Rubriik
Valdkond
Aasta
Kirjandusvälja toimimisviisist Jaan Krossi saksa retseptsiooni näitel
Jaan Kross on kahtlemata tõlgituim XX sajandi eesti kirjanik ja juba sel põhjusel huvitav uurimisobjekt, kui tahetakse vaadelda, kuidas toimib ühe kirjanduse vastuvõtt mingis teises keeleruumis. Saksa keeleala puhul on eriti kütkestav asjaolu, et vahepeal elav ja jõuline Krossi retseptsioon on praeguseks raugenud. Sellest tähelepanekust lähtudes tahan käesolevas artiklis küsida, miks see nii on. Taustaks kasutan Pierre Bourdieu (nt 1983, 1985) kirjandusvälja kontseptsiooni, mis on andnud mitmeid tõukeid kirjanduse uurimiseks erinevatest vaatevinklitest, mida vanemas kirjandusteaduses poleks peetudki kirjanduse kui kunstinähtusega tegelemiseks. Teooriad muidugi tulevad ja lähevad, ning ma ei tahaks langeda teoreetilise dogmatismi lõksu, oletades, et just see ongi viimane…
Kõnekas aeg
28. augustil 2015 tähistas Emakeele Selts koos Tartu Ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudiga Tartus laulupeomuuseumis kõnekoosolekuga „Kõnekas aeg” seltsi juhatuse esimehe prof Helle Metslangi 65 aasta juubelit. Ettekandeid oli kolm.
Külli Habichti, Helle Metslangi ja Karl Pajusalu ühisettekande „Küsipartiklite arengutest Läänemere areaalis” anti ülevaade sellest, missugustest allikatest ja missuguste kasutusnihete kaudu arenevad tüüpiliselt küsipartiklid, ning siinsete arengute analoogidest teistes keeltes. Lähtuti eeldusest, et kui lähteallikast A tulemuseni B viiv grammatisatsioonitee on ühe keele põhjal leitud, siis võib oletada samalaadset mustrit ka muudes keeltes. Selleks vaadeldi Lääne-mere piirkonna teiste keelte küsipartiklite arengut. Räägiti koordinatiivsete partiklite alltüüpidest, subordinatiivsetest partiklitest, episteemilisest modaalsusest ning…
Külli Habichti, Helle Metslangi ja Karl Pajusalu ühisettekande „Küsipartiklite arengutest Läänemere areaalis” anti ülevaade sellest, missugustest allikatest ja missuguste kasutusnihete kaudu arenevad tüüpiliselt küsipartiklid, ning siinsete arengute analoogidest teistes keeltes. Lähtuti eeldusest, et kui lähteallikast A tulemuseni B viiv grammatisatsioonitee on ühe keele põhjal leitud, siis võib oletada samalaadset mustrit ka muudes keeltes. Selleks vaadeldi Lääne-mere piirkonna teiste keelte küsipartiklite arengut. Räägiti koordinatiivsete partiklite alltüüpidest, subordinatiivsetest partiklitest, episteemilisest modaalsusest ning…
XI muutuva keele päev
6. novembril toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis järjekorras juba XI muutuva keele päev. Traditsiooniliselt korraldavad seda teadusüritust Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli lingvistid eesotsas professor Helle Metslangiga, ettekandeid ühendavad ajakohased keeleteoreetilised ja rakenduslikud teemad. Korraldajad on saanud rõõmuga tõdeda, et (eesti) keele muutumisest huvitatuid on aasta-aastalt aina rohkem.
Üldsektsiooni avaettekandes selgitas Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Hint, et muutuv keelekasutus muudab keelt, muutunud keelereegel hakkab suunama keelekasutust, aga keelemuutus on keelemood. Eesti keeles avaldub segadus näiteks aspekti väljendamisel objektikäänete reeglite lõdvenemisena ja rektsioonimuutustena, grammatilise ja semantilise eituse piiri ähmastumisena, arvsõnalise täiendi erireeglite eiramisena. Sellised orientatsiooni- ja mõõdusõnad nagu alla, üle, ligi ei…
Üldsektsiooni avaettekandes selgitas Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Hint, et muutuv keelekasutus muudab keelt, muutunud keelereegel hakkab suunama keelekasutust, aga keelemuutus on keelemood. Eesti keeles avaldub segadus näiteks aspekti väljendamisel objektikäänete reeglite lõdvenemisena ja rektsioonimuutustena, grammatilise ja semantilise eituse piiri ähmastumisena, arvsõnalise täiendi erireeglite eiramisena. Sellised orientatsiooni- ja mõõdusõnad nagu alla, üle, ligi ei…
Eesti Keele Instituudis kõneldi eesti murrete suhetest lähisugulaskeeltega
26. novembril toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudis järjekordne sügissemi-nar „Eesti murrete suhetest lähisugu-laskeeltega” eesti ja soome keeleteadlaste osavõtul. Seminari avas EKI direktor Tõnu Tender, tervitades esinejaid ning arvukat kuulajaskonda.
