja juba ka saavutustest. Möödunud kümnendi teisel poolel sai selgeks, et leksikograafia on paratamatult lahkumas pabermeediumist digitaalmeediumisse, millega kaasnes traditsiooniliste keelekirjeldusmeetodite ümbermõtestamine täisautomaatseteks koostamispõhimõteteks. Innovatiivsed…
Kaks kutsutud väliskülalist andsid ülevaate tänapäevase leksikograafia väljakutsetest, eesmärkidest ja juba ka saavutustest. Möödunud kümnendi teisel poolel sai selgeks, et leksikograafia on paratamatult lahkumas pabermeediumist digitaalmeediumisse, millega kaasnes traditsiooniliste keelekirjeldusmeetodite ümbermõtestamine täisautomaatseteks koostamispõhimõteteks. Innovatiivsed…
…Rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses
11.–12. juunil toimus Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (UTKK) ning Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juures tegutseva Keskkonnaajaloo Keskuse (KAJAK) ühiskorraldusel aedade ja looduse kujutamisele eesti kirjanduses pühendatud konverents koos väljasõiduseminariga Kehrasse. Konverentsi esimene päev peeti UTKK muuseumiosakonnas Väikese Illimari 12, teine päev Kehra rahvamajas ja linna inspireerivas ümbruses kohaliku MTÜ Kehra Raudteejaam liikmete juhatusel.
Teemapüstitus tingis mõningaid ebatraditsioonilisi lahendusi. Konverents kombineeris senisest julgemalt teoreetilist mõtet ja praktiliste tööde esitlusi, samuti katsetati pisut teistsugust ettekandevormi – paarisettekannet, kus sarnasel teemal kõnelevad kirjandusteadlased said võimaluse esitada oma mõtteid üksteisele järgnevalt ning seejärel soovi korral dialoogi asuda.
Ettekandepäeva juhatas sisse Elle-Mari Talivee, kes rääkis…
Teemapüstitus tingis mõningaid ebatraditsioonilisi lahendusi. Konverents kombineeris senisest julgemalt teoreetilist mõtet ja praktiliste tööde esitlusi, samuti katsetati pisut teistsugust ettekandevormi – paarisettekannet, kus sarnasel teemal kõnelevad kirjandusteadlased said võimaluse esitada oma mõtteid üksteisele järgnevalt ning seejärel soovi korral dialoogi asuda.
Ettekandepäeva juhatas sisse Elle-Mari Talivee, kes rääkis…
Eesti hungaroloogia salapärase korüfee virtuaalsest komeedist
Käesolev monumentaalne monograafia on nagu taevast alla kukkunud särav komeet – selles mõttes, et Eestis Ivar Sinimetsa nimelist kirjandusteadlast sama hästi kui ei tuntagi. Eesti Entsüklopeediast autorit ei leia, Vikipeediast samuti mitte. Eesti Teadusinfosüsteemi järgi on Sinimets avaldanud mõningaid madalamatesse kategooriatesse liigituvaid publikatsioone, autori eluloost, tema töökohtadest ja võimalikest projektidest ETIS vaikib. 1995. aastal on Sinimets avaldanud ungari keele õpiku, mille ainukeseks asukohaks on üle-eestilise elektronkataloogi ESTER-i järgi Eesti Rahvusraamatukogu. Sama kataloogi järgi selgub, et Sinimets kaitses 2000. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistriväitekirja. Ka selle põhiosaks on ungari keele õpik, kusjuures töö on koguni neljaköiteline! ESTER-i järgi on töö tallel üksnes…
Äkki ongi kõik masinad ühest otsast katki
Jan Kausi eelmist romaani „Koju” arvustades tunnistasin oma vastuolulist suhtumist ta proosasse ja kirjutasin kokkuvõtteks: „Ning oma mitmekülgsuses, vastuolulisuses, katkestustes ja ärakukkumistes, nagu ka ootamatus ilus ja ülevuses, on „Koju” tõesti Tallinna panoraamportree. Kõik, mida on sellele ette heita, on suuresti selle linna loomusest tingitud. Kaus ei saa kunagi valmis, sest Tallinn ei saa kunagi valmis.”(1) See oli muidugi vaid sümboolne poeetiline lahendusvõte, üks katse end loetuga lepitada, ka mitme leppimatusega edasi elada ja pakkuda arvustuse lugejatele mingigi võti teosesse – päriselt on ju naiivne uskuda mingi üheselt (kui tahes kompleksselt) määratletava genius loci olemasollu ja selle niivõrd kõikehõlmavasse mõjusse…
Isiksus ja elutöö
Elutöö jäädvustab looja isiku. Kui tehtud töö kestab, mäletame ka tegijat. Siiski teame, et mälestused elavast inimesest tuhmuvad ajas paratamatult ja järele jäävad vaid mõned värvikad detailid, märgid, klišeed. Pühendunud tööinimesest, kes end töösse uputas, jääb mõne möllumehega võrreldes sageli küllalt abstraktne mälestus. Virve Sarapiku ja Ülle Kursi kokku pandud mahukat kogumikku „Maie Kalda. Kaastekste” võime vaadata ka kui katset säilitada mälestus elavana, mõtestada Maie Kalda elutööd ja lõpuks – avaldada talle tänu, mis püsivam suusõnal kõneldust.
