Rubriik
Valdkond
Aasta
Lühidalt
Linnar Priimägi. Eesti keele ruunid. Paarsada mõistatust, paar tuhat vastet. Iseõpik edasijõudnutele. Tartu: Ilmamaa, 2022. 252 lk.
„Eestlaste argikeel mandub. Arvutis väljendutakse üha vaesemalt. Ajakirjandusest kaob keeletunne, sünnib poolkeelsus,” leiab Priimägi raamatu sissejuhatuses (lk 8). Et selle vastu sõdida ja keeletaju virgutada, esitab ta tabeli kujul kakssada mõistatust, kus vasaku ja parema tulba elemente õigesti paaritades saab eesti keeles levinud püsiväljendid. Üks suvaline näide (tabel 91):
1. häda- laulik
2. karva- viiul
3. kiidu- trumm
4. kintsu- moonik
5. kõri- pasun
6. kõrva- pill
7. lõõts- kast
8. parmu- orel
9. plära- koor
10. õue- kannel
Enamasti on ülesande lahendus lihtne, aga mitte alati. Nii oli mulle uudiseks, et „korporanti rukitakse” või…
„Eestlaste argikeel mandub. Arvutis väljendutakse üha vaesemalt. Ajakirjandusest kaob keeletunne, sünnib poolkeelsus,” leiab Priimägi raamatu sissejuhatuses (lk 8). Et selle vastu sõdida ja keeletaju virgutada, esitab ta tabeli kujul kakssada mõistatust, kus vasaku ja parema tulba elemente õigesti paaritades saab eesti keeles levinud püsiväljendid. Üks suvaline näide (tabel 91):
1. häda- laulik
2. karva- viiul
3. kiidu- trumm
4. kintsu- moonik
5. kõri- pasun
6. kõrva- pill
7. lõõts- kast
8. parmu- orel
9. plära- koor
10. õue- kannel
Enamasti on ülesande lahendus lihtne, aga mitte alati. Nii oli mulle uudiseks, et „korporanti rukitakse” või…
Emakeelesajandi kroonika
23. märts on üle sajandi sidunud kõiki eesti lingviste ja filoloogide enamikku: sellel kuupäeval 1920. aastal asutati Tartus Emakeele Selts. Eriolukorras nihkus juubelikoosolek aasta võrra edasi, mis tagas ES-i kroonika valmimisel viimistlemisrahu: tähistamispäeval oli Jüri Valgel esitleda teose kaks versiooni. Pehmekaanelise lühiversiooni eraldi arvustamine teinuks koostajale ülekohut, kordades mahukama ja väärikas köites põhiversiooni arvustuslik kirjeldus jääb aga paratamatult pinnapealseks. Siin osutan neile kui suurkroonikale (SK) ja lühikroonikale (LK). Kuupäevalist suurkroonikat (I osa) täiendavad 16 akadeemilist teemakäsitlust 13 autorilt (II osa), 13 seltsiliikme meenutuskirjutised (III osa) ja lisad (IV osa). Kogumikku on nõustanud kuueliikmeline toimetuskolleegium ning retsenseerinud Raimo Raag ja Tõnu…
Kirevaid pildikesi vanast hallist ajast, kui loomad kõnelesid veel inimkeeli
„Monumenta Estoniae antiquae” on teadupoolest eesti rahvaluule akadeemiliste väljaannete koondseeria, idee autoriks ja esimeseks elluviijaks rahvaluule suurkoguja ja teadusliku publitseerimise algataja Jakob Hurt (1839–1907). Tema alustatud tööd jätkab visalt Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA), kelle põli pole Eesti teaduse kasina rahastatuse tõttu just kerge. Sestap on iga järjekordse alasarja köite ilmumine pidulik suursündmus meie humanitaarias.
Muinasjutuantoloogia koostamisse on peale põhitegijate ERA-st ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnast panustanud eri moel mitmed teised folkloristid ning arvukad kaastöölised, sealhulgas Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, muinasjutu-uurija Pille Kippar, kes on koostanud ka eesti loomamuinasjuttude tüpoloogia1 ning mitu laiale lugejaskonnale mõeldud (looma)muinasjuttude kogumikku; käsikirja on retsenseerinud…
Muinasjutuantoloogia koostamisse on peale põhitegijate ERA-st ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnast panustanud eri moel mitmed teised folkloristid ning arvukad kaastöölised, sealhulgas Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, muinasjutu-uurija Pille Kippar, kes on koostanud ka eesti loomamuinasjuttude tüpoloogia1 ning mitu laiale lugejaskonnale mõeldud (looma)muinasjuttude kogumikku; käsikirja on retsenseerinud…
Ühe vaimuaadlisugu isiku lugu
Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi andmetel on Mart Laar olnud viimase viie aasta jooksul (2016–2021) üle kahekümne raamatu autor või kaasautor, arvestamata seejuures tema teoste tõlkeid teistesse keeltesse. Need teosed on väga mitmesugused: õpikud, ajalookäsitlused, teatmeteosed, ilukirjandus ja isegi kokaraamat. Sellise hämmastava produktiivsuse juures pole sugugi ootamatu, et autor jõuab paberile panna ka mõne elulooraamatu, nagu 2019. aastal Johann Voldemar Jannsenist.
