Rubriik
Valdkond
Aasta
Lõunaeesti keele tagasitulek proosasse
Sissejuhatuseks
Käesolevas artiklis vaadeldakse August Kitzbergi, Jaan Lattiku, Ernst Enno ja Hermann Julius Schmalzi loomingut, eesmärk on lähemalt uurida lõunaeesti keele kasutamist nelja kirjaniku proosatekstides.
Lähenemisviisi taustaks on varasemad käsitlused kirjandusteostes kasutatud murde kohta. Proosas on murret kasutatud valdavalt tegelaskõnes (vt nt Wales 2001: 106). Et aru saada, kuidas toimib fiktiivne keel tegelaskõnes, on vaja esmalt teada, kuidas toimib reaalne keel reaalses maailmas. Seega on stiiliuurimise ja fiktiivse dialoogi uurimise lähtekohtadeks ühelt poolt keeleteaduslikud lähenemisviisid (vestlusanalüüs, suhtluslingvistika, sotsiolingvistika), mida teisalt kasutatakse kirjandusteaduslikus analüüsis.
Ühe olulise kirjas edasiantud kõne ülesandena nimetavad uurijad realistlikkuse taotlust, püüet tekitada reaalse kõne illusiooni, luua tõepärane ja usutav, realistlik…
Käesolevas artiklis vaadeldakse August Kitzbergi, Jaan Lattiku, Ernst Enno ja Hermann Julius Schmalzi loomingut, eesmärk on lähemalt uurida lõunaeesti keele kasutamist nelja kirjaniku proosatekstides.
Lähenemisviisi taustaks on varasemad käsitlused kirjandusteostes kasutatud murde kohta. Proosas on murret kasutatud valdavalt tegelaskõnes (vt nt Wales 2001: 106). Et aru saada, kuidas toimib fiktiivne keel tegelaskõnes, on vaja esmalt teada, kuidas toimib reaalne keel reaalses maailmas. Seega on stiiliuurimise ja fiktiivse dialoogi uurimise lähtekohtadeks ühelt poolt keeleteaduslikud lähenemisviisid (vestlusanalüüs, suhtluslingvistika, sotsiolingvistika), mida teisalt kasutatakse kirjandusteaduslikus analüüsis.
Ühe olulise kirjas edasiantud kõne ülesandena nimetavad uurijad realistlikkuse taotlust, püüet tekitada reaalse kõne illusiooni, luua tõepärane ja usutav, realistlik…
Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked
Filoloogia keskmeks on keel. Iga rahvusliku filoloogia eelduseks on vastava rahvakeele ning selles loodud rahvaluule ja kirjanduse olemasolu.(1) Rahvusliku filoloogia sünnist saab rääkida siis, kui on tekkinud kõiki kolme valdkonda uuriv teadus. Miskeelne see teadus olema peab, ei ole filoloogia määratlusega kuidagi piiratud. Eesti filoloogia tekke üle arutlemisel osutub metakeele küsimus siiski oluliseks ning paistab olevat otstarbekas eristada filoloogia välis- ja sisevaadet. Välisvaade oleks niisuguse jaotuse korral mingi keele ning selles loodud kirjanduse ja rahvaluule uurimine ja kirjeldamine mõnes teises metakeeles, sisevaade keele ja tema tekstide uurimine ja kirjeldamine selles keeles endas. Suure osa Euroopa rahvuslike filoloogiate tekke- või eellugu on…
Deiktiline lähilugemine
Filoloogia on tekstiteadus, mis ühendab keeleteadust, poeetikat ja ajalugu. Mida enam eemaldub keeleteadus tekstidest või kirjandusteadus keelest, seda vähem säilib filoloogiat. Uuema aja kirjandusteadlased ei pea end enam filoloogideks, vaid kalduvad kultuuriuurijaiks; keeleteadlased omakorda on pigem lingvistid, keeletehnoloogid. Pelk filoloogiks või filoloogiaks nimetamine ei taga veel nimele vastavat sisu. Kõige ehtsamad eesti filoloogid on meie emakeele ja kirjanduse õpetajad – maa sool kui polükristall. Kirjandusteaduse üks tuumtegevusi on teksti poeetikakeskne lähilugemine, mis eeldab keeleteaduslikku pädevust. Lähilugemisel aktiveeritakse keele prosoodilised, süntaktilised, leksikaalsed või semantilised tasandid, saavutamaks seletusjõulisi süvatõlgendusi. Pragmaatika küsimusi, näiteks poeetiliste kõnetegude või implikatuuride analüüsi, on lähilugemisel paraku vähem rakendatud,…
Mõõtmised ei loo teooriat
Olen oma viimaste aastate avalikke esinemisi alustanud Eesti riigi olemasolu mõtte põhjendamisega ja alustan ka siin artiklis samaga: Eesti riigi olemasolu ainus mõte, põhjendus ja õigustus on eesti keel, eesti kultuur ja eesti elulaad. Ei Eesti osa Euroopa Liidu majanduses – vähem kui 0,2 % (ja sellestki suur osa välismaalaste omanduses) – ega asend cordon sanitaire’il ole Eesti riigi piisavaks põhjenduseks.