Bibliograafia, see raamatuinimeste ustav teener, jääb vahel jänni, kuid valetab harva. Raamatu lõpus olev koondbibliograafia teatab, et Maie Kalda ümmarguselt 60 aastat väldanud tööst…
Bibliograafia, see raamatuinimeste ustav teener, jääb vahel jänni, kuid valetab harva. Raamatu lõpus olev koondbibliograafia teatab, et Maie Kalda ümmarguselt 60 aastat väldanud tööst…
Kahest aiast ja mõnest mullast
Aedasid on kirjanduses kujutatud läbi aegade. Need on meieni jõudnud alates piibli loomisloost ja teistegi kultuuride ning traditsioonide müütilistest aedadest, tuletab oma selleteemalist monograafiat alustades meelde aia ja kirjanduse seoseid põhjalikult käsitlenud briti kirjandusteadlane Shelley Saguaro (2006). Saguaro osutab teema avarusele ja komplekssusele, mainides kõikvõimalikke aiatüüpe, aedade esinemisviise ja funktsioone nii reaalsuses kui ka kirjandusteoste lehekülgedel. Ühte aiaga sageli seostatavat mõõdet illustreerib mullu välja antud rahvusvaheline ja aastatuhandeteülene aiakirjanduse antoloogia „Aia rõõmud” (vt Hardyment 2014), mida kirjastuse kodulehel(1) tutvustatakse nõnda: „Selles klassikalises aiakirjanduse kogumikus esitletakse aeda kohana, kus meie tegusas maailmas tröösti leida, armastajate pelgupaigana ja isegi maapealse paradiisina.” Tutvustuslõik…
Kirjandusmuuseumi kevadkonverents „Kirjanduse pingeväljad ja adressaadi dünaamika”
14. ja 15. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis konverents, mis võttis kokku Eesti Teadusfondi kahe grandi töö aastatel 2012–2015: Leena Kurvet-Käosaare juhitud „Adressaadi dünaamika eesti elulookirjutuses” (ETF9035) ja Marin Laagi juhitud „Eesti kirjanduse pingeväljad 1956–1968: ideoloogiad, institutsioonid ja baastekstid Nõukogude ja paguluse kontekstides” (ETF9160). Ettekannetes kõrvutati arhiiviallikaid, omaeluloolisi ja ilukirjanduslikke tekste; vaadeldi nende suhestumist kujuteldava või tegeliku vastuvõtjaga; kirjutamist suunavate ideoloogiate ja retooriliste mustrite uurimine seadis aga fookusse Teise maailmasõja järgselt kaheks lõhenenud eesti rahvuskultuuri pingeväljad, kodu- ja väliseesti (kirjanduslikud) kontaktid.
Avaettekandes lähtus Arne Merilai (TÜ) kunsti olemusest olla kahekeelne, jääda lahtiseks ja jätta midagi ridade vahele ning vaatles autoriambivalentsi juhtumeid teose…
Avaettekandes lähtus Arne Merilai (TÜ) kunsti olemusest olla kahekeelne, jääda lahtiseks ja jätta midagi ridade vahele ning vaatles autoriambivalentsi juhtumeid teose…
Lühikroonika
• 3.–7. septembrini leidis Ungaris Badacsonys aset 13. soome-ugri kirjanike kongress, mis tänavu oli pühendatud näitekirjandusele. Eestist osalesid Arvo Valton (aukülalisena), Tiina Vallikivi, Eva ja Indrek Koff, Jaanus Vaiksoo, Kauksi Ülle, Merle Jääger, Erki Aule ja kirjastaja Riho Rajand Kirjastuskeskusest.
