Rubriik
Valdkond
Aasta
Eesti murdeaabitsad
Juhatuseks
Viimasel aastakümnel on Eestis tähelepanuväärselt elavnenud piirkondlike murdeaabitsate avaldamine. Peale tunnetusliku huvi murrete kasutamise ning elus hoidmise vastu on sellel kohaidentiteediga seotud ning sotsiaal-majanduslikke põhjusi. Kuna tegu on eripäraselt eestilise nähtusega,1 mis ühelt poolt on piirkondliku dialekti esitamise tõttu äärmiselt spetsiifiline, teisalt aga sisu ja konteksti poolest kohutavalt haraline, võiks selle lähem uurimine kuuluda eri teadusalade kompetentsi keeleteadusest inimgeograafiani. Siinse lähenemise aluseks on semiootika, mille võimekust luua kultuuri toimemehhanismide üldisi mudeleid (Salupere, Kull 2018: 22) sobib ka murdeaabitsate näitel proovile panna.
Mõistet murdeaabits kasutan selliste trükiste kohta, mis vastavad järgmistele tunnustele: 1) esitavad tekstinäiteid piirkondlikust murdest või murrakust; 2) näited…
Viimasel aastakümnel on Eestis tähelepanuväärselt elavnenud piirkondlike murdeaabitsate avaldamine. Peale tunnetusliku huvi murrete kasutamise ning elus hoidmise vastu on sellel kohaidentiteediga seotud ning sotsiaal-majanduslikke põhjusi. Kuna tegu on eripäraselt eestilise nähtusega,1 mis ühelt poolt on piirkondliku dialekti esitamise tõttu äärmiselt spetsiifiline, teisalt aga sisu ja konteksti poolest kohutavalt haraline, võiks selle lähem uurimine kuuluda eri teadusalade kompetentsi keeleteadusest inimgeograafiani. Siinse lähenemise aluseks on semiootika, mille võimekust luua kultuuri toimemehhanismide üldisi mudeleid (Salupere, Kull 2018: 22) sobib ka murdeaabitsate näitel proovile panna.
Mõistet murdeaabits kasutan selliste trükiste kohta, mis vastavad järgmistele tunnustele: 1) esitavad tekstinäiteid piirkondlikust murdest või murrakust; 2) näited…
Mitmekeelsus Eesti luules
Eesti on olnud ajalooliselt ja on tänapäevalgi mitmekeelne, ja see on väljendunud ka luules. Siin on tegutsenud kõrvuti mitmed kirjandusväljad, mida on kuni viimase ajani vaadeldud eraldi. Eesti kirjanduslookirjutuses on seni lähtutud ükskeelsuse paradigmast (Yildiz 2012): eesti kirjandust on nähtud eestikeelse kirjandusena ja sel põhjusel on muudes keeltes kirjapandud tekstid vaatluse alt välja jäetud (viimati programmiliselt Hasselblatt 2006: 2). Viimastel kümnenditel on eesti keeles ilmunud uurimusi ja ülevaateid ka teistes keeltes kirjutatud kirjandustest: on käsitlusi baltisaksa luulest (nt Lukas 2006; Klöker 2014; Kaur 2009, 2011), ladinakeelsest luulest (nt Viiding 2005, 2014; Viiding jt 2007), murdeluulest (nt Velsker 2014, 2019, 2021a,…
Võimatuse vallast
Tunnustatud poetess Máire Mhac an tSaoi esines 1988. aastal ajakirjas Poetry Ireland Review iirikeelse luuleajakirja Innti 11. väljaannet arvustades järgmise dramaatilise seisukohavõtuga:
Iiri keeles luuletamises on igal juhul midagi müstilist: luua elusat kirjandust kiirelt hääbuvas vähemuskeeles, mil peaaegu puudub kõnekeele tagamaa ja pole isegi heebrea või ladina kultuuri- või kultusstaatust? Tundub ilmvõimatu – ja ometi on see juhtunud. (Mhac an tSaoi 1988: 33)
Järgnes väide, et tegemist on „ühe esivanemate kultuse jahmatavalt ning segadusseajavalt visa ilminguga”, ning selle kultuse praktiseerijaid (nii mehi kui ka naisi) nimetas autor vastavalt „preesterkonnaks” ja nende tegevust „riituseks”.
Teine luuletaja Biddy Jenkinson seevastu keeldus põhjendamast tänapäeva iirikeelse…
Iiri keeles luuletamises on igal juhul midagi müstilist: luua elusat kirjandust kiirelt hääbuvas vähemuskeeles, mil peaaegu puudub kõnekeele tagamaa ja pole isegi heebrea või ladina kultuuri- või kultusstaatust? Tundub ilmvõimatu – ja ometi on see juhtunud. (Mhac an tSaoi 1988: 33)
Järgnes väide, et tegemist on „ühe esivanemate kultuse jahmatavalt ning segadusseajavalt visa ilminguga”, ning selle kultuse praktiseerijaid (nii mehi kui ka naisi) nimetas autor vastavalt „preesterkonnaks” ja nende tegevust „riituseks”.
