Rubriik
Valdkond
Aasta
Lühidalt
Dubravka Ugrešić. Romaanijõe forsseerimine. (Loomingu Raamatukogu, nr 6–9.) Tlk Madis Vainomaa. Tallinn: SA Kultuurileht, 2021. 204 lk.
Kaanetekst tutvustab autorit rahvusvaheliselt tuntuima ja loetuima horvaadi kirjanikuna. Eestindust on juba arvustatud Sirbis1 – see langeb osaks vaid valitud tõlketeostele. Ühtlasi kuulub romaan auväärsesse traditsiooni, kus tehakse nalja kirjanduse või kirjandusteaduse üle ning kus tegevusele annab aja- ja kohaühtsuse mõni vastava valdkonna üritus. Romaanijõge forsseeritakse nimelt 1980. aastate Zagrebis toimuval kirjanduskonverentsil. Eestis on varem olnud populaarne näiteks inglise kirjaniku David Lodge’i konverentsiromaan „Väike maailm” (1984, e k 1996 Kersti Undi tõlkes), üks osa triloogiast, mis vaatleb kirjandusteadlaste kirevat elu. Lodge’iga väga sarnaselt seiklevad…
Kaanetekst tutvustab autorit rahvusvaheliselt tuntuima ja loetuima horvaadi kirjanikuna. Eestindust on juba arvustatud Sirbis1 – see langeb osaks vaid valitud tõlketeostele. Ühtlasi kuulub romaan auväärsesse traditsiooni, kus tehakse nalja kirjanduse või kirjandusteaduse üle ning kus tegevusele annab aja- ja kohaühtsuse mõni vastava valdkonna üritus. Romaanijõge forsseeritakse nimelt 1980. aastate Zagrebis toimuval kirjanduskonverentsil. Eestis on varem olnud populaarne näiteks inglise kirjaniku David Lodge’i konverentsiromaan „Väike maailm” (1984, e k 1996 Kersti Undi tõlkes), üks osa triloogiast, mis vaatleb kirjandusteadlaste kirevat elu. Lodge’iga väga sarnaselt seiklevad…
Põhjalik murdeuurimus
Eesti keele uurimisvaldkondadest üks vanemaid on murdeuurimine. Kui praktilise keeleõpetamise, kirjakeele arendamise ja esimeste grammatikakirjelduste kõrvale hakkasid XIX sajandil kerkima teoreetilisemad suunad, siis oli esimeseks tulipunktiks murdekeel. Murrete sõnavara oli tohutu, murdekeele kogumine tähendas eelkõige murdesõnavara ja keelenäidete kogumist. Sellega rajati vundament eesti keele ja selle arengu dokumenteerimiseks.
Esimeseks uurijaks, kelle töö oli pikaajalise tähendusega järgnevatele põlvkondadele, peetakse F. J. Wiedemanni. Tänavune Wiedemanni keeleauhinna laureaat Jüri Viikberg on võtnud endale ülesandeks teha kokkuvõtteid: kui sõnavara tuntakse juba laialdaselt ja „Eesti murrete sõnaraamatu” väljaandmine edeneb sihikindlalt, siis on aeg pöörata pilk grammatika poole. „Eesti murrete grammatika” koosneb sissejuhatusest ja kolmest põhiosast, milleks…
Esimeseks uurijaks, kelle töö oli pikaajalise tähendusega järgnevatele põlvkondadele, peetakse F. J. Wiedemanni. Tänavune Wiedemanni keeleauhinna laureaat Jüri Viikberg on võtnud endale ülesandeks teha kokkuvõtteid: kui sõnavara tuntakse juba laialdaselt ja „Eesti murrete sõnaraamatu” väljaandmine edeneb sihikindlalt, siis on aeg pöörata pilk grammatika poole. „Eesti murrete grammatika” koosneb sissejuhatusest ja kolmest põhiosast, milleks…
Tonka võbikut laenates
Tauno Vahteri esimese raamatu kohta on ilmunud üksjagu arvustusi ning autor on juba pälvinud olulise tunnustuse vastavas žanris: lühiproosakogusse kuulub ka tänavu Tuglase novelliauhinna võitnud, varem Loomingus ilmunud „Taevas Tartu kohal”. Toon esile mõne joone, mis paistab Vahteri loomingut iseloomustavat.
Esiteks on talle omane muigamisi kirjutamine, mis iseloomustab mitut teistki praegust lühivormide viljelejat, näiteks Jüri Kolki, Ave Taavetit, P. I. Filimonovit ja Andrus Kivirähki. Üldisele naljategemisele novellistikas on osutanud Johanna Ross, kes on peatunud Vahteri raamatul lühiproosa aastaülevaates Loomingus ja arvustanud seda Vikerkaares: kontsentreeritud kujul novelli sarnanemine anekdoodiga (Mart Velskri täheldus 2019. aasta novelli kohta) ja koomilise elemendi või humoorika joone…
Esiteks on talle omane muigamisi kirjutamine, mis iseloomustab mitut teistki praegust lühivormide viljelejat, näiteks Jüri Kolki, Ave Taavetit, P. I. Filimonovit ja Andrus Kivirähki. Üldisele naljategemisele novellistikas on osutanud Johanna Ross, kes on peatunud Vahteri raamatul lühiproosa aastaülevaates Loomingus ja arvustanud seda Vikerkaares: kontsentreeritud kujul novelli sarnanemine anekdoodiga (Mart Velskri täheldus 2019. aasta novelli kohta) ja koomilise elemendi või humoorika joone…
Käib kokku
Lauri Sommeril on ilmunud viis proosaraamatut. Jutukogu „Lõputu soovid” võib tunduda eelnevatega võrreldes ebaühtlasem ja juhuslikum, kuid oleneb siiski, mis nurga alt vaadata. „Kolm yksiklast” (2010), „Räestu raamat” (2012), „Sealpool sood” (2014) ja „Lugusid lõunast” (2016) olid kokku pandud selge eesmärgiga: esimene oli kummaliste üksiklaste raamat, kaks järgmist ühe koha raamatud, neljas koondas vanu Lõuna-Eestis tehtud lindistuste kirjanduslikke versioone. „Lõputu soovide” jutud on esmapilgul ühtede kaante vahele sattunud ilma kontseptsioonita. Või kui kontseptsioon ongi, siis pole see silmatorkav, seda tuleb otsida. Paradoksaalselt hakkas mulle paistma, et just sellisena näitab uus raamat sommerlikkuse tuumseid jooni paremini kui eelmised: raamat ei mõju…
Kas linnuse rajajalt või tarvalt?