Miks sedapuhku just Karl August Hindreyst? Kümnendi eest tõstis Arne Merilai seoses Sirje Kiini Underi-monograafiaga esile „vana hea biobibliograafia põlistavat jõudu”1 ning see iseloomustab ka Laari monograafiat. Tundub, et teose peamine eesmärk on Hindreyle taas tähelepanu tõmmata ning teda kui ebaõiglaselt unustatud…
Miks sedapuhku just Karl August Hindreyst? Kümnendi eest tõstis Arne Merilai seoses Sirje Kiini Underi-monograafiaga esile „vana hea biobibliograafia põlistavat jõudu”1 ning see iseloomustab ka Laari monograafiat. Tundub, et teose peamine eesmärk on Hindreyle taas tähelepanu tõmmata ning teda kui ebaõiglaselt unustatud…
Nähtav ja nähtamatu suur tuba
Romaanivõistlus. Kui tobe niisugune mõõduvõtt ka ei tundu, pakub see vähemasti võimaluse astuda avalikkuse ette seni vähe tuntud sõnameistritel, kes võib-olla ei söanda kirjastuse uksele koputada, kellel ei ole semusid mõjukate institutsioonide juhatustes ega väljaannete juures, kelle kordumatu sarm ei täida veerge ega eetrit, keda me ei tunne tänaval ära. Kirjastuse Loodus esimene romaanivõistlus (1927) tõi kirjandusse August Jakobsoni, Betti Alveri, Reed Morni ja seni vaid paar luulekogu avaldanud Mart Raua. Looduse romaanivõistluse idee jätkaja, Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tähelepanuväärseim juhtum on olnud Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdan”.
Uued autorid, uued teemad, vaikijad saavad hääle. Nii nagu Alver ja Morn…
Uued autorid, uued teemad, vaikijad saavad hääle. Nii nagu Alver ja Morn…
Kas katkihammustamatu etümoloogiline pähkel – linnased ’idandatud (odra)terad’?
Eesti-vadja linnasenimetus – ee linnas, tavaliselt mitm linnased, murdekeeles ka arhailisem linnaksed (EMS), vdj linnaz, linnahzõt (VOT 3: 122) – on pähkel, mille peale pole ühegi etümoloogi hammas seni hakanud. See näikse olevat kse-liiteline käändsõnatuletis, kuid sobivat tuletusalust pole võimalik osutada ei eesti ega vadja keelest; kummaski keeles ei ole ka muid linnasega samatüvelisi tuletisi. Murdelised lillakanimetused (Rubus saxatilis) linnas, linnaksed (Vilbaste 1993: 545) ja veel paljud teised selle metsamarja nimetused eesti ja teistes läänemeresoome keeltes lähtuvad algselt sõnast lind-lintu (SSA 2: sub lintikka) ja (õlle)linnastega pole neil etümoloogilist seost. Kõik seni pakutud sõna linnased seletused pakuvad pigem semantiliselt motiveerimata…
Kunst sünnib inimeksistentsi varjukülgedest
Tänavu tähistavad 50 aasta juubelit kauaaegsed kolleegid, kirjandusteadlased Mirjam Hinrikus (5. II) ja Eneken Laanes (4. V). Hinrikus uurib parasjagu XX sajandi alguse kultuurisituatsiooni Eestis, Põhjamaades ja Baltikumis ning Laanes XX sajandi lõpu kultuurisituatsiooni Ida-Euroopas.
Alustame eluloolisest teabest. Minu teadvusse tekkisite te üheskoos kusagil nullindatel: toimub Nüpli kirjandusteaduse kevadkool, suundute järve ujuma, rätik õlal, küllap on Epp Annus ka kaasas. Kus te õieti tutvusite, kas juba õppisite koos?
EL: Ei, me saime tuttavaks siis, kui ma läksin 2005. aastal Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusse tööle.
MH: Eneken õppis Eesti Humanitaarinstituudis, aga mina Tartu Ülikoolis. Pealegi läksin ülikooli kaks aastat hiljem, sest käisin Heino…
Alustame eluloolisest teabest. Minu teadvusse tekkisite te üheskoos kusagil nullindatel: toimub Nüpli kirjandusteaduse kevadkool, suundute järve ujuma, rätik õlal, küllap on Epp Annus ka kaasas. Kus te õieti tutvusite, kas juba õppisite koos?
EL: Ei, me saime tuttavaks siis, kui ma läksin 2005. aastal Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusse tööle.
