Rubriik
Valdkond
Aasta
Haigused ja igatsused
Artikli aluseks on ettekanne A. H. Tammsaare muuseumi 11. sügiskonverentsil „Kirjandus ja haigus” 30. novembril 2015 Tallinnas.
Haigust võib mõista füüsilise või psüühilise vaevusena, kehalise kogemusena, millele indiviid annab oma tähenduse. Samaaegselt on see ka kultuuriline konstruktsioon, kuna eri haigused omandavad teatud kultuurilisi, indiviidi kogemusest sõltumatuid tähendusi (vt Tuohela 2001: 197–198), mis sageli on seotud metafooridega ja stereotüüpsete ettekujutustega haigusest. Näiteks on tuberkuloosi peetud luuletajate hingehaiguseks ning seetõttu on sel teatav romantiline oreool, samal ajal kui vähki on seostatud tunduvalt negatiivsemate tähendustega (vt Sontag 2002).
Kirjandusuurimise kontekstis saab haiguse teemat avada erinevatest vaatenurkadest. Näiteks võib haiguse kujutamine olla kirjandusteose keskseks teemaks, nagu…
Haigust võib mõista füüsilise või psüühilise vaevusena, kehalise kogemusena, millele indiviid annab oma tähenduse. Samaaegselt on see ka kultuuriline konstruktsioon, kuna eri haigused omandavad teatud kultuurilisi, indiviidi kogemusest sõltumatuid tähendusi (vt Tuohela 2001: 197–198), mis sageli on seotud metafooridega ja stereotüüpsete ettekujutustega haigusest. Näiteks on tuberkuloosi peetud luuletajate hingehaiguseks ning seetõttu on sel teatav romantiline oreool, samal ajal kui vähki on seostatud tunduvalt negatiivsemate tähendustega (vt Sontag 2002).
Kirjandusuurimise kontekstis saab haiguse teemat avada erinevatest vaatenurkadest. Näiteks võib haiguse kujutamine olla kirjandusteose keskseks teemaks, nagu…
Kroonupatriotism või rahvuslik mõtlemine?
Eesti rahvusliku ärkamisaja esimest etappi on dateeritud erinevalt. Kõige sagedamini on selle algusena nimetatud 1857. aastat, kui ilmumist alustas Perno Postimees ja hakati trükkima „Kalevipoega” (Laar 2010: 234). Kuidas ka nimetada eelnevat etappi, mis on seotud Friedrich Robert Faehlmanni ja tema mõttekaaslaste tegevusega – eelärkamisajaks või ärkamisaja algetapiks (Gustav Suits näiteks kõneles „esiärkamisest” (Suits 1934a) ja „esimesest rahvuslikust etapist” (Suits 1934b)), igal juhul see fakt, et juba 1840. aastal hakkab Friedrich Reinhold Kreutzwald avaldama oma teoseid eesti keeles, sunnib mõtlema kronoloogilise piiri nihutamisele kui mitte 1840. aastate, siis vähemalt 1850. aastate algusesse.
Selle perioodi üks silmapaistvaid tegelasi on Friedrich Nikolai Russow…
Selle perioodi üks silmapaistvaid tegelasi on Friedrich Nikolai Russow…
XI folkloristide talvekonverents
5.–6. veebruaril toimus Viljandimaal Kivi turismitalus 11. korda Eesti rahvaluuleteadlaste igatalvine konverents. Tänapäeval on folkloristide uurimisfookuses järjest enam kaasaegse ühiskonna protsesside jälgimine ja analüüsimine, konverentsi põhiteemagi kandis aktuaalset pealkirja „Omad ja võõrad. Kohandumised ja sulandumised”. Ettekannetes vaadeldi identiteedi ja kultuuriga seotud probleeme nii rahvuslikul kui ka üksikisiku tasandil, nii rände, diasporaa kui ka kodumaa kontekstis, samuti käsitleti erilisi oma-võõra suhteid.
Aivar Jürgenson (TLÜ humanitaarteaduste instituut) võrdles Venemaale rännanud eestlaste ja kodueestlaste etnilise ja rahvusliku tasandi ilminguid, tuginedes Anthony D. Smithi määratlusele, et rahvusel ja etnosel on ühiseid tunnuseid, kuid ka erinevusi. Rahvust iseloomustab lisaks etnilistele omadustele (keel, geneetika jm) ühine kommunikatsioonikood…
Aivar Jürgenson (TLÜ humanitaarteaduste instituut) võrdles Venemaale rännanud eestlaste ja kodueestlaste etnilise ja rahvusliku tasandi ilminguid, tuginedes Anthony D. Smithi määratlusele, et rahvusel ja etnosel on ühiseid tunnuseid, kuid ka erinevusi. Rahvust iseloomustab lisaks etnilistele omadustele (keel, geneetika jm) ühine kommunikatsioonikood…
Lühikroonika
• 5.–6. mail korraldas Eesti Kirjandusmuuseum Tartus teaduskonverentsi „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks”, mis oli pühendatud Eesti Elulugude Ühenduse 20. tegevusaastale. Ettekannetes räägiti elulugude kirjutamise eetikast, mälu suulisusest ja kirjalikkusest, Aino Kallase ja Faehlmanni eluloost, baltisaksa elulugude uurimisest, Venemaa eestlaste elulugudest, sõjapõgenike ja küüditatute lugudest jpm. Rutt Hinrikuse 70. sünnipäeva tähistati tema raamatu „Kahe vahel” esitlusega.