Kaisa Häkkinen (Turu ülikool) jälgis oma ettekandes „Viron ja suomen suhteet reformaatioajalla” luterluse tulekut Läänemere maile XVI sajandil ning sellest alanud soome ja eesti kirjakeele kujunemist. Soome ja eesti trükitekstid kajastavad nii omaaegset keelekasutust kui ka murde- ja keelekontakte. Juba Mikael Agricola teostes on arvatud leiduvat eestipärasusi, Heikki Ojansuu on esile toonud näiteks erähän ’pois’, lietsottaa ’läähättää’, mu(u)lloin ’viime vuonna’, siantina ’lyijy’, siiski ’sittenkin, kuitenkin’ või särkki ’paita, takki’ (vrd eesti ära,…
Kaisa Häkkinen (Turu ülikool) jälgis oma ettekandes „Viron ja suomen suhteet reformaatioajalla” luterluse tulekut Läänemere maile XVI sajandil ning sellest alanud soome ja eesti kirjakeele kujunemist. Soome ja eesti trükitekstid kajastavad nii omaaegset keelekasutust kui ka murde- ja keelekontakte. Juba Mikael Agricola teostes on arvatud leiduvat eestipärasusi, Heikki Ojansuu on esile toonud näiteks erähän ’pois’, lietsottaa ’läähättää’, mu(u)lloin ’viime vuonna’, siantina ’lyijy’, siiski ’sittenkin, kuitenkin’ või särkki ’paita, takki’ (vrd eesti ära,…
Komide mütoloogiline üllatus
Irina Iljina, Nikolai Konakov, Pavel Limerov, Juri Šabajev, Valeri Šarapov, Oleg Uljašev, Andrei Vlassov. Komi mütoloogia. Sator 15. Tõlkinud Nikolay Kuznetsov ja Asta Niinemets. Toimetanud Nikolay Kuznetsov, Asta Niinemets ja Kadi Sarv. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Eesti Folkloori Instituut, 2015. 472 lk.
Komid on akadeemilises ja populaarses kõnepruugis ajapikku omandanud kõige venepärasemate soomeugrilaste kuulsuse. Juba XIX sajandil tegid teadlased oma arust kindlaks, et komid on maailmameistrid oma kultuuritraditsioonide unustamises. Arendati välja arusaam, et komid on venelastelt üle võtnud kõik enesemääratluse seisukohast kesksed kultuurielemendid, näiteks usu, rahvarõivad ja -laulud. Regionaalsemas perspektiivis tõi see venelastega ühte patta panek kaasa ka anastajate kuulsuse. Neenetsite, manside…
Komid on akadeemilises ja populaarses kõnepruugis ajapikku omandanud kõige venepärasemate soomeugrilaste kuulsuse. Juba XIX sajandil tegid teadlased oma arust kindlaks, et komid on maailmameistrid oma kultuuritraditsioonide unustamises. Arendati välja arusaam, et komid on venelastelt üle võtnud kõik enesemääratluse seisukohast kesksed kultuurielemendid, näiteks usu, rahvarõivad ja -laulud. Regionaalsemas perspektiivis tõi see venelastega ühte patta panek kaasa ka anastajate kuulsuse. Neenetsite, manside…
Küünlavalgel kirjutatud sõnad trükivalguses
Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana asutamisaastal, 1632. aastal, trükiti Riias Järvamaa praosti Heinrich Stahli „Käsi- ja koduraamatu” esimene osa. Saksa- ja eestikeelseid paralleeltekste sisaldav raamat oli hädavajalik abivahend eestlastele lihtsamate usutõdede selgitamiseks ning sisaldas lisaks Martin Lutheri katekismusele ka palveid ja liturgiavormeleid. Seega kaugelt mahukam ja avaramaid eesmärke seadev kui eelmised, aastakümnete eest trükitud ja hävinud eestikeelsed katekismused. Varastes kolmekümnendais aastais autor võis tugineda Rostocki ja Wittenbergi ülikoolis omandatud teoloogiateadmiste kõrval ka ligi kümneaastasele hingekarjasetööle Eesti maakogudustes ning eestikeelsetele käsikirjalistele palvevormelitele, enesekindlusest jäi tal aga sellegipoolest vajaka. „Käsi- ja koduraamatu” esimese osa eessõnas kinnitab ta, et võttis kirjatöö ette pelgalt…
Isiklik… liiga isiklik?
Aeg on niisugune, et nii meie keskel elavad avaliku elu tegelased kui ka kadunud klassikud näivad kuuluvat koos naha ja karvadega (st elu ja loominguga) kõigile. Ajakirja Kroonika vaatenurk ja stiil ulatuvad ka möödunud aegadesse ning kas hoolega hoitud või kogemata kombel säilinud erakirjad saadetakse kõhklemata avalikkuse ette. Eve Annuk kirjutab oma eessõnas Alveri ja Lepiku kirjavahetusele: „. . . .avaldades ei saanud mööda vaadata ka eetilistest küsimustest: kas selliseid materjale tohib avalikkuse ette tuua; kust läheb avaliku ja privaatse piir eraelulisi materjale avalikustades ning kuivõrd seda piiri määrab või nihutab inimese tuntus, kuulumine avaliku elu tegelaste hulka?” (lk 20–21). Vastuseks viitab ta…
Kriitiline pilk õppekirjanduse põhižanrile post-postmodernistlikus kirjandushariduses
Kui 2011. aastal hakkas kehtima uus õppekava täiesti uut tüüpi kirjanduskursustega, puudus sellel igasugune õppekirjanduslik tugi. Varasemad õpikud olid üksikute eranditega kas metoodiliselt vananenud, ei arvestanud õppija arengut või ei sisaldanud vajalikke teemasid. Nüüdseks on olukord leevenenud ja vähem või rohkem kasutatavad õpikud kõikide uute kirjanduskursuste tarbeks ilmunud või kohe ilmumas. Üks neist on Märt Väljataga „Kirjandus ja selle liigid”, mis asjatundlikult toetab III gümnaasiumikursust „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid”.