MH: Eneken õppis Eesti Humanitaarinstituudis, aga mina Tartu Ülikoolis. Pealegi läksin ülikooli kaks aastat hiljem, sest käisin Heino…
Eesti laste kõne III
Kõneldes moodustame silpe ja sõnu, millest omakorda tekivad kuulajale mõistetavad sõnumid. Kõnelemiseks peab aju edastama motoorseid käske, et juhtida paljusid hingamis-, kõri-, näo- ja lõuapiirkonna lihaseid, aktiveerides samaaegselt erinevate keelesüsteemidega (semantika, süntaks, leksika, fonoloogia) seotud ajupiirkonnad. Artikulatoorsed ehk häälduslikud liigutused nõuavad ajalist ja ruumilist juhtimist, mis eeldab motoorse süsteemi ja keelesüsteemi koordineeritud koostoimet (Smith 2006). Kõne motoorse arengu uuringud (nt Sharkey, Folkins 1985; Smith, Goffman 1998; Goffman, Smith 1999; Green jt 2000; Schötz jt 2013; Barbier jt 2020) on näidanud, et laste artikulatoorsed liigutused on aeglasemad ja suurema variatiivsusega kui täiskasvanutel. Erinevate motoorsete ülesannete täitmiseks on täiskasvanutel välja kujunenud stabiilsed…
Sanitari tervisest
Teenisin mullu kirjandust Ants Orase kriitikaauhinna žüriis, mis pidi pärgama ühe ajavahemikus 1. XI 2020 kuni 30. X 2021 ilmunud retsensiooni. Töö käigus tuli läbi lugeda sadakond arvustust. Auhinnatava piire kitsendati seekord, loodetavasti ka edaspidiseks nii, et arvesse läheksid ainult arvustused äsjasele algupärasele ilukirjandusele. Seega jäid žürii pilgu, nagu ka järgneva ülevaate alt välja arvustused tõlkeraamatutele, kirjanduslikule esseistikale ja kirjandusloolistele publikatsioonidele, mida auhindamisel üksvahe arvesse võeti.
Miks auhinna vaatlusala niimoodi kitsendada? Vormiline põhjus on see, et kõiki raamatuarvustusi ei jõua niikuinii läbi lugeda, kusagile tuleb tõmmata piir. Aga leidub ka sisuline põhjus: kuigi tõlke- ja kriitikaraamatute arvustamine on väga vajalik…
Miks auhinna vaatlusala niimoodi kitsendada? Vormiline põhjus on see, et kõiki raamatuarvustusi ei jõua niikuinii läbi lugeda, kusagile tuleb tõmmata piir. Aga leidub ka sisuline põhjus: kuigi tõlke- ja kriitikaraamatute arvustamine on väga vajalik…
Rahvuse kujutamine eesti meremeeste Jaapani reisikirjades XIX sajandi teisel poolel
Rahvus ja rahvuslus eesti ajakirjanduses
Artikli eesmärk on uurida, kuidas mõistsid eestlased rahvust tärkavas Eesti ühiskonnas XIX sajandi teisel poolel. Kasutame empiirilise alusena eestikeelses ajakirjanduses avaldatud eesti meremeeste Jaapani reisikirju alates varaseimast reisikirjast 1867. aastal kuni XIX sajandi lõpuni. Need ilmusid ajal, mil Eestis toimus rahvuslik ärkamine alates esimestest ideedest kuni poliitiliste nõudmiste tekkeni. Meremehed olid laia silmaringiga ja mitmekülgse elukogemusega ametirühm, kes puutusid maailmas rännates kokku erinevate maade ja rahvastega. Nii tekkis oskus neid omavahel võrrelda ning kujunes arusaam rahvusest. Kõike seda kajastasid nad kodumaistele lugejatele Eesti ajalehtedes ilmunud reisikirjades. Need tekstid annavad võimaluse analüüsida „oma” ja „teise” kultuuri võrdlemise…
Artikli eesmärk on uurida, kuidas mõistsid eestlased rahvust tärkavas Eesti ühiskonnas XIX sajandi teisel poolel. Kasutame empiirilise alusena eestikeelses ajakirjanduses avaldatud eesti meremeeste Jaapani reisikirju alates varaseimast reisikirjast 1867. aastal kuni XIX sajandi lõpuni. Need ilmusid ajal, mil Eestis toimus rahvuslik ärkamine alates esimestest ideedest kuni poliitiliste nõudmiste tekkeni. Meremehed olid laia silmaringiga ja mitmekülgse elukogemusega ametirühm, kes puutusid maailmas rännates kokku erinevate maade ja rahvastega. Nii tekkis oskus neid omavahel võrrelda ning kujunes arusaam rahvusest. Kõike seda kajastasid nad kodumaistele lugejatele Eesti ajalehtedes ilmunud reisikirjades. Need tekstid annavad võimaluse analüüsida „oma” ja „teise” kultuuri võrdlemise…
Kaitstud doktoritööd
24. jaanuaril 2022 kaitses Merlin Kirikal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö „„Olin lahti murdunud elule”: modernse soo ja keha kujutamine Johannes Semperi Teise maailmasõja eelses loomingus”. Doktoritöö juhendaja oli Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur Mirjam Hinrikus, oponendid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor ja Tallinna Ülikooli vanemteadur, akadeemik Jaan Undusk ning Tartu Ülikooli professor Raili Marling.