Eesti filoloogia kui rahvuskultuuri ülioluline komponent on osa Eesti riigi olemasolu põhjendusest. Kes murendab eesti filoloogia asendit eesti rahvuskultuuris, tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimu vastu.
Sissejuhatus
Filoloogia ei ole kõigis kultuurides ühesuguse sisuga. Meie küsimus on: mis sisu ja tähendus on eesti…
Eesti filoloogia kui rahvuskultuuri ülioluline komponent on osa Eesti riigi olemasolu põhjendusest. Kes murendab eesti filoloogia asendit eesti rahvuskultuuris, tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimu vastu.
Sissejuhatus
Filoloogia ei ole kõigis kultuurides ühesuguse sisuga. Meie küsimus on: mis sisu ja tähendus on eesti…
Koost lagunev või uuenev folkloristika?
Eesti teadustraditsioonis on rahvaluulet pikka aega peetud filoloogia valdkonnaks. Eesti folkloriste on eelkõige huvitanud sõnakunst, mis varieerub ja ringleb vabalt suulistes ja kirjalikes suhtluskanalites. Lisaks pärimuslikule tekstile põhilise uurimisobjektina on eriala ühtsust kujundanud retrospektiivne vaateviis, soov säilitada kaduvat ja otsida tõde minevikust. Et teaduslikud otsingud kipuvad alati varasemaid piire ületama, oleks siiski tarbetu otsida folkloristika tuuma kui permanentset keskpunkti, mille ümber peaks toimuma pidev koondumine. Selles artiklis püüangi näidata, et eriala olemust pole võimalik määratleda mõne põhimõiste range defineerimise kaudu, niisamuti ei saa seda fikseerida üheski ülimuslikus ideaalis, olgu see siis algne ühtsus või põhimõtteline kokkukuuluvus mineviku uurimisele pühendunud filoloogiaga.…
Refiloloogia ja selle kolm komponenti
Filoloogia lagunemine ja selle korduv teema mitte üksnes eesti filoloogias ega Keele ja Kirjanduse veergudel. Nagu Marek Tamm kirjeldab oma ülevaateartiklis „Tagasipöördumine filoloogia juurde: vaade Ameerikast”, on sama juhtmotiiv tuntud ka lääne teoreetilises mõtlemises vähemalt möödunud sajandi kaheksakümnendatest aastatest alates, tihedalt seotuna sooviga pöörduda filoloogia juurde tagasi. Aga nii nagu samasse jõkke ei saa astuda kaks korda, pole võimalik tagasi pöörduda ka samasse filoloogiasse.
Nikolai Gogoli romaanis „Surnud hinged” on väga ilus kujund, mis kirjeldab, kuidas mõisasüdamest hargnevad külavaheteed „valgusid igasse ilmakaarde laiali, nagu püütud vähid, kui neid kotist välja puistatakse” (Gogol 2012: 122). Umbes sama on juhtunud ka filoloogia komponentidega,…
Nikolai Gogoli romaanis „Surnud hinged” on väga ilus kujund, mis kirjeldab, kuidas mõisasüdamest hargnevad külavaheteed „valgusid igasse ilmakaarde laiali, nagu püütud vähid, kui neid kotist välja puistatakse” (Gogol 2012: 122). Umbes sama on juhtunud ka filoloogia komponentidega,…
Filoloogia vabastamine Exceli käest
Alustan ühe oma lemmikstseeniga eesti kirjandusest. Oskar Lutsu „Suves” kohtuvad üle aastate esimest korda Jorh Aadniel Kiir ja Joosep Toots.
„Noh,” ütleb ta [Kiir], „kudas te. . . . sa ka siia saite. Teid. . . . sind. . . . teid pole peale kooliaega enam näha olnud. Olite kõik aeg Venemaal?” (Luts 1987: 23)
Mis siin toimub? Kiir takerdub (Lutsul kolm punkti) ja vahetab kahe lause jooksul neli korda sina ja teie kasutust: te > sa > teid > sind > teid. Mida Luts sellega öelda tahab? Kindlasti näitab takerdumine ja sõnade vaheldamine
Kiire segadust, hämmeldust, laiemalt tugevaid emotsioone ootamatu kohtumise puhul. See on niisuguste konstruktsioonide tavaline roll antiikkirjandusest peale. Aga…
„Noh,” ütleb ta [Kiir], „kudas te. . . . sa ka siia saite. Teid. . . . sind. . . . teid pole peale kooliaega enam näha olnud. Olite kõik aeg Venemaal?” (Luts 1987: 23)
Mis siin toimub? Kiir takerdub (Lutsul kolm punkti) ja vahetab kahe lause jooksul neli korda sina ja teie kasutust: te > sa > teid > sind > teid. Mida Luts sellega öelda tahab? Kindlasti näitab takerdumine ja sõnade vaheldamine
Kiire segadust, hämmeldust, laiemalt tugevaid emotsioone ootamatu kohtumise puhul. See on niisuguste konstruktsioonide tavaline roll antiikkirjandusest peale. Aga…
„Noorte hääled” 2016
20. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis üheteistkümnes noori etnolooge, folkloriste ja teisi kultuuriuurijaid ühendav konverents „Noorte hääled”.