Eesti haridusfilosoofia, mis väljendub õppekavas, näeb ette, et formaalharidusel on nii õpetuslikud kui ka kasvatuslikud eesmärgid. Kuivõrd on nende eesmärkide saavutamisel abi Väljataga õpikust? Kuna tänapäeva õppimise paradigmas üldiselt välditakse õppimise käsitlemist…
Eesti haridusfilosoofia, mis väljendub õppekavas, näeb ette, et formaalharidusel on nii õpetuslikud kui ka kasvatuslikud eesmärgid. Kuivõrd on nende eesmärkide saavutamisel abi Väljataga õpikust? Kuna tänapäeva õppimise paradigmas üldiselt välditakse õppimise käsitlemist…
Kui sõna oli ekslik
Vene keele ja filoloogia peensustes võhikuna andsin formalismikogumikku(1) toimetades endale aru, et uisutan õhukesel jääl, kuid lohutasin end mõttega, et säärane avantürism polnuks võõras ka formalist Viktor Šklovskile. Seda rõõmustavam on, et Silvi Salupere leiab raamatu olevat nauditava ning toob välja kõigest tosinkond tõlke- ja tõlgendusküsitavust.(2) (Neist kõige piinlikum on väljendi естественно-исторические ümberpanek „esteetilis-ajaloolisteks” „looduslooliste” asemel – raamatu aparatuuris, lk 334.) Rõõmustav pole see, et Salupere märkustest pooled on ise eksitavad.
Seoses järelsõnas tsiteeritud Lev Trotski formalismivastase retoorikaga „Nad on johanniidid: nende jaoks „alguses oli sõna”” (lk 360) märgib Salupere: „. . . .„johanniidid” ei ole mitte XI sajandi ordu, vaid XX sajandil tekkinud…
Seoses järelsõnas tsiteeritud Lev Trotski formalismivastase retoorikaga „Nad on johanniidid: nende jaoks „alguses oli sõna”” (lk 360) märgib Salupere: „. . . .„johanniidid” ei ole mitte XI sajandi ordu, vaid XX sajandil tekkinud…
Pikad jäljed eesti keeleteaduses
12. märtsil 2016 tähistab oma 75. sünnipäeva Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt. Küsimusi senistest, praegustest ja edasistest töödest-tegemistest esitas juubilarile Helle Metslang.
Mida ja keda meenutaksid oma õpinguajast?
Õppisin Tartu ülikoolis nn kuldsetel kuuekümnendatel, tudengina kümnendi esimesel, aspirandina teisel poolel. Eesti keeleteaduses oli see pöördeline aeg. Huno Rätsep oli ülikooli toonud strukturaalse lingvistika ja generatiivse grammatika, tema ümber moodustus õppejõududest, aspirantidest ja üliõpilastest koosnev rühm, kes võttis endale nimeks generatiivse grammatika grupp ehk GGG ja mille liikmed üritasid eesti keelt kirjeldada teisiti kui seni. Ka minul ja mu kursusekaaslasel Haldur Õimul oli õnn kuuluda sellesse rühma, algul individuaalplaani üliõpilasena, hiljem aspirandina. GGG…
Mida ja keda meenutaksid oma õpinguajast?
Õppisin Tartu ülikoolis nn kuldsetel kuuekümnendatel, tudengina kümnendi esimesel, aspirandina teisel poolel. Eesti keeleteaduses oli see pöördeline aeg. Huno Rätsep oli ülikooli toonud strukturaalse lingvistika ja generatiivse grammatika, tema ümber moodustus õppejõududest, aspirantidest ja üliõpilastest koosnev rühm, kes võttis endale nimeks generatiivse grammatika grupp ehk GGG ja mille liikmed üritasid eesti keelt kirjeldada teisiti kui seni. Ka minul ja mu kursusekaaslasel Haldur Õimul oli õnn kuuluda sellesse rühma, algul individuaalplaani üliõpilasena, hiljem aspirandina. GGG…
Friedebert Tuglase sõnavõtt läti kirjanike päeval Riias Läti Seltsi saalis 31. mail 1940
1938. aasta 16. detsembril avati Riia Läti Seltsi ruumes Läti Kirjanduse- ja Kunstikoda. See oli üks organisatsioon nn Läti kodade süsteemist, mis loodi Kārlis Ulmanise valitsemise (1936–1940) ajal ning mille eesmärk oli läti kultuuri edendamine.
Läti kirjandus- ja kunstipäevadele saabus külalisi Eestist ja Leedust. Aasta enne Friedebert Tuglast olid külalisteks Bernard Kangro ja Eduard Hubel ehk Mait Metsanurk, kelle romaan „Ümera jõel” ilmus 1939. aastal läti keeles Jānis Žigursi tõlkes.(1) Tuglase 1940. aasta reisi laast „Läti muljeid” on ilmunud tema kogutud teoste 11. köites (2014).