• 12. mail kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Maris Sõrmus doktoritöö „Nature and Culture in Contemporary British and Estonian Literature: A Material Ecocritical Reading of Monique Roffey and Andrus Kivirähk / Loodus ja kultuur kaasaja briti ja eesti kirjanduses: Monique Roffey ja Andrus Kiviräha teoste…
• 12. mail kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Maris Sõrmus doktoritöö „Nature and Culture in Contemporary British and Estonian Literature: A Material Ecocritical Reading of Monique Roffey and Andrus Kivirähk / Loodus ja kultuur kaasaja briti ja eesti kirjanduses: Monique Roffey ja Andrus Kiviräha teoste…
Kaval-Ain ja Vanapagan
„Oo, Muusapoeg! Kuidas sa võlasse suhtud?”
(O. Muusapoeg 1965, 1: 51)
Järgnev lugu pajatab sellest, kuidas julge rehepapp tõbisele hiidkollile sulatina silma valas: „Ise tegi!”
Ain Kaalepi mõttelookogumik „Kolm Lydiat” ilmus 1997. aastal Elva gümnaasiumi emakeeleõpetaja Lea Toominga, allakirjutanu, kirjastuse Ilmamaa ja autori koostöös. Raamat sisaldas sada kakskümmend üks artiklit kuuesajal leheküljel: poeetikast ja maailmakirjandusest, kristlikust humanismist, emakeelest ja eesti kirjandusest. Toekale mahule vaatamata jäi koostajaile teadmine, et veel teise sarnase köite saanuks sama soojaga esimese kõrvale teha – õige palju tuli välja jätta juba toimetatud või veel toimetamata väärt filoloogiat ja sotsiaaliat. Seda enam võib nõnda väita nüüd paarkümmend aastat hiljem, austet…
Üks muhe lugemine Hiiu Leigri seiklustest
2015. aastal ilmus kolm Hiiumaa kirjamehe, koduloolase ja jutuvestja Jegard Kõmmuse (1914–1988) pärandile toetuvat raamatut: mälestusteraamat„Elutöö ühe ööga”(1), jutukogu „Iiu Leiger”ning viimase lasteversioon „Iiuma vägimihe Leigri seiklused”(2). Kõik raamatud on näinud ilmavalgust tänu tema folkloristist ja rahvamuusikust lapselapsele Helen Kõmmusele. Järgnevas keskendun mainitud raamatutest keskmisele ehk Kõmmuse lugudele Hiiu vägilasest Leigrist (raamatu esimene trükk pälvis 2014. aastal Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi aastapreemia).
Leiger on Suure Tõllu vend ehk samalaadne hiidvägilasest jutukangelane nagu Kalevipoeg, Vanapagan, Olev või Petseri vägilane. Ehkki igal hiiul on omad erijooned, on hiiupärimust kooshoidvaks jooneks see, et sinna kuuluvad narratiivid lähtuvad maastikul nähtavaist kummalisena tunduvaist objektidest ja moodustistest…
Leiger on Suure Tõllu vend ehk samalaadne hiidvägilasest jutukangelane nagu Kalevipoeg, Vanapagan, Olev või Petseri vägilane. Ehkki igal hiiul on omad erijooned, on hiiupärimust kooshoidvaks jooneks see, et sinna kuuluvad narratiivid lähtuvad maastikul nähtavaist kummalisena tunduvaist objektidest ja moodustistest…
Idamurde sõnastiku taastulemine
Praegune aeg soosib rahvakultuuri paikkondlike eripärade esiletoomist ja oma kodumurde viljelemist, mille silma ning südant rõõmustavaks väljundiks on ka ühe murdeala sõnastikud. Kui Eesti Keele Instituudis ollakse suure „Eesti murrete sõnaraamatu” väljaandmisega jõutud 6. köitesse (n-algulistesse sõnadesse), siis väiksemad, üksikmurdeala sõnastikud on operatiivsemaks mooduseks murdekeelt rahvale kasutada anda. Viimasel ajal on neid ilmunud pea igal aastal, näiteks Inge Käsi „Vanapärase Võru murde sõnaraamat” (2011), Alli Laande ja Triin Todeski „Mulgi sõnastik” (2013), Mariko Fasteri, Laivi Oru, Urmas Kalla, Sulev Iva ja Triin Iva „Eesti-võru sõnaraamat” (2014), Paul Kokla „Hiiu sõnaraamat” (2015) ja Valdek Palli „Idamurde sõnastik” (2016). Neist valminuist on…
Grammatikat lüpsmas
Tartu Ülikoolis peeti 28.–29. jaanuaril IV soome-eesti grammatikakonverents „Grammatikat lüpsmas / Kielioppia lypsämässä”, kus osalesid soome ja eesti keele grammatikauurijad Tartu, Helsingi, Turu ja Ida-Soome ülikoolist ning Eesti Keele Instituudist. Konverentsisari sai alguse 2011. aastal ning on varem toimunud Tartus, Kuressaares ja Turus. Juba konverentsisarja pealkiri viitab grammatika mitmeti tõlgendatavusele: grammatika võib olla nii (korpuspõhise uurimuse) tulemus kui ka süsteem, millest saab alati midagi uut „välja lüpsta”. Ehkki algselt naljana mõeldud, on pealkiri kokku toonud tõsiseid uurijaid erinevatest uurimisrühmadest, kes vaatlevad grammatikat selle kasutuskontekstis ning toetuvad tekstiandmetele. Konverentsil räägitu osutab kasutuspõhise lähenemisviisi olulisusele, aga ka selle probleemkohtadele ning meetodite mitmekesisusele.…
Positivistlik hõllandus
Toomas Haug. Tagasi Troojamäele. 30 kirjatööd ja interluudium. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 488 lk.