Teine luuletaja Biddy Jenkinson seevastu keeldus põhjendamast tänapäeva iirikeelse…
Meä keele eripärad grammatikakirjutuse vaatevinklist
Meä keel1 kuulub Uurali keelkonna läänemeresoome keelte harusse. Seda räägitakse Rootsi põhjapoolsemas osas, Soomes peetakse seda sageli soome keele murdeks. Meä ja soome keel on väga suurel määral vastastikku mõistetavad. Sellest hoolimata võib ühest küljest rootsi keele laenude suur hulk meä keeles tekitada soome keele kõnelejatele raskusi, teisest küljest on soome keel osaliselt meä keele kõnelejatele raskesti mõistetav soome kirjakeele arengu tõttu, milles meä keel pole osalenud. Alates 2000. aastast on Rootsis meä keelel ametlik vähemuskeele staatus (teised ametlikud vähemuskeeled on soome, saami (keeled), romi ja jidiš). Poliitilistel ja eetilistel põhjustel ei kogu Rootsi riik andmeid riigis kasutatavate keelte kõnelejate…
Karjala keele Kolvitsa murrak
Hõre asustus, lahusolek keelesugulastest, keelte ja murrete segunemine ning lähenev keelesurm1 pakuvad põnevat ainest keele varieerumise uurimiseks. Samas kasutavad variatiivsuslingvistid sellistes tingimustes kogutud keelematerjali harva. Põhjus on lihtne: tänapäeva variatiivsuslingvistika on eelkõige kvantitatiivne uurimissuund, mis jookseb võidu üha kasvavate andmekogudega. Mida suurem on korpus, seda paremini saab varieerumist tuvastada ja analüüsida üha komplekssemate statistiliste meetodite abil. Äärealade isolatsiooni, keelte ja murrete segunemise ja hääbumise tingimustes kogutud materjal on aga tihti liiga väike selleks, et pakkuda sisendit moodsale variatiivsuslingvistilisele uurimusele.
Artiklis vaatleme varieerumist ühes perifeerses karjala murrakus, mida räägitakse Murmanski oblastis Koola poolsaare edelaosas asuvas Kolvitsa külas (vt kaarti 1). Piirkond on hõredalt…
Artiklis vaatleme varieerumist ühes perifeerses karjala murrakus, mida räägitakse Murmanski oblastis Koola poolsaare edelaosas asuvas Kolvitsa külas (vt kaarti 1). Piirkond on hõredalt…
Pole sellist asja nagu väike keel
Käesoleva artikli trotslik pealkiri on valitud, sest olen uurinud tükk aega ühte n-ö päris väikest keelt ja kardan, et seda ei tunnustata piisavalt. Keel ei ole väike. Keelekogukond, st kõnelejate arv võib olla väike, aga mitte keel ise! Kui tuba on väike, siis mahub sellesse vähem mööblit või mööbliesemed ise on väikesed. Väikese keelekogukonna keelel aga ei ole vähem käändeid, kõneviise või demonstratiive, ja morfeemid ning laused ei ole lühemad kui suure keelekogukonna keeles. Kas see on tõsi? Või kas on keeli, mis on teistest väiksemad? Kas keelekogukonna väiksus võib mõjutada keelt? Mõjutada niimoodi, et keel ise saab „väiksemaks”? Seda…
Eesti keele varauusaegne mänguruum
Artiklis võetakse kõne alla eesti keele funktsioonid ja võimalused varauusajal, keskendudes XVII sajandile ja XVIII sajandi esimesele poolele. Siinse käsitluse esimeses osas kirjeldatakse vaadet, mis avaneb eesti keele arengule, kui sellele läheneda kitsalt kirikukirjanduse tõlkimiseks loodud kirjakeele aspektist. Praktilistest asjaoludest tingituna on seesugune lähenemisnurk mõneti enesestmõistetav, sest varasemat suulist suhtlust ei saagi vahetult uurida. Ometi esindab selle tulemusel tekkiv pilt n-ö koloniaalset vaadet keele arenguloole, sest ajalooliselt on eesti keel olnud tüüpiline koloniseeritud keel, mille kirjakeele lõid võõra emakeelega literaadid oma arusaamade kehtestamiseks. Paratamatult on selline pilt ühekülgne ja piiratud ega kajasta adekvaatselt keelekasutust tervikuna. Teises osas pakutakse välja üks…
Keel ja ajalugu
Ferdinand de Saussure’i lihtsad õpetussõnad, et me tunneme keeli üldiselt ainult kirja (pr l’écriture) kaudu ja et kirjalik dokument sekkub pidevalt isegi meie emakeeles, sobivad sisse juhatama järgnevat kirjutist. Tema edasine mõte, et „kaugemal kõneldava idioomi puhul saab veelgi vajalikumaks kirjalike tõendite poole pöördumine ning seda enam kehtib see surnud idioomide puhul”, osutab väga täpselt ajalookirjutuse praktikale. (Saussure 2017: 59; vrd Saussure 1971: 44) Tõsi, ajaloolase amet eeldab, iseäranis vanema ajaloo puhul, tekstide ehk siis tõendite lugemist n-ö surnud või olles täpsem, mitteeksisteerivates (n’existente) keeltes. Viimane väide vajab selgitust, sest ei saksa ega vene keel kuulu ju surnud keelte hulka,…
Glokaalne Eesti?
