Rubriik
Valdkond
Aasta
Monumentaalne teos monumentaalsest mehest
Epi Tohvri on kirjutanud enam kui tuhat lehekülge haarava uurimuse Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist Georges Frédéric Parrot’st ehk Georg Friedrich Parrotist (1767–1852). Igaveses nimevaidluses on teoses omaks võetud selgelt prantsuspärane hääldus, seepärast jään alljärgnevas selle juurde, ehkki argumente oleks ka teistsuguse häälduse poolt. Seni on Parrot’ tegevus pälvinud üsna arvukalt üksikartikleid, talle on pühendatud konverentse (1967. aastal tähistati tema 200. ja 2017. aastal 250. sünniaastapäeva) ja juubelikogumikke(1) ning enam kui sajandi eest ka üks monograafia,(2) kuid ühtede kaante vahel on tema elu ja tegevuse eri aspektid süsteemselt ette võetud esmakordselt. Täiesti uus ja eesti keeles ning meie kultuuriruumis varem käsitlemata on…
Soome-ugri sõlmi kombeldes ja harutades
„Soome-ugri sõlmed” on 1927. aastal asutatud ja 1991. aastal taastatud MTÜ Fenno-Ugria asutuse aastaraamat. Kümneid kultuuriasutusi, loomeliite ja kultuuriseltse ühendav katusorganisatsioon on seadnud endale eesmärgiks tegutseda kõigi soome-ugri rahvaste, nende keelte ja kultuuride säilimise nimel. Fenno-Ugria tegevdirektori Viia-Kadi Raudalaineni (2013: 5)(1) sõnutsi kajastab aastaraamatu pealkiri ühelt poolt eestlaste ja sugulasrahvaste sõlmumise punkte, teisalt aga nende sõlmküsimusi ehk mureprobleeme. Aastaraamatu esimene köide ilmus 2012. aastal ning kajastas asutuse ja selle partnerite 2010. ja 2011. aasta mõtteid ja tegemisi. 2013. aastast alates peegeldab aastaraamatu iga köide vaid ühe aasta tegevust. Ühtekokku on 1346 lehekülge mitmekesist ja põnevat lugemist soome-ugri teemadel. Kaht esimest köidet…
Elavaks kirjutatud kunstnikud
Kunstnikuromaan ei pruugi rääkida kunstnikust ning kunstnikust peategelasega raamat ei pruugi olla kunstnikuromaan. Mõnikord ei ilmu kunstnikuromaani mitu aastat järjest. Seda tähelepanuväärsemad näivad kaks hiljaaegu avaldatud teost, mida võib kunstnikuromaaniks nimetada nii loova isiku keerulise ajastu normidega suhestumise kui ka peategelase prototüübi põhjal.
„Imedest ei saa minu isu iialgi täis”
„Ema ei usu, et maailmas midagi põnevat võib juhtuda, tema on siiamaani näinud ainult seda, et elu on igav ja arvab, et nii ongi õige. Aga ei ole. Minul näiteks on kuuris imelik mees, kes nimetab ennast Kalevipojaks.” (SSL, lk 107) Nii mõtiskleb Andrus Kivirähki romaanis „Sinine sarvedega loom” maalikunstnik Oskar Kallis…
„Imedest ei saa minu isu iialgi täis”
„Ema ei usu, et maailmas midagi põnevat võib juhtuda, tema on siiamaani näinud ainult seda, et elu on igav ja arvab, et nii ongi õige. Aga ei ole. Minul näiteks on kuuris imelik mees, kes nimetab ennast Kalevipojaks.” (SSL, lk 107) Nii mõtiskleb Andrus Kivirähki romaanis „Sinine sarvedega loom” maalikunstnik Oskar Kallis…
Valge auk Linnar Priimägi
Vana hää erudiit Linnar Priimägi on taassõiduvees. Kirjastuse Ilmamaa toel on ta järjest üllitanud kaks artiklimonograafiat: üle-eelmisel aastal mõttelookogumiku „Minu Goethe” ning seejärel oma iidolilt laenatud pealkirjaga valimiku „Luule ja tõde”. Nimetatud kolmainsust on neis köiteis kõvasti sees, kuigi rõhutatult isiklikult: see on justnimelt tema Goethe (ja Hegel või Lotman), Linnari luule ning Priimäe tõde. Subjektiivselt objektiivne. Ärgitav metodoloogiline oksüümoron, esseistliku uurija isenemine.