Arvustuse pealkirjaks ei ole metafoor, vaid sõnasõnaline oksüümoron. Selletaoline kaheharulisus iseloomustab me kirjanduslugusid ju algaegadest saati, alates Juhan Kunderist ja Mihkel Kampmaast. Ühelt poolt avaldub akadeemilise objektiivsuse taotlus, teisalt aga võõbatakse tulemused rahvussubjektiivselt üle. Sellist kahetist, südantsoojendavat kogumist-tõlgendamist peetakse rikastavalt ja säilitavalt tähtsaks, väärikalt vanamoeliseks ning targaks harrastuseks – nõnda enamasti minagi. Toomas Haug on selle ehe metodoloogiline stiilinäide, kuigi ka temal on, kui kollegiaalselt äristada (murdekeeles ’õrritada’), veel küllalt paisumisruumi. Sest klassikaliseks kirjandusloolaseks ta justkui veel ei küüni, kuivõrd temalt ei ole seni ilmunud ühtki kirjanikubiograafiat, sidusat perioodikäsitlust ega tekstoloogilist köidet. Kriitiline võiks olla ka kohati kasinate allikaviidete suhtes,…
Luum – sümbioos kui armastuse valgus
Jüri Talvet on tähelepanu vääriv looja Eesti kultuuripildis, kelle väljapaistvad teod koonduvad sümbiootilise keskme ümber. Ta luuletab, uurib ja õpetab. Ühtlasi tõlgib, vahendades võõraid keeleruume meile ja tutvustades oma ning teiste Eesti väärtmeeste loomingut suuremale lugejaskonnale. Esimesed seda sorti õpetlased olid Gustav Suits ja Uku Masing; hilisemast ajast juba manalateele läinud Toomas Liiv ja praegune sümbioosis-käija Arne Merilai. Ehk kuskil on veelgi märgata mitmekülgseid loojaid, kes püüavad vaheldumisi värsse seada, loodut analüüsida ja teadmisi jagada.
Talvet hakkas oma tähte otsima 1945. aasta 17. detsembrist ja on jõudnud selle avastamiseni Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professorina ning filoloogia eriala juhatajana. Esimesed kandvad tiivasirutused vaimuvallas…
Talvet hakkas oma tähte otsima 1945. aasta 17. detsembrist ja on jõudnud selle avastamiseni Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professorina ning filoloogia eriala juhatajana. Esimesed kandvad tiivasirutused vaimuvallas…
Kirjavahetuste kaduv maailm
Epistolaariume ehk kirjavahetusi võib vaadelda kui ühiskonna (kirja)kultuurilist infrastruktuuri, kultuuris endas aga kui n-ö sisekommunikatsiooni üht vormi teiste, näiteks pärimuste, kuulujuttude, anekdootide jms kõrval. Selle vormi žanriline ja funktsionaalne mitmekesisus (armastuskirjadest tarbekirjadeni; erinevas positsioonis ja suhetes subjektide, ameti- või loovisikute, armukeste või sõprade, õpetajate ja õpilaste jne vaheline kirjavahetus jms) ei väära asjaolu, et ajaloo- või kultuurilooliseks tekstiks muutuvad kirjavahetused alles post factum, pärast nende avaldamist. Juri Lotman, kelle kirju on Lotmani kolleeg Boriss Jegorov pidanud „andekateks” ning „paljužanrilisteks” teosteks(1), on koos Aleksandr Pjatigorskiga rõhutanud „teksti” juures väljenduslikkust(2). Avaldatud kirjavahetus omandab teksti staatuse, suhtudes avaldamata kirjadesse kui mitte-teksti.
Muidugi mõjutavad kirjavahetused…
Muidugi mõjutavad kirjavahetused…
Kogumistööst Eesti Kultuuriloolises Arhiivis
Kui 2004. aastal täitus Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) asutamisest kolmveerand sajandit, tähistati seda muuhulgas kogumiku „Mnemosyne teenistuses”(1) koostamise ja väljaandmisega. Raamatus avaldatud artiklid ja mälestused keskenduvad tagasivaatavalt arhiivi ajaloole, põhitegevustele läbi aastakümnete ning antud on ka ülevaade tollasest hetkeseisust EKLA-s. Praegusaja kogumistööst ülevaadet andes tundub liigne taas kord kõnelda pikemalt algusaastaist ja möödunust, eriti nimetatud põhjalike kirjutiste taustal, kuid võrdluseks tänasega oleksid väikesed tagasivaated ehk omal kohal.