1836. aastal avastas mõjukas Venemaa rahvahariduse ministeeriumi ajakiri (vn Журнал Министерства народного просвещения) n-ö eesti müüdi. Väljaanne oli asutatud vaid kaks aastat varem eesmärgiga teavitada tsaaririigi väikesearvulist lugejaskonda ametlikest eeskirjadest ning haridus- ja teadusvaldkonna arengutest. Nüüd avaldati selles lühike tõlge uues kohalikus saksakeelses ajakirjas Das Inland ilmunud teatest vana eesti muistendi kohta, mis kõneles kuust. Tundub, et tekst kutsus Peterburis esile peaaegu ekstaatilise reaktsiooni. Rahvahariduse ministeeriumi ajakirja andmeil oli muistend „väga meelelahutuslik” ega jäänud ilu poolest alla tuntuimatelegi vanakreeka müütidele. Toimetus ei suutnud varjata oma imestust: „Miski eestlaste välimuses ega elus ei viita luulele; kuid [—] muistendist nähtub, et ka…
Keele kosmos ja kosmose keel
1
Keel on mõõtmatult suur. Mõni sõnaraamat võib küll sisaldada mitusada tuhat sõna, aga ükski ei saa sisaldada kõiki nende sõnade kombinatsioone. Sõnade etümoloogiat võib jälgida ajas väga kaugele, enne kõiki kirjalikke allikaid, aga kõige varasemat pruuki ei õnnestu iialgi selgitada. Selles mõttes on keel immanentsusväli: ta hõlmab ühekorraga nii väesolevat kui ka selle kättejõudmist, olles samaaegselt virtuaalne ja aktuaalne. Märt Väljataga on kunagi avaldanud ribadest koosneva raamatu „Sada tuhat miljardit millenniumisonetti” (2000), kus sonetiridade reeglipärasest liitmisest moodustub tohutu tekst, mida keegi oma eluajal läbi lugeda ei jõuaks; aga see on keele immanentsusväljal ainult kerge tuuleõhk, justkui säbarlainetus ookeani pinnal. Tõsi…
Keel on mõõtmatult suur. Mõni sõnaraamat võib küll sisaldada mitusada tuhat sõna, aga ükski ei saa sisaldada kõiki nende sõnade kombinatsioone. Sõnade etümoloogiat võib jälgida ajas väga kaugele, enne kõiki kirjalikke allikaid, aga kõige varasemat pruuki ei õnnestu iialgi selgitada. Selles mõttes on keel immanentsusväli: ta hõlmab ühekorraga nii väesolevat kui ka selle kättejõudmist, olles samaaegselt virtuaalne ja aktuaalne. Märt Väljataga on kunagi avaldanud ribadest koosneva raamatu „Sada tuhat miljardit millenniumisonetti” (2000), kus sonetiridade reeglipärasest liitmisest moodustub tohutu tekst, mida keegi oma eluajal läbi lugeda ei jõuaks; aga see on keele immanentsusväljal ainult kerge tuuleõhk, justkui säbarlainetus ookeani pinnal. Tõsi…
Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas
10.–11. veebruarini 2022 toimus Eesti Keele Instituudi ning ajakirja Keel ja Kirjandus ühisel ettevõtmisel konverents „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas”. Konverentsiga taheti hõlmata ühelt poolt üldisemat laadi arutlusi väikeste keelte ja kultuuride saatusest ajaloo keerdkäikudes, nende praegusest olukorrast üleilmastumise ja inglise keele pealetungi tingimustes ning teiselt poolt praktilisi küsimusi, millega need kogukonnad igapäevaselt enesekehtestamisel silmitsi seisavad. Lähenemine väikeste kultuuride teemale oli Eesti-keskne, kuid avarama tausta tekitamiseks oli kutsutud esinema ka muude lähemate ja kaugemate väikekeelte ja -kultuuride uurijaid. Niisuguse sihiseadega kujunesid nii konverents ise kui ka siinne, selle edasiarendusena kokku pandud Keele ja Kirjanduse teemanumber küll heterogeenseks, kuid loodetavasti…
Kaitstud doktoritööd
10. juunil kaitses Kristiine Kikas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö „Uncommonness in the commonplace: Reading for senseation in poetry” („Tavatu tavapärases: Aistingu lugemine luules”). Juhendaja oli professor Eneken Laanes (TLÜ), oponendid dotsent Robert Hughes (Ohio osariigi ülikool, USA) ja professor Charles Ivan Armstrong (Agderi ülikool, Norra).