Tartu Ülikooli etnoloogia magistrant Laura Jamsja analüüsis Jõhvi etnilist linnaruumi naiste silme läbi. Ta andis statistilise ülevaate Jõhvi elanikest, magistritööks kogutud materjalist, informantidest ja intervjuudest. Samuti arutles ta kakskeelse paikkonna uurija ees seisvate keele- ja kultuuripiiri ületamise raskuste üle. Kuulajate kommentaaride järgi oli piiride ületamise keerukustes paralleele nt Venemaa eestlastega. TÜ folkloristika magistrant Liis-Marii Roosnupp käsitles naise kujutamist jututüübis „Imeline põgenemine” (ATU 313) ning tõi välja ka selle variantide erijooned: lugude sisu olenes nii sellest, kas jutustaja oli mees või naine, kui ka koguja soost.…
Tartu Ülikooli etnoloogia magistrant Laura Jamsja analüüsis Jõhvi etnilist linnaruumi naiste silme läbi. Ta andis statistilise ülevaate Jõhvi elanikest, magistritööks kogutud materjalist, informantidest ja intervjuudest. Samuti arutles ta kakskeelse paikkonna uurija ees seisvate keele- ja kultuuripiiri ületamise raskuste üle. Kuulajate kommentaaride järgi oli piiride ületamise keerukustes paralleele nt Venemaa eestlastega. TÜ folkloristika magistrant Liis-Marii Roosnupp käsitles naise kujutamist jututüübis „Imeline põgenemine” (ATU 313) ning tõi välja ka selle variantide erijooned: lugude sisu olenes nii sellest, kas jutustaja oli mees või naine, kui ka koguja soost.…
Lühikroonika
• 2. juunil esitleti Eesti Keele Instituudis Inge Käsi koostatud „Seto sõnastiku” veebiväljaannet. Tegu on esimese setukeelse veebisõnastikuga ja selle eesmärk on pakkuda setu keele huvilistele vajalikku tuge, kuniks mahukam sõnaraamat valmib. Värske veebisõnastik hõlmab ligikaudu 6000 märksõna.
• 3. juunil peeti Tartus Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolek, kus Enn Ernits kõneles enne Teist maailmasõda Eesti Vabariigi koosseisu kuulunud ühe Narva jõe taguse valla, nn Eesti-Ingeri, elanike (peamiselt isurite ja ingerisoomlaste) isikunimedest alates XV sajandi lõpust kuni 1920. aastateni. Pikemalt peatus ta venepäraste perekonnanimede asendamisel läänemeresoome omadega 1922. aastal.
• 4. juunil tähistati Elvas ja Tartus toimunud ettekandepäevaga Ain Kaalepi 90. sünnipäeva.…
• 3. juunil peeti Tartus Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolek, kus Enn Ernits kõneles enne Teist maailmasõda Eesti Vabariigi koosseisu kuulunud ühe Narva jõe taguse valla, nn Eesti-Ingeri, elanike (peamiselt isurite ja ingerisoomlaste) isikunimedest alates XV sajandi lõpust kuni 1920. aastateni. Pikemalt peatus ta venepäraste perekonnanimede asendamisel läänemeresoome omadega 1922. aastal.
• 4. juunil tähistati Elvas ja Tartus toimunud ettekandepäevaga Ain Kaalepi 90. sünnipäeva.…
Laguneb? Ei lagune?
Keele ja Kirjanduse käesolev number võtab vaagida eesti humanitaaria praegust seisu ühe kandi pealt.
Kui vaadata natuke ajas tagasi, siis umbes poole sajandi vältel oli Tartu ülikoolis kindlal positsioonil eriala „eesti filoloogia”, mis koondas enda alla nii keeleteaduse, kirjandusteaduse kui ka folkloristika. Sellel erialal õppijaid kutsuti eesti fillideks. Kuigi eesti fillid pidid kolmandal kursusel spetsialiseeruma, läbisid nad üsna mahuka kursuse igas nimetatud distsipliinis. Kui 1958. aastal asutati ajakiri Keel ja Kirjandus, siis määrati ta profiil lähtuvalt sellestsamast arusaamast, et keel, kirjandus ja rahvaluule kuuluvad olemuslikult kokku. Veel 1970. aastatel paistis strukturalismi võidukäigu valguses asi üsna roosiline, nii et võis rääkida humanitaarteaduste…
Kui vaadata natuke ajas tagasi, siis umbes poole sajandi vältel oli Tartu ülikoolis kindlal positsioonil eriala „eesti filoloogia”, mis koondas enda alla nii keeleteaduse, kirjandusteaduse kui ka folkloristika. Sellel erialal õppijaid kutsuti eesti fillideks. Kuigi eesti fillid pidid kolmandal kursusel spetsialiseeruma, läbisid nad üsna mahuka kursuse igas nimetatud distsipliinis. Kui 1958. aastal asutati ajakiri Keel ja Kirjandus, siis määrati ta profiil lähtuvalt sellestsamast arusaamast, et keel, kirjandus ja rahvaluule kuuluvad olemuslikult kokku. Veel 1970. aastatel paistis strukturalismi võidukäigu valguses asi üsna roosiline, nii et võis rääkida humanitaarteaduste…
Usaldusväärne teejuht Läti kohanimemaastikul
Pealkirjas figureerivad kohanimed viitavad kogu Lätit tänapäeva piires hõlmavale käsitlusele – Abava on läänes Kuramaal, Zilupe idas Latgales. Kohanimeuurimise traditsioon on Lätis tugev tänu oma ala silmapaistvaile asjatundjaile. Loetelu võiks alustada, nimetades Augusts Bīlenšteinsi (1826–1907), ning jätkata Jānis Endzelīnsi (1873–1961), Ernsts Blese (1892–1964), Vallija Dambe (1912–1995) ja Marta Rudzīte (1924–1996) nimega ning lõpetada käesoleva raamatu autoritega. Laimute Balode ja Ojārs Bušs on Jānis Endzelīnsi alustatud hiigeltöö, Läti kohanimede sõnaraamatu („Latvijas vietvārdu vārdnīca”) jätkajad, nemad on koostanud ja trükki toimetanud ajavahemikus 2003–2013 ilmunud neli köidet (P–R), kuid tööd jätkub veel vähemalt paarikümneks aastaks.