Nimede etümoloogiat on keerulisem selgitada kui üldsõnade algupära. Viimaste kohta on teada nii sõnakuju kui ka selle tähendus – tõsi küll, mõlemad võivad olla aja jooksul vähemal või suuremal määral muutunud. Seevastu nimedest on teada vaid nende kuju, kuid tähendus, st nimepaneku motiiv jääb enamasti aegade hämarusse. Nii on ilmselt ka praeguse Tartu linna, Muinas-Eesti Ugandi maakonna põhjapoolse keskuse nimega.
Toomemäel kõrgunud linnust mainiti esimest korda ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas castrum Tharbatense kujul 1211. aasta sündmuste käsitlemisel; sama toponüüm esineb ajaraamatus veel Darbete, Tarbata, Tarbeta, Tarbete, Tharbata või Tharbete kujul (HLK: 126, 160, 210, 222, 234, 242). Lisaks on ühel korral…
Toomemäel kõrgunud linnust mainiti esimest korda ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas castrum Tharbatense kujul 1211. aasta sündmuste käsitlemisel; sama toponüüm esineb ajaraamatus veel Darbete, Tarbata, Tarbeta, Tarbete, Tharbata või Tharbete kujul (HLK: 126, 160, 210, 222, 234, 242). Lisaks on ühel korral…
Verbi algvorm ja teised vormid
Artikli teemaks on eesti verbivormide moodustusmehhanism, kusjuures keskendutakse küsimustele: mis on verbi algvorm ning milline on muude vormide moodustamise võimalik sõltuvushierarhia?
Sõnastikes on tavaks kasutada eesti tegusõna esindajana ma-infinitiivi. Esimese, 1732. aastal trükis ilmunud eesti-saksa sõnastiku autor Anton Thor Helle pakkus välja ka omapoolsed reeglid, kuidas võiks ma-infinitiivist muid vorme moodustada (Helle 2006: B29–B31). XIX sajandi keskel kirjutas Eduard Ahrens omakorda: „Verbitüveks on imperatiiv, millest tuletatakse kõik teised vormid” (Ahrens 2003 [1853]: 171), kuid sellest hoolimata arvas, et „[—] tugevast vormist nõrka moodustada on palju lihtsam kui nõrgast tugevat ja kuna illatiiv on alati tugevas vormis, siis tundub otstarbekas käsitleda illatiivi…
Sõnastikes on tavaks kasutada eesti tegusõna esindajana ma-infinitiivi. Esimese, 1732. aastal trükis ilmunud eesti-saksa sõnastiku autor Anton Thor Helle pakkus välja ka omapoolsed reeglid, kuidas võiks ma-infinitiivist muid vorme moodustada (Helle 2006: B29–B31). XIX sajandi keskel kirjutas Eduard Ahrens omakorda: „Verbitüveks on imperatiiv, millest tuletatakse kõik teised vormid” (Ahrens 2003 [1853]: 171), kuid sellest hoolimata arvas, et „[—] tugevast vormist nõrka moodustada on palju lihtsam kui nõrgast tugevat ja kuna illatiiv on alati tugevas vormis, siis tundub otstarbekas käsitleda illatiivi…
Nimi ei riku meest
Esmakordsel kohtumisel eestlastega Siberis Krasnojarski krai Ülem-Suetuki külas üllatas mind siira uudishimuga esitatud küsimus: „Kelle omad te olete?” Oldi harjunud, et külas käivad külaelanike Eestis ja mujal elavad sugulased. Minul ega ka mu tookordsel reisikaaslasel Astrid Tuisul paraku seal sugulasi ei olnud. Oli vaid huvi Siberi eestlaste vastu, mis süvenes iga järgmise Siberi-reisiga.
Siinses artiklis käsitlen Siberi eestlaste eesnimesid ja nimepaneku traditsiooni. Siberi eestlaste perekonnanimed jäävad artiklist välja, need vääriksid omaette uurimust. Toon esile kogukondade populaarsed ja haruldased eesnimed, nimepanekuga seotud uskumused ja kombed ning aja jooksul traditsioonis toimunud muutused. Lisaks jälgin hüüd- ja lisanimede tekkimist ja kasutamist Siberi eestlaste kogukondades.…
Siinses artiklis käsitlen Siberi eestlaste eesnimesid ja nimepaneku traditsiooni. Siberi eestlaste perekonnanimed jäävad artiklist välja, need vääriksid omaette uurimust. Toon esile kogukondade populaarsed ja haruldased eesnimed, nimepanekuga seotud uskumused ja kombed ning aja jooksul traditsioonis toimunud muutused. Lisaks jälgin hüüd- ja lisanimede tekkimist ja kasutamist Siberi eestlaste kogukondades.…
„Eesti territooriumile lähetatud juut”
Artiklis vaatlen Juri Lotmani (1922–1993) retseptsiooni Eestis, kus teda, juudi soost teadlast, kes kirjutas vene keeles valdavalt vene kultuurist, hakati käsitama ühe väljapaistvama Eesti intellektuaalina. Mitme rahvusliku ja/või kultuurilise identiteedi kooslus tundub loomulikuna, kui lähtuda Marek Tamme ja Kalevi Kulli (2015) pakutud „Eesti teooria” kontseptsioonist, mis hõlmab ka Tartu–Moskva semiootikakoolkonda. Eesti teooria võimalikuks pidamine läheb esmapilgul vastuollu teaduse rahvusvahelise olemusega. Ent seesugused sõnaühendid nagu Prantsuse teooria, Vene teooria või Tšehhi teooria on teadusloos kinnistunud märkimaks arusaama, „et kultuurilise kommunikatsiooni kirjus võrgustikus kujunevad teooriate tihenemised, kohalikud eripärad ja paigapärasused, mis mõtlejate otsinguid toetavad ning mis vaimse õhustikuna on selle osalistele mõjuvaks…
Lühikroonika
5. aprillil toimus Tartus keldi rahvapärimuse seminar. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ning Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi- ja müüdiuuringute töörühma ühisel seminaril esines Anna Muradova („Breton Christmas and other holidays in Ekaterina Balobanova’s traveler’s notes”).