Doktoritöö eesmärk oli uurida sõnalise keele aistitavust ehk tundmuslikku küllastust, mida ei ole seni kirjandusteaduslikult piisavalt analüüsitud. Üldiselt uuritakse luulekeelt tähistuspõhiselt, püüdes mõista, mida sõna kas otseselt või kujundlikult tähendab. Sellest erinev afektiivne vaatenurk uurib tavapäraselt keele-eelsete või sõna tähendusega mitte seotud impulsside mõju lugejale. Kikas vaatles keelt aga kui üheaegset propositsiooni ja teadvusevoolu ehk…
Doktoritöö eesmärk oli uurida sõnalise keele aistitavust ehk tundmuslikku küllastust, mida ei ole seni kirjandusteaduslikult piisavalt analüüsitud. Üldiselt uuritakse luulekeelt tähistuspõhiselt, püüdes mõista, mida sõna kas otseselt või kujundlikult tähendab. Sellest erinev afektiivne vaatenurk uurib tavapäraselt keele-eelsete või sõna tähendusega mitte seotud impulsside mõju lugejale. Kikas vaatles keelt aga kui üheaegset propositsiooni ja teadvusevoolu ehk…
Lühikroonika
2.–3. juunil toimus Mooste mõisas folkloristide 16. talvekonverents „Anomaaliad folklooris ja kultuuris”. Et seekordne teema keskendus anomaaliatele, oli ka toimumisaeg päris paslik. Kuulata sai 18 ettekannet folkloristidelt, usundiuurijatelt ja etnoloogidelt. Enamik ettekannetest tugines esineja välitöödel kogutud materjalidele, nt kõneleti nii Põhja-Ameerika põlisrahvaste uskumustest tulnukatesse kui ka kratitaolistest uskumusolenditest Kirde-India hõimurahvaste seas jpm teemadel. Konverentsil oli kaks eesti- ja kaks ingliskeelset sessiooni. Eesti rahvaluuleteadlastest esinesid Indrek Peedu („Ebanormaalne, anomaalne, üleloomulik, veider ja. . . . normaalne – kognitiivteaduslikud katsed tabada ebatavalist”), Ülo Valk („Üleloomulikkus: mõiste, fenomen ja praktika”), Merili Metsvahi („Anomaalne kui modernistlik mõiste, millest ei saaks aru XVII sajandi Liivimaa pastor”), Taive Särg…
Aruandeid
Emakeele Seltsi eestvõttel sai teoks soome keeleteadlase ja Eesti sõbra Hannu Remese artiklite kogumik, kus on ilmunud tema varem eesti keelde tõlgitud või käesoleva väljaande jaoks eestindatud soomekeelsed artiklid. Paljud neist põhinevad seminaridel, konverentsidel ja kongressidel peetud ettekannetel. Eri ajal lähedastel teemadel kirjutatud artiklites tuleb ette kordusi. Ikka ja jälle pöördub Remes soome ja eesti keele suhete algusaegade juurde XIX sajandil. Eriti paelub teda soome keele arendaja, rahvaluulekoguja ja „Kalevala” koostaja Elias Lönnroti (1802–1884) tegevus varaste soome-eesti suhete sõlmijana ning keelte võrdlejana, mitmel pool on vaatluse all Lönnroti Eesti reis 1844. aastal, eesti ortograafia uuendamisettepanekud soome keele eeskujul ja kohtumine…
Lühidalt
Andrus Kasemaa. Minu lõhn. Luuletusi 2015–2021. Tallinn: Tuum, 2021. 80 lk.
Andrus Kasemaa on tundlik ja õrn, ometi muutuv. „Poeedirahus” (2008) ja „Leskede kadunud maailmas” (2012) ollakse maailmaga rahujalal ja päripidi. „Vanapoiss” (2019) on aga irooniline ja eneseirooniline, teravmeelne ja valus. Värsikogu „Minu lõhn” on pendeldav: kohati kibe ja negativistlik, puhuti elu ülistav ja päripidine. Suur üksindus kumab läbi. Ja taolist emaigatsust varasemast ei mäletagi. Korduv on sõjaigatsus, sõda annaks ettekäände põgenemiseks. Mäss? Hirm? Lihtsalt kujund? Ei teagi.
Kõige selle juures on Kasemaa hea lihtne, näiliselt otsene, samas peen ja hell. Teksti ei saa aga võtta otsesõnu, sest see on nihkega. Aga…
Andrus Kasemaa on tundlik ja õrn, ometi muutuv. „Poeedirahus” (2008) ja „Leskede kadunud maailmas” (2012) ollakse maailmaga rahujalal ja päripidi. „Vanapoiss” (2019) on aga irooniline ja eneseirooniline, teravmeelne ja valus. Värsikogu „Minu lõhn” on pendeldav: kohati kibe ja negativistlik, puhuti elu ülistav ja päripidine. Suur üksindus kumab läbi. Ja taolist emaigatsust varasemast ei mäletagi. Korduv on sõjaigatsus, sõda annaks ettekäände põgenemiseks. Mäss? Hirm? Lihtsalt kujund? Ei teagi.