Raamatu adressaadiks on eelkõige muidugi Läti oma rahvas, kuid…
Raamatu adressaadiks on eelkõige muidugi Läti oma rahvas, kuid…
Sõna sõnastikus ja tekstis
UNESCO on 2016. aasta kuulutanud Aristotelese (384–322 eKr) mälestusaastaks, sest tema sünnist Stageiras möödub tänavu 2400 aastat. Aprillis leidsid nii Tartus kui ka Riias aset Aristotelesega seotud sündmused: Tartu Ülikooli raamatukogus avati 6. aprillil näitus „Aristoteles – 2400 aastat filosoofiat”, Läti ülikoolis peeti 7.–8. aprillil juba viiendat korda klassikalise filoloogia biennaalkonverentsi „Antiquitas Viva”, seekord alapealkirjaga „Sõna sõnastikus ja tekstis” („Vārds vārdnīcā un textā”), kus Aristotelesel ja tema mõtteviisil oli oluline koht.
Ettekanded olid inglise, läti ja saksa keeles ning esinejad Läti teadusasutustest, Peterburist, Marburgist ja Tartust. Sõnad, mida vaadeldi ja vaagiti, seostusid antiigipärandiga ning selle tõlgendamisega. Täheldada võis sarnaseid arenguid nii…
Ettekanded olid inglise, läti ja saksa keeles ning esinejad Läti teadusasutustest, Peterburist, Marburgist ja Tartust. Sõnad, mida vaadeldi ja vaagiti, seostusid antiigipärandiga ning selle tõlgendamisega. Täheldada võis sarnaseid arenguid nii…
Kuidas portreteerida Kaplinskit
Kui 2014. aastal ilmus Kanadas trükist raamat pealkirjaga „Unforced Flourishing: Understanding Jaan Kaplinski”, tundus üsna ootamatu ja intrigeeriv, et mainekate McGilli ja Queen’si ülikoolide ühiskirjastus annab välja eesti kirjanikule pühendatud originaalmonograafia. Kui aga midagi sellist juba aset leidis, ei tundunud enam sugugi üllatav, vaid vastupidi, oli otse ootuspärane, et raamatu autoriks on samuti Kanadas asuva Briti Columbia ülikooli professor ja Tartu Ülikooli audoktor Thomas Salumets. On ju Salumets kirjandusteadlane, kes on „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Kaplinski esseekogumiku „Kõik on ime” (2004) koostaja ja saatesõnastaja ning mitmete sama kirjanikku käsitlevate teadusartiklite autor (huvilisel on neid kõige hõlpsam üles leida Salumetsa enda…
Globaalpohmeluse lokaalravitsus ehk viiul insenerina läbikukkunud inimkonnale
Valdur Mikita. Metsik lingvistika. Sosinaid kartulikummardajate külast. Grenader, 2008. 128 lk.
Valdur Mikita. Lingvistiline mets. Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Grenader, 2013. 240 lk.
Valdur Mikita. Lindvistika ehk Metsa see lingvistika. Välgi metsad, 2015. 240 lk.
Kuigi ülivõrrete kasutamine käib enamasti käsikäes akadeemilises mõttes häbenemisväärsete tunnetuslike kvaliteetidega, söandan Valdur Mikita äsjailmunud triloogiat häbenemata geniaalseks nimetada. Selle triloogia populaarsus ning laialdane ja mitmekesine lugemishuvi teeb ainult head meelt. Käesolevas kirjatöös proovin aga osutada neile aspektidele, mida pole senises retseptsioonis kuigivõrd kohanud, aga mida pean ometi väga oluliseks. Seda tehes ei taha ma kuidagi pisendada teisi lugemisviise ega lugemisrõõme, millest mastaapseim on kahtlemata rahvuslik kosutus praegusel närvilisel ajal, mil…
Valdur Mikita. Lingvistiline mets. Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Grenader, 2013. 240 lk.
