Rubriik
Valdkond
Aasta
Tekstipäev 2015
Juba 15 aastat on nii Tartu kui ka Tallinna tekstiuurijad saanud kokku aastalõpukonverentsil. Kuigi tekstiuurijate tuumik on aja jooksul püsinud sama − Tartu Ülikoolist Reet Kasik ja Kersti Lepajõe ning Tallinna Ülikoolist Krista Kerge ja Katrin Aava −, on peamiselt nende juhendatavatest kujunenud tegus uurijaskond, kelle ettekanded rikastavad tekstipäeval käsitletavate teemade ringi. Eri vaatenurkadest on uuritud näiteks meedia-, reklaami-, kooli-, tehnika-, teadus-, õigus- ja haldustekste.
Seekordne tekstipäev toimus 11. detsembril Tartu Ülikoolis. Nii nagu osutas tekstipäeva avasõnades Eesti tekstiuurimise emaks tituleeritud Reet Kasik, on viimastel aastatel kujunenud välja kaks põhisuunda: kool ja meedia. Õppimise ja õpetamisega seotud teemad ning meediatekstid, eelkõige arvamuslood ja uudised,…
Seekordne tekstipäev toimus 11. detsembril Tartu Ülikoolis. Nii nagu osutas tekstipäeva avasõnades Eesti tekstiuurimise emaks tituleeritud Reet Kasik, on viimastel aastatel kujunenud välja kaks põhisuunda: kool ja meedia. Õppimise ja õpetamisega seotud teemad ning meediatekstid, eelkõige arvamuslood ja uudised,…
Maamesilasena maailmas
12. detsembril tähistati Tartu Ülikoolis maailmakirjanduse professori ja luuletaja Jüri Talveti 70. sünnipäeva konverentsiga „Maamesilasena maailmas”. Sõnavõtud andsid ülevaate eeskätt Talveti missioonitundlikust tegevusest nii kirjandusuurija, kirjaniku kui ka tõlkijana, kel maailma minnes alati kaasas eesti kirjandus, kuid käsitleti teisigi maailma- ja eesti kirjanduse uurimisega seotud aspekte.
Konverentsi pealkirja avas Arne Merilai samanimeline kõne „Maamesilasena maailmas”, mis sedastas, et Talvetit iseloomustab toetumine algpõhjade kindlusele ja esmasusele (sellest ka tema huvi Juhan Liivi vastu), tema mõtteteaduse aluseks olev lihtsus ning kirjanduse käsitlemise sümbiootiline meetod (nii sisu kui ka keelega seotud seletamine ja võrdlemine; suhestumine ühtaegu teosesisese esteetika ja välise reaalsusega). Merilai meelest ongi…
Konverentsi pealkirja avas Arne Merilai samanimeline kõne „Maamesilasena maailmas”, mis sedastas, et Talvetit iseloomustab toetumine algpõhjade kindlusele ja esmasusele (sellest ka tema huvi Juhan Liivi vastu), tema mõtteteaduse aluseks olev lihtsus ning kirjanduse käsitlemise sümbiootiline meetod (nii sisu kui ka keelega seotud seletamine ja võrdlemine; suhestumine ühtaegu teosesisese esteetika ja välise reaalsusega). Merilai meelest ongi…
Siberi maagiline sotsrealism
2015. aasta jõulude eel ilmunud „Roosi Siberi lood” on juba seitsmes raamat Anu Korbi Venemaa eestlaste pärimust koondavate teoste sarjas „Eesti asundused”. Sarja seniilmunud köited on võrdlemisi eriilmelised: esimesed neli keskendusid Venemaal elavate eestlaste pärimustekstidele, mida koostaja on aastate jooksul erinevates eesti väljarändajate külades kogunud. Esimeses kahes köites(1) olid folklooritekstid rühmitatud esmalt külade, seejärel isikute järgi. Kahes järgnevas köites(2) olid liigitusaluseks esmalt külad ning seejärel žanrid ja teemad. Viies köide(3) pakkus lugemismaterjali neilt, kes olid oma sünnikodust Siberist pöördunud tagasi esivanemate maale Eestisse. Liigitusaluseks olid konkreetsed isikud oma lugudega. Raamatu pealkirjas esinev „elud ja lood” ei olnud mitte originaalitsev interpretatsioon…
Konverents „Kirjandus ja haigus”
30. novembril 2015 toimus A. H. Tammsaare Muuseumi 11. sügiskonverents „Kirjandus ja haigus”. Konverentsi idee aluseks oli muuseumi aastanäitus Johannes Vares-Barbarusest – luuletajast, kes oli ühtlasi arst ning ravis mitmeid oma kirjanikest kolleege.
Oodatud olid ettekanded, mis võtavad vaatluse alla nii patsiendi kui ka haiguse kujutamise ilukirjanduses; haigused, mis määravad tegelase olemuse; kirjaniku elu ja tervise seosed loominguga; haiguse kui metafoori; psühhoanalüütilise vaatenurga; arstidest kirjanike loomingu jm.
Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum) keskendus ettekandes „Inspireeriv Must Surm” katkupärimusele. Hiiemäe kirjeldas, milline oli katkuepideemiatest ajendatud usundiliste kujutelmade mõju inimkäitumisele ning millise jälje on need uskumused jätnud Eesti ja laiemalt Euroopa kultuurile ning mentaliteedile. Kuigi…
Oodatud olid ettekanded, mis võtavad vaatluse alla nii patsiendi kui ka haiguse kujutamise ilukirjanduses; haigused, mis määravad tegelase olemuse; kirjaniku elu ja tervise seosed loominguga; haiguse kui metafoori; psühhoanalüütilise vaatenurga; arstidest kirjanike loomingu jm.
Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum) keskendus ettekandes „Inspireeriv Must Surm” katkupärimusele. Hiiemäe kirjeldas, milline oli katkuepideemiatest ajendatud usundiliste kujutelmade mõju inimkäitumisele ning millise jälje on need uskumused jätnud Eesti ja laiemalt Euroopa kultuurile ning mentaliteedile. Kuigi…
Kroksimaailma lõpp
Armin Kõomäe „Lui Vutoon” viib lugeja maailma, mis traditsionalistlikust vaatevinklist vaadates on jõudnud käesoleva tsivilisatsiooni lõppemise ajajärku, hinduistliku Kali-yuga lõppu. Meie ees on tegelane Lui, kes elab oma tsivilisatsiooni kadumishetkel, kus kõik inimest ja ühiskonda konstitueerivad jõud – individuaalsed, kollektiivsed, materiaalsed, psüühilised, aga eriti spirituaalsed – on suubumas kaosesse. Mõnes mõttes sobiks Kõomäe raamat väga hästi tekstinäiteks kuulsaima XX sajandi traditsionalisti Julius Evola teose „Tiigril ratsutaja” („Cavalcare la tigre”, 1961) juurde, kus antakse päris konkreetseid juhiseid, kuidas peaks inimene niisugusel ajajärgul käituma.
Peategelane Lui illustreerib hästi Evola kirjeldatud, varasemast olemuslikult erinevat inimtüüpi, kes on sunnitud võrdlemisi abitult selle lõpuaja tralliga silmitsi…
Peategelane Lui illustreerib hästi Evola kirjeldatud, varasemast olemuslikult erinevat inimtüüpi, kes on sunnitud võrdlemisi abitult selle lõpuaja tralliga silmitsi…
Russwurmist ja „Eibofolkest”, tõlke ilmumise puhul
Carl Russwurm (1812–1883) kuulub nende kirjameeste kilda, kelle peateos ja perekonnanimi on saanud sünonüümideks. „Uuri Russwurmist!” kõlab ajaloolasele sama arusaadavalt nagu keelehuvilisele soovitus: „Vaata Wiedemannist!” Siia ritta võiks seada Hupeli, Recke ja Napiersky, Brotze ja küllap veel mõne nime, kui vaatevälja erialati laiendada, aga väga palju selliseid kultuuriloolisi maamärke ei ole. Niisugune staatus saab omaks eeskätt aegumatu väärtusega andmekogudele ja teatmeteostele, mille taga on elutöö. Russwurmi opus magnum oli silmapaistev saavutus omas ajas, ja suurimat tunnustust väärib ka „Eibofolke” eestikeelne väljaanne 160 aastat hiljem. Ometi tuleb tunnistada, et hoolimata justkui enesestmõistetavast kohast, mis Russwurmil on humanitaaride teadmistes ja töölaual, pole…
Uue aastatuhande romaanivõistlused: arvestatav hüppelaud
1.
Romaanivõistlus on Eestis olnud juba peaaegu kaheksakümmend aastat kirjanduse elavdamise ja populariseerimise vorm, omades kindlat kirjandusloolist tähendust. Siinne kirjatükk võtab eesmärgiks vaadelda võistluse ajaliselt hilisemat otsa – ennekõike uue aastatuhande romaanivõistlusi. Keskendun Eesti Romaaniühingu korraldatud võistlustele, mis on nimetatud ajaperioodil toimunud viiel korral, ning lisaks mullusele Eesti Kirjanike Liidu korraldatud võistlusele, kuna seda võib pidada romaaniühingu tegevuse mantlipärijaks. Algselt Eesti Romaanifondi nime kandnud ühing jõudis alates 1996. aastast läbi viia seitse võistlust. Nullindate lõpus pöördus romaaniühingu juhatus palvega minu ja Peeter Helme poole, et meie kui noorema põlvkonna inimesed võistluste organiseerimise üle võtaksime. Pärast inetult pikaks veninud pausi liitus meiega…
Romaanivõistlus on Eestis olnud juba peaaegu kaheksakümmend aastat kirjanduse elavdamise ja populariseerimise vorm, omades kindlat kirjandusloolist tähendust. Siinne kirjatükk võtab eesmärgiks vaadelda võistluse ajaliselt hilisemat otsa – ennekõike uue aastatuhande romaanivõistlusi. Keskendun Eesti Romaaniühingu korraldatud võistlustele, mis on nimetatud ajaperioodil toimunud viiel korral, ning lisaks mullusele Eesti Kirjanike Liidu korraldatud võistlusele, kuna seda võib pidada romaaniühingu tegevuse mantlipärijaks. Algselt Eesti Romaanifondi nime kandnud ühing jõudis alates 1996. aastast läbi viia seitse võistlust. Nullindate lõpus pöördus romaaniühingu juhatus palvega minu ja Peeter Helme poole, et meie kui noorema põlvkonna inimesed võistluste organiseerimise üle võtaksime. Pärast inetult pikaks veninud pausi liitus meiega…
Ladina keele õppimisest teoloogias praktilisest küljest
Keele ja Kirjanduse veebruarikuu numbris avaldas Anne Lill põhjaliku retsensiooni õpikule „Lingua Latina in theologia”,(1) kus ta analüüsis raamatus leiduvat ja puuduvat. Käsitlus on igati tänuväärne, seda enam, et ladina keele õppimisega seonduvast kirjutatakse harva. Ent arvustuses tõstatatud probleemidele retsensent lahendusi pakkunud ei ole. Seega lisan nii omapoolsed selgitused selle raamatu koostamise põhimõtete kohta kui ka võimalike puudujääkide korvamise võimaluse.