Kõige selle juures on Kasemaa hea lihtne, näiliselt otsene, samas peen ja hell. Teksti ei saa aga võtta otsesõnu, sest see on nihkega. Aga…
Rajarahvad raiutud raamatusse
Isurite, setode ja vadjalaste rahvakultuuri, keelt ja usundit käsitleva koguteose ilmumine soome keeles on kahtlemata oluline verstapost fennougristikas ja oodatud sündmus eelkõige soomlastele, aga mitte vähem eestlastele, kuigi soome keele oskus noorema põlvkonna seas pole ehk enam nii levinud kui paar aastakümmet tagasi. Eestlaste jaoks on oluline, et soomekeelse raamatu 16 autorist enamik on Eestist ja suurem osa nende peatükke on tõlgitud raamatu jaoks eesti keelest soome keelde.
Koguteos koosneb viiest osast, mille teemadeks on: 1) Ingerimaa, 2) isurid, 3) vadjalased, 4) setod ja 5) õigeusumõjuline rahvausund. Koos sissejuhatusega on raamatus 20 peatükki. Raamatu lõpust leiab lugeja isiku- ja kohanimeloendi ning…
Koguteos koosneb viiest osast, mille teemadeks on: 1) Ingerimaa, 2) isurid, 3) vadjalased, 4) setod ja 5) õigeusumõjuline rahvausund. Koos sissejuhatusega on raamatus 20 peatükki. Raamatu lõpust leiab lugeja isiku- ja kohanimeloendi ning…
Paitusi ja kriitikat sümboliraamatule, enamatki
Raamatu pealkiri pakub üsna laia mõttemaa kujutlemaks, mis ees oodata võib. Vanast harjumusest seostub pealkirjas suure tähega kirjutatud Eesti mulle millegi riikliku, ametliku ja modernsega. Raamatu eestiline osa koosneb sissevaatamisel aga ennekõike saja ja enama aasta eest ehk siis pigem eelmodernsest kultuuritüübist, kusagilt suure tähega Eesti eelt või kõrvalt kogutud rahvaluulelistest arhiivitekstidest. Eks oleks huvitav küsida, kas ja kuidas need vana aja asjad meie riigikultuuri jõudnud on, kuid annan endale aru, et pealkirjade loomine on omaette kunst, mille taga enam kui sisule vastavus võib seista tähelepanu äratamise soov, kirjastuse müügihuvi ja muud sellised asjad. Sisupeatükke silmitsedes tekib kahtlus, kas ka…
Doktoritöö transgressioonist eesti nüüdiskirjanduses
4. veebruaril 2022 Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonnas kaitstud doktoritöö uurib mitmesuguste piiride ja normide ületamist – transgressiooni – kui kirjanduslikku nähtust ja teatud autoritele omast poeetilist tööriista, tuues seejuures näiteid peamiselt eesti nüüdiskirjandusest. Kirjandusteooria valdkonda kuuluva väitekirja teema valik on uudne, seda eriti Eesti kontekstis, ning autorit tuleb tunnustada nii mõneski mõttes keerulise teemaga süvitsi tegelemise eest.
Tegu on artiklipõhise doktoritööga, mille viis artiklit täidavad eelkõige juhtumiuuringute rolli: nende seas on Kaur Kenderi ja Kivisildniku uuemate teoste poeetika analüüs ning uurimus obstsöönsuste ja seksuaalsuse kujutamisest eesti kirjanduses. Sissejuhatav peatükk keskendub seevastu teoreetilistele ja metateoreetilistele arutlustele transgressiivsuse mõiste ja selles…
Tegu on artiklipõhise doktoritööga, mille viis artiklit täidavad eelkõige juhtumiuuringute rolli: nende seas on Kaur Kenderi ja Kivisildniku uuemate teoste poeetika analüüs ning uurimus obstsöönsuste ja seksuaalsuse kujutamisest eesti kirjanduses. Sissejuhatav peatükk keskendub seevastu teoreetilistele ja metateoreetilistele arutlustele transgressiivsuse mõiste ja selles…
Kes oled ise?
Üle kolme kümnendi on Triin Soometsa luule tõukunud neistsamadest igavikulistest küsimustest: kes olen mina? Kuidas ennast ära tunda ja mõista, st kuidas jõuda minani? Need rangelt isiklikud otsingud hõlmavad omakorda võimalikest kõige üldisemaid küsimusi: kes on ülepea inimene? Kuidas inimesest aru saada, st kuidas jõuda inimeseni? Eks ole needsamad küsimused lüürikale igi- ja loomuomased, ja kui mitte algusest peale, siis vähemasti viimased kaks sajandit on nendega maadelnud valdav osa luulest. Asi on nimelt selles, et neid küsimusi ei saa lahendada, ilma et arvesse võetaks kõike ümbritsevat (ühiskondlik-poliitilist konteksti, üksikisiku ja globaalsete sündmuste suhet, mind ja sind, mind ja maailma, kogu…
Kes või mis oli Jörru?
„Jörru, Jörru! Jooks ma tulen?” algab vanim trükis ilmunud ja palju tähelepanu pälvinud eesti rahvalaul. Laulu esmaavaldaja, Järva-Jaani pastor Christian Kelch (1657–1710) kirjutas selle oma kroonikaraamatusse järgmisel kujul:
Jörru! Jörru! jooks Ma Tullen?
Erra tulle Ellaken.