Valdur Mikita. Lindvistika ehk Metsa see lingvistika. Välgi metsad, 2015. 240 lk.
Kuigi ülivõrrete kasutamine käib enamasti käsikäes akadeemilises mõttes häbenemisväärsete tunnetuslike kvaliteetidega, söandan Valdur Mikita äsjailmunud triloogiat häbenemata geniaalseks nimetada. Selle triloogia populaarsus ning laialdane ja mitmekesine lugemishuvi teeb ainult head meelt. Käesolevas kirjatöös proovin aga osutada neile aspektidele, mida pole senises retseptsioonis kuigivõrd kohanud, aga mida pean ometi väga oluliseks. Seda tehes ei taha ma kuidagi pisendada teisi lugemisviise ega lugemisrõõme, millest mastaapseim on kahtlemata rahvuslik kosutus praegusel närvilisel ajal, mil…
Eemalt vaadates, aga selge pilguga
Sellest on möödunud juba 28 aastat, kui Keeles ja Kirjanduses ilmus Tiit Hennoste artikkel „Kõrvalkäija altkulmupilk”, mis on andnud teise pealkirjapoole ka Hennoste artiklikogumikule „Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk. Artikleid ja arvamusi 1986–2003” (2003, kuid daatum on raamatus märkimata). Kõnekas pealkiri on mällu sööbinud ning pole parata, et teatava sarnasuse ja rööpsuse tõttu kerkis see kohe esile, kui lugesin läbi Cornelius Hasselblatti 2015. aasta sügisel ilmunud artiklikogu „Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega”.
Rööbikuse põhjused on õieti nii ilmselged, et neil ei peaks pikemalt peatumagi. Hennoste on eelkõige keeleteadlane ning ka Hasselblatti kohta saame teatmeteostest teada kõigepealt seda, et ta on Hollandis…
Rööbikuse põhjused on õieti nii ilmselged, et neil ei peaks pikemalt peatumagi. Hennoste on eelkõige keeleteadlane ning ka Hasselblatti kohta saame teatmeteostest teada kõigepealt seda, et ta on Hollandis…
Keelte kodustamisest
Kui sotsiaalmeedia põhjal võib jääda mulje, et meil on maad võtmas keeleline anarhia, et valitseb täielik tohuvabohu ja igaüks kirjutab, nagu heaks arvab, siis on see mulje petlik. Blogijate vabaduse võib kanda licentia poetica arvele nagu ka kirjameeste y-d ja x-id. Argielus on nad enam-vähem korralikud, seaduskuulekad keelekasutajad. Veelgi enam – üha kasvab nende vabatahtlike arv, kes painutavad end normingute diktaadi alla. Kui 2015. aasta võistlustel jõudis Vikerraadioni 4225 e-etteütlust, siis käesoleval aastal juba 5574. Võib ju öelda, et mis seal ikka imestada, eesti keeles peaks olema lihtne kuuldelist teksti õigesti kirja panna, sest meie ortograafia on ju foneetiline ehk…
Laineid lööva „vea” juured
1. juunil k.a tõmmati Tõnismäel üles Edgar Savisaart presidendiks valima õhutav loosung, millelt võis muuhulgas lugeda Presidendikandidaadi kanpaania. Agarad ajakirjanikud ja netikommentaatorid kuulutasid kanpaania jalamaid kirjaveaks, mis see olemuslikult täiesti ilmselt siiski ei ole. „Viga” johtub vene rahvakeele sügavatest hoovustest. Sõnasisene mb, mp on vene häälikusüsteemile tegelikult võõras konsonantühend, esinedes üksnes laenudes ja varieerub sageli nb-, np-ga. Vanemates (suulistes) laenudes on ootuspärase, laenualusele vastava mb, mp kõrval registreeritud sageli rahvakeelde ilmselt paremini sobiv variant, nt имби́рь kõrval ka инби́рь ’ingver’ (< pl imbir) < uus- üsks Imber (Vasmer II: 129), ла́мпа kõrval ла́нпа ’lamp’, лампа́да kõrval ланпа́да ’lampaad, väike õlilamp…
Haigused ja igatsused
Artikli aluseks on ettekanne A. H. Tammsaare muuseumi 11. sügiskonverentsil „Kirjandus ja haigus” 30. novembril 2015 Tallinnas.
Haigust võib mõista füüsilise või psüühilise vaevusena, kehalise kogemusena, millele indiviid annab oma tähenduse. Samaaegselt on see ka kultuuriline konstruktsioon, kuna eri haigused omandavad teatud kultuurilisi, indiviidi kogemusest sõltumatuid tähendusi (vt Tuohela 2001: 197–198), mis sageli on seotud metafooridega ja stereotüüpsete ettekujutustega haigusest. Näiteks on tuberkuloosi peetud luuletajate hingehaiguseks ning seetõttu on sel teatav romantiline oreool, samal ajal kui vähki on seostatud tunduvalt negatiivsemate tähendustega (vt Sontag 2002).