9.–10. aprillil peeti Narva hotellis Inger hübriidvormis IX Agricola päeva konverents. Narvas on soome keele päeva ehk Agricola päeva peetud esimese soomekeelse aabitsa ja katekismuse autori, Uue Testamendi tõlkija Mikael Agricola surmapäeval, 9. aprillil alates 2013. aastast. Seekord oli osalejaid 30, pärit olid nad Venemaalt (Petroskoist, Peterburist, Moskvast, Iževskist, Hantõ-Mansiiskist, Sõktõvkarist, Permist), Gruusiast ja Ungarist. Eestit esindasid Elvira Küün, Piret Norvik, Mart Rannut, Jaan Bärenson. Konverentsi avas selle…
9.–10. aprillil peeti Narva hotellis Inger hübriidvormis IX Agricola päeva konverents. Narvas on soome keele päeva ehk Agricola päeva peetud esimese soomekeelse aabitsa ja katekismuse autori, Uue Testamendi tõlkija Mikael Agricola surmapäeval, 9. aprillil alates 2013. aastast. Seekord oli osalejaid 30, pärit olid nad Venemaalt (Petroskoist, Peterburist, Moskvast, Iževskist, Hantõ-Mansiiskist, Sõktõvkarist, Permist), Gruusiast ja Ungarist. Eestit esindasid Elvira Küün, Piret Norvik, Mart Rannut, Jaan Bärenson. Konverentsi avas selle…
Lühidalt
Øyvind Rangøy. Oled ikka veel see poiss. Ühe lapsepõlve fragmendid. Põltsamaa: Seitse Sõlme, 2020. 158 lk.
Siinses ajakirjanumbris toob Rutt Hinrikus näite sellest, kuidas „kirjandus toitub elust” (lk 441) – samasugune näide on Øyvind Rangøy, kes vahendab elamusi omanimeliselt pisisaarelt Norras ning kes muusuguse maastikukogemuse ja suhtevõrgustikuga oleks kindlasti teistsugune kirjanik. Täheldus haakub ka kultuurigeograaf Edmunds Valdemārs Bunkše väitega, et maastik ja miljöö mõjutavad inimese mõtte- ja tundemaailma.1
Mereäärsest elust tõukuvad ühtlasi poeetilised elamused ja metafoorsed suhted, näiteks Rangøy lapsepõlvefragmentide avangu unenäopildis on meri ja kirjandus/raamatud seatud sümbioosi: tõusuvesi teeb kaipealses raamatukogus n-ö kvaliteedikontrolli, hävitades „tühised või kahjulikud raamatud”, nõnda et…
Siinses ajakirjanumbris toob Rutt Hinrikus näite sellest, kuidas „kirjandus toitub elust” (lk 441) – samasugune näide on Øyvind Rangøy, kes vahendab elamusi omanimeliselt pisisaarelt Norras ning kes muusuguse maastikukogemuse ja suhtevõrgustikuga oleks kindlasti teistsugune kirjanik. Täheldus haakub ka kultuurigeograaf Edmunds Valdemārs Bunkše väitega, et maastik ja miljöö mõjutavad inimese mõtte- ja tundemaailma.1
Mereäärsest elust tõukuvad ühtlasi poeetilised elamused ja metafoorsed suhted, näiteks Rangøy lapsepõlvefragmentide avangu unenäopildis on meri ja kirjandus/raamatud seatud sümbioosi: tõusuvesi teeb kaipealses raamatukogus n-ö kvaliteedikontrolli, hävitades „tühised või kahjulikud raamatud”, nõnda et…
Lauri Sommeri Enno
Ernst Enno (1875–1934) kirjanduslikku pärandit on vähe uuritud. Tema eluajal ilmunud neli luuleraamatut ja üks õhuke proosakogu tekitasid palju vaidlusi ning väärtõlgendamist. Bernard Kangro koostatud „Valitud värsid” (1937) jäi aga aastakümneteks peaaegu ainsaks poeeti tutvustavaks teoseks. Samuti on tagasihoidlikult analüüsitud Enno lüürikat sisulisest küljest. Peamiselt on tuntud üksnes omaaegne Friedebert Tuglase ja Henrik Visnapuu diskussioon.