• 8. septembril tähistati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses Henrik Visnapuu 125. sünniaastapäeva. Kirjandus- ja kultuuriloolane Loone Ots pidas ettekande, milles andis ülevaate Visnapuu kui näitekirjaniku kujunemisest, tema lavateoste žanridünaamikast ja retseptsioonist. Samuti tõi Loone Ots esile Visnapuu unustusse vajunud näidendite seoseid tänapäevaga, rõhutades nii mõnegi jätkuvat aktuaalsust, ning kutsus üles mõnd neist kas või eksperimendi korras uuesti lavale tooma. Päeva lõpetuseks…
• 8. septembril tähistati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses Henrik Visnapuu 125. sünniaastapäeva. Kirjandus- ja kultuuriloolane Loone Ots pidas ettekande, milles andis ülevaate Visnapuu kui näitekirjaniku kujunemisest, tema lavateoste žanridünaamikast ja retseptsioonist. Samuti tõi Loone Ots esile Visnapuu unustusse vajunud näidendite seoseid tänapäevaga, rõhutades nii mõnegi jätkuvat aktuaalsust, ning kutsus üles mõnd neist kas või eksperimendi korras uuesti lavale tooma. Päeva lõpetuseks…
Muld ja aed
Artikli aluseks on 11. juunil 2015 UTKK ja KAJAK-i aiakonverentsil peetud ettekanne.
MULLA OLULISUSEST
Oma teedrajavas keskkonnaeetikaalases essees pealkirjaga „Maa eetika” (esmailmunud 1949) kirjutab Ameerika ökosüsteemikeskse looduskaitse eestkõneleja Aldo Leopold järgmist:
Maa ei ole seega pelgalt maapind, vaid energia voog läbi mullast, taimedest ja loomadest koosneva ringi. Toiduahelad on elus kanalid, mis suunavad energiat ülespoole, surm ja kõdunemine saadavad selle tagasi mullasse. Ring ei ole suletud: osa energiast hajub kõdunemisel, osa saadakse õhust absorbeerides juurde, osa talletatakse mullas, turbas ja pikaealistes metsades, kuid ometi on see jätkusuutlik ringlus, nagu aeglaselt laienev ning pöörlev elu allikas (Leopold 2008: 27).
Asjaolu, et muld on elus, ei…
MULLA OLULISUSEST
Oma teedrajavas keskkonnaeetikaalases essees pealkirjaga „Maa eetika” (esmailmunud 1949) kirjutab Ameerika ökosüsteemikeskse looduskaitse eestkõneleja Aldo Leopold järgmist:
Maa ei ole seega pelgalt maapind, vaid energia voog läbi mullast, taimedest ja loomadest koosneva ringi. Toiduahelad on elus kanalid, mis suunavad energiat ülespoole, surm ja kõdunemine saadavad selle tagasi mullasse. Ring ei ole suletud: osa energiast hajub kõdunemisel, osa saadakse õhust absorbeerides juurde, osa talletatakse mullas, turbas ja pikaealistes metsades, kuid ometi on see jätkusuutlik ringlus, nagu aeglaselt laienev ning pöörlev elu allikas (Leopold 2008: 27).
Asjaolu, et muld on elus, ei…
Omamoodi ime – ilmunud on eesti-läti sõnaraamat
Üle 40 000 märksõna sisaldava „Eesti-läti sõnaraamatu” (ELS) ilmumine on sündmus ja omamoodi ime. Oleme küll lähinaabrid, kuid vastastikku teineteise keelt tutvustavate väljaannete, sh sõnaraamatute valdkonnas on vähe tähiseid. Üks võimalik põhjus on kindlasti see, et pole olnud ega ole tungivat vajadust teineteise keelt õppida, sest hakkama on saadud prevaleerivate kontaktkeelte saksa ja vene, uuemal ajal inglise keele vahendusel.