Arhiiv poleks arhiiv ilma kogudeta. 1929. aastal, mil kultuurilooline arhiiv Eesti Rahva Muuseumi allasutusena loodi, ei alustatud päris algusest. Juba olid olemas tegusate seltside ja ühingute (Akadeemiline Ajaloo Selts, Eesti Kirjanduse Selts, Akadeemiline Kirjandusühing…
Arhiiv poleks arhiiv ilma kogudeta. 1929. aastal, mil kultuurilooline arhiiv Eesti Rahva Muuseumi allasutusena loodi, ei alustatud päris algusest. Juba olid olemas tegusate seltside ja ühingute (Akadeemiline Ajaloo Selts, Eesti Kirjanduse Selts, Akadeemiline Kirjandusühing…
Johannes Barbaruse Venemaa
„Reisimine on filmimine ilma kaamerata, –
see on programmi vahetus iga sekundi järele,
see on novell novelli järele, see on elav romaan.”
(Barbarus 1930: 570)
Johannes Vares-Barbaruse (1890–1946) positsioon Eesti aja- ja kultuuriloos on vastuoluline. Ühelt poolt oli ta silmapaistev arst nimega Vares, teisalt Barbaruse-nimeline poeet, kelle modernistlikku luulet ei ole alati tunnustatud ning kelle retseptsioon on olnud häiritud. Selle üheks põhjuseks oli tema poliitiline tegevus, „mis ei ole lasknud luuletaja Barbarust käsitleda kontekstivabalt” (Laak 2002: 97). Peaaegu alati käsitletakse Vares-Barbarust koos tema poliitiliste vaadete ja/või tegevusega ehk tähelepanuta ei jää tema vabariigiaegne „vaibumatu opositsioonimeelsus” (Eelmäe 2007: 1522), ühiskonnakriitilisus ega vasakpoolne hoiak.
Enamasti on analüüsitud…
see on programmi vahetus iga sekundi järele,
see on novell novelli järele, see on elav romaan.”
(Barbarus 1930: 570)
Johannes Vares-Barbaruse (1890–1946) positsioon Eesti aja- ja kultuuriloos on vastuoluline. Ühelt poolt oli ta silmapaistev arst nimega Vares, teisalt Barbaruse-nimeline poeet, kelle modernistlikku luulet ei ole alati tunnustatud ning kelle retseptsioon on olnud häiritud. Selle üheks põhjuseks oli tema poliitiline tegevus, „mis ei ole lasknud luuletaja Barbarust käsitleda kontekstivabalt” (Laak 2002: 97). Peaaegu alati käsitletakse Vares-Barbarust koos tema poliitiliste vaadete ja/või tegevusega ehk tähelepanuta ei jää tema vabariigiaegne „vaibumatu opositsioonimeelsus” (Eelmäe 2007: 1522), ühiskonnakriitilisus ega vasakpoolne hoiak.
Enamasti on analüüsitud…
Seminar „Muinasjutust mitme kandi pealt” Haapsalus
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude töörühm korraldab igal aastal Eesti eri paigus muinasjututeemalise seminari. Kuuendat korda toimuvana jõudis see 29. detsembril 2015 järjega Haapsallu, kandes alapealkirja „Muinasjutust mitme kandi pealt”. Ettekannetele lisaks esitleti väljaandeid, päeva lõpetas filmiprogramm. Seminarid on suunatud nii jutu-uurijatele kui ka õpetajatele, raamatukogutöötajatele, kõigile huvilistele. Varem on seminare-koolituspäevi peetud Lätis Ludzas (2010), Setumaal Obinitsas (2011), Kuressaares (2012), Järvamaal Sargveres (2013) ning Tallinnas (2014).
Pille Kippar avas ettekandes „Tõesti-sündinud lugusid ja kuulujutte läänlastest” oma sidemeid sünnipaiga Lääne-maaga ja meenutas pajatuse žanris olulisi inimesi Läänemaa haridus- ja kultuuriloos, kellega tal on kokkupuuteid olnud (Risti koolmeister Jüri Uustalu, Haapsalu baptistijutlustaja…
Pille Kippar avas ettekandes „Tõesti-sündinud lugusid ja kuulujutte läänlastest” oma sidemeid sünnipaiga Lääne-maaga ja meenutas pajatuse žanris olulisi inimesi Läänemaa haridus- ja kultuuriloos, kellega tal on kokkupuuteid olnud (Risti koolmeister Jüri Uustalu, Haapsalu baptistijutlustaja…
Lühikroonika
• 1. aprillil toimus Tartus Emakeele Seltsi aastakoosolek. Akadeemilise ettekande „Kas mõistatused sobivad murdesõnavara allikaks?” pidas Arvo Krikmann. ES-i 95. tegevusaastast andis ülevaate seltsi teadussekretär Killu Paldrok.