Nõukogude ajal ilmus näpuotsatäis värsse August Sanga valikul „Väikese luuleraamatu” sarjas (1964, 72 lk). 1950. aastal avaldas Bernard Kangro paguluses valimiku „Kadunud kodu” (80 lk). Tähelepanu Enno luulele on suurenenud viimase paarikümne aasta jooksul. Sellele aitas kaasa Enno tütretütre Elin Toona põhjalik uurimus „Rõõm teeb taeva…
Nõukogude ajal ilmus näpuotsatäis värsse August Sanga valikul „Väikese luuleraamatu” sarjas (1964, 72 lk). 1950. aastal avaldas Bernard Kangro paguluses valimiku „Kadunud kodu” (80 lk). Tähelepanu Enno luulele on suurenenud viimase paarikümne aasta jooksul. Sellele aitas kaasa Enno tütretütre Elin Toona põhjalik uurimus „Rõõm teeb taeva…
Vabanenud vaim pöördub keha poole
Väärikas ja kurioosne
Soliidne ja väärikas, mõtlesin, kui selle raamatu sisukorraga tutvusin. Ikkagi Tartu Ülikooli Kirjastus ja ligi pool tuhat suureformaadilist lehekülge, bibliograafia ja nimeregister, autori järelsõna ja saatesõna lugupeetud autorilt (Thomas Salumets).
Kurioosne, mõtlesin, kui hakkasin raamatut otsast peale lugema. Esimeste artiklite juures leidsin end korduvalt naeru mugistamas. See ei tulnud autori vaimukusest, ei, autor on kirglikkuseni tõsine. See oli ikka loetu üle naermine, mitte loetu peale naermine. Aga mitte pahatahtlikult, vaid võõristuse tõttu. See võõristus tuleb autori ja lugeja ealisest vahest (sünniaastad 1949 ja 1982) ja väga erinevast (kirjandus)elukogemusest.
Kohtasin juhuslikult raadiostuudio uksel Joosep Susit ja hakkasin õhinal muljeid jagama. „Tead,…
Soliidne ja väärikas, mõtlesin, kui selle raamatu sisukorraga tutvusin. Ikkagi Tartu Ülikooli Kirjastus ja ligi pool tuhat suureformaadilist lehekülge, bibliograafia ja nimeregister, autori järelsõna ja saatesõna lugupeetud autorilt (Thomas Salumets).
Kurioosne, mõtlesin, kui hakkasin raamatut otsast peale lugema. Esimeste artiklite juures leidsin end korduvalt naeru mugistamas. See ei tulnud autori vaimukusest, ei, autor on kirglikkuseni tõsine. See oli ikka loetu üle naermine, mitte loetu peale naermine. Aga mitte pahatahtlikult, vaid võõristuse tõttu. See võõristus tuleb autori ja lugeja ealisest vahest (sünniaastad 1949 ja 1982) ja väga erinevast (kirjandus)elukogemusest.
Kohtasin juhuslikult raadiostuudio uksel Joosep Susit ja hakkasin õhinal muljeid jagama. „Tead,…
Fändom ja selle juurdumine Eestis
Koostajate Joel Jansi ja Veiko Belialsi valikul on Eesti Ulmeühingu 25 aasta ja sõna ulme 50 aasta juubeli puhul kokku kogutud eri aegadel kirjutatud artiklid: varaseim pärineb 1997. aastast ning mõni tekst on kirjutatud spetsiaalselt selle kogumiku jaoks. Tekstide pikkused varieeruvad samuti: kõige lühem on vaevalt 3 lehekülge ja pikim peaaegu 60 lehekülge. Samasugune on ka žanriline mitmekesisus: kogumikus leidub memuaare, mõtisklusi, statistikat, eessõnu, arvustusi, akadeemilisi käsitlusi. See on igati mõttekas lähenemine, ehkki oleksin hea meelega näinud, et koostajad oleksid raamatusse võtnud rohkem ja veel eripalgelisemat materjali: e-kirju, raamatukaante reprosid, fotosid, illustratsioone jne. Raamatus on aga vaid kaks pilti. Üks…
Keelekorraldus meie elu kujundamas
Emakeelepäeva paiku ja juba enne seda toimus mitmeid konverentse-üritusi, mille keskmes olid keelekorraldus ja keelenormid. 22. jaanuaril 2021 korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit seminari, mille eesmärk oli liidu poolt vaadates teada saada, mis toimub keelekorralduse ja õigekeelsussõnaraamatuga, ent see andis võimaluse teemat laiemalt arutada. 19. veebruaril peeti ajakirja Akadeemia ja Emakeele Seltsi ühisüritus „Keelekorralduse äärmised võimalused”, mis oli inspireeritud Jaan Kaplinski 2020. aastal ilmunud keeleteemaliste arutelude kogumikust „Eesti, estoranto ja teised keeled”. 12. märtsil korraldasid Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut arutelupäeva „Eesti keele normi ja vabaduse vahel”, mis kutsus kokku erinevaid eesti keelega tegelevaid huvigruppe, et arutleda keelekorralduse ja tuleviku eesti keele üle.
Kõigi…
Kõigi…
Unikaalne linnasenimetus
Linnased on olnud õllepruulimisel oluline komponent, et teraviljas sisalduvast tärklisest tekiksid joogi kääritamiseks vajalikud suhkrud. Läänemeresoomlased tarvitasid õlut hiljemalt I aastatuhandel, nagu on järeldatud samatüvelistest sõnadest neis keeltes.1 Seevastu linnaseid ei nimetata läänemeresoome keeltes ühtmoodi. Eestlased on juba vähemalt XVI sajandil linnaseid kodus teinud nii enda tarbeks kui ka mõisale. Linnaste valmistamise protsess algas odraterade mõnepäevase leotamise ja nõrutamisega. Paisunud ja pehmenenud terad asetati umbes 15–20 cm paksuse lademena põrandale õlgedega kaetult umbes nädalaks idanema ehk kasvama. Idanedes juurte ehk jalgadega ja idude ehk pulkadega kokku haakunud linnased hõõruti lahti ja pandi kuivama. Lõpuks tuulati terad puhtaks. Täpsemalt on linnaseid,…
Eesti elulood kui Eesti suur lugu
Foto: Alar Madisson.