Plato veritasque – Platonit ja tõtt –, ütleb raamatu moto. Tekib huvitav konjunktiivne kokteil, fantaseeriva idealisti ja truistliku positivisti elik tule-jää vastandlik rinnastus, kuna koopamüüdi uskumine võib vastanduda tõepärasusele. Kui võtta seda loogilise eksklusiivse tehtena (kus mõlemad pooled…
Plato veritasque – Platonit ja tõtt –, ütleb raamatu moto. Tekib huvitav konjunktiivne kokteil, fantaseeriva idealisti ja truistliku positivisti elik tule-jää vastandlik rinnastus, kuna koopamüüdi uskumine võib vastanduda tõepärasusele. Kui võtta seda loogilise eksklusiivse tehtena (kus mõlemad pooled…
Eesti keele viitevahendid kirjeldustes ja jutustustes
Viitamine on suhtluslik tegu, millega viiakse vastavusse referent ja keeleline väljend. Referent võib olla reaalse maailma isik, ese, olukord või sündmus, aga see võib olla ka mõni mõte, tekst või hoopis kujuteldav nähtus. Referent võib seega olla ükskõik mis, mida inimene keelekasutuses suudab käsitleda terviklikuna. Keeleline väljend, millega referendile viidatakse, võib olla üksik nimisõna (poiss, puu, inflatsioon), pikem nimisõnafraas (ilus isamaa, see pikakarvaline kass; too etendus, mis toimus eelmisel laupäeval), asesõna (see, mina, tema) või muu väljend (adverb, verbivorm jm). (Ariel 1990; Gundel jt 1993; Diessel 1999; Givón 2005; Abbott 2010; Kibrik 2011)
Viitamisvahendi valikul on kõige olulisem arusaadavus. Referendi esmamainimisel…
Viitamisvahendi valikul on kõige olulisem arusaadavus. Referendi esmamainimisel…
Argimütoloogia kui Mati Undi poeetika lähtekoht
Realismi ja müüdi probleem Mati Undi retseptsioonis
Praegu võib suure kindlusega väita, et Mati Undi looming on saavutanud keskse koha Teise maailmasõja järgse kodu-eesti proosakirjanduse pildis. Samuti kõnetavad tema teosed uute lugejate põlvkondi, mida näitavad viimaste aastate üliõpilastööd (Remmel 2015; Berg 2015; Puudersell 2019), mälestusteraamat (Kesküla 2008), interdistsiplinaarne artiklikogumik (Sarapik, Viires 2010) ja Undi loomingu erinevaid taustu täpsustavad artiklid (vt Vaino 2019; Puudersell 2017). Undi jätkuv ajakohasus ja püsiv huvi tema proosateoste(1) vastu on seda tähelepanuväärsem, et tema tekstid on ilmunud üle pika ajavahemiku, alates Hruštšovi sula viimastest aastatest, läbi hilissotsialismi perioodi kuni poliitiliste murrangute ja taasiseseisvunud Eesti esimese kümnendini. Nii nende…
Praegu võib suure kindlusega väita, et Mati Undi looming on saavutanud keskse koha Teise maailmasõja järgse kodu-eesti proosakirjanduse pildis. Samuti kõnetavad tema teosed uute lugejate põlvkondi, mida näitavad viimaste aastate üliõpilastööd (Remmel 2015; Berg 2015; Puudersell 2019), mälestusteraamat (Kesküla 2008), interdistsiplinaarne artiklikogumik (Sarapik, Viires 2010) ja Undi loomingu erinevaid taustu täpsustavad artiklid (vt Vaino 2019; Puudersell 2017). Undi jätkuv ajakohasus ja püsiv huvi tema proosateoste(1) vastu on seda tähelepanuväärsem, et tema tekstid on ilmunud üle pika ajavahemiku, alates Hruštšovi sula viimastest aastatest, läbi hilissotsialismi perioodi kuni poliitiliste murrangute ja taasiseseisvunud Eesti esimese kümnendini. Nii nende…
Vsevolod Višnevski ja Eesti
1. Ühest edukalt ebaõnnestunud kavatsusest
33 aastat tagasi, 1987. aastal, sai Mihhail Bulgakovi nimi ootamatul kombel keskseks ühes Eestis peetud vaidluses, mis eksplitsiitselt oli esteetilise loomuga, implitsiitselt aga ideoloogiline. See vaidlus on paljuski säilitanud oma aktuaalsuse, öeldu mõtestamine teeb sellest nõukogude epohhi lõpu väärtusliku tunnistuse.
Diskussiooni lähtepunktiks oli 16. juunil 1987 eesti- ja venekeelses paralleelajalehes Õhtuleht / Vetšerni Таllinn ilmunud Mihhail Korsunski artikkel – vene keeles pateetilise pealkirjaga „Kustumatu mälu” („Память нетленна”), eesti keeles aga hoopis tagasihoidlikuma tiitliga „Jälg kultuuriloos”. Artiklis oli juttu Leningradi kirjandusteadlase Sergei Belovi Tallinna-muljetest. Tuntud Dostojevski elu ja loomingu uurija kurtis, et linnas ei ole memoriaaltahvlit Dostojevskile, kes väisas…
33 aastat tagasi, 1987. aastal, sai Mihhail Bulgakovi nimi ootamatul kombel keskseks ühes Eestis peetud vaidluses, mis eksplitsiitselt oli esteetilise loomuga, implitsiitselt aga ideoloogiline. See vaidlus on paljuski säilitanud oma aktuaalsuse, öeldu mõtestamine teeb sellest nõukogude epohhi lõpu väärtusliku tunnistuse.