Doktoritöö uurib Johannes Semperi 1910.–1930. aastate proosa- ja esseeloomet värskest vaatenurgast. Töö eesmärk oli taasavada arutelu Semperi kompleksse loomingu ja selle kontekstide üle, teha soo- ja kehapõhiseid üldistusi tollase kiirelt moderniseeruva kultuuri kohta ning proovida muuta dekadentlik ja modernistlik kirjandus tänapäeva lugejale aktuaalseks,…
Doktoritöö uurib Johannes Semperi 1910.–1930. aastate proosa- ja esseeloomet värskest vaatenurgast. Töö eesmärk oli taasavada arutelu Semperi kompleksse loomingu ja selle kontekstide üle, teha soo- ja kehapõhiseid üldistusi tollase kiirelt moderniseeruva kultuuri kohta ning proovida muuta dekadentlik ja modernistlik kirjandus tänapäeva lugejale aktuaalseks,…
Lühikroonika
2. detsembril 2021 toimus tekstiuurijate aastalõpukonverents „Tekstipäev“. Esinesid Andrus Org, Riina Reinsalu (TÜ, „Millest kõnelevad raamatute kaanetekstid?”), Mari-Liis Madisson (TÜ, „Tänapäevasest patsutus- ja torkekultuurist”), Helen Hint, Helena Lemendik (TÜ, „Kas eestikeelsest magistritööst tasub otsida IMRaD-struktuuri?”) ja Ann Siiman (TÜ, „Vikipeedia artikli kirjutamine õppetöös: kas kasutamata võimalus?”). Ilona Tragel ja Külli Habicht (TÜ) juhatasid töötuba „Koroonapiirangute siltide intertekstuaalsus ja interpersonaalsus”. Tekstipäeva korraldas Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
3. detsembril toimus Tartus Eesti Akadeemiline Usundiloo Seltsi konverents „Alternatiivsetest faktidest teadususuni”. Esinesid Siim Lill („Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?”), Kristel Kivari („Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Webi foorumist”), Marko…
3. detsembril toimus Tartus Eesti Akadeemiline Usundiloo Seltsi konverents „Alternatiivsetest faktidest teadususuni”. Esinesid Siim Lill („Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?”), Kristel Kivari („Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Webi foorumist”), Marko…
Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal
Esmapilgul tundub verbiga kartma kõik selge olevat: see väljendab subjekti emotsionaalset seisundit, hirmunud olekut, mida põhjustab võimalik oht. Karta võib kurja koera, tigedat naabrit, äikest, sõda, koroonat, ebaõnnestumist ja mida kõike. Aga mis oht ähvardab seda, kes ütleb: Kardan, et olete valesti aru saanud või Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal? Nendes näidetes on kartma-verbi leksikaalne tähendus tuhmunud ning vorm kardan väljendab kõneleja suhtumist et-lause sisusse (subjektiivsust) ja vestluskaaslasesse (intersubjektiivsust) (vt nt Narrog 2017). Sellistes liitlausetes on esiplaanil et-lause, vormiline pealause sisuliselt tagaplaanil. Järjendi ma kardan, et funktsioonis on toimunud nihe: see toimib diskursusemarkerina, nagu näiteks laialt levinud…
Diskursusemarker (ma) arvan (et) direktiivides
Artikli teema on igapäevases suhtluses esinevad lausungid, milles on kaks komponenti ja kaks suhtlustegevust: komplementlausega predikaadil põhinev arvamust väljendav diskursusemarker (edaspidi KP-marker) (ma) arvan (et) ja direktiiv. Näide 1 illustreerib artikli fookuses olevaid lausungeid.1 Vestluslõik on kõne infotelefonile, milles helistaja (H) soovib teada, mida peaks inimene tegema, kui ta on töötuks jäänud.
(1)
01
H:
.hhh tere. (.) .hhh öölge kas: te: oskate `öelda kuhu `elistada
02
kui inimene on jäänud `töötuks=et=mis: (.) ta peaks
03
`tegema=või.=h (.) .hhhh
04
(.)
05
V:
ma=arvan=et tööhõive`ametis peaks ennast=ää `kirja panema.
06…
(1)
01
H:
.hhh tere. (.) .hhh öölge kas: te: oskate `öelda kuhu `elistada
02
kui inimene on jäänud `töötuks=et=mis: (.) ta peaks
03
`tegema=või.=h (.) .hhhh
04
(.)
05
V:
ma=arvan=et tööhõive`ametis peaks ennast=ää `kirja panema.
06…
Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites
Artiklis käsitleme diskursusemarkereid, mis on kujunenud kõnelejat tähistava tegevussubjektiga pealausest, millele järgneb komplementlause (Ma arvan, et see kana on surnud.). Selliseid markereid nimetatakse ingliskeelse terminiga complement-taking predicate markers (CTP-markers), meie kasutame eestikeelset terminit komplementlausega predikaatidel põhinevad markerid, lühidalt KP-markerid.
KP-markerid esinevad eri keeltes (nt ingl I think, I guess ’ma arvan’, sks ich denke ’ma arvan’, ich glaube ’ma usun’; pr je pense ’ma arvan’, je crois ’ma usun/arvan’; rts jag tycker ’ma arvan’, jag tror ’ma usun’ jm). Markereid on pragmaatikas uuritud palju, kuid ennekõike nende kujunemist, pragmatiseerumist (nt Aijmer 1997; Brinton 2017; Heine jt 2021). Markerite kasutust on…
KP-markerid esinevad eri keeltes (nt ingl I think, I guess ’ma arvan’, sks ich denke ’ma arvan’, ich glaube ’ma usun’; pr je pense ’ma arvan’, je crois ’ma usun/arvan’; rts jag tycker ’ma arvan’, jag tror ’ma usun’ jm). Markereid on pragmaatikas uuritud palju, kuid ennekõike nende kujunemist, pragmatiseerumist (nt Aijmer 1997; Brinton 2017; Heine jt 2021). Markerite kasutust on…
Partikkel VED’ udmurdi, komi ja ersa keeles
Idapoolsetes soome-ugri keeltes on diskursusepartiklid üldiselt hilise arenguga elemendid (Majtinskaja 2010) ja nende seas esineb märkimisväärne hulk laene kontaktkeeltest. Üks sagedasematest vene modaalpartiklitest ved’ (ведь ’ju, eks ole, ikka, ehkki’)1 on laenatud enamikesse vene keelega lähikontaktis olevatesse soome-ugri keeltesse (Majtinskaja 2010).