Micks ep ella eile tulnut:
Eile ollin Ella üxinesse
Nüht ollen Wirbi wiekesse
Tulle Home Homikulla
Sies ollen Jelle üxinesse
Karkotella Kaste Ella
Siuka Sittika Willula
Sieß ollen Walmis Wainijull
Kaunis karja Satemalle.
(Kelch 1695: 14)
Kelch oli tulnud Saksamaalt Eestisse 23-aastasena. Enne Järva-Jaani teenima asumist töötas ta koduõpetajana Põltsamaal ja Laiusel. Arvestades, et Kelch õppis kiiresti ja hästi ära eesti keele ning suhtles palju talupoegadega, on tõenäoline, et ta oli „Jörru” üles kirjutanud otse rahvasuust (Kubjas…
Jörru! Jörru! jooks Ma Tullen?
Erra tulle Ellaken.
Micks ep ella eile tulnut:
Eile ollin Ella üxinesse
Nüht ollen Wirbi wiekesse
Tulle Home Homikulla
Sies ollen Jelle üxinesse
Karkotella Kaste Ella
Siuka Sittika Willula
Sieß ollen Walmis Wainijull
Kaunis karja Satemalle.
(Kelch 1695: 14)
Kelch oli tulnud Saksamaalt Eestisse 23-aastasena. Enne Järva-Jaani teenima asumist töötas ta koduõpetajana Põltsamaal ja Laiusel. Arvestades, et Kelch õppis kiiresti ja hästi ära eesti keele ning suhtles palju talupoegadega, on tõenäoline, et ta oli „Jörru” üles kirjutanud otse rahvasuust (Kubjas…
Mõistemetafoorid sõnaga aeg eesti keeles
Aeg ja ruum on inimese jaoks olulised kategooriad nii kogemuslikult (peame pidevalt ajas ja ruumis orienteeruma) kui ka keeleliselt (meil on vaja väljendada enda ja sündmuste asukohta ajas ja ruumis). William Frawley (1992: 337–339) järgi on inimeste igapäevamaailm üles ehitatud mugavale lihtsustatud ettekujutusele ajast. Artikkel võtab vaatluse alla selle, kuidas eesti keeles ajast räägitakse. Täpsemalt on artikli aluseks mõistemetafooride teooria (Lakoff, Johnson 1980; e k 2011) ning uurimise all sõna aeg näitel see, milliste mõistemetafooride abil eesti keeles ajast räägitakse.
Mõistemetafooriks nimetatakse mõtlemise tasandi nähtust, mis annab võimaluse paljudeks keelelisteks väljenditeks, kus mingist (keerulisemast) nähtusest räägitakse nii, nagu see kuuluks mingite…
Mõistemetafooriks nimetatakse mõtlemise tasandi nähtust, mis annab võimaluse paljudeks keelelisteks väljenditeks, kus mingist (keerulisemast) nähtusest räägitakse nii, nagu see kuuluks mingite…
Kuidas lugeda kaaneteksti?
Lugeja tutvus paberraamatuga algab tavapäraselt selle puudutamisest ja sirvimisest, samal ajal ka kaantele trükitud teabe silmamisest. Raamat – ühtaegu nii intellektuaalne omand kui ka kultuuriline artefakt – köidab esiti tähelepanu oma välise kesta ehk kaanekujunduse ja -tekstiga. Kuigi raamatuga suhtlemise esmane kanal on visuaalne, muutub teksti lugemine lähemal tutvusel möödapääsmatuks. Kaanetekst kui raamatu esi-, taga- või sisekaanele paigutatud lühitutvustus on just selline žanr, mis vahendab potentsiaalsele lugejale valikulist teavet trükise omaduste kohta. Sealjuures on oluline raamatukaanele trükitud teksti koostamise strateegia, mis võimaldab olulist teavet ebaolulisest eristada, ühtlasi kinnistada ühed tähendused ja jätta kõrvale teised.
Enamasti rõhutab kaanetekst raamatu suhtluseesmärki, kuid hõlmab…
Enamasti rõhutab kaanetekst raamatu suhtluseesmärki, kuid hõlmab…
Kunglat otsides
Kungla on sõna, mida teab vast iga eestlane ja eesti kultuuriga kokkupuutunu. Sõna kindlasti tuntuim kasutuskoht on 1869. aastal loodud laulurida „Kui Kungla rahvas kuldsel a’al”, mida ühiselt lauldes ilmselt ei mõelda, millisest rahvast seal täpselt juttu on. Üldrahvaliku laulu sõnade autor Friedrich Kuhlbars sai mõjutusi Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipojast” ning ennemuistsetest juttudest, kus sõna Kungla esineb mitmeski paigas. Kungla mõiste paistab olevat varasem, kuid mitte palju: trükitult leidub sõna Alexander Heinrich Neusi „Eesti rahvalaulude” („Estnische Volkslieder”) kolmandas köites paralleelselt eesti ja saksa keeles avaldatud laulus „Kojutulek” („Die Heimführung”, Neus 1852: 428–434). Huvitava nüansi lisab asjale see, et laulu on…
Lühikroonika
2. mail esines Eesti Kirjandusmuuseumi veebiseminaril Anna Troitskaja. Ettekandes „Embleemid Euroopa varauusaegsetel portreedel kujutatud peakatetel ning identiteedi probleem” vaatles ta XVI sajandi Euroopa portreedel kujutatud mütsiembleemide tähendusi. Embleemidel on ühine ajalugu palverändurite märkide kristliku traditsiooniga. Mütsiembleemid omandasid portreedel erilise tähenduse portreteeritava tunnete, meeleolude ja kavatsuste väljendajana.