Kirjandusuurimise kontekstis saab haiguse teemat avada erinevatest vaatenurkadest. Näiteks võib haiguse kujutamine olla kirjandusteose keskseks teemaks, nagu…
Haigust võib mõista füüsilise või psüühilise vaevusena, kehalise kogemusena, millele indiviid annab oma tähenduse. Samaaegselt on see ka kultuuriline konstruktsioon, kuna eri haigused omandavad teatud kultuurilisi, indiviidi kogemusest sõltumatuid tähendusi (vt Tuohela 2001: 197–198), mis sageli on seotud metafooridega ja stereotüüpsete ettekujutustega haigusest. Näiteks on tuberkuloosi peetud luuletajate hingehaiguseks ning seetõttu on sel teatav romantiline oreool, samal ajal kui vähki on seostatud tunduvalt negatiivsemate tähendustega (vt Sontag 2002).
Kirjandusuurimise kontekstis saab haiguse teemat avada erinevatest vaatenurkadest. Näiteks võib haiguse kujutamine olla kirjandusteose keskseks teemaks, nagu…
Kroonupatriotism või rahvuslik mõtlemine?
Eesti rahvusliku ärkamisaja esimest etappi on dateeritud erinevalt. Kõige sagedamini on selle algusena nimetatud 1857. aastat, kui ilmumist alustas Perno Postimees ja hakati trükkima „Kalevipoega” (Laar 2010: 234). Kuidas ka nimetada eelnevat etappi, mis on seotud Friedrich Robert Faehlmanni ja tema mõttekaaslaste tegevusega – eelärkamisajaks või ärkamisaja algetapiks (Gustav Suits näiteks kõneles „esiärkamisest” (Suits 1934a) ja „esimesest rahvuslikust etapist” (Suits 1934b)), igal juhul see fakt, et juba 1840. aastal hakkab Friedrich Reinhold Kreutzwald avaldama oma teoseid eesti keeles, sunnib mõtlema kronoloogilise piiri nihutamisele kui mitte 1840. aastate, siis vähemalt 1850. aastate algusesse.
Selle perioodi üks silmapaistvaid tegelasi on Friedrich Nikolai Russow…
Selle perioodi üks silmapaistvaid tegelasi on Friedrich Nikolai Russow…
XI folkloristide talvekonverents
5.–6. veebruaril toimus Viljandimaal Kivi turismitalus 11. korda Eesti rahvaluuleteadlaste igatalvine konverents. Tänapäeval on folkloristide uurimisfookuses järjest enam kaasaegse ühiskonna protsesside jälgimine ja analüüsimine, konverentsi põhiteemagi kandis aktuaalset pealkirja „Omad ja võõrad. Kohandumised ja sulandumised”. Ettekannetes vaadeldi identiteedi ja kultuuriga seotud probleeme nii rahvuslikul kui ka üksikisiku tasandil, nii rände, diasporaa kui ka kodumaa kontekstis, samuti käsitleti erilisi oma-võõra suhteid.
Aivar Jürgenson (TLÜ humanitaarteaduste instituut) võrdles Venemaale rännanud eestlaste ja kodueestlaste etnilise ja rahvusliku tasandi ilminguid, tuginedes Anthony D. Smithi määratlusele, et rahvusel ja etnosel on ühiseid tunnuseid, kuid ka erinevusi. Rahvust iseloomustab lisaks etnilistele omadustele (keel, geneetika jm) ühine kommunikatsioonikood…
Aivar Jürgenson (TLÜ humanitaarteaduste instituut) võrdles Venemaale rännanud eestlaste ja kodueestlaste etnilise ja rahvusliku tasandi ilminguid, tuginedes Anthony D. Smithi määratlusele, et rahvusel ja etnosel on ühiseid tunnuseid, kuid ka erinevusi. Rahvust iseloomustab lisaks etnilistele omadustele (keel, geneetika jm) ühine kommunikatsioonikood…
Lühikroonika
• 5.–6. mail korraldas Eesti Kirjandusmuuseum Tartus teaduskonverentsi „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks”, mis oli pühendatud Eesti Elulugude Ühenduse 20. tegevusaastale. Ettekannetes räägiti elulugude kirjutamise eetikast, mälu suulisusest ja kirjalikkusest, Aino Kallase ja Faehlmanni eluloost, baltisaksa elulugude uurimisest, Venemaa eestlaste elulugudest, sõjapõgenike ja küüditatute lugudest jpm. Rutt Hinrikuse 70. sünnipäeva tähistati tema raamatu „Kahe vahel” esitlusega.
• 12. mail kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Maris Sõrmus doktoritöö „Nature and Culture in Contemporary British and Estonian Literature: A Material Ecocritical Reading of Monique Roffey and Andrus Kivirähk / Loodus ja kultuur kaasaja briti ja eesti kirjanduses: Monique Roffey ja Andrus Kiviräha teoste…
• 12. mail kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Maris Sõrmus doktoritöö „Nature and Culture in Contemporary British and Estonian Literature: A Material Ecocritical Reading of Monique Roffey and Andrus Kivirähk / Loodus ja kultuur kaasaja briti ja eesti kirjanduses: Monique Roffey ja Andrus Kiviräha teoste…
Kaval-Ain ja Vanapagan
„Oo, Muusapoeg! Kuidas sa võlasse suhtud?”