Erinevate valdkondade ladina keele õppel on omad iseärasused ja lähenemiseks on võimalusi rohkem kui üks. Ka raamatul „Lingua Latina in theologia” on spetsiifilise taustaga sihtrühm, mida tuli õpiku koostamisel arvestada. Eelkõige on õppevahend mõeldud teoloogiatudengitele, kes enne ladina keele õppimise alustamist…
Erinevate valdkondade ladina keele õppel on omad iseärasused ja lähenemiseks on võimalusi rohkem kui üks. Ka raamatul „Lingua Latina in theologia” on spetsiifilise taustaga sihtrühm, mida tuli õpiku koostamisel arvestada. Eelkõige on õppevahend mõeldud teoloogiatudengitele, kes enne ladina keele õppimise alustamist…
Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas
1. SISSEJUHATUS
Kirjandusteaduslikes aruteludes realismi üle on juba mõnda aega eristatud realismi mõiste kaht tähendustasandit: kitsamal tasandil peetakse realismi all silmas esmajoones XIX sajandi ajaloolist kirjandusvoolu, laiemal tasandil aga universaalset ja ajaloolistest raamidest sõltumatut kunstilist meetodit.
Essees „Realism kirjandusuurimises” käsitleb René Wellek realismi kitsamal tasandil, püüdes määratleda seda kui periodiseerivat mõistet. Ta demonstreerib üksikasjalikult, kuidas juba XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse dispuutides oli „realismi” tähendusväli ja kasutusulatus traditsiooniti väga erinev – prantsuse, vene, inglise, saksa, itaalia ja ameerika kirjandusruumis ei tähendanud realism tingimata üht ja sedasama asja ega olnud ka oma mõjujõult kultuuripildis ühevõrra kesksel positsioonil (Wellek 1976: 226–232;…
Kirjandusteaduslikes aruteludes realismi üle on juba mõnda aega eristatud realismi mõiste kaht tähendustasandit: kitsamal tasandil peetakse realismi all silmas esmajoones XIX sajandi ajaloolist kirjandusvoolu, laiemal tasandil aga universaalset ja ajaloolistest raamidest sõltumatut kunstilist meetodit.
Essees „Realism kirjandusuurimises” käsitleb René Wellek realismi kitsamal tasandil, püüdes määratleda seda kui periodiseerivat mõistet. Ta demonstreerib üksikasjalikult, kuidas juba XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse dispuutides oli „realismi” tähendusväli ja kasutusulatus traditsiooniti väga erinev – prantsuse, vene, inglise, saksa, itaalia ja ameerika kirjandusruumis ei tähendanud realism tingimata üht ja sedasama asja ega olnud ka oma mõjujõult kultuuripildis ühevõrra kesksel positsioonil (Wellek 1976: 226–232;…
Lühikroonika
• 3. veebruaril toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu „Komid 200”. Kahel Eesti ja eestlastega seotud komi suurmehel, keeleteadlastel Vassili Lõtkinil (1895–1981) ja Adolf Turkinil (1936–1996) olid äsja sünniaastapäevad. Vassili Lõtkin oli üks tuntumaid Venemaa soome-ugri keeleteadlasi ja fennougristika rajajaid. Turkin oli Lõtkini õpilane, kes elas pikemat aega Eestis ja tõlkis komi keelde „Kalevala”, samuti eesti kirjandusklassikuid. Kahte suurmeest meenutasid keeleteadlane, Vassili Lõtkini õpilane Anu-Reet Hausenberg ja Adolf Turkini lesk, tõlkija Elle Turkin.