Eesti-läti sõnaraamatute ajaloo alguse võib ehk tinglikult siduda Liivimaa talurahvaasjade komisjoni tõlgiametit ja paljusid muidki ameteid pidanud Jaan Nebokati (1844–1908) koostatud „Saksa-Läti-Vene-Eestikeele Sõnaraamatu” (Riia, Tartu: Schnakenburg, 1885; 2., parandatud trükk 1899) ilmumisega, hoolimata sellest, et hilisemad eesti-läti sõnaraamatud seda kasutatud leksikograafilise kirjanduse…
Eesti-läti sõnaraamatute ajaloo alguse võib ehk tinglikult siduda Liivimaa talurahvaasjade komisjoni tõlgiametit ja paljusid muidki ameteid pidanud Jaan Nebokati (1844–1908) koostatud „Saksa-Läti-Vene-Eestikeele Sõnaraamatu” (Riia, Tartu: Schnakenburg, 1885; 2., parandatud trükk 1899) ilmumisega, hoolimata sellest, et hilisemad eesti-läti sõnaraamatud seda kasutatud leksikograafilise kirjanduse…
Sõnaraamat või/ja eksperiment
Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. Projektijuht / Projekta vadītājs Arvi Tavast. Sõnaraamatu töörühm / Vārdnīcas darba grupa Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik, Anita Tannenberg. Eesti Keele Instituut / Igauņu valodas institūts. Eesti Keele Sihtasutus / Igauņu valodas fonds, 2015.
Naabrist on raske aru saada, kui sa ei kuule, mida ta ütleb, naaberrahvast on raske mõista, kui sa ei oska tema keelt. Aga keele omandamiseks on hädasti vaja sõnaraamatuid. Lätlasi ja eestlasi on siiani aidanud teineteisest ilma vahelträäkijateta aru saada Karl Abeni koostatud üsna tagasihoidlikud sõnaraamatud (niihästi läti-eesti kui ka eesti-läti), mis nägid ilmavalgust umbes pool sajandit tagasi. Euroopa Regionaalarengu Fondi Eesti-Läti…
Naabrist on raske aru saada, kui sa ei kuule, mida ta ütleb, naaberrahvast on raske mõista, kui sa ei oska tema keelt. Aga keele omandamiseks on hädasti vaja sõnaraamatuid. Lätlasi ja eestlasi on siiani aidanud teineteisest ilma vahelträäkijateta aru saada Karl Abeni koostatud üsna tagasihoidlikud sõnaraamatud (niihästi läti-eesti kui ka eesti-läti), mis nägid ilmavalgust umbes pool sajandit tagasi. Euroopa Regionaalarengu Fondi Eesti-Läti…
Südamesilmadega Inglisillalt
Saatuse tahtel sündis Indrek Hirv õigel maal õiges kohas, aga vales riigis. Ta on pallaslastest kunstnike laps, tema maailma kujundasid värvid ja helid, tangorütmid ja Eesti Leegioni laulud ning mingi Eesti NSV luuletaja pole ta kunagi olnud. Kuigi Hirve esikkogu „Uneraev” (1987) sisaldab värsse aastaist 1976–1987, räägib selle pealkiri ise enda eest. Paralleelid Marie Underi hilispoeemiga „Uneretk” on ilmsed, ent kui vanale Underile kangastusid noorusmaa illusioonid, siis noorel Hirvel pole enam mingeid illusioone. Sarnaselt Heiti Talvikuga on temagi saatus „sundida saledasse stroofi / elementide pime raev”. Ning ta teeb seda hästi, tema sonettides, tertsiinides ja triolettides tõuseb taas ellu arbujate…
Härra Koi ja õigus surmale
Kaur Riismaa puhul ei teki enam ammu küsimusi tema kirjutamisoskuse kohta. Seda kinnitab nii kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistluse võit kui ka 2014. aasta luulekogude eest saadud kultuurkapitali aastapreemia. Nagu teada, kirjutab ta palju (nelja aastaga kuus luulekogu ning kaks romaani) ja eelkõige tõstetakse esile tema meisterlikke stiilimänge. Ta on justkui autor, kes ei korda ennast ja kelle teostest ei vaata vastu ainult ladus ja nauditav keelekasutus, vaid terve plejaad eriilmelisi tegelaskujusid. See kõik on muidugi õige, kuid nagu kirjeldab Hasso Krull Riismaa luulekogude koondülevaates, lähtuvad tema teosed suuresti sarnastelt alustelt.(1) Sama lugu on ka tema esimeste proosateostega „Pimeda mehe…
Miks ungarlased ei taha olla soomeugrilased? Angela Marcantonio ja Jobbik ühes lauses
2012. aasta septembris toimus Ungaris VI soome-ugri rahvaste maailmakongress. Selle sündmuse järellainetusena käis ka meie meediast põgusalt läbi arusaam, et soome-ugri keelesugulus, mis liidab Eesti, Soome ja Ungari kümnete väikerahvastega Venemaal, on sattunud Ungaris rünnaku alla. Nagu sõnastas selle üks toonane Delfi artikkel, soome-ugri keelesugulus olevat Habsburgide vandenõu, mida õige ungarlane ei tunnista (Delfi 2013a). See, eesti kultuuritajus peaaegu teotuslikuna kõlav arusaam ei näi kaugeltki nii ekstreemne ungari keele kontekstis, milles esineb ohtralt turgi keelte mõjusid ja diskussioon ungari keele võimalikust seotusest turgi keeltega on sama vana kui fennougristika ise. Ka poliitilist konteksti vaadates tundub ungari keel nagu hiiglane kääbuste…
Esivanemate varandus lõpuks järeltulijate kasutuses
Võib julgesti öelda, et meie vanade keelesaarte käsi käib hästi. Murretest, mida keegi juba inimpõlve jagu enam ei kõnele, on viimastel aastatel avaldatud uurimusi, e-väljaandeid ning üsna hiljuti mitu tähtsat raamatut: keelesaarte murdenäited sarjas „Eesti murded” ja Oskar Kallase raamat „Eesti mõtteloo” sarjas. Need on kõik Eestis oma „unustatud suguharu” vastu umbes 120 aastat tagasi alguse saanud huvi viimased viljad.