Vähem kui kuu aega enne Balti riikide okupeerimist peetud pidulik kõne on tollast poliitilist situatsiooni arvestades ilmselt…
Läti kirjandus- ja kunstipäevadele saabus külalisi Eestist ja Leedust. Aasta enne Friedebert Tuglast olid külalisteks Bernard Kangro ja Eduard Hubel ehk Mait Metsanurk, kelle romaan „Ümera jõel” ilmus 1939. aastal läti keeles Jānis Žigursi tõlkes.(1) Tuglase 1940. aasta reisi laast „Läti muljeid” on ilmunud tema kogutud teoste 11. köites (2014).
Vähem kui kuu aega enne Balti riikide okupeerimist peetud pidulik kõne on tollast poliitilist situatsiooni arvestades ilmselt…
Eksiilis ja varjus
Artikkel põhineb 11. detsembril 2015 Paabeli raamatukogu kirjanduskonverentsil „Aja vaim ja vari” peetud ettekandel.
Üks kõnekamaid tõsiasju August Pihlaku (1903–1970) elu ja loomingu kohta on see, et ehkki ta avaldas seitse luulekogu ja oli ühtlasi üks eesti viljakamaid sonetiste, on ta eesti kirjandusloost praktiliselt välja jäänud; ühelegi tema raamatule ei ole ilmunud ka ühtegi arvustust.
Eesti kirjandusloo ülevaateteostes Pihlakut enamasti ei märgita, erandiks on esmatrükis omaette raamatuna ja seejärel koguteose „Eesti pagulaskirjandus XX sajandil” osana ilmunud käsitlus eesti pagulasluulest, mille peatüki „Sõdalasi värsivibuga” viimases, amatööridele pühendatud lõigus nimetab artikli autor Arne Merilai (1994: 128, 2008: 469) August Pihlakut – tõsi küll, sulgudes.…
Sümpoosion „Suulised ja kirjalikud eeposed ning nende lähižanrid”
Eepos on üks suurtest žanridest, mis ühendab suulisi ja kirjalikke kultuure ja paistab silma oma ühiskondliku mõjukusega, liites kokku nii väiksemaid pärimusrühmi kui ka suuri rahvaid. Teisalt on eepos üks rahvuslike kirjandustraditsioonide esindusžanre, mil on oluline osa maailmakirjanduse kaanonis ja rahvuskultuuride arenguloos. 4. novembril korraldasid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning maailma keelte ja kultuuride kolledž sümpoosioni, kus arutleti eeposte ja neile lähedaste narratiivižanride üle.
Plenaarloengu pidas Kati Kallio (Soome kirjanduse selts), käsitledes esmalt „Kalevala” suhteid karjala ja ingeri rahvalauluga. Elias Lönnrot töötles erinevaid rahvaluuležanre võrdlemisi vabalt, vormides neid ühtses värsimõõdus tervikteoseks. Hiljem kujunesid soome folkloristikas üsna jäigad arusaamad…
Plenaarloengu pidas Kati Kallio (Soome kirjanduse selts), käsitledes esmalt „Kalevala” suhteid karjala ja ingeri rahvalauluga. Elias Lönnrot töötles erinevaid rahvaluuležanre võrdlemisi vabalt, vormides neid ühtses värsimõõdus tervikteoseks. Hiljem kujunesid soome folkloristikas üsna jäigad arusaamad…
Lühikroonika
• 10. detsembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Maria-Magdalena Jürvetson doktoritöö „Suomen kielen nauramisverbit koloratiivikonstruktiossa: Muoto, merkitys ja tehtävät” („Soome keele naermisverbid koloratiivkonstruktsioonis: Vorm, tähendus ja funktsioonid”). Töö juhendaja oli Jaan Õispuu, oponendid Ulla Vanhatalo (Helsingi ülikool) ja Vesa Jarva (Jyväskylä ülikool).
• 12. jaanuari Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril „Muutuv looduskeskkond ja kuidas me seda tajume” arutles Raivo Kalle, kuidas inimesed kirjeldavad kooslusi eemiliste kategooriate (nagu mets, põld, karjamaa, heinamaa ja linnaloodus) kaudu, kuidas tajutakse oma looduskeskkonna muutust ning milliste liikide ja maamärkide kadumist või tulemist märgatakse. Ettekanne põhines Saaremaal 2014 ja 2015 toimunud etnoökoloogilistel välitöödel.
• 20. jaanuaril Tartus peetud Eesti…
• 12. jaanuari Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril „Muutuv looduskeskkond ja kuidas me seda tajume” arutles Raivo Kalle, kuidas inimesed kirjeldavad kooslusi eemiliste kategooriate (nagu mets, põld, karjamaa, heinamaa ja linnaloodus) kaudu, kuidas tajutakse oma looduskeskkonna muutust ning milliste liikide ja maamärkide kadumist või tulemist märgatakse. Ettekanne põhines Saaremaal 2014 ja 2015 toimunud etnoökoloogilistel välitöödel.
• 20. jaanuaril Tartus peetud Eesti…
Psühhoanalüütiline Unt
Raske on anda ühemõttelist vastust küsimusele: missugune kirjanik oli Mati Unt? Tegu on mitmepalgelise ja natuke „kinnipüüdmatu” loojanatuuriga. Aga kui ometi proovida sõnastada vastuseid, siis üks vastus võiks olla: psühhoanalüütiline kirjanik.
MATI UNT JA PSÜHHOANALÜÜS
Mati Undi huvi psühholoogia ja psühhiaatria vastu sai sügavama sisu ülikooli ajal. 1960. aastate teatriuuenduse käigus muutus Undi huvi „möödumatuks Jungi-hulluseks” (Unt 2004: 56).