• 4.–5. veebruaril peeti Viljandimaal Kivi turismitalus Sinialliku orus XI folkloristide talvekonverents teemal „Omad ja võõrad”. Konverentsil käsitleti oma ja võõra teemat nii ajaloolisest perspektiivist (nt eestlaste ja baltisakslaste ning…
• 4.–5. veebruaril peeti Viljandimaal Kivi turismitalus Sinialliku orus XI folkloristide talvekonverents teemal „Omad ja võõrad”. Konverentsil käsitleti oma ja võõra teemat nii ajaloolisest perspektiivist (nt eestlaste ja baltisakslaste ning…
Vello Paatsit mäletades ja mälestades
Millal ja mis asjaoludel Vellot märkama hakkasin, seda meelde tuletada polegi nii kerge. Tundub nii, nagu ilmunuks ta vähehaaval justkui mingist kaugest udulaamast, omandades aeglaselt üha selgemaid piirjooni – ning ühel hetkel on ta olemas oma inimesena, kelleta minevikku nagu poleks kunagi olnud. Vahest on see seotud Vello karakteriga, mis vaistlikult, isegi ettevaatlikult hoidus sõlmimast liiga lähedasi suhteid, liiga lähedast läbikäimist kellega tahes. Selles ettevaatuses oli minu arust üksjagu ka eesti talumehele omast tarkust, mida linlase puhul eriti ei kohta. Tunnen hetkel ise Vello tulemist kirjeldades, et olen siin jälginud ühe f e n o m e n i konstitueerumist…
Kirjandusvälja toimimisviisist Jaan Krossi saksa retseptsiooni näitel
Jaan Kross on kahtlemata tõlgituim XX sajandi eesti kirjanik ja juba sel põhjusel huvitav uurimisobjekt, kui tahetakse vaadelda, kuidas toimib ühe kirjanduse vastuvõtt mingis teises keeleruumis. Saksa keeleala puhul on eriti kütkestav asjaolu, et vahepeal elav ja jõuline Krossi retseptsioon on praeguseks raugenud. Sellest tähelepanekust lähtudes tahan käesolevas artiklis küsida, miks see nii on. Taustaks kasutan Pierre Bourdieu (nt 1983, 1985) kirjandusvälja kontseptsiooni, mis on andnud mitmeid tõukeid kirjanduse uurimiseks erinevatest vaatevinklitest, mida vanemas kirjandusteaduses poleks peetudki kirjanduse kui kunstinähtusega tegelemiseks. Teooriad muidugi tulevad ja lähevad, ning ma ei tahaks langeda teoreetilise dogmatismi lõksu, oletades, et just see ongi viimane…
Kõnekas aeg
28. augustil 2015 tähistas Emakeele Selts koos Tartu Ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudiga Tartus laulupeomuuseumis kõnekoosolekuga „Kõnekas aeg” seltsi juhatuse esimehe prof Helle Metslangi 65 aasta juubelit. Ettekandeid oli kolm.
Külli Habichti, Helle Metslangi ja Karl Pajusalu ühisettekande „Küsipartiklite arengutest Läänemere areaalis” anti ülevaade sellest, missugustest allikatest ja missuguste kasutusnihete kaudu arenevad tüüpiliselt küsipartiklid, ning siinsete arengute analoogidest teistes keeltes. Lähtuti eeldusest, et kui lähteallikast A tulemuseni B viiv grammatisatsioonitee on ühe keele põhjal leitud, siis võib oletada samalaadset mustrit ka muudes keeltes. Selleks vaadeldi Lääne-mere piirkonna teiste keelte küsipartiklite arengut. Räägiti koordinatiivsete partiklite alltüüpidest, subordinatiivsetest partiklitest, episteemilisest modaalsusest ning…
Külli Habichti, Helle Metslangi ja Karl Pajusalu ühisettekande „Küsipartiklite arengutest Läänemere areaalis” anti ülevaade sellest, missugustest allikatest ja missuguste kasutusnihete kaudu arenevad tüüpiliselt küsipartiklid, ning siinsete arengute analoogidest teistes keeltes. Lähtuti eeldusest, et kui lähteallikast A tulemuseni B viiv grammatisatsioonitee on ühe keele põhjal leitud, siis võib oletada samalaadset mustrit ka muudes keeltes. Selleks vaadeldi Lääne-mere piirkonna teiste keelte küsipartiklite arengut. Räägiti koordinatiivsete partiklite alltüüpidest, subordinatiivsetest partiklitest, episteemilisest modaalsusest ning…
XI muutuva keele päev
6. novembril toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis järjekorras juba XI muutuva keele päev. Traditsiooniliselt korraldavad seda teadusüritust Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli lingvistid eesotsas professor Helle Metslangiga, ettekandeid ühendavad ajakohased keeleteoreetilised ja rakenduslikud teemad. Korraldajad on saanud rõõmuga tõdeda, et (eesti) keele muutumisest huvitatuid on aasta-aastalt aina rohkem.
Üldsektsiooni avaettekandes selgitas Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Hint, et muutuv keelekasutus muudab keelt, muutunud keelereegel hakkab suunama keelekasutust, aga keelemuutus on keelemood. Eesti keeles avaldub segadus näiteks aspekti väljendamisel objektikäänete reeglite lõdvenemisena ja rektsioonimuutustena, grammatilise ja semantilise eituse piiri ähmastumisena, arvsõnalise täiendi erireeglite eiramisena. Sellised orientatsiooni- ja mõõdusõnad nagu alla, üle, ligi ei…
Üldsektsiooni avaettekandes selgitas Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Hint, et muutuv keelekasutus muudab keelt, muutunud keelereegel hakkab suunama keelekasutust, aga keelemuutus on keelemood. Eesti keeles avaldub segadus näiteks aspekti väljendamisel objektikäänete reeglite lõdvenemisena ja rektsioonimuutustena, grammatilise ja semantilise eituse piiri ähmastumisena, arvsõnalise täiendi erireeglite eiramisena. Sellised orientatsiooni- ja mõõdusõnad nagu alla, üle, ligi ei…
Eesti Keele Instituudis kõneldi eesti murrete suhetest lähisugulaskeeltega
26. novembril toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudis järjekordne sügissemi-nar „Eesti murrete suhetest lähisugu-laskeeltega” eesti ja soome keeleteadlaste osavõtul. Seminari avas EKI direktor Tõnu Tender, tervitades esinejaid ning arvukat kuulajaskonda.