Diskussiooni lähtepunktiks oli 16. juunil 1987 eesti- ja venekeelses paralleelajalehes Õhtuleht / Vetšerni Таllinn ilmunud Mihhail Korsunski artikkel – vene keeles pateetilise pealkirjaga „Kustumatu mälu” („Память нетленна”), eesti keeles aga hoopis tagasihoidlikuma tiitliga „Jälg kultuuriloos”. Artiklis oli juttu Leningradi kirjandusteadlase Sergei Belovi Tallinna-muljetest. Tuntud Dostojevski elu ja loomingu uurija kurtis, et linnas ei ole memoriaaltahvlit Dostojevskile, kes väisas…
Seltsimees Vaheri küsimus
(Algus Keeles ja Kirjanduses nr 3)
1941. aastal pealetungivate Saksa vägede eest Nõukogude tagalasse evakueerumisel peetud päevikus kirjeldab Luise Vaher, kes sellal kandis neiupõlvenime Kapstas, nähtut ja kogetut suure avameelsusega, ja seda ka üpris intiimsetes detailides. Juba tollal lopsaka keelekasutusega Kapstas kirjutab päevikut optimistlikus, raskusi trotsivas toonis, kuid sellest ei puudu ka üksindusäng ning kriitiline pilk nõukogude igapäevaelule. Kapstase suhestumine ideoloogia ja teiste inimestega jätab sageli impulsiivse mulje. Päevikut iseloomustavad nii rohked tagasivaated esimesele nõukogude aastale Valgas kui ka rikkalikud kirjeldused oma tõekspidamistest ja ideoloogilisest pühendumusest. Viimaste seas leidub nii tõusu- kui ka mõõnaperioode, koguni võimalikke „usutaganemise” momente.(1)
Kapstase päeviku intiimsus ja…
1941. aastal pealetungivate Saksa vägede eest Nõukogude tagalasse evakueerumisel peetud päevikus kirjeldab Luise Vaher, kes sellal kandis neiupõlvenime Kapstas, nähtut ja kogetut suure avameelsusega, ja seda ka üpris intiimsetes detailides. Juba tollal lopsaka keelekasutusega Kapstas kirjutab päevikut optimistlikus, raskusi trotsivas toonis, kuid sellest ei puudu ka üksindusäng ning kriitiline pilk nõukogude igapäevaelule. Kapstase suhestumine ideoloogia ja teiste inimestega jätab sageli impulsiivse mulje. Päevikut iseloomustavad nii rohked tagasivaated esimesele nõukogude aastale Valgas kui ka rikkalikud kirjeldused oma tõekspidamistest ja ideoloogilisest pühendumusest. Viimaste seas leidub nii tõusu- kui ka mõõnaperioode, koguni võimalikke „usutaganemise” momente.(1)
Kapstase päeviku intiimsus ja…
Ilmus Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019
Ilmus Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019
Eesti Keeletoimetajate Liit oli juba seitsmeaastane, kui välja anti esimene liidu üritusi ja algatusi kajastav aastaraamat. Selle aasta jaanuaris ilmus teine, „Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019”. Mõlemat saab liidu veebilehel tasuta lugeda või trükisena soetada. Aastaraamatu peatoimetaja on Ann Siiman, kolleegiumi liikmed ja keeletoimetajad Helika Mäekivi, Airi Männik, Külli Pärtel, Riina Reinsalu ja Ann Siiman, korrektor Egle Heinsar ning kujundaja Krista Saare. Trükise väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium.
Uus aastaraamat algab ülevaatega märtsis toimunud keeletoimetajate vestlusringist, kus arutati teravaid teemasid, nagu ettevõtlus, töötasu, -koormus ja vastutus. Liidu jaoks olid 2019. aastal tähtsündmused kutsestandardi väljatöötamine ja esimene…
Eesti Keeletoimetajate Liit oli juba seitsmeaastane, kui välja anti esimene liidu üritusi ja algatusi kajastav aastaraamat. Selle aasta jaanuaris ilmus teine, „Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019”. Mõlemat saab liidu veebilehel tasuta lugeda või trükisena soetada. Aastaraamatu peatoimetaja on Ann Siiman, kolleegiumi liikmed ja keeletoimetajad Helika Mäekivi, Airi Männik, Külli Pärtel, Riina Reinsalu ja Ann Siiman, korrektor Egle Heinsar ning kujundaja Krista Saare. Trükise väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium.
Uus aastaraamat algab ülevaatega märtsis toimunud keeletoimetajate vestlusringist, kus arutati teravaid teemasid, nagu ettevõtlus, töötasu, -koormus ja vastutus. Liidu jaoks olid 2019. aastal tähtsündmused kutsestandardi väljatöötamine ja esimene…
Lühikroonika
5. veebruaril toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu. Folklorist Ergo-Hart Västrik esines ettekandega „Paul Ariste ja tema vadja päevikud”. Eesti keele lähima sugulaskeele uurimine oli akadeemik Paul Ariste (1905–1990) meelisharrastusi. Ta käis järjepidevalt vadja külades rahvaluulet kogumas ning pidas oma käikude kohta päevikut. Ariste 100. sünniaastapäevaks andis Eesti Kirjandusmuuseum need välja eraldi raamatuna „Vadja päevikud 1942–1980”. Raamatu koostaja Ergo-Hart Västriku sõnul on Paul Ariste vadjaaineline pärand unikaalne: päevikutes rullub lahti vadja rahva saatus XX sajandil ning ärkavad ellu keelejuhid, kellega kohtumisi Ariste on järjekindlalt dokumenteerinud.
5. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uuringute töörühma ning Eesti Rahvaluule Arhiivi seminar.Eesti-seostega USA…
5. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uuringute töörühma ning Eesti Rahvaluule Arhiivi seminar.Eesti-seostega USA…
Mati Hindi meenutuseks (28. VIII 1937 – 5. XII 2019)
Foto: Jaak Urmet
Mati Hint oli erakordne ja võimas isiksus, suurkuju, kelle mõju mitte ainult eesti keeleteaduses, vaid Eesti humanitaarias ja fennougristikas laiemalt on olnud väga suur. Kindlasti on ta olnud üks neist isiksustest, kes mind on akadeemilises maailmas – aga mitte ainult seal, vaid ka üldisemalt – olulisel määral kujundanud ja suunanud. Ja toetanud, siiralt ja kindlameelselt. Õppisin Pedas eesti filoloogiat ja kirjandusteadust ajal (1997–2004), mil seal andis keeleteaduse aluseid, foneetikat ja fonoloogiat Hint, tegin kõigis kolmes aines eksami temale, miska saan ennast lugeda tugeval määral tema õpilaseks. Rääkimata kokkupuudetest hiljem. Seetõttu on ka järgnev meenutus sellevõrra vahetum.