• 5. aprillil korraldas TLÜ Akadeemiline Raamatukogu oma 70. sünnipäeva puhul rahvusvahelise ettekandepäeva „Raamatukogu kui võimalus: ajalugu ja tulevik”, kus arutleti, millist rolli mängib teadusraamatukogu uurija jaoks ning millised on peamised väljakutsed digiteerimisel. Esinesid Andres Kollist (TLÜ AR), Aija Sakova (TLÜ AR), Aira Võsa (TLÜ AR), Martin Hallik (Tartu Ülikooli Raamatukogu), Tõnu Viik (Tallinna Ülikool), Kristian Jensen (Briti raamatukogu) ja Chezkie Kasnett (Iisraeli rahvusraamatukogu).
• 12. aprillil toimus ajakirja Värske Rõhk korraldatud Värske Õhtu, kus…
• 5. aprillil korraldas TLÜ Akadeemiline Raamatukogu oma 70. sünnipäeva puhul rahvusvahelise ettekandepäeva „Raamatukogu kui võimalus: ajalugu ja tulevik”, kus arutleti, millist rolli mängib teadusraamatukogu uurija jaoks ning millised on peamised väljakutsed digiteerimisel. Esinesid Andres Kollist (TLÜ AR), Aija Sakova (TLÜ AR), Aira Võsa (TLÜ AR), Martin Hallik (Tartu Ülikooli Raamatukogu), Tõnu Viik (Tallinna Ülikool), Kristian Jensen (Briti raamatukogu) ja Chezkie Kasnett (Iisraeli rahvusraamatukogu).
• 12. aprillil toimus ajakirja Värske Rõhk korraldatud Värske Õhtu, kus…
Paljas elu laagrimälestustes ja Jaan Oksa proosaloomingus
Jaan Oksa loomingut ümbritseb tänini teatav saladuseloor. Ühelt poolt märgati selle loomingu erakordsust ja kujundirikkust juba Noor-Eesti õitseajal, ennekõike Tuglase poolt. Teisalt on Oksa tõlgendamine jäänud tänini põgusaks ja visandlikuks; ka artikli mõõtu tõsisemaid uurimusi võib ühe käe sõrmedel üles lugeda (Palgi 2003; Grünthal 2001; Süvalep 1996; Heero 2005; Lukas 2005). Ebalusest Oksa käsitlemisel võib aru saada: erinevalt paljudest kaasaegsetest (kas või Juhan Liivist) ei sobitu Oksa ilukirjanduslik looming ei kriitilise realismi ega ka rahvusliku äratuse kategooriasse, olles juba seetõttu mõistetud eesti kirjandusuurimise peavoolust kõrvale jääma. Kuid probleem on sügavam: Oksa tähelepanuväärsematest proosapaladest pole sugugi lihtne välja lugeda, mis seal…
Lühidalt
Slavica Revalensia. I. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014. 220 lk.
Slavica Revalensia. II. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015. 232 lk.
2014. aasta lõpus hakkas Tallinna Ülikooli slavistide väljaandena ilmuma venekeelne teadusajakiri Slavica Revalensia, 2015. aasta detsembrikuus jõudis lugejateni ajakirja teine number. Väljaande kolleegium on rahvusvaheline, sellesse kuuluvad Eesti kirjandusteadlaste kõrval ka Moskva, Peterburi, Princetoni, Gratzi, Edmontoni ja Stanfordi ülikoolide õppejõud ja teadlased. Slavica Revalensia toimetaja on Tallinna Ülikooli lektor Grigori Utgof.
Ajakiri avaldab nii uuemaid uurimusi vene kirjandusest ja kultuuriloost kui ka publikatsioone vene kirjandusteaduse seniavaldamata kullafondist. 2015. aasta Slavica Revalensias on publitseeritud Vladimir Toporovi (1928–2005) artikkel „Märk ja tekst ruumis ning ajas”.…
Slavica Revalensia. II. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015. 232 lk.
2014. aasta lõpus hakkas Tallinna Ülikooli slavistide väljaandena ilmuma venekeelne teadusajakiri Slavica Revalensia, 2015. aasta detsembrikuus jõudis lugejateni ajakirja teine number. Väljaande kolleegium on rahvusvaheline, sellesse kuuluvad Eesti kirjandusteadlaste kõrval ka Moskva, Peterburi, Princetoni, Gratzi, Edmontoni ja Stanfordi ülikoolide õppejõud ja teadlased. Slavica Revalensia toimetaja on Tallinna Ülikooli lektor Grigori Utgof.
Ajakiri avaldab nii uuemaid uurimusi vene kirjandusest ja kultuuriloost kui ka publikatsioone vene kirjandusteaduse seniavaldamata kullafondist. 2015. aasta Slavica Revalensias on publitseeritud Vladimir Toporovi (1928–2005) artikkel „Märk ja tekst ruumis ning ajas”.…
Rutt Hinrikus 70
Oma lapsepõlve Kilingi-Nõmmel on Rutt Hinrikus kirjeldanud lähtuvalt raamatutest, mida ta luges, ja kohtadest, kuhu ta nende lugemiseks varjus, puges või isegi ronis. Ta on küll ehedalt iseloomustanud väikelinna keskkonda, milles ta kasvas, aga seal oli tal igav ja ta ihkas mujale. Ei oleks liialdus väita, et Rutt kuulub eelviimasesse lugemispõlvkonda, kellele lugemine oli nii igapäevane harjumus, pinge ja nauding kui ka vaimse elu jaoks fundamentaalne tegevus. Digiajastu saabumisel oli ta ületanud viiekümnenda eluaasta künnise. Uue infovoogudest kiireneva maailmaga kohanes ta tervemõistuslikult, kuid samal ajal valivalt.