Kaisa Häkkinen (Turu ülikool) jälgis oma ettekandes „Viron ja suomen suhteet reformaatioajalla” luterluse tulekut Läänemere maile XVI sajandil ning sellest alanud soome ja eesti kirjakeele kujunemist. Soome ja eesti trükitekstid kajastavad nii omaaegset keelekasutust kui ka murde- ja keelekontakte. Juba Mikael Agricola teostes on arvatud leiduvat eestipärasusi, Heikki Ojansuu on esile toonud näiteks erähän ’pois’, lietsottaa ’läähättää’, mu(u)lloin ’viime vuonna’, siantina ’lyijy’, siiski ’sittenkin, kuitenkin’ või särkki ’paita, takki’ (vrd eesti ära,…
Kaisa Häkkinen (Turu ülikool) jälgis oma ettekandes „Viron ja suomen suhteet reformaatioajalla” luterluse tulekut Läänemere maile XVI sajandil ning sellest alanud soome ja eesti kirjakeele kujunemist. Soome ja eesti trükitekstid kajastavad nii omaaegset keelekasutust kui ka murde- ja keelekontakte. Juba Mikael Agricola teostes on arvatud leiduvat eestipärasusi, Heikki Ojansuu on esile toonud näiteks erähän ’pois’, lietsottaa ’läähättää’, mu(u)lloin ’viime vuonna’, siantina ’lyijy’, siiski ’sittenkin, kuitenkin’ või särkki ’paita, takki’ (vrd eesti ära,…
Komide mütoloogiline üllatus
Irina Iljina, Nikolai Konakov, Pavel Limerov, Juri Šabajev, Valeri Šarapov, Oleg Uljašev, Andrei Vlassov. Komi mütoloogia. Sator 15. Tõlkinud Nikolay Kuznetsov ja Asta Niinemets. Toimetanud Nikolay Kuznetsov, Asta Niinemets ja Kadi Sarv. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Eesti Folkloori Instituut, 2015. 472 lk.
Komid on akadeemilises ja populaarses kõnepruugis ajapikku omandanud kõige venepärasemate soomeugrilaste kuulsuse. Juba XIX sajandil tegid teadlased oma arust kindlaks, et komid on maailmameistrid oma kultuuritraditsioonide unustamises. Arendati välja arusaam, et komid on venelastelt üle võtnud kõik enesemääratluse seisukohast kesksed kultuurielemendid, näiteks usu, rahvarõivad ja -laulud. Regionaalsemas perspektiivis tõi see venelastega ühte patta panek kaasa ka anastajate kuulsuse. Neenetsite, manside…
Komid on akadeemilises ja populaarses kõnepruugis ajapikku omandanud kõige venepärasemate soomeugrilaste kuulsuse. Juba XIX sajandil tegid teadlased oma arust kindlaks, et komid on maailmameistrid oma kultuuritraditsioonide unustamises. Arendati välja arusaam, et komid on venelastelt üle võtnud kõik enesemääratluse seisukohast kesksed kultuurielemendid, näiteks usu, rahvarõivad ja -laulud. Regionaalsemas perspektiivis tõi see venelastega ühte patta panek kaasa ka anastajate kuulsuse. Neenetsite, manside…
Küünlavalgel kirjutatud sõnad trükivalguses
Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana asutamisaastal, 1632. aastal, trükiti Riias Järvamaa praosti Heinrich Stahli „Käsi- ja koduraamatu” esimene osa. Saksa- ja eestikeelseid paralleeltekste sisaldav raamat oli hädavajalik abivahend eestlastele lihtsamate usutõdede selgitamiseks ning sisaldas lisaks Martin Lutheri katekismusele ka palveid ja liturgiavormeleid. Seega kaugelt mahukam ja avaramaid eesmärke seadev kui eelmised, aastakümnete eest trükitud ja hävinud eestikeelsed katekismused. Varastes kolmekümnendais aastais autor võis tugineda Rostocki ja Wittenbergi ülikoolis omandatud teoloogiateadmiste kõrval ka ligi kümneaastasele hingekarjasetööle Eesti maakogudustes ning eestikeelsetele käsikirjalistele palvevormelitele, enesekindlusest jäi tal aga sellegipoolest vajaka. „Käsi- ja koduraamatu” esimese osa eessõnas kinnitab ta, et võttis kirjatöö ette pelgalt…
Isiklik… liiga isiklik?