See aeg oli…
Baltisaksa sõnaraamat
Baltisaksa sõnaraamat
4. detsembril 2019 esitleti Tartu Ülikoolis baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni (Baltisaksa sõnastik. https://www.eki.ee/dict/bss/), mis on valminud Tartu germanistide ning Eesti Keele Instituudi (EKI), Marburgi Herderi instituudi ja Läti Ülikooli kolleegide kümne aasta pikkuses koostöös. Sõnaraamatu valmimisloo võib kokku võtta nii: ainult sada aastat ja kolm hoovõttu ning juba ongi olemas midagi, mida võib ka laiemale ringile näidata. Mida kujutab endast baltisaksa keel ja mis on baltisaksa sõnaraamat?
Kuni 1939. aastani Eestis ja Lätis levinud kohaliku, valdavalt suulise kõnekeelena kasutuses olnud baltisaksa keele lähtealuseks oli keskaegne alamsaksa keel – hansaruumi lingua franca. See balti keskalamsaksa keel vahetus XVI ja XVII sajandi jooksul…
4. detsembril 2019 esitleti Tartu Ülikoolis baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni (Baltisaksa sõnastik. https://www.eki.ee/dict/bss/), mis on valminud Tartu germanistide ning Eesti Keele Instituudi (EKI), Marburgi Herderi instituudi ja Läti Ülikooli kolleegide kümne aasta pikkuses koostöös. Sõnaraamatu valmimisloo võib kokku võtta nii: ainult sada aastat ja kolm hoovõttu ning juba ongi olemas midagi, mida võib ka laiemale ringile näidata. Mida kujutab endast baltisaksa keel ja mis on baltisaksa sõnaraamat?
Kuni 1939. aastani Eestis ja Lätis levinud kohaliku, valdavalt suulise kõnekeelena kasutuses olnud baltisaksa keele lähtealuseks oli keskaegne alamsaksa keel – hansaruumi lingua franca. See balti keskalamsaksa keel vahetus XVI ja XVII sajandi jooksul…
Lühidalt
Aija Sakova. Elamise julgus. Kirjad Käbile. Tallinn: EKSA, 2019. 254 lk.
Aija Sakova raamat algab sealt, kus Tõnu Õnnepalu oma „Aakris” eesti pagulaskirjanduse lugemise lõpetab – nimelt Õnnepalu silmis ainsana eesti eksiilkirjanikest armu leidnud Käbi Lareteist, kes kirjutas rootsi keeles. Rahvusvahelises kunstimaailmas oli Käbi Laretei kahtlemata eeskuju andev naine, ahtast pagulasühiskonnast trotslikult välja murdnud ja oma ajast ees, naine, kes teostas end nii muusikas kui ka kirjanduses ja kellelt on järelpõlvedel palju õppida, lugedes omandada ja läbi tunnetada, eelkõige iseseisvust loojana ja – elamise julgust. Ning julgust ennast väljendada. Oma kirjade adresseerimine Käbi Lareteile kui raamatu otsesele ajendile on seetõttu õnnestunud…
Aija Sakova raamat algab sealt, kus Tõnu Õnnepalu oma „Aakris” eesti pagulaskirjanduse lugemise lõpetab – nimelt Õnnepalu silmis ainsana eesti eksiilkirjanikest armu leidnud Käbi Lareteist, kes kirjutas rootsi keeles. Rahvusvahelises kunstimaailmas oli Käbi Laretei kahtlemata eeskuju andev naine, ahtast pagulasühiskonnast trotslikult välja murdnud ja oma ajast ees, naine, kes teostas end nii muusikas kui ka kirjanduses ja kellelt on järelpõlvedel palju õppida, lugedes omandada ja läbi tunnetada, eelkõige iseseisvust loojana ja – elamise julgust. Ning julgust ennast väljendada. Oma kirjade adresseerimine Käbi Lareteile kui raamatu otsesele ajendile on seetõttu õnnestunud…
Olme ja eluhoog
Kuidas arvustada mitme autoriga novellikogumikku? Kas lähtuda välistest asjaoludest: millised tekstid on kogumikku valitud, millised on välja jäetud? Kus novellid algselt ilmusid? Milline on autorite sooline või vanuseline jaotus? Millised on koostajate suhted autoritega? Kes on rahastanud raamatu väljaandmist ja kas see sisaldab ka tema teksti? Selline lähenemine lisaks küll teose- või autorikesksele kriitikaväljale harvaesineva kultuurisotsioloogilise tõlgenduse, kuid nii võivad tekstid sootuks ära ununeda. Teine võimalus on võtta iga novell üksipulgi lahti, kirjutada 18 lühiarvustust, -kokkuvõtet või -hinnangut, mis võib raamatuportaali Goodreads näitel osutuda küll efektseks, ent pinnapealseks ja ennastkordavaks toimimisviisiks. Kolmas variant on novelle žanriliselt või temaatiliselt kategoriseerida ja…
Doktoritöö eesti ja inarisaami konsonandikesksest vältesüsteemist
Helen Türgi väitekiri koosneb neljast akustilise ja artikulatoorse foneetika alasest artiklist, millest kaks on kirjutatud iseseisvalt ning kaks koostöös kolleegidega, ning neid koondavast ülevaateosast. Väitekirja autori roll koostöös kaasautoritega on selgelt ja ammendavalt avatud. Neljast artiklist kolm on pühendatud eesti keele ning üks inarisaami keele foneetika uurimisele. Töö juhendajateks olid dr Pärtel Lippus ja prof Karl Pajusalu.