3. mail toimus Eesti Rahva Muuseumi 60. aastakonverents „Relevance / Mõjukad muuseumid”. Konverentsi peateema oli muuseumide ja kultuuriasutuste mõju ühiskonnas ja selle hindamise võimalused. Kutsutud esineja oli Jette Sandahl („No time for denial”, Euroopa Muuseumifoorum). Esinejaid oli Lätist, Soomest, Eesti Vabaõhumuuseumist, Vabamust ja ERM-ist.
5.–6. mail toimus Tallinnas ja Tartus konverents „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad,…
3. mail toimus Eesti Rahva Muuseumi 60. aastakonverents „Relevance / Mõjukad muuseumid”. Konverentsi peateema oli muuseumide ja kultuuriasutuste mõju ühiskonnas ja selle hindamise võimalused. Kutsutud esineja oli Jette Sandahl („No time for denial”, Euroopa Muuseumifoorum). Esinejaid oli Lätist, Soomest, Eesti Vabaõhumuuseumist, Vabamust ja ERM-ist.
5.–6. mail toimus Tallinnas ja Tartus konverents „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad,…
Kuulsaks pärast surma
Lõunaeesti keelesaarte ajaloo, keele ja pärandkultuuriga on tegeldud pikemat aega, esile tuleb tõsta kauast kogumistööd, allikapublikatsioone ja artikleid ning viimatisi ülevaatlikke koguteoseid. Varaseimad märkmed emamaast eemal elunevatest eestlastest ilmusid juba XVIII ja XIX sajandil. Leivusid, Eestile kõige lähemaid keelesaarlasi, tutvustasid kirjasõnas esmalt August Wilhelm Hupel (1782) ja Harald von Brakel (1841), leivu keelenäiteid esitasid Andreas Johan Sjögren (1849) ning Ferdinand Johann Wiedemann (1869). Oma ajastu teadmiste kokkuvõtetena ilmusid Oskar Kallase „Lutsi maarahvas” (1894) ja „Kraasna maarahvas” (1903). Neist ei ole võimalik mööda vaadata ka praegustel uurijatel.
Huvi keelesaarte vastu tõusis XX sajandil. Leivu ja Kraasna keelematerjali kogus esmalt Helsingi ülikooli stipendiaat…
Huvi keelesaarte vastu tõusis XX sajandil. Leivu ja Kraasna keelematerjali kogus esmalt Helsingi ülikooli stipendiaat…
Kool ja kirik, keel ka
Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria „Raamat ja aeg” varasemad väljaanded – artiklikogumikud ja üks monograafia – on toonud lugeja ette kõrgetasemelisi teadustöid Eesti- ja Liivimaa vanema ajaloo, eelkõige varauusaegse kultuuriloo vallast. Nii võib ka sellele kogumikule läheneda kõrgete ootustega. Koostajaks on jätkuvalt Piret Lotman, kes on seekord valinud teemaks Eesti- ja Liivimaa haridusideed varauusaja perioodil. Sama temaatika on olnud tähelepanu all kahes Rahvusarhiivi toimetiste seerias ilmunud soliidses artiklikogumikus, „Kroonikast kantaadini” (2013) ja „Kroonikast epitaafini” (2017). Varauusaegsed haridusolud seisid lahutamatus seoses kirikliku sfääriga ning vaatlusaluse kogumiku mõni artikkel tegeleb suuremal või vähemal määral veel mitmesuguste keeleküsimustega, mis kõik kokku põhjendab kenasti üldpealkirja valikut.
Koostaja saatesõnale…
Koostaja saatesõnale…
Teadus väljaspool kitsast akadeemilist maailma. Vestlused Juri Lotmaniga
Teadusintervjuude žanr pole veel saanud piisavat epistemoloogilist põhjendust, kuigi teadlastega tehtud intervjuusid on teadusajaloolaste töödes kaua kasutatud. Võib-olla kõige kuulsam näide intervjuudest venekeelse humanitaarteadlasega on see, mille viis läbi ja salvestas kirjanduskriitik Viktor Duvakin 1973. aasta vestlustes Mihhail Bahtiniga,1 millele tänapäeval ei viita üksnes Bahtini uurijad, vaid ka laiem teadlaste ring. Lisaks on teadusintervjuud suunatud laiemale lugejaskonnale kui suhteliselt suletud teadlaskond, omades nõnda ühtlasi hariduslikku funktsiooni. Lõpuks on iga teadusintervjuu oma ajastu dokument, mis annab ettekujutuse tolleaegsest teaduselust ja selle korraldusest.