(O. Muusapoeg 1965, 1: 51)
Järgnev lugu pajatab sellest, kuidas julge rehepapp tõbisele hiidkollile sulatina silma valas: „Ise tegi!”
Ain Kaalepi mõttelookogumik „Kolm Lydiat” ilmus 1997. aastal Elva gümnaasiumi emakeeleõpetaja Lea Toominga, allakirjutanu, kirjastuse Ilmamaa ja autori koostöös. Raamat sisaldas sada kakskümmend üks artiklit kuuesajal leheküljel: poeetikast ja maailmakirjandusest, kristlikust humanismist, emakeelest ja eesti kirjandusest. Toekale mahule vaatamata jäi koostajaile teadmine, et veel teise sarnase köite saanuks sama soojaga esimese kõrvale teha – õige palju tuli välja jätta juba toimetatud või veel toimetamata väärt filoloogiat ja sotsiaaliat. Seda enam võib nõnda väita nüüd paarkümmend aastat hiljem, austet…
Üks muhe lugemine Hiiu Leigri seiklustest
2015. aastal ilmus kolm Hiiumaa kirjamehe, koduloolase ja jutuvestja Jegard Kõmmuse (1914–1988) pärandile toetuvat raamatut: mälestusteraamat„Elutöö ühe ööga”(1), jutukogu „Iiu Leiger”ning viimase lasteversioon „Iiuma vägimihe Leigri seiklused”(2). Kõik raamatud on näinud ilmavalgust tänu tema folkloristist ja rahvamuusikust lapselapsele Helen Kõmmusele. Järgnevas keskendun mainitud raamatutest keskmisele ehk Kõmmuse lugudele Hiiu vägilasest Leigrist (raamatu esimene trükk pälvis 2014. aastal Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi aastapreemia).
Leiger on Suure Tõllu vend ehk samalaadne hiidvägilasest jutukangelane nagu Kalevipoeg, Vanapagan, Olev või Petseri vägilane. Ehkki igal hiiul on omad erijooned, on hiiupärimust kooshoidvaks jooneks see, et sinna kuuluvad narratiivid lähtuvad maastikul nähtavaist kummalisena tunduvaist objektidest ja moodustistest…
Leiger on Suure Tõllu vend ehk samalaadne hiidvägilasest jutukangelane nagu Kalevipoeg, Vanapagan, Olev või Petseri vägilane. Ehkki igal hiiul on omad erijooned, on hiiupärimust kooshoidvaks jooneks see, et sinna kuuluvad narratiivid lähtuvad maastikul nähtavaist kummalisena tunduvaist objektidest ja moodustistest…
Idamurde sõnastiku taastulemine
Praegune aeg soosib rahvakultuuri paikkondlike eripärade esiletoomist ja oma kodumurde viljelemist, mille silma ning südant rõõmustavaks väljundiks on ka ühe murdeala sõnastikud. Kui Eesti Keele Instituudis ollakse suure „Eesti murrete sõnaraamatu” väljaandmisega jõutud 6. köitesse (n-algulistesse sõnadesse), siis väiksemad, üksikmurdeala sõnastikud on operatiivsemaks mooduseks murdekeelt rahvale kasutada anda. Viimasel ajal on neid ilmunud pea igal aastal, näiteks Inge Käsi „Vanapärase Võru murde sõnaraamat” (2011), Alli Laande ja Triin Todeski „Mulgi sõnastik” (2013), Mariko Fasteri, Laivi Oru, Urmas Kalla, Sulev Iva ja Triin Iva „Eesti-võru sõnaraamat” (2014), Paul Kokla „Hiiu sõnaraamat” (2015) ja Valdek Palli „Idamurde sõnastik” (2016). Neist valminuist on…
Grammatikat lüpsmas
Tartu Ülikoolis peeti 28.–29. jaanuaril IV soome-eesti grammatikakonverents „Grammatikat lüpsmas / Kielioppia lypsämässä”, kus osalesid soome ja eesti keele grammatikauurijad Tartu, Helsingi, Turu ja Ida-Soome ülikoolist ning Eesti Keele Instituudist. Konverentsisari sai alguse 2011. aastal ning on varem toimunud Tartus, Kuressaares ja Turus. Juba konverentsisarja pealkiri viitab grammatika mitmeti tõlgendatavusele: grammatika võib olla nii (korpuspõhise uurimuse) tulemus kui ka süsteem, millest saab alati midagi uut „välja lüpsta”. Ehkki algselt naljana mõeldud, on pealkiri kokku toonud tõsiseid uurijaid erinevatest uurimisrühmadest, kes vaatlevad grammatikat selle kasutuskontekstis ning toetuvad tekstiandmetele. Konverentsil räägitu osutab kasutuspõhise lähenemisviisi olulisusele, aga ka selle probleemkohtadele ning meetodite mitmekesisusele.…
Positivistlik hõllandus
Toomas Haug. Tagasi Troojamäele. 30 kirjatööd ja interluudium. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 488 lk.