Rutt Hinrikus on üks väljapaistvamaid biograafilise lähenemisviisi esindajaid eesti kirjandusteaduses ning eestlaste eluloolise pärandi kogumise üks algatajaid ja pikaajalisi eestvedajaid. Tema töös kirjandusteadlasena tõusevad esile eesti kirjanike pagulasperioodi käsitlused, mis põhinevad uutel arhiivimaterjalidel. Samuti hõlmab tema töö eesti kirjanduskultuuris kesksete autorite isikuarhiivide (Marie Under, Karl Ristikivi, Aino Thauvón-Suits ja Gustav Suits) loomist ja täiendamist, nende laiemale avalikkusele tutvustamist ja kirjandusteaduslikku kasutusse toomist. 2016. aastal ilmus Rutt Hinrikuselt artiklikogumik „Kahe vahel. Artikleid kirjandusest ja elulugudest”. 7. mail tähistas ta oma 75. sünnipäeva.
Sündisid Vigalas ja kasvasid üles Kilingi-Nõmmel. Mis sulle neist aastatest kõigepealt meenub?
Vigalas oli mu esimene kodu. Mälupiltidel…
Rutt Hinrikus on üks väljapaistvamaid biograafilise lähenemisviisi esindajaid eesti kirjandusteaduses ning eestlaste eluloolise pärandi kogumise üks algatajaid ja pikaajalisi eestvedajaid. Tema töös kirjandusteadlasena tõusevad esile eesti kirjanike pagulasperioodi käsitlused, mis põhinevad uutel arhiivimaterjalidel. Samuti hõlmab tema töö eesti kirjanduskultuuris kesksete autorite isikuarhiivide (Marie Under, Karl Ristikivi, Aino Thauvón-Suits ja Gustav Suits) loomist ja täiendamist, nende laiemale avalikkusele tutvustamist ja kirjandusteaduslikku kasutusse toomist. 2016. aastal ilmus Rutt Hinrikuselt artiklikogumik „Kahe vahel. Artikleid kirjandusest ja elulugudest”. 7. mail tähistas ta oma 75. sünnipäeva.
Sündisid Vigalas ja kasvasid üles Kilingi-Nõmmel. Mis sulle neist aastatest kõigepealt meenub?
Vigalas oli mu esimene kodu. Mälupiltidel…
Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles
Igapäevasesse keeletarvitusse kuuluvad ka arvsõnad, mis elu konkretiseerivad. Tähenduse järgi jagatakse need põhi-, järg- ja murdarvsõnadeks, vormilise ülesehituse järgi on tegu liht- ning liitarvsõnadega. Lihtarvsõnad koosnevad ühest, liitarvsõnad aga kahest või enamast sõnast, mis võivad olla kirjutatud kokku või lahku. Meie arvsõnade süsteem paistab olevat üldjoontes lihtne, mõistlik ning arusaadav.
Eesti keeles on arvude väljendamisel kasutusel kümnendsüsteem (st kümme kümmet ühest sajani), mis on iseloomulik teistelegi sugulaskeeltele ja ulatub tagasi soome-ugri algkeelde (Honti 1987: 134, 1993: 46, 2003: 176; Rätsep 2003: 17) või vähemasti soome-volga perioodi (Ernits 2017: 65). Esimese kümne moodustavad lihtarvud (1–10), neile järgnevad teistkümned (11–19) ja kakskümmend…
Eesti keeles on arvude väljendamisel kasutusel kümnendsüsteem (st kümme kümmet ühest sajani), mis on iseloomulik teistelegi sugulaskeeltele ja ulatub tagasi soome-ugri algkeelde (Honti 1987: 134, 1993: 46, 2003: 176; Rätsep 2003: 17) või vähemasti soome-volga perioodi (Ernits 2017: 65). Esimese kümne moodustavad lihtarvud (1–10), neile järgnevad teistkümned (11–19) ja kakskümmend…
Jutustuse lagunemine ja stseeniline poeetika Ene Mihkelsoni proosas
Artikli eesmärk on asetada Ene Mihkelsoni proosa modernistliku romaaniuuenduse uurimise teoreetilisse raami, mille üle on modernismiuuringute rahvusvahelisel areenil juba pool sajandit väideldud, kuid mida ei ole veel kasutatud eesti romaanitraditsiooni analüüsimisel. See puudutab modernistliku romaani poeetika peamist aspekti: j u t u s t u s e n õ r g e n e m i s t ja selle asendumist kujutamisviisiga, mille nimetan Fredric Jamesoni eeskujul s t s e e n i l i s e k s k u j u t a m i s e k s. Sissejuhatuses käsitlen lähemalt selle määratlemisvõimalusi. Artikli laiem eesmärk on Mihkelsoni loomingu analüüsiga panustada eesti modernistliku romaani poeetika süstemaatilisse uurimisse.