Olles kunagi unistanud prantsuse filoloogiast, alustas Rutt oma õpinguid eesti ja soome-ugri keelte alal Tartu…
Olles kunagi unistanud prantsuse filoloogiast, alustas Rutt oma õpinguid eesti ja soome-ugri keelte alal Tartu…
Kõikjal rabast võib kerkida saari
Toomas Pauli ja Uku Masingu pool tuhat lehekülge hõlmav kirjavahetus lülitub ühelt poolt traditsiooni, mille alguses seisab Kreutzwaldi kirjavahetus kaasaegsetega, teiselt poolt heidab aga valgust Toomas Pauli kujunemisele vaimulikuks nii kitsamas kui ka laiemas tähenduses ning Uku Masingu osadusele selles loos. Koostaja ning toimetaja Mari-Liis Tammiste sõnul on tegemist kõige mahukama kirjavahetusega Uku Masingu arhiivis (lk 479), mis mõistagi lisab teosele esinduslikkust. Nagu ka asjaolu, et see hõlmab kahte aastakümmet mõlema mehe elust. Kuna suure osa kirjavahetusest moodustab Uue Testamendi tõlkimise lugu, siis võib seda võtta ka kui üht kultuuriloolist segmenti. Enamgi veel, Uue Testamendi tõlget lugedes ja Pauli-Masingu kirjavahetust…
Tasakaaluotsingud vindiga
Jaak Urmet on viljaka kirjandusloolase ja publitsistina kirjutanud tohutul hulgal laia žanriampluaaga tekste. See kirju pilt tuleneb ilmselt eri rollidest, milles ta teksti loob ja teemale läheneb. Ta nimetab end kord luuletajaks, kirjanikuks, kirjandusteadlaseks või -loolaseks; sealsamas võtab ta sõna stsenaristi, ajakirjaniku ja toimetaja positsioonilt. Näib ka, et ta ei hoia neid rolle üksteisest lahus. Vastupidi, Urmeti sõnul peaks kirjandusuurija olemagi veidi ka luuletaja: see aitavat kaasa info kujundlikule esitamisele (lk 16). Tema tekstidele on omane „mahlane esitus”, mida kannustab omamoodi „jutustamise lust” (lk 62) – mõlemad tunnused, mida autor ise peab rahvaluulele olemuslikuks. Teiseks annab luuletamine Urmeti sõnul uurimustele…
Boheemlasliku töömeetodiga filoloog
Udo Uibo on töiselt rännelnud keele ja kirjanduse vahel. Ta lõpetas ülikooli eesti filoloogina eesti keele eriharus diplomitööga „Eesti keele morfoloogilise analüüsi põhimõtteid ja probleeme” ning tuli 1979. aastal tööle tollase Keele ja Kirjanduse Instituudi terminoloogia ja õigekeelsuse sektorisse, Henno Rajandi parasjagu loodavasse grammatikagruppi. Järgmisel aastal vahetas sama maja piires peremeest ja asus ajakirja Keel ja Kirjandus keeleteaduse osakonna toimetajaks. Aga 1990. aastal lahkus hoopis ajakirja Looming kirjanduskriitikat toimetama ja juhtis 1997–2005 Loomingut lausa peatoimetajana. Ka tema ilukirjanduslike tõlgete loend on üsna aukartustäratav. Ent 2007. aastast alustas ta oma endises koduajakirjas sarja „Etümoloogilisi märkmeid” ja on nüüd, alates 2012. aastast…
Üks luuletaja ja tema muutumised
Luulekogu „Mälestusi maailmast” avaldamine oli väga õige tegu. Ühtlasi on Mari Vallisoo raamat kurb märk sellest, et ta enam ei tegutse ega kirjuta. Raamatut on tillukese mööndusega võimalik nimetada Vallisoo kogutud luuletuste väljaandeks ning see pakub uurijatele mõtlemisainet, aga soovitan seda lugemiseks teistelegi, sest Vallisoo on aastakümnete jooksul kirjutanud üllatavalt palju häid luuletusi. Päris kõik ei pruugi vapustada ja vastuvõtuvõimel on piirid, aga elamus võib tabada peaaegu igal hetkel.