Pärtel Lippuse ja Juraj Šimkoga kirjutatud artikkel „Context-dependent articulation of consonant gemination in Estonian” [P1] kirjeldab elektromagnetilise artikulograafia meetodiga tehtud tööd, milles uuritakse kõiki bilabiaalse klusiili /p/ avaldumisvorme erinevate kvantiteedikombinatsioonide tingimustes eesti keeles. Lindistati keele, lõua ning üla- ja alahuule liikumist ning paralleelselt salvestati…
Pärtel Lippuse ja Juraj Šimkoga kirjutatud artikkel „Context-dependent articulation of consonant gemination in Estonian” [P1] kirjeldab elektromagnetilise artikulograafia meetodiga tehtud tööd, milles uuritakse kõiki bilabiaalse klusiili /p/ avaldumisvorme erinevate kvantiteedikombinatsioonide tingimustes eesti keeles. Lindistati keele, lõua ning üla- ja alahuule liikumist ning paralleelselt salvestati…
Ecce genius
Keskendudes mõnele üksikule sõnale, märkame eneselegi üllatuseks, kui sagedasti ja erinevas tähenduses seda kasutatakse. Sõna võib ilmutada end kontekstis, mida ehk oodatagi ei oskaks. Enamasti aga ei hakka me juurdlema, mis on selle algne tähendus. Üks selline sõna on geenius – kõigile tuttav ja suupärane, mugav kasutada oma kõne ilmestamiseks. Kui hakata süvenema selle pealtnäha lihtsa sõna tähenduse kujunemislukku, etümoloogiasse ja semantikasse, muutub olukord intrigeerivaks. Jacques Derrida pole asjata öelnud, et igaüks, kes määratlusele „geenius” mingigi legitiimsuse omistab, üldiselt loobub pretensioonist teadmusele üheski valdkonnas: „Noomen „geenius” paneb meid vingerdama” (tsit Chaplin, McMahon 2016: 1).
Käesoleva artikli eesmärk on avada sõna geenius…
Käesoleva artikli eesmärk on avada sõna geenius…
Süüvides jonni jätmata avamaks sõnajärjemustreid
1. Konverbitarind ja sõnajärg
Käsitlen artiklis eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindi sõnajärge, mille varieerumine on pälvinud tähelepanu seoses nn lauselühendite keerukaks peetavate komareeglitega (Erelt 2019: 150–154; EKK: SÜ 137). Siin käsitlen seda nähtust teise nurga alt, andes ülevaate teguritest, mis mõjutavad konverbitarindi sõnajärje varieerumist kirjakeeles.
des-, mata– ja maks-tarindi sõnajärjes varieerub nii tarindi asukoht põhilause suhtes kui ka konverbi asukoht tarindis. Näitlikustan varieerumist des-tarindiga, mis võib paikneda põhilause ees (näited 1, 5), järel (näited 2, 3) ja sees (näide 4). Konverb võib paikneda tarindis esimesel (näited 2, 5) ja viimasel kohal (näited 1, 4) või esineda üksi (näide 3). Tarindi sees…
Käsitlen artiklis eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindi sõnajärge, mille varieerumine on pälvinud tähelepanu seoses nn lauselühendite keerukaks peetavate komareeglitega (Erelt 2019: 150–154; EKK: SÜ 137). Siin käsitlen seda nähtust teise nurga alt, andes ülevaate teguritest, mis mõjutavad konverbitarindi sõnajärje varieerumist kirjakeeles.
des-, mata– ja maks-tarindi sõnajärjes varieerub nii tarindi asukoht põhilause suhtes kui ka konverbi asukoht tarindis. Näitlikustan varieerumist des-tarindiga, mis võib paikneda põhilause ees (näited 1, 5), järel (näited 2, 3) ja sees (näide 4). Konverb võib paikneda tarindis esimesel (näited 2, 5) ja viimasel kohal (näited 1, 4) või esineda üksi (näide 3). Tarindi sees…
Seltsimees Vaheri küsimus
Elu ei astunud meil siis kaugeltki
kõps-kingadel – tipa-tapa.
Neljakümnes aasta ja Nõukogude Eesti loomine
oli kõike muud kui jalutuskäik
kruusatatud ning rehitsetud pargiteel.
(Vaher 1961)
Pargiteedel astuti siiski ka neljakümnendal aastal. Luise Vaher (1912–1992), keda tunneme eelkõige sõjajärgse Nõukogude Eesti populaarsete nn ajaviiteromaanide autorina, kandis tollal veel neiupõlvenime Kapstas, oli ajalehe Valga Enamlane toimetaja, värske parteikandidaat ja uue linnapea (endise töötatöölise ja süüdimõistetud Nõukogude spiooni) Kristjan Kuke silmarõõm. Luise Kapstas meenutab üht sellist jalutuskäiku Kristjaniga Valga pargis 1940. aasta septembris:
Mees on nagu puurist vabastatud metsloom. Ta tahab täie sõõmuga võtta elult, mis on jäänud saamata kuue ja poole vangis istutud aasta jooksul. Kristjan Kukk on…
kõps-kingadel – tipa-tapa.
Neljakümnes aasta ja Nõukogude Eesti loomine
oli kõike muud kui jalutuskäik
kruusatatud ning rehitsetud pargiteel.