Artikli eesmärk on võrrelda partikli ved’ laenamismudelit kolmes soome-ugri keeles: ersa, komi ja udmurdi keeles. Ersa kuulub uurali keelte volga harusse mordva keelte hulka ning seda kõneldakse peamiselt Mordva Vabariigis ja selle naabruses olevatel aladel. Koos lähisugulaskeele mokšaga on mordva keelte kõnelejaid ligikaudu 432 000, neist 2/3 on ersa keele kõnelejad (Rueter 2013). Komi ja udmurdi keel kuuluvad permi harusse. Komi…
Artikli eesmärk on võrrelda partikli ved’ laenamismudelit kolmes soome-ugri keeles: ersa, komi ja udmurdi keeles. Ersa kuulub uurali keelte volga harusse mordva keelte hulka ning seda kõneldakse peamiselt Mordva Vabariigis ja selle naabruses olevatel aladel. Koos lähisugulaskeele mokšaga on mordva keelte kõnelejaid ligikaudu 432 000, neist 2/3 on ersa keele kõnelejad (Rueter 2013). Komi ja udmurdi keel kuuluvad permi harusse. Komi…
Sagedasemad diskursusepartiklid suulise liivi keele salvestistes
Diskursusepartiklid on osa partiklite sõnaklassist, mis on muutumatud ja lausungi süntaktilisest osast sõltumatud sõnad ning esinevad palju just suulises ja spontaanses keeles (Hennoste 2000: 1774; Erelt 2013: 19). Teistest partikliliikidest (nt suhtlus- ja toimetamispartiklitest) erinevad diskursusepartiklid eelkõige selle poolest, et nad ei esine kõnevoorus tavaliselt üksinda, vaid annavad pragmaatilise, kontekstist sõltuva lisatähenduse pigem lausungile (Hennoste 2000: 1777). Lausungis võivad mitu diskursusepartiklit esineda koos või moodustada ühendi, nagu näiteks eesti keele partikliühendid nii et, ja siis jm (Hennoste 2022 (ilmumas)). Diskursusepartiklitel on tekstis mitmeid funktsioone: nad võivad teksti liigendada, väljendada suhtumist või hoiakuid, märkida kõnes uut või juba teada olevat informatsiooni…
Diskursusepartiklid isuri keele Soikkola murdes
Artiklis antakse ülevaade diskursusepartiklitest, mida kasutavad isuri keele kõnelejad XXI sajandil. Partiklid üldiselt, eriti aga diskursusepartiklid, ei ole traditsioonilise keelekirjelduse keskne osa, seega ei ole üllatav, et grammatikates seesuguste perifeersete üksuste kohta enamasti infot napib. Isuri keele partiklite kohta puuduvad andmed pea täielikult.
Klara Majtinskaja (1982) esitab oma soome-ugri keelte kaassõnade, sidesõnade ja partiklite teemalises monograafias kümme isuri keele partiklit, millest vaid neljal on diskursusfunktsioon: Gā(n), Gǟ(n), Gi(n) ja kki(n). Mõni neist on selgelt teiste foneetiline variant, mis kahandab Majtinskaja nimetatud diskursusepartiklite arvu kaheni (minu andmetes vastavalt –ki ja –kaa/-kää). Mõlemaid on nimetatud emfaatilisteks (Majtinskaja 1982: 120).
Läänemeresoome keelte hulgas on isuri…
Klara Majtinskaja (1982) esitab oma soome-ugri keelte kaassõnade, sidesõnade ja partiklite teemalises monograafias kümme isuri keele partiklit, millest vaid neljal on diskursusfunktsioon: Gā(n), Gǟ(n), Gi(n) ja kki(n). Mõni neist on selgelt teiste foneetiline variant, mis kahandab Majtinskaja nimetatud diskursusepartiklite arvu kaheni (minu andmetes vastavalt –ki ja –kaa/-kää). Mõlemaid on nimetatud emfaatilisteks (Majtinskaja 1982: 120).
Läänemeresoome keelte hulgas on isuri…
Tahan lihtsalt koju saada
Sõna lihtsalt lähtub „Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi adjektiivsest tüvest lihtne ’keerukuseta’ (Õpetaja püüdis seletada võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt). Otsese tähenduse kõrval võib sõnal olla tugevdava või piirava rõhumäärsõna tähendus. Tugevdavana kannab lihtsalt tähendust ’lausa, otse’ (Ülesanne oli lihtsalt üle mõistuse raske), piiravana tähendust ’ei muud kui, ainult’ (Ta räägib seda lihtsalt kadedusest). (EKSS) Sõna kasutatakse suhtluses nii adverbi kui ka pragmaatilise markerina, mis näitab, et see on grammatiseerumas. Adverbina kuulub lihtsalt verbi juurde ja vastab küsimusele kuidas?. Grammatiseerumise käigus on lihtsalt teatud juhtudel kaotanud otsese tähenduse ’keerukuseta’, näiteks lauses Lihtsalt seisis ja hoidis käsi näo ees. Markerina võib lihtsalt…
Vist või kindlasti?