Anti Liiv meenutab: „Mati oli ülimalt huvitatud nii psühholoogiast kui ka psühhiaatriast, eriti psühhoanalüütilise suunaga psühhiaatriast. Luges sel teemal palju ja tegi oma ilusa, veidi naiseliku käekirjaga loetust huvitavaid väljakirjutisi. Oli nauding neid kladedesse kogutud märkmeid lugeda” (Liiv 2008: 98). Kahjuks on kladed praegu…
MATI UNT JA PSÜHHOANALÜÜS
Mati Undi huvi psühholoogia ja psühhiaatria vastu sai sügavama sisu ülikooli ajal. 1960. aastate teatriuuenduse käigus muutus Undi huvi „möödumatuks Jungi-hulluseks” (Unt 2004: 56).
Anti Liiv meenutab: „Mati oli ülimalt huvitatud nii psühholoogiast kui ka psühhiaatriast, eriti psühhoanalüütilise suunaga psühhiaatriast. Luges sel teemal palju ja tegi oma ilusa, veidi naiseliku käekirjaga loetust huvitavaid väljakirjutisi. Oli nauding neid kladedesse kogutud märkmeid lugeda” (Liiv 2008: 98). Kahjuks on kladed praegu…
Mitmekesisuse säilitamise nimel
4.–6. septembrini toimus Ungaris Badacsony linnakeses Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni korraldatud XIII soome-ugri kirjanike kongress, mille põhiteemaks oli seekord valitud näitekirjandus. Kongressil olid esindatud pea kõik soome-ugri rahvad ja kolme päeva jooksul oli huvilisel võimalik saada küllaltki põhjalik ülevaade nende draamakirjandusest ja teatripildist laiemaltki.
Plenaarettekandeid peeti poolteise päeva jooksul kuusteist. Kolmandikus neist käsitleti korraldajamaa Ungari näitekirjanduse hetkeolukorda, samuti aga sealset kirjandust laiemalt – muuhulgas tutvustati rahvusvaheliselt tunnustatud ungari kirjanikke ja anti ülevaade Ungari ühiskonnas ulatuslikku vastukaja leidnud projektist „12 kauneimat luuletust”, mille raames koostati ja anti välja samanimeline kogumik, korraldati konverentse, avalikke luulelugemisi jpm. Kongressi puhuks oli assotsiatsiooni esimehe János Pusztay eestvõtmisel…
Plenaarettekandeid peeti poolteise päeva jooksul kuusteist. Kolmandikus neist käsitleti korraldajamaa Ungari näitekirjanduse hetkeolukorda, samuti aga sealset kirjandust laiemalt – muuhulgas tutvustati rahvusvaheliselt tunnustatud ungari kirjanikke ja anti ülevaade Ungari ühiskonnas ulatuslikku vastukaja leidnud projektist „12 kauneimat luuletust”, mille raames koostati ja anti välja samanimeline kogumik, korraldati konverentse, avalikke luulelugemisi jpm. Kongressi puhuks oli assotsiatsiooni esimehe János Pusztay eestvõtmisel…
Kes vastutab eesti keele eest?
Eesti keelenõukogu on iga kahe aasta tagant kutsunud avalikkust kokku, et arutada keelevaldkonna sõlmküsimusi ja aru pidada selle üle, kuidas tagada eesti keele mitmekülgne areng ja kestlikkus. Foorumite tähelepanu keskmes on olnud nii üldhariduskoolid kui ka kõrgkoolid, eesti keel välismaal, mitmekeelse Eesti vajadused ja väljakutsed, aga ka Eesti innovatsiooni toetamine eesti keele kaudu. Foorumitevahelisel ajal on keelenõukogu korraldanud oluliste teemade käsitlust seminaridel nii spetsialistide kui ka huvigruppidega, et koguda teavet ja teavitada, sõeluda keelevaldkonnale olulistest tegevustest välja arendamist ja jätkutegevusi eeldavad algatused. Seminaridel on tähelepanu keskmes olnud eesti keel teaduses, üldhariduskoolis ja kõrgkoolis, keelekorraldus ja terminoloogia, eesti keel rändeprotsessides ja…
V noorte folkloristide konverents „Kontaktide ja konfliktide folkloor”
7.–9. oktoobrini Viljandi Kultuuriakadeemias toimunud konverents on iga-aastane üritus, mida vaheldumisi korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning Vilniuses asuv Leedu kirjanduse ja kultuuri instituut. Sel aastal oli korraldajate ringis ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond.