(Vaher 1961)
Pargiteedel astuti siiski ka neljakümnendal aastal. Luise Vaher (1912–1992), keda tunneme eelkõige sõjajärgse Nõukogude Eesti populaarsete nn ajaviiteromaanide autorina, kandis tollal veel neiupõlvenime Kapstas, oli ajalehe Valga Enamlane toimetaja, värske parteikandidaat ja uue linnapea (endise töötatöölise ja süüdimõistetud Nõukogude spiooni) Kristjan Kuke silmarõõm. Luise Kapstas meenutab üht sellist jalutuskäiku Kristjaniga Valga pargis 1940. aasta septembris:
Mees on nagu puurist vabastatud metsloom. Ta tahab täie sõõmuga võtta elult, mis on jäänud saamata kuue ja poole vangis istutud aasta jooksul. Kristjan Kukk on…
Tervikupüüe ja fragmendihirm Johannes Semperi loomingus
Johannes Semperi (1892–1970) kuni Teise maailmasõjani kirjutatud teostes torkab silma tema esteetiline programm. See on seotud millegi tervikliku ja orgaanilisega, st elusale loodusele – Semperi loomes eriti taimsele – taandatavaga (nt Semper 1927a: 11, 21). Kui kunstiteos ei ole terviklik, ei ole selle vorm ja sisu sulandunud loomulikult ning see on „laboratoorlikult” osadeks lagundatav, seega mitteorgaaniline: abstraktsete, keeleuuenduse tarvis loodud tehislike sõnadega koormatud tekstis laiuvad Semperi sõnul „klorofüllita laigud” (Semper 1927a: 12, 21–22). Semperi jaoks sarnase sisuga mõisted orgaaniline ja terviklik tähistavad tema silmis väärtuslikke abstraktseid ja raskesti kokkuvõetavaid nähtusi. Näiteks on terviklik/orgaaniline „vaimse” inimese elu, milles ühinevad filosoofia, kunsti…
Lühikroonika
3. detsembril 2019 toimus Emakeele Seltsi korraldusel Põlvas eesti keele päev. Jüri Valge andis ülevaate, kuidas kulges eesti keele aasta. Esinesid Tiit Hennoste („Kõnekeel vä?”), Maire Raadik („Kratid, tõuksid ja smartovkad”), Risto Järv („Vanavara ja uusvara ning Jakob Hurt”), Aapo Ilves („Võrukiilse luu ja laulu”) ja Olga Gerassimenko („Kui hea on arvuti keelekõrv?”) ning Põlva Gümnaasiumi õpilased.
6. detsembril korraldas Eesti Kirjanike Liit Tallinnas konverentsi „Aja vaim. Koha vaim”. Esinesid Anu Heinonen, Nestor Ljutjuk, Piret Päär, Elnara Taidre, Jan Kaus, Aija Sakova, Jürgen Rooste ja Mathura.
6. detsembril toimus Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi korraldusel Tartus konverents „Uurija ja andmed”. Esinesid Helen Haas…
6. detsembril korraldas Eesti Kirjanike Liit Tallinnas konverentsi „Aja vaim. Koha vaim”. Esinesid Anu Heinonen, Nestor Ljutjuk, Piret Päär, Elnara Taidre, Jan Kaus, Aija Sakova, Jürgen Rooste ja Mathura.
6. detsembril toimus Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi korraldusel Tartus konverents „Uurija ja andmed”. Esinesid Helen Haas…
Kaitstud doktoritööd
19. detsembril 2019 kaitses Pille Arnek Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Eestikeelsed tekstid XVII–XIX sajandi Põhja-Eesti hauatähistel”. Juhendaja oli TLÜ emeriitdotsent Jüri Viikberg, oponendid Kristiina Ross (EKI) ja prof Kersti Markus (TLÜ).
Väitekiri annab tervikpildi ühest seni uurimata kirjakeele allikast – eestlaste (ja rannarootslaste) nimesid sisaldavatest Põhja-Eesti hauatähiste tekstidest. Vanimad neist aitavad täiendada seniseid teadmisi eestlaste kirjalikust keelekasutusest.
Ratasristidel on kasutatud kolme liiki tekste: kõige sagedamini on andmed kirjas üksikfaktidena, aga ka fraasidena ja jutustavate lausetena. XVII sajandi hauatähistele võib olla märgitud sugulussuhteid, nt kes on lisaks perepeale tähise juurde maetud. Rannarootslaste tähised on eestlaste omadest napisõnalisemad: olulisel kohal on peremärk, surma-aasta ja alles…
Väitekiri annab tervikpildi ühest seni uurimata kirjakeele allikast – eestlaste (ja rannarootslaste) nimesid sisaldavatest Põhja-Eesti hauatähiste tekstidest. Vanimad neist aitavad täiendada seniseid teadmisi eestlaste kirjalikust keelekasutusest.
Ratasristidel on kasutatud kolme liiki tekste: kõige sagedamini on andmed kirjas üksikfaktidena, aga ka fraasidena ja jutustavate lausetena. XVII sajandi hauatähistele võib olla märgitud sugulussuhteid, nt kes on lisaks perepeale tähise juurde maetud. Rannarootslaste tähised on eestlaste omadest napisõnalisemad: olulisel kohal on peremärk, surma-aasta ja alles…
Raamat, raamat, raamat
Öelgem otse ära: raamat on hästi kirjutatud, hästi tõlgitud, hästi kommenteeritud. Aga kohe kerkib küsimus: milleks see meile? Sest originaalis 2013. aastal ilmunud oopus on väga spetsiifiline, jutustab valdkonnast ja isikutest, kellega haruharvadel meist on asja.