Aeg on niisugune, et nii meie keskel elavad avaliku elu tegelased kui ka kadunud klassikud näivad kuuluvat koos naha ja karvadega (st elu ja loominguga) kõigile. Ajakirja Kroonika vaatenurk ja stiil ulatuvad ka möödunud aegadesse ning kas hoolega hoitud või kogemata kombel säilinud erakirjad saadetakse kõhklemata avalikkuse ette. Eve Annuk kirjutab oma eessõnas Alveri ja Lepiku kirjavahetusele: „. . . .avaldades ei saanud mööda vaadata ka eetilistest küsimustest: kas selliseid materjale tohib avalikkuse ette tuua; kust läheb avaliku ja privaatse piir eraelulisi materjale avalikustades ning kuivõrd seda piiri määrab või nihutab inimese tuntus, kuulumine avaliku elu tegelaste hulka?” (lk 20–21). Vastuseks viitab ta…
Kriitiline pilk õppekirjanduse põhižanrile post-postmodernistlikus kirjandushariduses
Kui 2011. aastal hakkas kehtima uus õppekava täiesti uut tüüpi kirjanduskursustega, puudus sellel igasugune õppekirjanduslik tugi. Varasemad õpikud olid üksikute eranditega kas metoodiliselt vananenud, ei arvestanud õppija arengut või ei sisaldanud vajalikke teemasid. Nüüdseks on olukord leevenenud ja vähem või rohkem kasutatavad õpikud kõikide uute kirjanduskursuste tarbeks ilmunud või kohe ilmumas. Üks neist on Märt Väljataga „Kirjandus ja selle liigid”, mis asjatundlikult toetab III gümnaasiumikursust „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid”.
Eesti haridusfilosoofia, mis väljendub õppekavas, näeb ette, et formaalharidusel on nii õpetuslikud kui ka kasvatuslikud eesmärgid. Kuivõrd on nende eesmärkide saavutamisel abi Väljataga õpikust? Kuna tänapäeva õppimise paradigmas üldiselt välditakse õppimise käsitlemist…
Eesti haridusfilosoofia, mis väljendub õppekavas, näeb ette, et formaalharidusel on nii õpetuslikud kui ka kasvatuslikud eesmärgid. Kuivõrd on nende eesmärkide saavutamisel abi Väljataga õpikust? Kuna tänapäeva õppimise paradigmas üldiselt välditakse õppimise käsitlemist…
Kui sõna oli ekslik
Vene keele ja filoloogia peensustes võhikuna andsin formalismikogumikku(1) toimetades endale aru, et uisutan õhukesel jääl, kuid lohutasin end mõttega, et säärane avantürism polnuks võõras ka formalist Viktor Šklovskile. Seda rõõmustavam on, et Silvi Salupere leiab raamatu olevat nauditava ning toob välja kõigest tosinkond tõlke- ja tõlgendusküsitavust.(2) (Neist kõige piinlikum on väljendi естественно-исторические ümberpanek „esteetilis-ajaloolisteks” „looduslooliste” asemel – raamatu aparatuuris, lk 334.) Rõõmustav pole see, et Salupere märkustest pooled on ise eksitavad.
Seoses järelsõnas tsiteeritud Lev Trotski formalismivastase retoorikaga „Nad on johanniidid: nende jaoks „alguses oli sõna”” (lk 360) märgib Salupere: „. . . .„johanniidid” ei ole mitte XI sajandi ordu, vaid XX sajandil tekkinud…
Seoses järelsõnas tsiteeritud Lev Trotski formalismivastase retoorikaga „Nad on johanniidid: nende jaoks „alguses oli sõna”” (lk 360) märgib Salupere: „. . . .„johanniidid” ei ole mitte XI sajandi ordu, vaid XX sajandil tekkinud…
Pikad jäljed eesti keeleteaduses
12. märtsil 2016 tähistab oma 75. sünnipäeva Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt. Küsimusi senistest, praegustest ja edasistest töödest-tegemistest esitas juubilarile Helle Metslang.
Mida ja keda meenutaksid oma õpinguajast?
Õppisin Tartu ülikoolis nn kuldsetel kuuekümnendatel, tudengina kümnendi esimesel, aspirandina teisel poolel. Eesti keeleteaduses oli see pöördeline aeg. Huno Rätsep oli ülikooli toonud strukturaalse lingvistika ja generatiivse grammatika, tema ümber moodustus õppejõududest, aspirantidest ja üliõpilastest koosnev rühm, kes võttis endale nimeks generatiivse grammatika grupp ehk GGG ja mille liikmed üritasid eesti keelt kirjeldada teisiti kui seni. Ka minul ja mu kursusekaaslasel Haldur Õimul oli õnn kuuluda sellesse rühma, algul individuaalplaani üliõpilasena, hiljem aspirandina. GGG…
Mida ja keda meenutaksid oma õpinguajast?
Õppisin Tartu ülikoolis nn kuldsetel kuuekümnendatel, tudengina kümnendi esimesel, aspirandina teisel poolel. Eesti keeleteaduses oli see pöördeline aeg. Huno Rätsep oli ülikooli toonud strukturaalse lingvistika ja generatiivse grammatika, tema ümber moodustus õppejõududest, aspirantidest ja üliõpilastest koosnev rühm, kes võttis endale nimeks generatiivse grammatika grupp ehk GGG ja mille liikmed üritasid eesti keelt kirjeldada teisiti kui seni. Ka minul ja mu kursusekaaslasel Haldur Õimul oli õnn kuuluda sellesse rühma, algul individuaalplaani üliõpilasena, hiljem aspirandina. GGG…
Friedebert Tuglase sõnavõtt läti kirjanike päeval Riias Läti Seltsi saalis 31. mail 1940
1938. aasta 16. detsembril avati Riia Läti Seltsi ruumes Läti Kirjanduse- ja Kunstikoda. See oli üks organisatsioon nn Läti kodade süsteemist, mis loodi Kārlis Ulmanise valitsemise (1936–1940) ajal ning mille eesmärk oli läti kultuuri edendamine.