Konverents „Folklore of Connections, Folklore of Conflict” keskendus folkloorile kui kogukondade liitjale ja lahutajale, ent päevakajalised teemad suunasid uurimisala vaatlema kui vastuolulistes situatsioonides tekkivat kultuuripraktikat. Plenaarloengutega esinesid Aleksander Pantšenko (Venemaa Teaduste Akadeemia vene kirjanduse instituut / Peterburi riiklik ülikool) ja William Westerman (New Jersey linna ülikool). Pantšenko, kes uurib nii vene rahvapärase õigeusu erinevaid teemasid kui ka spirituaalseid liikumisi, pidas loengu teemal…
Konverents „Folklore of Connections, Folklore of Conflict” keskendus folkloorile kui kogukondade liitjale ja lahutajale, ent päevakajalised teemad suunasid uurimisala vaatlema kui vastuolulistes situatsioonides tekkivat kultuuripraktikat. Plenaarloengutega esinesid Aleksander Pantšenko (Venemaa Teaduste Akadeemia vene kirjanduse instituut / Peterburi riiklik ülikool) ja William Westerman (New Jersey linna ülikool). Pantšenko, kes uurib nii vene rahvapärase õigeusu erinevaid teemasid kui ka spirituaalseid liikumisi, pidas loengu teemal…
Ajakiri Lähivõrdlusi. Lähivertailuja tähistas 30 tegevusaastat
Ajakirja Lähivõrdlusi. Lähivertailuja toimetuse eestvõttel ning Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi toel toimus 29. oktoobril Tallinna Ülikoolis konverents „Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 30”, millega tähistati väljaande tegevuse kolme aastakümne täitumist ja 25. numbri ilmumist. Ajakiri sai alguse Soome ja Eesti keeleteadlaste 1980. aastate ühisprojektist „Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus” ning ilmus Soome ja hiljem ka Eesti ülikoolide toimetiste sarjades. Alates 2010. aastast on tegemist Eesti Rakenduslingvistika Ühingu eelretsenseeritava teadusajakirjaga. Kolmekümne aasta jooksul on 168 autorit avaldanud ajakirjas kokku 264 artiklit kogumahus 4477 lehekülge, väljaandel on seni olnud 27 toimetajat.
Konverentsil kohtusid kolm põlvkonda: väljaande asutajad, praegused ning…
Konverentsil kohtusid kolm põlvkonda: väljaande asutajad, praegused ning…
Välitööd ajaskaalal
Välitööpraktikate analüüsile pühendatud konverentse korraldab Akadeemiline Rahvaluule Selts juba alates 2003. aastast. Konverents on foorumiks erinevatest institutsioonidest pärit teadlastele, kes otsivad vastuseid välitöödel loodavate allikate ja nende uurimisega seotud küsimustele. 30. oktoobril Tartus peetud konverents „Välitööd ajaskaalal” keskendus sellele, millised muutused on välitööde protsessis ja eesmärkides distsipliini ajaloo, uuritava isiku ja kogukonna elutsükli või isikliku uurijatee jooksul aset leidnud.
Konverentsipäeva esimesed neli ettekannet käsitlesid eesti folkloristika ajalugu. Mall Hiiemäeettekanne „Oskar Loorits rahvaluulekogujana ning kogumistöö ideoloogina” rõhutas Oskar Looritsa eripärast annet allikatega kontakti saada. Ta tõi esile kaks joont: julgus kohelda allikaid võrdsete partneritena ning oskus mitte kiirustada – las inimene saab…
Konverentsipäeva esimesed neli ettekannet käsitlesid eesti folkloristika ajalugu. Mall Hiiemäeettekanne „Oskar Loorits rahvaluulekogujana ning kogumistöö ideoloogina” rõhutas Oskar Looritsa eripärast annet allikatega kontakti saada. Ta tõi esile kaks joont: julgus kohelda allikaid võrdsete partneritena ning oskus mitte kiirustada – las inimene saab…
Ladina keele õppimisest teoloogias
Kaarina Reinu koostatud õpiku kohta on ühelt poolt kerge arvamust avaldada, teiselt poolt aga paneb raamat arutlema mitmete keeleõppimise küsimuste üle. Hakates koostama õpikut, seisab iga autor valikute ees, milles järgida traditsiooni ja milles lähtuda praegustest vajadustest. Ladina keele grammatika on ju sajandeid ikka sama ja selle esitamiseski korduvad traditsioonilised põhimõtted. Kus aga on toimunud olulisi muudatusi, eriti möödunud sajandi keskpaigast alates, on õpikute metoodiline külg ja suhestumine õpiku kasutajatega – mida tahaks allpool ka pikemalt vaadelda.
Kaarina Reinu koostatud õpiku vormilises küljes on kõik hästi välja tulnud. Õpiku struktuur on selge ja lähtub kindlast loogikast. Harjutused on koostatud asjakohaselt, grammatikaküsimusi…
Kaarina Reinu koostatud õpiku vormilises küljes on kõik hästi välja tulnud. Õpiku struktuur on selge ja lähtub kindlast loogikast. Harjutused on koostatud asjakohaselt, grammatikaküsimusi…
12. rahvusvaheline fennougristide kongress
Iga viie aasta tagant korraldatav fennougristide kongress toimus 17.–21. augustini 2015 Soomes Oulus. See oli Soome jaoks juba neljas kord kongressi võõrustada. Eelmised kongressid peeti 1965. aastal Helsingis, 1980. aastal Turus ja 1995. aastal Jyväskyläs.