Modernistlikku romaani seostatakse üleüldise kujutamise kriisiga Euroopa kultuuris (Lewis 2011: 1). Islandi kirjandusteadlane Ástráður Eysteinsson (1990: 220) on märkinud, et modernistlikud võõritavad tekstid tõusevad esile hetkel, mil realistlik kirjutus ei suuda…
Modernistlikku romaani seostatakse üleüldise kujutamise kriisiga Euroopa kultuuris (Lewis 2011: 1). Islandi kirjandusteadlane Ástráður Eysteinsson (1990: 220) on märkinud, et modernistlikud võõritavad tekstid tõusevad esile hetkel, mil realistlik kirjutus ei suuda…
Mansi loomislugudest regilaulu ilmalinnuni
Mul oli plaan kirjutada artikkel mansi rahvaluule maailmapildist sellisel kujul, nagu see peegeldub Ungari teadlaste XIX sajandil kogutud tekstides. Ometi alustan kirjutamist meie oma regilaulust. Miks? Mansi lauludes ja lugudes ning eesti regivärsilises rahvalaulus on minu jaoks ilmselt midagi, mis neid ühendab. Kuigi mansi eepiliste laulude värsimõõt ei vasta regilaulude omale, leidub neis tuttavaid poeetilisi võtteid: vormelkeelt, parallelismi ja algriimi. Viimane erineb eesti omast küll selle poolest, et sõnatuletuses rohkesti kasutatavate ühesilbiliste tüvede tõttu kipub mansi algriim ühtlasi olema ka tüvekordus – figura etymologica. Siiski ei usu ma, et vormilised sarnasused kahe rahva folklooris on peamine põhjus, miks mansi laulude…
Kaitstud doktoritööd
11. jaanuaril kaitses Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö „Mapping the Invisible: The Elaboration of a Creative Approach to Translating Poetry” („Kaardistades nähtamatut: loova luuletõlke väljatöötamine”). Juhendajad olid dotsent Anne Lange (TLÜ) ja professor Daniele Monticelli (TLÜ), oponendid kaasprofessor Maria-Kristiina Lotman (TÜ) ja emeriitprofessor Jean Boase-Beier (East Anglia ülikool, Suurbritannia).
Doktoritöö eesmärk oli kirjeldada ja mõtestada luuletõlke loovkäsitlust ehk seda, mida tähendab tõlkida luuletust n a g u luuletust, keskendudes tõlkeprotsessile. Doktoritöös uuriti protsesse, mis ulatuvad algse luuletuse sõnaeelsest impulsist kuni tõlgitud luuletuse lõppversioonini, paigutades nii luuletaja kui ka tõlkija ühele ja samale loometegevuse kontiinumile.
Doktoritöös on kasutatud kognitiivteaduse abi, et paigutada kunstiline…
Doktoritöö eesmärk oli kirjeldada ja mõtestada luuletõlke loovkäsitlust ehk seda, mida tähendab tõlkida luuletust n a g u luuletust, keskendudes tõlkeprotsessile. Doktoritöös uuriti protsesse, mis ulatuvad algse luuletuse sõnaeelsest impulsist kuni tõlgitud luuletuse lõppversioonini, paigutades nii luuletaja kui ka tõlkija ühele ja samale loometegevuse kontiinumile.
Doktoritöös on kasutatud kognitiivteaduse abi, et paigutada kunstiline…
Lühikroonika
3. märtsil kuulutati välja Keele ja Kirjanduse auhinnad 2020. aasta kaastööde eest. Lühikeste ettekannetega esinesid kõik laureaadid: Ann Veismann („Kelle ees ja mille taga? Ruumis orienteerumise viisid eesti keeles”), Tõnno Jonuks ja Atko Remmel („Metsarahva kujunemine. Retrospektiivne vaade müüdiloomele”), Kristo Nurmis („Seltsimees Vaheri küsimus. Nõukogude subjektsus Luise Vaheri 1941. aasta päevikus”) ning Kristiina Ross („Sõna, mõiste ja ideoloogia. Laulatusest abielureferendumini”). Koostaja Arne Merilai tutvustas poeetika teemanumbrit (1–2/2021).
3. märtsil esines Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris” psühholingvist ning TÜHI lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla. Ta pidas ettekande keele ja taju seostest, samuti keelega seotud kultuurilistest eripäradest.
4. märtsil toimus Eesti-uuringute Tippkeskuse migratsiooni-…
3. märtsil esines Tallinna Ülikooli saatesarjas „Ekspert eetris” psühholingvist ning TÜHI lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla. Ta pidas ettekande keele ja taju seostest, samuti keelega seotud kultuurilistest eripäradest.
4. märtsil toimus Eesti-uuringute Tippkeskuse migratsiooni-…
Aruanne
2020. aastal sai avalikuks veebileht www.helüait.ee, kus avaldatakse mitmesugust võrukeelset kuulamismaterjali: audioraamatuid ja lühemaid lugusid, nii pärimust kui ka kirjandust, nii lastele kui ka suurtele. Lehe valmimine sattus eriolukorra ajale ja leidis kohe palju tänulikke kuulajaid – aasta lõpuks oli Helüaidal peaaegu 7000 kasutajat. Praeguseks on Helüaida portaalis üle poolesaja postituse ja kuulamist kokku ligi 60 tundi.
Võru keele populaarsus on tõusuteel, kuid selle kasutusvaldkonnad, -võimalused ja -oskused kipuvad ahtamaks jääma. Helüaida loomise mõte hakkas liikuma tähelepanekust, et paljud võrokesed kaebavad, et loeks küll, aga aega ei ole, teine hulk inimesi räägib, et võru keelt lugeda on raske, aga nad…
Võru keele populaarsus on tõusuteel, kuid selle kasutusvaldkonnad, -võimalused ja -oskused kipuvad ahtamaks jääma. Helüaida loomise mõte hakkas liikuma tähelepanekust, et paljud võrokesed kaebavad, et loeks küll, aga aega ei ole, teine hulk inimesi räägib, et võru keelt lugeda on raske, aga nad…
Helmi Neetar in memoriam (29. I 1934 – 1. II 2021)
Foto: Jüri Viikberg
Küünlakuu künnisel, vaid mõni päev pärast oma 87. sünnipäeva, lahkus meie seast teenekas murdeuurija Helmi Neetar. Oleme kaotanud erudeeritud keeleteadlase ning hea kolleegi.
Helmi Neetar sündis 29. jaanuaril 1934 Järvamaal Väinjärve vallas Tudre külas talupidaja tütrena. Ta lõpetas Paide keskkooli (1953) ja Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna soome-ugri keelte eriharus. Andeka üliõpilase uurijasoon avaldus juba ülikooliaastail. Suvistelt keelematkadelt kogutud materjali põhjal valmisid professor Paul Ariste juhendamisel nii kursusetöö „Partitiivi moodustamisest läänemeresoome keeltes (eriti Valdai karjala murdes)” (1956) kui ka diplomitöö „Käänete funktsioonidest karjala valdai murdes” (1958). Auhindamistel osutusid väljavalituks mõlemad.