Raamat „Vestlused Lotmaniga” toob n-ö teaduskäibesse 41 intervjuud Juri Lotmaniga. Vestlustele eelneb koostaja Marek Tamme tutvustav artikkel „Lotman in…
Raamat „Vestlused Lotmaniga” toob n-ö teaduskäibesse 41 intervjuud Juri Lotmaniga. Vestlustele eelneb koostaja Marek Tamme tutvustav artikkel „Lotman in…
Semperi soolised sekeldused
Viimasel kahekümnel aastal on Eestis pidevalt lisandunud kirjandusteadlasi, keda huvitab sootemaatika ja kes soovivad uuesti tõlgendada kirjanduskaanonit, otsides sellest soolisi sekeldusi ja pimetähne. Eriti põnevad on uurimused, mille tähelepanu all on moderniseerumise periood, sest Eestis nagu ka mujal Euroopas tõi ühiskondlike, majanduslike ja poliitiliste muutuste keeris kaasa vajaduse revideerida kivistunud arusaamu naiste ja meeste rollidest, sh kirjanduses ja kunstiloomes. Näiteks inglise keeles on sel teemal kirjutatud sadu uurimusi, milles on esmasest soovist leida üles naised ja anda neile sõnaõigus liigutud keerukamate analüüsideni, kus vaadatakse nais- ja meeskuvandeid vastastikuses mõjus ning mõjutatuna klassist, rassist, rahvusest jms. Selle perioodi Eesti kultuurimaastiku oluline…
Goethe tõlkeid lugedes ehk Sanga meistriklass
Esmalt jagan oma rõõmu ja rahulolu: tundmuste ring, mis võib vallata inimest, kes on läbi lugenud kõik Goethe eesti keelde tõlgitud luuletused, on suurepärane. Jagugu meil elus rohkem mahti ette võtta selliseid totaalseid, ennast harivaid ja vaimu rikastavaid tutvumisprojekte.
„Nõmmeroosike” on kogukas raamat, kus luuletused paiknevad lehekülgedel 36–595 ning lõpus on muu hulgas põhjalikud kommentaarid ja väga mahukas tõlkijate tutvustus. Raamat sisaldab 628 tõlget 391 Goethe luuletusest, esimene trükki jõudnud tõlge pärineb 1841. aastast, värskeimad on kogumiku koostamise ajast. Enim tõlkeid on teinud August Sang (200) ja Ants Oras (108), hulk eestindusi on ka Ain Kaalepilt (22), samuti Leida Kibuvitsalt…
„Nõmmeroosike” on kogukas raamat, kus luuletused paiknevad lehekülgedel 36–595 ning lõpus on muu hulgas põhjalikud kommentaarid ja väga mahukas tõlkijate tutvustus. Raamat sisaldab 628 tõlget 391 Goethe luuletusest, esimene trükki jõudnud tõlge pärineb 1841. aastast, värskeimad on kogumiku koostamise ajast. Enim tõlkeid on teinud August Sang (200) ja Ants Oras (108), hulk eestindusi on ka Ain Kaalepilt (22), samuti Leida Kibuvitsalt…
Folkloristil on head eeldused kogukonnatööks
F o t o: Ahto Sooaru
25. juunil tähistab 50 aasta juubelit folklorist, õppejõud ja Kodavere kogukonna eestvedaja Ergo-Hart Västrik.
Mis viis sind Tartu Ülikooli eesti filoloogiat õppima?
Mul tekkis huvi keele ja kirjanduse vastu Tallinna 44. Keskkoolis (praegune Mustamäe Gümnaasium). Olin inglise keele, tänapäeva mõistes humanitaarkallakuga klassis. Toonased eesti keele ja kirjanduse õpetajad Regina Peet ja Saima Velling pugesid oma malbe olekuga kuidagi hinge, klassijuhataja ning inglise keele õpetaja Tiina Metsma oma pühendumusega andis samuti head eeskuju. See, et eesti filoloogia valisin, oli samas vastuoluline, sest kirjandite kirjutamine käis mul keskkoolis väga raskelt, reaalainetes olin märksa tugevam, näiteks aitasin klassikaaslasi…
25. juunil tähistab 50 aasta juubelit folklorist, õppejõud ja Kodavere kogukonna eestvedaja Ergo-Hart Västrik.
Mis viis sind Tartu Ülikooli eesti filoloogiat õppima?
Mul tekkis huvi keele ja kirjanduse vastu Tallinna 44. Keskkoolis (praegune Mustamäe Gümnaasium). Olin inglise keele, tänapäeva mõistes humanitaarkallakuga klassis. Toonased eesti keele ja kirjanduse õpetajad Regina Peet ja Saima Velling pugesid oma malbe olekuga kuidagi hinge, klassijuhataja ning inglise keele õpetaja Tiina Metsma oma pühendumusega andis samuti head eeskuju. See, et eesti filoloogia valisin, oli samas vastuoluline, sest kirjandite kirjutamine käis mul keskkoolis väga raskelt, reaalainetes olin märksa tugevam, näiteks aitasin klassikaaslasi…