Kongressi president oli Harri Mantila (Oulu). Kokku oli 380 osalejat 21 riigist. Suurem osa neist esindas soome-ugri rahvaid, kuid hulgaliselt oli kohale sõitnud ka soome-ugri temaatikaga tegelevaid teiste rahvaste esindajaid. Seekordsel fennougristide kongressil eraldi teemat ei olnud. Viie päeva jooksul peeti sümpoosionides ja teemasektsioonides kokku 276 ettekannet. Plenaarettekandeid oli seitse. Need puudutasid fennougristika traditsioonilisi uurimissuundi: keeleteadust, kultuuri, kirjandust, arheoloogiat ning kultuurilist antropoloogiat. Selliselt olid kaetud erineva…
Kongressi president oli Harri Mantila (Oulu). Kokku oli 380 osalejat 21 riigist. Suurem osa neist esindas soome-ugri rahvaid, kuid hulgaliselt oli kohale sõitnud ka soome-ugri temaatikaga tegelevaid teiste rahvaste esindajaid. Seekordsel fennougristide kongressil eraldi teemat ei olnud. Viie päeva jooksul peeti sümpoosionides ja teemasektsioonides kokku 276 ettekannet. Plenaarettekandeid oli seitse. Need puudutasid fennougristika traditsioonilisi uurimissuundi: keeleteadust, kultuuri, kirjandust, arheoloogiat ning kultuurilist antropoloogiat. Selliselt olid kaetud erineva…
Kui sõna oli tegu
Vene vormikoolkonna tekstivalimi ilmumine eesti keeles on kahtlemata oluline sündmus. Vaatamata sellele, et kogumikku koondatud tekstid on kirjutatud pea sajand tagasi, ei ole need oma väärtust kaotanud. Ja ei tohiks lasta ennast eksitada pealkirjast „Kirjandus kui selline”, sest just vene formalismist saab paljuski alguse kogu tänapäeva humanitaarteaduste metodoloogia.
Kogumik jaguneb neljaks osaks, millest esimene, „Manifestid” (deklaratiivne), ja viimane, „Edasi- ja tagasivaated” (reflektiivne), raamistavad konkreetseid analüüse. Kõige mahukam on teine osa, „Proosateooria”, mille tekstide seast tõuseb esile Vladimir Proppi „Imemuinasjuttude transformatsioonid”. On suurepärane, et just see Proppi tekst kogumikku valiti, sest mitmes mõttes on see huvitavam ja sügavam kui tema kõige kuulsam…
Kogumik jaguneb neljaks osaks, millest esimene, „Manifestid” (deklaratiivne), ja viimane, „Edasi- ja tagasivaated” (reflektiivne), raamistavad konkreetseid analüüse. Kõige mahukam on teine osa, „Proosateooria”, mille tekstide seast tõuseb esile Vladimir Proppi „Imemuinasjuttude transformatsioonid”. On suurepärane, et just see Proppi tekst kogumikku valiti, sest mitmes mõttes on see huvitavam ja sügavam kui tema kõige kuulsam…
Üle aia vaatamise sügav sisu
Kirjastuse Ilmamaa suursarjas „Eesti mõttelugu” on ilmunud 24 rahvaluulekäsitlust Kristi Salve teadusloomest.
Kuivõrd on tegu kogenud folkloristi senise tegevuse kvintessentsiga, kasutatud meetodi kaudu sisemiselt ühendatud, loogiliselt kokkukuuluva artiklijadaga? Millest tuleb, et eri väljaannetes avaldatud eri teemadel kirjutatud uurimused on iseseisvad tükid tegelikkusest, aga kui nad koondada antoloogiaks, sünnib täiesti uus tervik? Kas terviku mulje tekib ükskõik missuguseid osi ümber paigutades? Kuidas me huvilistena üldse loeme artiklikogumikku, kas järjest, algusest lõpuni, või avame üksnes parasjagu vajaliku töö, mida tarvitada ja tsiteerida? Kogumiku kui uue saaduse seisukohalt on märkimisväärne adressaadi muutus võrreldes esmailmumisega: üldisemate kultuurihuvidega lugejatele suunatud ning kohakirjanduse tarvitajale mõeldud tutvustused (näiteks…
Kuivõrd on tegu kogenud folkloristi senise tegevuse kvintessentsiga, kasutatud meetodi kaudu sisemiselt ühendatud, loogiliselt kokkukuuluva artiklijadaga? Millest tuleb, et eri väljaannetes avaldatud eri teemadel kirjutatud uurimused on iseseisvad tükid tegelikkusest, aga kui nad koondada antoloogiaks, sünnib täiesti uus tervik? Kas terviku mulje tekib ükskõik missuguseid osi ümber paigutades? Kuidas me huvilistena üldse loeme artiklikogumikku, kas järjest, algusest lõpuni, või avame üksnes parasjagu vajaliku töö, mida tarvitada ja tsiteerida? Kogumiku kui uue saaduse seisukohalt on märkimisväärne adressaadi muutus võrreldes esmailmumisega: üldisemate kultuurihuvidega lugejatele suunatud ning kohakirjanduse tarvitajale mõeldud tutvustused (näiteks…
Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. „Marie Underi „Sonetid””, dekadentsiajastu loid luule
Nüüd võib juba öelda, et Hasso Krull ja Carolina Pihelgas on asunud looma eesti luules uutmoodi huvitavat maailma. Esimene katse oli üdiluule, ühe luuletamisviisi kokkukogumine.(1) Teine katse on teistmoodi. See on soov radikaaltõlkida Marie Underi „Sonetid”, ilmunud septembris 1917. Suur sõda oli selleks ajaks kestnud juba kolm aastat. Aga sonetid ei kõnelegi sõjast, kuigi nende kirjutamine jäi põhiosas aastaisse 1915–1917. Neis valitsevad tunded ja pildid kuuluvad ennekõike sellesse maailma, mille Esimene maailmasõda hävitas. Kuuluvad kadunud kaunisse, sümbolistlikku, estetistlikku, dekadentlikku sajandialguse maailma. Tõsi, pean tunnistama, et Underi luuletusi lugedes kipub minu ajus juba aastaid kummitama üha enam ja enam üks kaunis…
Nõnda kõneles Kivisildnik
Kivisildniku kohta on juba peaaegu kõik oluline öeldud. Kivisildnik pole paljalt normi purustaja, vaid on normiülene.(1) Kivisildnik on valdavalt paroodiline ja irooniline, metairooniline.(2) Kivisildniku luule on tungiluule ja suguluses Vana Testamendi prohvetite kuulutustega.(3) Hoolimata ropendamisest on Kivisildnik askeetlik moralist.(4) Kivisildniku luule on oma põhiolemuselt isamaalik.(5) Kivisildnik on tekstimasin, mis töötab raugematu hooga, režiimi oluliselt muutmata (sellega nõustub enamik viidatud kriitikuist). Kõik see käib Kivisildniku luule kohta. Aga juba ammu on ennustatud Kivisildniku ekspansiooni teistesse valdkondadesse, näiteks kirjandusteooriasse.(6) Nüüd ongi ta välja tulnud oma normatiivse poeetikaga.