See on ülistuslaul kirjastamisele. Calasso räägib innustunult 1962. aastal asutatud Adelphi-nimelisest Milano kirjastusest, millega ta on algusest peale tihedalt seotud, võiks isegi öelda, sellele jäägitult pühendunud. Just selline ongi tema meelest üks õige kirjastaja. Sest pange tähele: kirjastamine pole mingi tavaline töö, vaid kutsumus ja kõrgem kunst, kus oluline on iga pisiasi. Kirjastamise juures on peamine vorm, leiab Calasso. „Esiteks on vormil määrav tähtsus kirjastatavate…
See on ülistuslaul kirjastamisele. Calasso räägib innustunult 1962. aastal asutatud Adelphi-nimelisest Milano kirjastusest, millega ta on algusest peale tihedalt seotud, võiks isegi öelda, sellele jäägitult pühendunud. Just selline ongi tema meelest üks õige kirjastaja. Sest pange tähele: kirjastamine pole mingi tavaline töö, vaid kutsumus ja kõrgem kunst, kus oluline on iga pisiasi. Kirjastamise juures on peamine vorm, leiab Calasso. „Esiteks on vormil määrav tähtsus kirjastatavate…
Ma üüan sind armas Risti kihilkond…
Üiijan veel kora armsad Jakubi kihelgona sugu venad ja õõed ärkakem omiti kora ülesse aeg on juba amu tööle hakata sest villi on valmis kübse ja tahab rutulist kogu panemist muitu kui vanaks jäeb siis puteneb ärra aeg on juba amu käes võtkem siis suled sirbite eest käte ja hakakem tööle kelel vähägi aega on kelel endal aega ei ole se ütelgu teistele mis ta teab, meie kihelgond on surr kui iggas valta üks korjaja hakaks siis on ka assi ja mõnes kohtas on vana varra õige külald, need valad on üsna terved alles nimelt Kergu, Kaisma, Kõnnu, Poravere Enge,…
Varjusurma fenomenist läbi ajaloo, kirjanduse ja folkloori
Metafoorses tähenduses on varjusurm (ingl seeming death, sks Scheintod) tänapäevalgi eesti keeles aktiivses kasutuses. Sellega märgitakse tavaliselt midagi, mis on küll olemas, aga ei toimi, siinkohal olgu näiteks mõned juhupealkirjad meediast: „Aktsiafondid on varjusurmas”, „Hüpnoosravi Eestis on varjusurmas” jne. Samal ajal ei ole selle sõna sisuline tähendus päriselt ununenud ega avalikkusest kadunud. Aeg-ajalt leiab ajakirjandusest rahvusvaheliste teabeagentuuride tõlkelugusid uudistest, kus keegi surnuks arvatu on ootamatult enne matuseid ellu ärganud. Need sensatsioonilised uudised on interneti kaudu altid levima ühest väljaandest teise, riigist riiki, ilma et väljaanded nende tõeväärtust kontrolliksid.
Surma tuvastamise teema ja varjusurma fenomen oli Euroopas kõneaineks juba sajandeid tagasi. Surnute…
Surma tuvastamise teema ja varjusurma fenomen oli Euroopas kõneaineks juba sajandeid tagasi. Surnute…
Filmidest inspireeritud laste ja noorte mängud 1950. aastate Eestis
Minu kinoskäigud algasid saksa ajal. Käis sõda. Ärevuse ja mure tasakaalustamiseks oli vaja midagi ilusat, rahustavat. Mängukaaslase ema käis kirikus. Minu ema kinos. [—] Nõukogude ajal ema õmbles laua taga palju. Sai harva kinos käia. Siis oli nii, et keset tuba kareldes tuli film talle võimalikult ilmekalt ette mängida.
(EKM ERA, DK 638, 24–25 < Tartu l < Viljandi l – K. H., snd 1938 (2019))
Meedia laste mängude eeskuju ja suunajana
Lapsed kaasavad oma mängudesse meedias nähtud tegelasi, süžeesid ja teemasid. Mitmed stsenaariumid jõuavad laste mängudesse nende endi igapäevaelu tähelepanekute kaudu, eeskuju võetakse lastele tuttavast keskkonnast, päriselust. Lapsed korjavad ja miksivad tegelaskujusid,…
(EKM ERA, DK 638, 24–25 < Tartu l < Viljandi l – K. H., snd 1938 (2019))
Meedia laste mängude eeskuju ja suunajana
Lapsed kaasavad oma mängudesse meedias nähtud tegelasi, süžeesid ja teemasid. Mitmed stsenaariumid jõuavad laste mängudesse nende endi igapäevaelu tähelepanekute kaudu, eeskuju võetakse lastele tuttavast keskkonnast, päriselust. Lapsed korjavad ja miksivad tegelaskujusid,…
Homoseksuaalsuse sõnastamise katsed
Tänapäevased identiteedikategooriad „heteroseksuaalsus” ja „homoseksuaalsus” on modernsed mõisted, mis kujunesid välja alles XIX sajandiks ning jõudsid aegamisi meditsiinidiskursusest tavakeelde.(1) Eelmodernses eesti talupojakultuuris ilmselt polnud vajadust inimesi seksuaalse eelistuse järgi liigitada, mis muidugi ei tähenda, nagu oleks kogu ühiskond vaevata mahtunud heteronormatiivsesse mudelisse.(2) Eestikeelse ühiskonna moderniseerumise protsessi ning euroopalikku mõtteruumi jõudmise käigus said siiski ühel hetkel ka siinmail tuntuks sõnad ja mõisted, millega oli Euroopas hakatud kategoriseerima inimesi vastavalt nende seksuaalsetele eelistustele heteroseksuaalseteks või homoseksuaalseteks.