Artiklis keskendume episteemilise partikli vist sisu ja vormi muutumisele eesti kirjakeele tekstides vanimatest kirjapanekutest kuni tänapäevani. Tänapäeval väljendab vist keelekasutaja ebakindlust edastatava info tõesuse suhtes (vt EKI ühendsõnastik 2021; Hennoste jt 2021). Vanades tekstides esineb vist oma varasemal, lühenemata kujul vissist(i) ning väljendab kindlust, mitte ebakindlust.
Protsessi, mille käigus täistähenduslikest adverbidest kujunevad pragmaatilised partiklid, on teoreetilistes käsitlustes iseloomustatud kas pragmaatikat kui omaette keeletasandit hõlmava muutusena, pragmatiseerumisena (vt Degand, Evers-Vermeul 2015), kooptatsioonina (Heine jt 2021) või üldisema grammatiliste üksuste kujunemist avava keelemuutuse ehk grammatiseerumise allnähtusena. Partiklite kujunemine järgib neidsamu universaalseid seaduspärasusi, mida on kirjeldatud grammatiseerumise puhul (vt Degand, Simon-Vandenbergen 2011; Diewald…
Protsessi, mille käigus täistähenduslikest adverbidest kujunevad pragmaatilised partiklid, on teoreetilistes käsitlustes iseloomustatud kas pragmaatikat kui omaette keeletasandit hõlmava muutusena, pragmatiseerumisena (vt Degand, Evers-Vermeul 2015), kooptatsioonina (Heine jt 2021) või üldisema grammatiliste üksuste kujunemist avava keelemuutuse ehk grammatiseerumise allnähtusena. Partiklite kujunemine järgib neidsamu universaalseid seaduspärasusi, mida on kirjeldatud grammatiseerumise puhul (vt Degand, Simon-Vandenbergen 2011; Diewald…
Väikeste uurali keelte diskursusepartiklite kirjeldamise vajadus ja keerukus
Ühe keele kirjeldus peab muu hulgas sisaldama n-ö juhtelemente, millega kõneleja suunab adressaati mingit lausungit tõlgendama: kas lausungiga esitatud informatsioon on vaieldav või mitte, kas kõneleja usub või kahtleb, et see on tõde, ja kas ta arvestab sellega, et adressaat toetab seda informatsiooni või mitte, nii et ta pigem pakub informatsiooni kinnitamiseks või tagasi lükkamiseks. Sellise funktsiooniga elemendid esinevad eri keeltes ning on sageli partiklid. Näiteks on see funktsioon välja toodud komi partiklitel, „mis näitavad, kuidas kõneleja läheneb sõnumi sisule, mil määral ta võtab selle sisu eest vastutuse, mil määral nõustub sellega jne” (Bubrih 1949: 194, nt taj ’ilmselt’, öd…
Diskursusemarkerid ja pragmaatika
Käesoleva numbri teemaks on diskursusemarkerite hulka kuuluvad pragmaatilised partiklid ja komplementlausega predikaadil põhinevad markerid (KP-markerid) ning nende kasutamine eesti, liivi, isuri, udmurdi, komi ja ersa keeles.
Diskursusemarkeri mõiste varieerub: siinse teemanumbri kontseptsioon toetub käsitusele, mille kohaselt on diskursusemarker n-ö katustermin. See hõlmab nii üksikuid sõnu (nt küll, ju, ometi, nähtavasti) kui ka pikemaid kindla koosseisuga keelelisi üksusi (nt tundub, et; hea, et; minu arvates; minu teada; nagu näha; mine tea; no ei), mis ei kuulu lausungi semantilis-süntaktilisse struktuuri, on lausungi sisu suhtes metatekstilised ja mille funktsioon seostub teksti või suhtluse organiseerimisega ning kõneleja/kirjutaja suhtumiste ja hoiakutega (vt nt Dér 2010; Heine…
Diskursusemarkeri mõiste varieerub: siinse teemanumbri kontseptsioon toetub käsitusele, mille kohaselt on diskursusemarker n-ö katustermin. See hõlmab nii üksikuid sõnu (nt küll, ju, ometi, nähtavasti) kui ka pikemaid kindla koosseisuga keelelisi üksusi (nt tundub, et; hea, et; minu arvates; minu teada; nagu näha; mine tea; no ei), mis ei kuulu lausungi semantilis-süntaktilisse struktuuri, on lausungi sisu suhtes metatekstilised ja mille funktsioon seostub teksti või suhtluse organiseerimisega ning kõneleja/kirjutaja suhtumiste ja hoiakutega (vt nt Dér 2010; Heine…
Kaitstud doktoritööd
18. novembril kaitses Maarja-Liisa Pilvik Tartu Ülikooli eesti keele erialal doktoritöö „Action nouns in a constructional network: A corpus-based investigation of the productivity and functions of the deverbal suffix -mine in five different registers of Estonian” („Teonimed konstruktsioonide võrgustikus: korpuspõhine uurimus mine-deverbaalsufiksi produktiivsusest ja funktsioonidest viies eesti keele registris”). Juhendajad olid prof Liina Lindström (TÜ) ja Petar Kehayov (Ludwig-Maximilians-Universität München, Saksamaa), oponent prof Jurgis Pakerys (Vilniuse ülikool, Leedu).