Koondkogude arvustused keskenduvad üksikutele mõjuvatele luuletustele harva, tavaliselt tegeletakse kas raamatu koostamis- ja avaldamisprintsiipidega või siis püütakse kirjeldada luuletaja loomingut tervikuna. „Mälestusi maailmast” on varustatud mitme saatetekstiga, siin on ka Tiia Toometi…
Koondkogude arvustused keskenduvad üksikutele mõjuvatele luuletustele harva, tavaliselt tegeletakse kas raamatu koostamis- ja avaldamisprintsiipidega või siis püütakse kirjeldada luuletaja loomingut tervikuna. „Mälestusi maailmast” on varustatud mitme saatetekstiga, siin on ka Tiia Toometi…
Ajaloosündmuste algustäht
Ajaloosündmuste algustähte on meie keelekomisjonid nüüdseks arutanud kaks korda, esimene kord Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond 1934. aastal, teine kord Emakeele Seltsi keeletoimkond 2012. aastal, ja võib öelda, et mõlemal korral jäi asi mingis mõttes poolikuks.
1934. aastal algatas ajaloosündmuste algustähe arutamise Elmar Muuk, kuid ei jõudnud ise küsimust põhjalikumalt läbi töötada, mistõttu oli ka keeletoimkonna vastus Muugile üldsõnaline (Kask 1970: 404). 2011.–2012. aastal tehti Urve Pirso eestvedamisel jõudumööda eeltööd, kuid otsuse kavandit arutati liiga kitsas ringis – arvamus saadi vaid neljalt ajaloolaselt – ning seda ei pandud enne lõplikku vastuvõtmist ka avalikule arutelule, kuigi mõne eelmise otsusega oli toimkond sellist praktikat…
1934. aastal algatas ajaloosündmuste algustähe arutamise Elmar Muuk, kuid ei jõudnud ise küsimust põhjalikumalt läbi töötada, mistõttu oli ka keeletoimkonna vastus Muugile üldsõnaline (Kask 1970: 404). 2011.–2012. aastal tehti Urve Pirso eestvedamisel jõudumööda eeltööd, kuid otsuse kavandit arutati liiga kitsas ringis – arvamus saadi vaid neljalt ajaloolaselt – ning seda ei pandud enne lõplikku vastuvõtmist ka avalikule arutelule, kuigi mõne eelmise otsusega oli toimkond sellist praktikat…
Teispoolsuskujutelmad pärimustekstides
Pärimustekstid kirjeldavad mitmesuguseid elavate ja surnute vahelise suhtlemise meetodeid – nende järgi võivad surnud oma teateid edastada unenägudes või sümbolmärkide kaudu ning ilmuda elavatele varjukujudena ka isiklikult. Sellise pärimuse eelduseks on kujutelm, et inimene jätkab mingil kujul oma eksistentsi ka pärast surma ning lahkunutel on võimalik elavatega suhelda. Käesolev artikkel keskendub sellele, kuidas kirjeldatakse surnute vahendatud teavet teispoolsuse kohta memoraatides ehk isikukogemusjuttudes. Huvikeskmes on küsimus, mil määral sisaldavad nimetatud kogemuskirjeldused elemente traditsioonilisest muistendipärimusest ning kuivõrd on teispoolsuse kujutamise viisid ja nende funktsioon žanrispetsiifilised.
Minu järelduste aluseks on üle saja enamasti minavormis esitatud kogemusloo nii vanemast kui ka uuemast pärimusest, mille jutustajad…
Minu järelduste aluseks on üle saja enamasti minavormis esitatud kogemusloo nii vanemast kui ka uuemast pärimusest, mille jutustajad…
LIX Kreutzwaldi päevad
16.–17. detsembril 2015 toimusid Eesti Kirjandusmuuseumis 59. korda Kreutzwaldi päevad, mille katusteemaks oli dialoogilisus: „Dialoogid – I. Kommunikatsioon, poliitika, tekstiloome”. Ürituse korraldamisse andis panuse ka Eesti Uuringute Tippkeskus; avasõnad lausus muuseumi uus direktor Urmas Sutrop, kes võttis kokku muuseumi tööaasta ning koos töötajate usaldusisiku Eve Annukiga allkirjastas pidulikult kollektiivlepingu. Seejärel kuulutas Kristiina Ehin välja elulugude kogumise võistluse.
Plenaarettekande „Igavene vigade parandus. Dialoog vigadega” pidas Tiit Hennoste (Tartu Ülikool), kes väitis, et suured kultuurilised dialoogid põhinevad argistel suhtlusdialoogidel ning sealtsamast pärinevatel vigade parandamise mehhanismidel. Hennoste kui suulise kõne uurija tutvustaski kõigepealt neid mehhanisme, eritledes neid selle alusel, kes algatab paranduse ja kuidas…
Plenaarettekande „Igavene vigade parandus. Dialoog vigadega” pidas Tiit Hennoste (Tartu Ülikool), kes väitis, et suured kultuurilised dialoogid põhinevad argistel suhtlusdialoogidel ning sealtsamast pärinevatel vigade parandamise mehhanismidel. Hennoste kui suulise kõne uurija tutvustaski kõigepealt neid mehhanisme, eritledes neid selle alusel, kes algatab paranduse ja kuidas…
Lühikroonika
• 1. märtsil toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminari teemaks oli „Kuidas kirjeldada rahvalikku veebi I: kriipsujuku ja lumememm”. Mare Kalda vaatles digitaalselt loodud kujutisi, mis levivad internetis, ja selliseid, mille puhul füüsilises tegelikkuses sooritatud tegu leiab peaaegu sünkroonset kajastamist sotsiaalmeedias.