Modernsete ideede levik ja uus maailmamõistmine sõltus tugevasti eestlaste lugemisoskusest ning ajakirjandusest kui laiadele massidele kõige kättesaadavamast värskest kirjasõnast. Sünnihetkest saadik oli eestikeelse ajakirjanduse üks funktsioone õpetamine ja silmaringi…
Modernsete ideede levik ja uus maailmamõistmine sõltus tugevasti eestlaste lugemisoskusest ning ajakirjandusest kui laiadele massidele kõige kättesaadavamast värskest kirjasõnast. Sünnihetkest saadik oli eestikeelse ajakirjanduse üks funktsioone õpetamine ja silmaringi…
Hirmude kirjeldused tänapäeva õpilaspärimuses
Viimastel kümnenditel on pärimuse levikuviisid ja inspiratsiooniallikad oluliselt muutunud ja moderniseerunud, määrava tähtsuse on omandanud massimeedia mõju: uskumuste, hoiakute ja kujutelmade vormumisel on oma roll teleseriaalidel, filmidel, YouTube’i kanalitel, sotsiaalmeedia postitustel, uudisteportaalidel ja koguni mobiiliäppidel. Paralleelselt on suurenenud isegi väikeste laste ligipääs heterogeensele meediasisule. 2007. ja 2018. aasta üle-eestiliste koolipärimuse kogumise aktsioonide käigus valdavalt 4.–12. klassi õpilastelt laekunud materjalist ilmnes, et suur osa lastest vaatab iga päev mitteeakohaseid õudus- ja põnevussarju ja -filme, tehes seda kas koos pere ja sõpradega või üksi. Märkimisväärselt sageli kirjeldasid õpilased konkreetsete ekraanil nähtud tegelaste või olukordadega seotud hirme ja uskumusi. (Hiiemäe 2019: 38) Mõnelgi…
Eesti spordikommentaatorite ütlused rahvahuumori allikana
Spordiülekandeid kommenteerivate ajakirjanike – spordikommentaatorite – töö on tähelepanuväärne kogu maailmas. Põhja-Ameerikas näiteks võivad mõjukamad neist pääseda valdkondlikku kuulsuste halli (Sports Broadcasting Hall of Fame), Venemaal on aga loodud assotsiatsioon (Российская ассоциация спортивных комментаторов), mis on muuhulgas seadnud eesmärgiks uute kommentaatorite koolitamise (vt nt Kalenjuk 2019: 8).
Spordikommentaatorite lennukas keeleloome mõjub ehedalt ja sageli humoorikalt, mistõttu on nende naljakate ütluste ülestähendamisest saanud pärimuse kogumise valdkond. Mujal maailmas on ilmunud otsereportaažide tsitaatide kogumikke (nt Brady 2012), Eestis on ütlusi samuti kogutud ja trükis avaldatud (nt Rebane, Tammaru 2010; Voolaid, K. 2010, 2015). Spordiajakirjanike keelekasutust kui eraldi registrit on uuritud eri vaatenurkadest, näiteks…
Spordikommentaatorite lennukas keeleloome mõjub ehedalt ja sageli humoorikalt, mistõttu on nende naljakate ütluste ülestähendamisest saanud pärimuse kogumise valdkond. Mujal maailmas on ilmunud otsereportaažide tsitaatide kogumikke (nt Brady 2012), Eestis on ütlusi samuti kogutud ja trükis avaldatud (nt Rebane, Tammaru 2010; Voolaid, K. 2010, 2015). Spordiajakirjanike keelekasutust kui eraldi registrit on uuritud eri vaatenurkadest, näiteks…
Süstlad, ananass ja vikerkaarebeebid
Kehaväline viljastamine (ingl in vitro fertilization, lühidalt IVF) on ravimeetod, mis võib viljatusprobleemiga paarile olla viimane võimalus lapseootele jääda. Meetod seisneb munaraku viljastamises seemnerakkudega laboritingimustes ja hõlmab erinevaid protseduure. Naisele tähendab see korduvaid arstivisiite, analüüse ja uuringuid, keha ettevalmistamist süstitavate ja suukaudsete ravimitega, munasarjade punktsiooni(1), munarakkude viljastamise järgset embrüote siirdamist ja külmutamist, rasedust säilitavat ravi ning lootust, et protseduur ja rasestumine õnnestub.(2) Kuigi pealtnäha võib jääda mulje, et IVF on suhteliselt lihtne viis laste saamiseks (vt ka Kaliarnta jt 2011: 281, 283–284; Pilt 2018: 56–57), õnnestub üksnes väike protsent kõigist IVF-katsetest.(3) Nii võib naise jaoks kujuneda kehavälisest viljastamisest aastatepikkune emotsionaalne ja füüsiliselt…
Kaitstud doktoritööd
• 7. oktoobril kaitses Neeme Näripä Tartu Ülikoolis doktoritöö „Stasis: Ein antikes Konzept” filosoofiadoktori kraadi saamiseks klassikalise filoloogia erialal. Juhendajad olid professor Janika Päll (TÜ) ja dr Martin Steinrück (Freiburgi ülikool, Šveits), oponendid prof. em. Jürgen von Ungern-Sternberg ja dr Manfred Kraus (Tübingeni ülikool).
Doktoritöö uurib kreekakeelset mõistet konflikti kohta – stasis. Sõnal stasis on kreeka keeles palju esmapilgul vastandlikke tähendusi. Ühelt poolt viitab see konfliktile, vastasseisule; antiikautorid tähistavad sellega sageli poliitilist konflikti, aga ka poliitilisest konfliktist osa võtvat parteid. Teiselt poolt tähendab stasis ka paigalseisu, hoiakut ja positsiooni. Oleme harjunud konflikti ette kujutama millegi aktiivsena ning vastandama seda paigalseisule. Kreeka mõiste stasis ühendab…
Doktoritöö uurib kreekakeelset mõistet konflikti kohta – stasis. Sõnal stasis on kreeka keeles palju esmapilgul vastandlikke tähendusi. Ühelt poolt viitab see konfliktile, vastasseisule; antiikautorid tähistavad sellega sageli poliitilist konflikti, aga ka poliitilisest konfliktist osa võtvat parteid. Teiselt poolt tähendab stasis ka paigalseisu, hoiakut ja positsiooni. Oleme harjunud konflikti ette kujutama millegi aktiivsena ning vastandama seda paigalseisule. Kreeka mõiste stasis ühendab…