Eesti keeles on palju tuletusliiteid, mille abil on ühelt poolt võimalik rikastada sõnavara, teisalt aga on need vahendid, mis aitavad väljendada mingeid olukordi ja suhteid või nende osalisi. Üheks selliseks liiteks on –mine,…
Eesti keeles on palju tuletusliiteid, mille abil on ühelt poolt võimalik rikastada sõnavara, teisalt aga on need vahendid, mis aitavad väljendada mingeid olukordi ja suhteid või nende osalisi. Üheks selliseks liiteks on –mine,…
Lühikroonika
1.–3. novembrini peeti Tartus Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 14. konverents „Lüürilise luule tegur väikeste kultuuride kujunemisel”. Peaesineja oli Joep Leerssen (Amsterdami ülikool, „Emotive communities: The lyric as form, affect and platform”). Osalesid Saksamaa, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Venemaa, Rumeenia, Suurbritannia, USA, Hispaania, Poola, Rootsi, Itaalia, India, Jaapani ja Eesti teadlased.
3. novembril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi kõnekoosolek. Sven Vabar pidas ettekande „Mehis Heinsaar ja kapitalismi igavus”. Esineja püstitas hüpoteesi, et vastandina kapitalismile, mis on oma olemuselt lihtne ja ühemõõtmeline (selleks mõõtmeks on raha), pakub Heinsaar välja oma paljumõõtmelisi labürintlikke reaalsusi.
5. novembril korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit veebiseminari. Keelekorraldajad Peeter Päll ja Maire Raadik tutvustasid…
3. novembril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi kõnekoosolek. Sven Vabar pidas ettekande „Mehis Heinsaar ja kapitalismi igavus”. Esineja püstitas hüpoteesi, et vastandina kapitalismile, mis on oma olemuselt lihtne ja ühemõõtmeline (selleks mõõtmeks on raha), pakub Heinsaar välja oma paljumõõtmelisi labürintlikke reaalsusi.
5. novembril korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit veebiseminari. Keelekorraldajad Peeter Päll ja Maire Raadik tutvustasid…
Lühidalt
Toomas Liiv. Apokrüüfid. Koostanud ja toimetanud Elo Lindsalu. Tallinn: EKSA, 2021. 343 lk.
Kogumik on mitmekülgselt paeluv, kätkedes nii lisandust Toomas Liivi ilukirjanduslikule loomingule kui ka biograafilist-mälestuslikku materjali. Esimene osa „Lühiproosa” sisaldab üht nooruspala 1964. aastast ja kuut novelli aastaist 1970–1973. Neist vaid kaks on omal ajal Nooruses avaldatud, ülejäänu on leitud Liivide kodu keldrist ja Loomingu toimetuse arhiivikapist, nagu selgub saatesõnast. Tegemist on žanrispetsialisti (novelliteoreetilised teadusartiklid 1970-ndatel ja kandidaadiväitekiri „Eesti novell aastail 1917–1930” (1981)) stiilse ja peenekoelise proosaga, mille tundlike tegelaste üldinimlik loomus väljendub tihtipeale argistes painetes või hoopis tumemeelsetes mõtteringides, samuti teadmises maailma täitvast „visisevast kibedusest” (lk 55), ent…
Kogumik on mitmekülgselt paeluv, kätkedes nii lisandust Toomas Liivi ilukirjanduslikule loomingule kui ka biograafilist-mälestuslikku materjali. Esimene osa „Lühiproosa” sisaldab üht nooruspala 1964. aastast ja kuut novelli aastaist 1970–1973. Neist vaid kaks on omal ajal Nooruses avaldatud, ülejäänu on leitud Liivide kodu keldrist ja Loomingu toimetuse arhiivikapist, nagu selgub saatesõnast. Tegemist on žanrispetsialisti (novelliteoreetilised teadusartiklid 1970-ndatel ja kandidaadiväitekiri „Eesti novell aastail 1917–1930” (1981)) stiilse ja peenekoelise proosaga, mille tundlike tegelaste üldinimlik loomus väljendub tihtipeale argistes painetes või hoopis tumemeelsetes mõtteringides, samuti teadmises maailma täitvast „visisevast kibedusest” (lk 55), ent…
Eesti keel läks ajalukku
„Eesti keele ajalugu” teeb soomlased kadedusest roheliseks. Nimelt on uusim vastava kaaluga soomekeelne käsiraamat endiselt Lauri Hakulise klassikaline teos „Suomen kielen rakenne ja kehitys”, mille esmatrükk ilmus 1941–1946 ning viimane, parandatud ja täiendatud väljaanne on aastast 1979. Pärast seda on avaldatud vaid piiratud õppekirjandust, nagu Kaisa Häkkise 1985. aasta väljaande „Suomen kielen äänne- ja muotorakenteen historiallista taustaa” uustrükid ning Tapani Lehtise „Kielen vuosituhannet” aastast 2007, mis esitavad vanameelsemaid seisukohti, kui võiks arvata nende ilmumisaastast.