Pärast kohustuslikku õpetajaametiaega Märjamaa keskkoolis (1958–1960) sai Neetarist Keele ja Kirjanduse…
Küünlakuu künnisel, vaid mõni päev pärast oma 87. sünnipäeva, lahkus meie seast teenekas murdeuurija Helmi Neetar. Oleme kaotanud erudeeritud keeleteadlase ning hea kolleegi.
Helmi Neetar sündis 29. jaanuaril 1934 Järvamaal Väinjärve vallas Tudre külas talupidaja tütrena. Ta lõpetas Paide keskkooli (1953) ja Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna soome-ugri keelte eriharus. Andeka üliõpilase uurijasoon avaldus juba ülikooliaastail. Suvistelt keelematkadelt kogutud materjali põhjal valmisid professor Paul Ariste juhendamisel nii kursusetöö „Partitiivi moodustamisest läänemeresoome keeltes (eriti Valdai karjala murdes)” (1956) kui ka diplomitöö „Käänete funktsioonidest karjala valdai murdes” (1958). Auhindamistel osutusid väljavalituks mõlemad.
Pärast kohustuslikku õpetajaametiaega Märjamaa keskkoolis (1958–1960) sai Neetarist Keele ja Kirjanduse…
Linda Jürmann-Vilde elukaare peegeldus
Tahaksin kiita muuseumi mõtet pöörata ümmarguse tähtpäeva puhul – eelmisel aastal sai 140 aastat Linda Jürmann-Vilde (1880–1966) sünnist – tähelepanu ühele neist vahvaist „uutest naistest”, kes XX sajandi alguses hakkasid seisma sookaaslaste võrdõiguslikkuse eest. Päevakajaline ikka ja jälle – intervjuus Marii Karellile selle aasta veebruaris leidis Sinise Äratuse esimees Karl Juhan Bahovski, et ehkki ta seda naistele peale ei sunni, „ikkagi sobiks neile paremini sihuke traditsionaalsem sooroll”.1 Küllap Linda Vilde võpataks seda kuuldes nagu minagi: noormees arvab nii 115 aastat pärast seda, kui eesti tütarlapsed Tartus hakkasid osutama oma õigusele õppida ja töötada. Karl Ast Rumor on Tartu ajalehe Uudised…
Lühidalt
Jaan Kross ja Tallinn. Koostaja Maarja Undusk. [Tallinn:] Tallinna Kirjanduskeskus, 2020. 108 lk.
„[P]ildirohke rännak mööda Tallinna aukodaniku JAAN KROSSI elupaiku ja olulisi kohti tema põlises kodulinnas” – sellisena tutvustatakse üht suurmeistri juubeliaastal ilmunud trükistest, mis on varustatud kirjandusloolase Toomas Haugi stiilselt üleva ja Maarja Unduski asjatundliku saatesõnaga. Need, samuti lakoonilised pildiallkirjad on paralleeltekstina ka inglise keeles. Mälestusteraamatust „Kallid kaasteelised” napsatud lõigud, Tallinna linnaruumi kirjeldavad luuletused ning katkend kirjast Alma Vaarmannile (lk 73) on jäänud vaid eestikeelseiks. Mis puutub Toomas Haugi teksti, siis kohati tajun selles Jaan Krossi stiili mõju, ent mitte niivõrd Krossi ajuti barokseks nimetatud lause, kuivõrd ülevusse…
„[P]ildirohke rännak mööda Tallinna aukodaniku JAAN KROSSI elupaiku ja olulisi kohti tema põlises kodulinnas” – sellisena tutvustatakse üht suurmeistri juubeliaastal ilmunud trükistest, mis on varustatud kirjandusloolase Toomas Haugi stiilselt üleva ja Maarja Unduski asjatundliku saatesõnaga. Need, samuti lakoonilised pildiallkirjad on paralleeltekstina ka inglise keeles. Mälestusteraamatust „Kallid kaasteelised” napsatud lõigud, Tallinna linnaruumi kirjeldavad luuletused ning katkend kirjast Alma Vaarmannile (lk 73) on jäänud vaid eestikeelseiks. Mis puutub Toomas Haugi teksti, siis kohati tajun selles Jaan Krossi stiili mõju, ent mitte niivõrd Krossi ajuti barokseks nimetatud lause, kuivõrd ülevusse…
Raamat õigekeele sõnamuutmisest
„Eesti keele sõnamuutmine” (EKSM) koosneb kahest poolest: esimeses kirjeldatakse eesti keele sõnamuutmist ehk morfoloogiat ja teises selle uurimislugu üksikteemade, suundade ning isikute kaudu. Raamat ei pretendeeri uudsele teoreetilisele käsitlusele ega püüagi olla keelesüsteemi täiuslik, õige ja ammendav käsitlus, vaid pigem hetkepildistus teadaolevast ja varemtehtust, seega üks samm keelekirjeldamise rajal.
Raamatut lugedes tahtsin ma korduvalt autoritega vaielda. Tegelikult ei olegi see halb, kui lugeja pole kõigega nõus – milleks üldse lugeda raamatut, millest ei saa muud kui kinnitusi omaenese (eel)arvamustele? Igatahes mõttes vaieldes said mitmed asjad enda jaoks selgemaks. Alljärgnevalt esitan mõne tähelepaneku, mille kaudu ma seda raamatut oma seniste teadmistega seon.
1.…
Raamatut lugedes tahtsin ma korduvalt autoritega vaielda. Tegelikult ei olegi see halb, kui lugeja pole kõigega nõus – milleks üldse lugeda raamatut, millest ei saa muud kui kinnitusi omaenese (eel)arvamustele? Igatahes mõttes vaieldes said mitmed asjad enda jaoks selgemaks. Alljärgnevalt esitan mõne tähelepaneku, mille kaudu ma seda raamatut oma seniste teadmistega seon.