Läti kirjandus- ja kunstipäevadele saabus külalisi Eestist ja Leedust. Aasta enne Friedebert Tuglast olid külalisteks Bernard Kangro ja Eduard Hubel ehk Mait Metsanurk, kelle romaan „Ümera jõel” ilmus 1939. aastal läti keeles Jānis Žigursi tõlkes.(1) Tuglase 1940. aasta reisi laast „Läti muljeid” on ilmunud tema kogutud teoste 11. köites (2014).
Vähem kui kuu aega enne Balti riikide okupeerimist peetud pidulik kõne on tollast poliitilist situatsiooni arvestades ilmselt…
Läti kirjandus- ja kunstipäevadele saabus külalisi Eestist ja Leedust. Aasta enne Friedebert Tuglast olid külalisteks Bernard Kangro ja Eduard Hubel ehk Mait Metsanurk, kelle romaan „Ümera jõel” ilmus 1939. aastal läti keeles Jānis Žigursi tõlkes.(1) Tuglase 1940. aasta reisi laast „Läti muljeid” on ilmunud tema kogutud teoste 11. köites (2014).
Vähem kui kuu aega enne Balti riikide okupeerimist peetud pidulik kõne on tollast poliitilist situatsiooni arvestades ilmselt…
Eksiilis ja varjus
Artikkel põhineb 11. detsembril 2015 Paabeli raamatukogu kirjanduskonverentsil „Aja vaim ja vari” peetud ettekandel.
Üks kõnekamaid tõsiasju August Pihlaku (1903–1970) elu ja loomingu kohta on see, et ehkki ta avaldas seitse luulekogu ja oli ühtlasi üks eesti viljakamaid sonetiste, on ta eesti kirjandusloost praktiliselt välja jäänud; ühelegi tema raamatule ei ole ilmunud ka ühtegi arvustust.
Eesti kirjandusloo ülevaateteostes Pihlakut enamasti ei märgita, erandiks on esmatrükis omaette raamatuna ja seejärel koguteose „Eesti pagulaskirjandus XX sajandil” osana ilmunud käsitlus eesti pagulasluulest, mille peatüki „Sõdalasi värsivibuga” viimases, amatööridele pühendatud lõigus nimetab artikli autor Arne Merilai (1994: 128, 2008: 469) August Pihlakut – tõsi küll, sulgudes.…
Sümpoosion „Suulised ja kirjalikud eeposed ning nende lähižanrid”
Eepos on üks suurtest žanridest, mis ühendab suulisi ja kirjalikke kultuure ja paistab silma oma ühiskondliku mõjukusega, liites kokku nii väiksemaid pärimusrühmi kui ka suuri rahvaid. Teisalt on eepos üks rahvuslike kirjandustraditsioonide esindusžanre, mil on oluline osa maailmakirjanduse kaanonis ja rahvuskultuuride arenguloos. 4. novembril korraldasid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning maailma keelte ja kultuuride kolledž sümpoosioni, kus arutleti eeposte ja neile lähedaste narratiivižanride üle.
Plenaarloengu pidas Kati Kallio (Soome kirjanduse selts), käsitledes esmalt „Kalevala” suhteid karjala ja ingeri rahvalauluga. Elias Lönnrot töötles erinevaid rahvaluuležanre võrdlemisi vabalt, vormides neid ühtses värsimõõdus tervikteoseks. Hiljem kujunesid soome folkloristikas üsna jäigad arusaamad…
Plenaarloengu pidas Kati Kallio (Soome kirjanduse selts), käsitledes esmalt „Kalevala” suhteid karjala ja ingeri rahvalauluga. Elias Lönnrot töötles erinevaid rahvaluuležanre võrdlemisi vabalt, vormides neid ühtses värsimõõdus tervikteoseks. Hiljem kujunesid soome folkloristikas üsna jäigad arusaamad…
Lühikroonika
• 10. detsembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Maria-Magdalena Jürvetson doktoritöö „Suomen kielen nauramisverbit koloratiivikonstruktiossa: Muoto, merkitys ja tehtävät” („Soome keele naermisverbid koloratiivkonstruktsioonis: Vorm, tähendus ja funktsioonid”). Töö juhendaja oli Jaan Õispuu, oponendid Ulla Vanhatalo (Helsingi ülikool) ja Vesa Jarva (Jyväskylä ülikool).
• 12. jaanuari Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril „Muutuv looduskeskkond ja kuidas me seda tajume” arutles Raivo Kalle, kuidas inimesed kirjeldavad kooslusi eemiliste kategooriate (nagu mets, põld, karjamaa, heinamaa ja linnaloodus) kaudu, kuidas tajutakse oma looduskeskkonna muutust ning milliste liikide ja maamärkide kadumist või tulemist märgatakse. Ettekanne põhines Saaremaal 2014 ja 2015 toimunud etnoökoloogilistel välitöödel.