Raamat kujutab endast konglomeraati, mille koostisosadeks on deklaratsioonid, jutlused, luuletused, päevakäsud, epistlid, pihtimused, arutlused, absurdistlikud vahelugemised,…
Raamat kujutab endast konglomeraati, mille koostisosadeks on deklaratsioonid, jutlused, luuletused, päevakäsud, epistlid, pihtimused, arutlused, absurdistlikud vahelugemised,…
Kaplinski kaugused
„Ma võiksin sulguda pähklikoorde ja lugeda end mõõtmatu ruumi kuningaks. . . ..” Lastes Hamletil lausuda neid sõnu, võttis Shakespeare (1975: 44) kokku kontiinumi otsad, mille juurde on ühel või teisel kombel tagasi tulnud mitmed koha ning ruumi üle mõtisklejad hilisematel sajanditel: lähtudes tillukesest ja tihedast punktist, mille piirid on paigas ja materjal lähimeeltega tajutav, on võimalik ette kujutada ja luua kontseptuaalseid kaugusi universumite ja multiversumiteni välja. Põhimõtteliselt kordab Taani printsi mõttekäiku, kuigi pisut ahtamas mõõtkavas, geograaf Yi-Fu Tuan (1981: 149), kes näitlikustab kohakogemuste skaala ulatust, alustades inimese lemmiktugitoolist, mille võimaliku vastaspoolusena pakub välja kogu maa. Kohad on meie jaoks tähenduslikud, meelte abil…
Paar sõna empaatiast
Keele ja Kirjanduse eelmises numbris võis lugeda Liina Lukase ülevaadet Balti kirjakultuuri sümpoosionist, mis kandis pealkirja „Kontinent Herder: empaatia, sümpaatia ja antipaatia poeetikas ja poliitikas”. Rõõm on näha, et vastukaaluks üldisele suundumusele vähendada vanade keelte osakaalu aineprogrammides(1) leidub ürituse pealkirjas ainult kolm sõna, mis ei pärine vanakreeka keelest. Nendeks sõnadeks on Herderi nimi, sidesõna ja ladina keelest tulnud „kontinent”.(2)
Selleks, kuidas vanakreeka sõnad jõuavad tänapäeva keeltesse, on kaks levinumat rada. Üks neist on järjepidev traditsioon, kus sõna on liikunud kreeka keelest ladina keelde ning ladina keelest ülejäänuisse. Teise võimalusena pöördutakse uut vajalikku terminit otsides otse vanakreeka keele poole ning leitakse sealt…
Selleks, kuidas vanakreeka sõnad jõuavad tänapäeva keeltesse, on kaks levinumat rada. Üks neist on järjepidev traditsioon, kus sõna on liikunud kreeka keelest ladina keelde ning ladina keelest ülejäänuisse. Teise võimalusena pöördutakse uut vajalikku terminit otsides otse vanakreeka keele poole ning leitakse sealt…
Lühikroonika
• 1. detsembri teisipäevaseminaril Eesti Kirjandusmuuseumis pidas ettekande Aleksandra Arhipova, kes kõneles teemal „Folkloori eest vangi: anekdoodid, laulud ja kuuldused kohtuliku uurimise all Nõukogude Liidus ja tänapäeva Venemaal”. Ta keskendus folkloori ja võimu vahelistele suhetele aastail 1922–2015: mis toimus tsenseerimata pärimusega suure terrori perioodil, kuidas olukord muutus pärast Stalini surma ja mis toimub nüüdisajal. Nimelt on mitmed inimesed sattunud tagakiusamise alla pildilise folkloori postitamise eest internetis.
• 3. detsembril korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinnas konverentsi „Põimunud kirjandus. Kultuurilised, rahvuslikud ja žanrilised ristumised Eesti kirjakultuuri ajaloos”. Esinesid Jaan Undusk, Rein Veidemann, Rein Undusk, Anneli Mihkelev, Mirjam Hinrikus, Aare Pilv, Piret Kruuspere,…
• 3. detsembril korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinnas konverentsi „Põimunud kirjandus. Kultuurilised, rahvuslikud ja žanrilised ristumised Eesti kirjakultuuri ajaloos”. Esinesid Jaan Undusk, Rein Veidemann, Rein Undusk, Anneli Mihkelev, Mirjam Hinrikus, Aare Pilv, Piret Kruuspere,…