1.…
Noppeid Morgensterni juubelialbumist
2020. aastal möödus Tartu keiserliku ülikooli legendaarse professori Johann Karl Simon Morgensterni (1770–1852) sünnist 250 aastat. Mitme ürituse, nagu Tartu Ülikooli mäluasutuste eestvõttel korraldatud näitused, mälestusmärgi taasavamine Toomel ja konverents, seinakalendri ning isegi ühe amatöörfilmi valmimise kõrval märgistas tähtpäeva Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri eessõnaga vääristatud piduliku kujundusega artiklikogumiku ilmumine. Klassikalise filoloogia, retoorika, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professorina, ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi direktorina kuulub Morgenstern koos teiste XIX sajandil taasavatud ülikooli esimeste professoritega Tartu klassikute hulka, kes määrasid sajandi esimesel poolel nii ülikooli sisemise ehk akadeemilise kui ka välise ehk arhitektuurse ilme. Seetõttu on loomulik, et Morgensterni mitmekülgset kultuurilist ja…
Talumatuse ja tõsiduse prohvet
Luuletaja ja prosaisti Elo Viidingu kirjanduskriitika ja arutluste kogumik on õhuke, kuid väljajäänut ei paista olevat väga palju, kuna autor võtabki ses laadis sõna harva. Ilmumisandmeid tekstidele lisatud ei ole, pudemete järgi võib tuletada, et enamik pärineb möödunud kümnendi varasemast poolest (sellele viitavad arvustatavate teoste ilmumisaastad või ka viide suhtlusvõrgustikule Orkut, mille täht on nüüd juba mõnda aega kustunud).
Nagu näitab juba pealkiri, läheneb Viiding materjalile tugevalt minapositsioonilt, samal ajal kui keskmine kriitik üritab pigem põgeneda võimalikult neutraalse väljenduse taha. Küllap on siin taga kirjanikuharjumus – looja ei saa kogu aeg kahelda ja tingivat kõneviisi kasutada, ta peab kehtestama oma maailma;…
Nagu näitab juba pealkiri, läheneb Viiding materjalile tugevalt minapositsioonilt, samal ajal kui keskmine kriitik üritab pigem põgeneda võimalikult neutraalse väljenduse taha. Küllap on siin taga kirjanikuharjumus – looja ei saa kogu aeg kahelda ja tingivat kõneviisi kasutada, ta peab kehtestama oma maailma;…
Erakirjad kui kirjandus
Raimond Kaugver, menukas proosakirjanik Nõukogude Eestis, suri 1992. aastal kuu aega enne oma 66. sünnipäeva. Kaugveri eluajal vaatas kirjanduskriitika tema loomingust sagedasti üle, sest seda peeti olmekirjanduseks ehk odavamat sorti jutuveeretamiseks, ka lugejamenu oli teoste kirjandusliku väärtuse hindamisel pigem miinuseks.
Kaugveri kui kirjaniku retseptsioon on muutunud pärast postuumselt ilmunud „sahtlikirjandust” (romaanid „Laevad kaotavad tüüri”, kirjutatud 1950–1951 ja ilmunud 1993, ning „Põhjavalgus”, kirjutatud laagris ja pärast vabanemist 1949–1950, ilmunud 2010). Käesolev mahukas kirjade kogumik lisab kuhjaga uusi värve, uut informatsiooni andeka kirjaniku kujunemise kohta.
Laagrikirjandus on omaette žanr, mida taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel viljeldi palju, kuid mida siin vaadeldav teos suudab…
Kaugveri kui kirjaniku retseptsioon on muutunud pärast postuumselt ilmunud „sahtlikirjandust” (romaanid „Laevad kaotavad tüüri”, kirjutatud 1950–1951 ja ilmunud 1993, ning „Põhjavalgus”, kirjutatud laagris ja pärast vabanemist 1949–1950, ilmunud 2010). Käesolev mahukas kirjade kogumik lisab kuhjaga uusi värve, uut informatsiooni andeka kirjaniku kujunemise kohta.
Laagrikirjandus on omaette žanr, mida taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel viljeldi palju, kuid mida siin vaadeldav teos suudab…
Luuleklassika selitamine
XX sajandi eesti kirjandusloos olnuks justkui mitu Gustav Suitsu: Noor-Eesti juhtfiguur ja keeletundlik luuletaja, tõlkija ja kirjandusloolane, sõnaosav publitsist ja iseseisvusaegse Eesti ülikooli ainus kirjandusprofessor. Ometi mahtusid need rollid üheainsa, juba eluajal klassiku tiitliga pärjatud mehe sisse. Seejuures ei maksa unustada tõsiasja, et „rahva teadvuses on ta eelkõige luuletaja [—], põlvkonniti erinevas valikus”, nagu sedastas Karl Muru (1927–2017),1 mitme sugupõlve kirjandusuurijate õpetaja Tartu ülikoolis.
Gustav Suits (1883–1956) avaldas ainult neli uudisluulekogu: „Elu tuli” (edaspidi ET, 1905, 5. tr 1947), „Tuulemaa” (TM, 1913, 3. tr 1953), „Kõik on kokku unenägu” (KKU, 1922, 3. tr 1954) ning „Tuli ja tuul” (TT, 1950).…
Gustav Suits (1883–1956) avaldas ainult neli uudisluulekogu: „Elu tuli” (edaspidi ET, 1905, 5. tr 1947), „Tuulemaa” (TM, 1913, 3. tr 1953), „Kõik on kokku unenägu” (KKU, 1922, 3. tr 1954) ning „Tuli ja tuul” (TT, 1950).…