„Unustatud suguharu” on muidugi retooriline kujund. Juba Kallas teadis väga hästi, et Lutsi maarahvas polnud kadunud ega kadumas, vaid keelt vahetamas ja saamas/saanud tavalisteks Latgale katoliiklasteks. Võib arvata, et tänapäevaks on märgatav osa nende järeltulijaist välja rännanud näiteks Riiga ja on…
„Unustatud suguharu” on muidugi retooriline kujund. Juba Kallas teadis väga hästi, et Lutsi maarahvas polnud kadunud ega kadumas, vaid keelt vahetamas ja saamas/saanud tavalisteks Latgale katoliiklasteks. Võib arvata, et tänapäevaks on märgatav osa nende järeltulijaist välja rännanud näiteks Riiga ja on…
Airootsi – Lauri Pilteri kirjanduslik omailm
Tõlkijana on Lauri Pilter tutvustanud üht huvitavat nähtust, nimelt „regionalistlikku ehk „kohaliku koloriidi” kirjandust” (Pilter 2013), ja sarnase nähtuse alla sobitub ka tema enda proosalooming. Esikteosest „Lohejas pilv” alates on ta sidunud oma kirjanduslikke arendusi subjektiivselt, mõnel juhul lausa intiimselt tähenduslike paikadega, mille võrgustikust on dokumentaalsuse ja fiktsiooni põimingus kujunenud ajapikku loominguline omailm. See on teadlikult ehitatud kirjanduslik maailm, kus teosest teosesse „korduvad samad kohad ja tegelased” (Velsker 2014). Sihipärasus ja isiklikest eelistustest lähtuv reaalse ümbruse elementide, kohtade, elanike esiletõstmine, kordamine või välistamine ongi omailma alus. Semiootilisest Umwelt’i käsitlusest (nt Uexküll 2012) tõukuvalt olen kirjanduslikku omailma määratlenud poeetilis-subjektiivse maailmana, mis…
Pilguheit eestlaste hingestatud maailma
Ajal, kui fantaasiakirjandus ruulib ja eestlaste rahvapärimust ning eriti vanu uskumusi ja ka moodsat usundit on belletristikavormi edukalt sulatanud Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla, on värskendav pöörduda tagasi puhastverd algallikate juurde. Sest seda ju otse rahvasuust talletatud arhiivitekstid on. Rahvaluule arhiivi vanemteaduril ja Eesti folkloristika grand old lady’l Mall Hiiemäel on valminud raamat, kuhu on koondatud aukartust äratav kogum tema oma koduselt Virumaalt kogutud usundilisi jutte.
Kohe raamatu alguses annab koostaja ülevaate nende Virumaalt pärit tekstide kogumisloost. Jakob Hurda rahvaluule kogumisaktsioonist, XIX sajandi lõpust alates on neid tekste Eesti Rahvaluule Arhiivi talletanud mitmed kohalikud korrespondendid. Alates Eesti Rahvaluule Arhiivi moodustamisest 1927.…
Kohe raamatu alguses annab koostaja ülevaate nende Virumaalt pärit tekstide kogumisloost. Jakob Hurda rahvaluule kogumisaktsioonist, XIX sajandi lõpust alates on neid tekste Eesti Rahvaluule Arhiivi talletanud mitmed kohalikud korrespondendid. Alates Eesti Rahvaluule Arhiivi moodustamisest 1927.…