• 20. jaanuaril Tartus peetud Eesti…
• 12. jaanuari Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril „Muutuv looduskeskkond ja kuidas me seda tajume” arutles Raivo Kalle, kuidas inimesed kirjeldavad kooslusi eemiliste kategooriate (nagu mets, põld, karjamaa, heinamaa ja linnaloodus) kaudu, kuidas tajutakse oma looduskeskkonna muutust ning milliste liikide ja maamärkide kadumist või tulemist märgatakse. Ettekanne põhines Saaremaal 2014 ja 2015 toimunud etnoökoloogilistel välitöödel.
• 20. jaanuaril Tartus peetud Eesti…
Psühhoanalüütiline Unt
Raske on anda ühemõttelist vastust küsimusele: missugune kirjanik oli Mati Unt? Tegu on mitmepalgelise ja natuke „kinnipüüdmatu” loojanatuuriga. Aga kui ometi proovida sõnastada vastuseid, siis üks vastus võiks olla: psühhoanalüütiline kirjanik.
MATI UNT JA PSÜHHOANALÜÜS
Mati Undi huvi psühholoogia ja psühhiaatria vastu sai sügavama sisu ülikooli ajal. 1960. aastate teatriuuenduse käigus muutus Undi huvi „möödumatuks Jungi-hulluseks” (Unt 2004: 56).
Anti Liiv meenutab: „Mati oli ülimalt huvitatud nii psühholoogiast kui ka psühhiaatriast, eriti psühhoanalüütilise suunaga psühhiaatriast. Luges sel teemal palju ja tegi oma ilusa, veidi naiseliku käekirjaga loetust huvitavaid väljakirjutisi. Oli nauding neid kladedesse kogutud märkmeid lugeda” (Liiv 2008: 98). Kahjuks on kladed praegu…
MATI UNT JA PSÜHHOANALÜÜS
Mati Undi huvi psühholoogia ja psühhiaatria vastu sai sügavama sisu ülikooli ajal. 1960. aastate teatriuuenduse käigus muutus Undi huvi „möödumatuks Jungi-hulluseks” (Unt 2004: 56).
Anti Liiv meenutab: „Mati oli ülimalt huvitatud nii psühholoogiast kui ka psühhiaatriast, eriti psühhoanalüütilise suunaga psühhiaatriast. Luges sel teemal palju ja tegi oma ilusa, veidi naiseliku käekirjaga loetust huvitavaid väljakirjutisi. Oli nauding neid kladedesse kogutud märkmeid lugeda” (Liiv 2008: 98). Kahjuks on kladed praegu…
Mitmekesisuse säilitamise nimel
4.–6. septembrini toimus Ungaris Badacsony linnakeses Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni korraldatud XIII soome-ugri kirjanike kongress, mille põhiteemaks oli seekord valitud näitekirjandus. Kongressil olid esindatud pea kõik soome-ugri rahvad ja kolme päeva jooksul oli huvilisel võimalik saada küllaltki põhjalik ülevaade nende draamakirjandusest ja teatripildist laiemaltki.
Plenaarettekandeid peeti poolteise päeva jooksul kuusteist. Kolmandikus neist käsitleti korraldajamaa Ungari näitekirjanduse hetkeolukorda, samuti aga sealset kirjandust laiemalt – muuhulgas tutvustati rahvusvaheliselt tunnustatud ungari kirjanikke ja anti ülevaade Ungari ühiskonnas ulatuslikku vastukaja leidnud projektist „12 kauneimat luuletust”, mille raames koostati ja anti välja samanimeline kogumik, korraldati konverentse, avalikke luulelugemisi jpm. Kongressi puhuks oli assotsiatsiooni esimehe János Pusztay eestvõtmisel…
Plenaarettekandeid peeti poolteise päeva jooksul kuusteist. Kolmandikus neist käsitleti korraldajamaa Ungari näitekirjanduse hetkeolukorda, samuti aga sealset kirjandust laiemalt – muuhulgas tutvustati rahvusvaheliselt tunnustatud ungari kirjanikke ja anti ülevaade Ungari ühiskonnas ulatuslikku vastukaja leidnud projektist „12 kauneimat luuletust”, mille raames koostati ja anti välja samanimeline kogumik, korraldati konverentse, avalikke luulelugemisi jpm. Kongressi puhuks oli assotsiatsiooni esimehe János Pusztay eestvõtmisel…
Kes vastutab eesti keele eest?
Eesti keelenõukogu on iga kahe aasta tagant kutsunud avalikkust kokku, et arutada keelevaldkonna sõlmküsimusi ja aru pidada selle üle, kuidas tagada eesti keele mitmekülgne areng ja kestlikkus. Foorumite tähelepanu keskmes on olnud nii üldhariduskoolid kui ka kõrgkoolid, eesti keel välismaal, mitmekeelse Eesti vajadused ja väljakutsed, aga ka Eesti innovatsiooni toetamine eesti keele kaudu. Foorumitevahelisel ajal on keelenõukogu korraldanud oluliste teemade käsitlust seminaridel nii spetsialistide kui ka huvigruppidega, et koguda teavet ja teavitada, sõeluda keelevaldkonnale olulistest tegevustest välja arendamist ja jätkutegevusi eeldavad algatused. Seminaridel on tähelepanu keskmes olnud eesti keel teaduses, üldhariduskoolis ja kõrgkoolis, keelekorraldus ja terminoloogia, eesti keel rändeprotsessides ja…