Eesti olud ei ole olnud just paremad. Tõsi, Arnold Kase „Eesti keele ajalooline grammatika I: Häälikulugu” ilmus juba 1967, kuid pealkirjas lubatud vormide ajalugu käsitlev jätkuosa jäi…
Eesti olud ei ole olnud just paremad. Tõsi, Arnold Kase „Eesti keele ajalooline grammatika I: Häälikulugu” ilmus juba 1967, kuid pealkirjas lubatud vormide ajalugu käsitlev jätkuosa jäi…
Lugu Balti saatuseühtsusest
See on esimene osa kaheksaosalisena kavandatud suurejoonelisest „Balti kirjakultuuri ajaloo” käsitlusest, „mis jutustab kirja tuleku ja leviku lugu tänasele Eesti ja Läti alale kuni 1840. aastateni” (lk 11). Kollektiivmonograafiasse on panustanud nelikümmend autorit ja nõustajat eri distsipliinidest, kellest tiitellehel on nimetatud koostaja Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori Liina Lukase kõrval 16 oma ala tippuurijat. Võib tunduda mõnevõrra harjumatu, et ühte või teise peatükki kõige enam panustanud autorid on leidnud mainimist sissejuhatuses, mitte peatüki juures. Küllap tuleneb see uurimuse 15 aasta pikkuse valmimisprotsessi lakkamatutest täiendustest ja kohendustest, erinevate nõuandjate soovitustest ja lõppredaktsioonis kindlasti ka Lukase kui projekti juhi – kelle panus teosesse on…
Uued lisandused Krossi kirjanikukuvandile, pealekauba teda ümbritsenud naiste aredad lood
Jaan Krossi laagri ja asumise kirjavahetuse mahukas väljaanne koosneb suuremas osas kirjadest, mille olemasolust ei olnud kuni Krossi 100. sünniaastapäevani teadlik isegi tema pere. Olles pea aasta eest toimetanud trükki Raimond Kaugveri kirjad Vorkuta vangilaagrist, ei saa jätta ahhetamata: kes teab, mis võib isegi rohkem kui 30 aastat pärast nõukogude võimu lõppu Eestis veel kapinurkades ja lauasahtlites varjul olla! Sest nii Krossi kui ka Kaugveri kirjad seisid tõesti kapinurgas. Nende valdajad muidugi teadsid nende olemasolust, aga ei osanud neid kellelegi pakkuda. Ma ise „avastasin” Kaugveri kirjad siis, kui läksin kirjandusteaduslikust huvist Katrin Kaugveri käest küsima kirjade kohta, mida Raimond Kaugver…
Uni on elu nägu
Eva Koffi debüütromaan „Sinine mägi” (2017) lõi ilmudes laineid, ent iga algus teeb ettevaatlikuks. Õnnestunud debüüdile võivad järgneda hõredad read. „Kirka une” puhul võib aga kergendunult hingata: Koff ongi hää, erksa ja treenitud kujutlusvõimega kirjanik, kelle sulg on terav ja täpne. Nii nagu esikromaan, tõi ka „Kirgas uni” talle Eesti Kirjaniku tiitli. Sel puhul kommenteeris Mihkel Kunnus: „Eva Koff on üks viimase aja tugevamaid ja väljakujunenumaid prosaiste, kelle teosed pole blogijakiirusel puusalt tulistatud, vaid piisavalt laagerdunud ja küpsed. [—] Nende kerge loetavus ja kaasahaaravus võib tagantjärele üllatada, sest kummitama jäävad ootamatult kauaks. Et aines on kohalik ja eesti keel säravnõtke,…
Filosoofi surm on luuletaja sünd
Mart Kangur on väga hea luuletaja! Tema luule peamised tunnused joonistusid välja juba debüütraamatus „Kuldne põli” (2009), kinnistusid kahes järgmises kogus „Kõrgusekartus” (2015) ja „Liivini lahti” (2017) ning kirjeldavad võrdlemisi hästi ka kahte tänavu ilmunud raamatut.
Kanguri luule pöörab lakkamatut tähelepanu keelele: intensiivselt ja tundlikult põimitakse, kombitakse, lammutatakse ja ehitatakse taas üles keele eri tasandeid ja registreid. Nihestatakse pidevalt konventsionaalseid tähenduspiire: tähendused võbelevad, teisenevad, sõnade ja mõistete piirid muudetakse täpsemaks vaid selleks, et neid taas hägustada, ümber pöörata, voolama lasta. Kõiksugused kalambuurid, oksüümoronid, ambivalentsused ja relatiivsused, objektide paigutamine harjumatutesse kontekstidesse, ootamatud assotsiatsioonid, sisse- ja väljapoole keerduvad seosed kannavad enamasti laiemat funktsiooni.…
Kanguri luule pöörab lakkamatut tähelepanu keelele: intensiivselt ja tundlikult põimitakse, kombitakse, lammutatakse ja ehitatakse taas üles keele eri tasandeid ja registreid. Nihestatakse pidevalt konventsionaalseid tähenduspiire: tähendused võbelevad, teisenevad, sõnade ja mõistete piirid muudetakse täpsemaks vaid selleks, et neid taas hägustada, ümber pöörata, voolama lasta. Kõiksugused kalambuurid, oksüümoronid, ambivalentsused ja relatiivsused, objektide paigutamine harjumatutesse kontekstidesse, ootamatud assotsiatsioonid, sisse- ja väljapoole keerduvad seosed kannavad enamasti laiemat funktsiooni.…