• 2. märtsil korraldas Fenno-Ugria Asutus Tallinnas Eesti Keele Instituudis hõimuklubi teemal „„Kalevala” sõnum ja kaljujooniste mälu”, mis oli pühendatud Kalevala päevale (28. II). Keeleteadlane Jaan Õispuu kõneles Kalevala päeva ajaloost ning soome rahvuseepose päritolust ja seostest teiste läänemeresoome rahvastega. Väino Poikalainen ja Loit Jõekalda Eesti Muinastaideseltsist rääkisid uutest avastustest ja probleemidest Karjala kaljujooniste tõlgendamisel ning nende võimalikest seostest „Kalevalaga”.
• 3. märtsil…
• 2. märtsil korraldas Fenno-Ugria Asutus Tallinnas Eesti Keele Instituudis hõimuklubi teemal „„Kalevala” sõnum ja kaljujooniste mälu”, mis oli pühendatud Kalevala päevale (28. II). Keeleteadlane Jaan Õispuu kõneles Kalevala päeva ajaloost ning soome rahvuseepose päritolust ja seostest teiste läänemeresoome rahvastega. Väino Poikalainen ja Loit Jõekalda Eesti Muinastaideseltsist rääkisid uutest avastustest ja probleemidest Karjala kaljujooniste tõlgendamisel ning nende võimalikest seostest „Kalevalaga”.
• 3. märtsil…
Kirjanduslikud põimumised eesti kultuuriloos
3. detsembril korraldas Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus konverentsi „Põimunud kirjandus: kultuurilised, rahvuslikud ja žanrilised ristumised Eesti kirjakultuuri ajaloos”.
Jaan Undusk (UTKK) kõneles F. R. Faehlmannist kui Eesti uuema kirjakultuuri ürgpõimijast. Ta osutas paradoksile, mille kohaselt Faehlmann on tuntud kui esimene autor, kes püüdis institutsionaliseerida eesti kirjandust just nimelt rahvuskirjandusena, kuid tegi seda saksa keeles, kusjuures saksakeelsus ei olnud mitte juhuslik, vaid programmiline valik. Kuigi Faehlmann esitas oma kuulsaid muistendeid „sõna-sõnalt eesti keelest tõlgituna”, ei ole tema materjali seast õnnestunud eestikeelseid originaale leida, niisiis ei pruugigi neid olemas olla. Seda paradoksi mõtestas Undusk omaaegsete diskursuste lõikumisena: Faehlmanni programmis kohtusid valgustuslik…
Jaan Undusk (UTKK) kõneles F. R. Faehlmannist kui Eesti uuema kirjakultuuri ürgpõimijast. Ta osutas paradoksile, mille kohaselt Faehlmann on tuntud kui esimene autor, kes püüdis institutsionaliseerida eesti kirjandust just nimelt rahvuskirjandusena, kuid tegi seda saksa keeles, kusjuures saksakeelsus ei olnud mitte juhuslik, vaid programmiline valik. Kuigi Faehlmann esitas oma kuulsaid muistendeid „sõna-sõnalt eesti keelest tõlgituna”, ei ole tema materjali seast õnnestunud eestikeelseid originaale leida, niisiis ei pruugigi neid olemas olla. Seda paradoksi mõtestas Undusk omaaegsete diskursuste lõikumisena: Faehlmanni programmis kohtusid valgustuslik…
Johannes Aaviku 135. sünniaastapäeva konverents
Johannes Aaviku Selts algatas rahvusvaheliste eestikeelsete konverentside sarja 25 aastat tagasi. Tavaks on saanud pidada juubelikonverentse iga viie aasta tagant Aaviku kodulinnas Kuressaares, erandina oli 2010. aastal konverents Tallinnas. Need konverentsid nagu kogu Aaviku Seltsi tegevuski ei piirdu üksnes keeleuuenduse tutvustamisega, vaid käsitletakse laiemalt eesti ja sugulaskeelte ning kultuuri küsimusi – võimalust mööda küll seostades keeleuuendaja seisukohtade ja tegevusega.
Seekord kohtusid keeleteadlased ja -huvilised 4.–5. detsembril 2015 Kuressaare Linnateatris. Konverentsi „Keeleuuendus ja kirjastamine” põhiteema ajendus tõigast, et sajand tagasi avardas Aavik keeleuuenduse levikuvõimalusi mitme kirjastamisalgatusega: 1914–1917 tegutses tema kirjastus Reform, 1917–1933 kirjastus Istandik; 1914–1916 ilmus Keeleline Kuukiri, 1914–1928 kirjastas Aavik 24…
Seekord kohtusid keeleteadlased ja -huvilised 4.–5. detsembril 2015 Kuressaare Linnateatris. Konverentsi „Keeleuuendus ja kirjastamine” põhiteema ajendus tõigast, et sajand tagasi avardas Aavik keeleuuenduse levikuvõimalusi mitme kirjastamisalgatusega: 1914–1917 tegutses tema kirjastus Reform, 1917–1933 kirjastus Istandik; 1914–1916 ilmus Keeleline Kuukiri, 1914–1928 kirjastas Aavik 24…