Arvustuse pealkirjaks ei ole metafoor, vaid sõnasõnaline oksüümoron. Selletaoline kaheharulisus iseloomustab me kirjanduslugusid ju algaegadest saati, alates Juhan Kunderist ja Mihkel Kampmaast. Ühelt poolt avaldub akadeemilise objektiivsuse taotlus, teisalt aga võõbatakse tulemused rahvussubjektiivselt üle. Sellist kahetist, südantsoojendavat kogumist-tõlgendamist peetakse rikastavalt ja säilitavalt tähtsaks, väärikalt vanamoeliseks ning targaks harrastuseks – nõnda enamasti minagi. Toomas Haug on selle ehe metodoloogiline stiilinäide, kuigi ka temal on, kui kollegiaalselt äristada (murdekeeles ’õrritada’), veel küllalt paisumisruumi. Sest klassikaliseks kirjandusloolaseks ta justkui veel ei küüni, kuivõrd temalt ei ole seni ilmunud ühtki kirjanikubiograafiat, sidusat perioodikäsitlust ega tekstoloogilist köidet. Kriitiline võiks olla ka kohati kasinate allikaviidete suhtes,…
Luum – sümbioos kui armastuse valgus
Jüri Talvet on tähelepanu vääriv looja Eesti kultuuripildis, kelle väljapaistvad teod koonduvad sümbiootilise keskme ümber. Ta luuletab, uurib ja õpetab. Ühtlasi tõlgib, vahendades võõraid keeleruume meile ja tutvustades oma ning teiste Eesti väärtmeeste loomingut suuremale lugejaskonnale. Esimesed seda sorti õpetlased olid Gustav Suits ja Uku Masing; hilisemast ajast juba manalateele läinud Toomas Liiv ja praegune sümbioosis-käija Arne Merilai. Ehk kuskil on veelgi märgata mitmekülgseid loojaid, kes püüavad vaheldumisi värsse seada, loodut analüüsida ja teadmisi jagada.
Talvet hakkas oma tähte otsima 1945. aasta 17. detsembrist ja on jõudnud selle avastamiseni Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professorina ning filoloogia eriala juhatajana. Esimesed kandvad tiivasirutused vaimuvallas…
Talvet hakkas oma tähte otsima 1945. aasta 17. detsembrist ja on jõudnud selle avastamiseni Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professorina ning filoloogia eriala juhatajana. Esimesed kandvad tiivasirutused vaimuvallas…
Kirjavahetuste kaduv maailm
Epistolaariume ehk kirjavahetusi võib vaadelda kui ühiskonna (kirja)kultuurilist infrastruktuuri, kultuuris endas aga kui n-ö sisekommunikatsiooni üht vormi teiste, näiteks pärimuste, kuulujuttude, anekdootide jms kõrval. Selle vormi žanriline ja funktsionaalne mitmekesisus (armastuskirjadest tarbekirjadeni; erinevas positsioonis ja suhetes subjektide, ameti- või loovisikute, armukeste või sõprade, õpetajate ja õpilaste jne vaheline kirjavahetus jms) ei väära asjaolu, et ajaloo- või kultuurilooliseks tekstiks muutuvad kirjavahetused alles post factum, pärast nende avaldamist. Juri Lotman, kelle kirju on Lotmani kolleeg Boriss Jegorov pidanud „andekateks” ning „paljužanrilisteks” teosteks(1), on koos Aleksandr Pjatigorskiga rõhutanud „teksti” juures väljenduslikkust(2). Avaldatud kirjavahetus omandab teksti staatuse, suhtudes avaldamata kirjadesse kui mitte-teksti.
Muidugi mõjutavad kirjavahetused…
Muidugi mõjutavad kirjavahetused…
Kogumistööst Eesti Kultuuriloolises Arhiivis
Kui 2004. aastal täitus Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) asutamisest kolmveerand sajandit, tähistati seda muuhulgas kogumiku „Mnemosyne teenistuses”(1) koostamise ja väljaandmisega. Raamatus avaldatud artiklid ja mälestused keskenduvad tagasivaatavalt arhiivi ajaloole, põhitegevustele läbi aastakümnete ning antud on ka ülevaade tollasest hetkeseisust EKLA-s. Praegusaja kogumistööst ülevaadet andes tundub liigne taas kord kõnelda pikemalt algusaastaist ja möödunust, eriti nimetatud põhjalike kirjutiste taustal, kuid võrdluseks tänasega oleksid väikesed tagasivaated ehk omal kohal.
Arhiiv poleks arhiiv ilma kogudeta. 1929. aastal, mil kultuurilooline arhiiv Eesti Rahva Muuseumi allasutusena loodi, ei alustatud päris algusest. Juba olid olemas tegusate seltside ja ühingute (Akadeemiline Ajaloo Selts, Eesti Kirjanduse Selts, Akadeemiline Kirjandusühing…
Arhiiv poleks arhiiv ilma kogudeta. 1929. aastal, mil kultuurilooline arhiiv Eesti Rahva Muuseumi allasutusena loodi, ei alustatud päris algusest. Juba olid olemas tegusate seltside ja ühingute (Akadeemiline Ajaloo Selts, Eesti Kirjanduse Selts, Akadeemiline Kirjandusühing…