Rubriik
Valdkond
Aasta
Eesti kirjanikud ja meie liit – 100 aastat ja rohkemgi
8. oktoobrit 1922 peetakse Eesti Kirjanikkude Liidu asutamise daatumiks. Friedebert Tuglasest ei saa eesti kirjanduselu institutsionaliseerumise juures kuidagi mööda, seetõttu lugegem tema „Eluloolistest märkmetest” selle päeva sissekannet: „Kolmas kirjanike kongress Tallinna raekoja saalis. Koos 26 kirjanikku ja arvustajat. Kongressi avasin mina, juhatas Metsanurk. Andsin aru keskkomitee tegevusest. Otsustati senise keskkomitee volitused lõpetada, EKL kirjanike keskedustuseks tunnistada ja temale keskkomitee volitused ning varandused üle anda. Tegin ettepaneku EKL-u ajakirja asutamiseks ja, teiseks, kirjandusnädalate korraldamiseks.”1 Samal päeval toimus raekojas liidu 16 hääleõigusliku liikmega üldkoosolek ja juhatuse valimine, seejärel juhatuse koosolek. Tuglase märkus „Olin sedapuhku EKL-u esimeheks 8. X 1922 – 7. III…
Paremad päevad on veel ees …
Käesoleva aasta oktoobri lõpus oleks saanud 60-aastaseks filoloog, religiooniloolane ja tõlkija Marju Lepajõe (28. X 1962 – 4. VII 2019). Tänumeeles Marjule mõeldes avaldame sel puhul tema ettekande „Õhtumaise filoloogia sünd”. Filoloogia valukohad, millele Marju pea seitse aastat tagasi naeruga läbi pisarate osutas, valutavad endiselt: lagunemine jätkub ja ratsionaalsest teaduskorraldusest pole jälgegi.
Mida väiksemaks jäi elamiseks antud päevade hulk, seda sagedamini ohkisime töötegemist segavate asjaolude ja olemise viletsuse üle. Marjul ent jätkus alati jõudu lohutada: „Pole midagi, paremad päevad on veel ees!” Nii olen ühel meelel Viivi Luigega, kellele Marju elu ja surm on meenutanud Poola ülikoolilinna Krakówi Püha Maria…
Mida väiksemaks jäi elamiseks antud päevade hulk, seda sagedamini ohkisime töötegemist segavate asjaolude ja olemise viletsuse üle. Marjul ent jätkus alati jõudu lohutada: „Pole midagi, paremad päevad on veel ees!” Nii olen ühel meelel Viivi Luigega, kellele Marju elu ja surm on meenutanud Poola ülikoolilinna Krakówi Püha Maria…
Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles
Võõrsõnad tulevad keelde mitmel moel, aga eelduseks on alati mingit laadi keelekontakt. Viimase võib olla tinginud muu hulgas kultuuriline, poliitiline või majanduslik üleolek või võim: kirjasõna ja hariduse levik, vallutus, ränne jms. (Vt Myers-Scotton 2002; Paet 2018; Verschik 2019; Auer 2021: 147) Leksikaalsed laenud jaotuvad eesti keeles järgmiselt. Muganemisskaalal kõige võõramad on tsitaatsõnad, puhtvõõrkeelsed sõnad, mis kirjutatakse eesti tekstis nagu vastavas lähtekeeles. Võõruselt järgmised on võõrsõnad, muganenud, ent võõrapäraseid jooni säilitanud sõnad. Viimased tulevad keelde ka algselt tsitaatsõnana käibinud keelendite mugandamisel (vt ka Leemets 2017: 4). Muganemisskaalal kõige vähem võõrad on laensõnad, mis on kodunenud ja kaotanud lähtekeele võõrapärased jooned.…
Tekstiloome ja keeleaines etnoloog Aliise Moora teadustöös
Etnoloog Aliise Moora (snd Karu, 1900–1996) elas oma pika elu suurte muutuste ajajärgul. Sünniaasta määras kuulumise põlvkonda, mis läks kaasa ühiskonna moderniseerumisprotsessidega ning pidi kohanema maailmasõdadest tingitud poliitiliste muudatustega. Samal ajal võib Moorat nimetada „uueks naiseks”, st ta kuulus tollal suhteliselt väikesesse naiste gruppi, kes said ja tahtsid olemasolevaid eneseteostusvõimalusi ära kasutada (vt Kirss 2004: 16). Suulise talupojaühiskonna liikumine moodsa kirjaliku linnaühiskonna suunas tõi kaasa suure kultuuripöörde aastail 1905–1915 ja tähendas ühtaegu juba ärkamisajal alanud naiste emantsipatsiooni kiirenemist (vt Kivimäe 2015). Selles olid määrava tähtsusega kodune miljöö ja hariduspürgimused, erialaste oskuste rakendamise võimalused ning perekondlike ja ühiskondlik-kutsealaste valikute kooskõla. Moora…
Juhan Liivi luulekäsitus essees „Ääremärkused”
Juhan Liivi (1864–1913) luuleteoreetilisi tähelepanekuid on üksnes riivamisi käsitlenud Sirje Olesk (1989: 48–49, 141) põhjalikus doktoritöös eesti luulekultuuri teooriast ja praktikast. Liivi luulekäsitust ei ava aga Tiit Hennoste oma suurteoses „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul” (2016). Liivi ei leidu Jaan Unduski kogumikus „Eesti kirjanike ilmavaatest” (2016). Tema teoreetiline arusaam on jäänud eesti kultuurile mõnevõrra võõraks.
Liiv on läinud kultuurilukku vaimupimeda laulikuna ja siinses artiklis küsin, mida teadis see pime laulik luulest. Seda teemat puudutas juba Liivi esimene uurija Friedebert Tuglas (1914, 1927). Rääkides sajandivahetuse luuleuuenemisest Eestis, imestab Tuglas (2013: 320): „Mis aga kõige imelikum, Liiv näib olevat ses murrangus palju…
Liiv on läinud kultuurilukku vaimupimeda laulikuna ja siinses artiklis küsin, mida teadis see pime laulik luulest. Seda teemat puudutas juba Liivi esimene uurija Friedebert Tuglas (1914, 1927). Rääkides sajandivahetuse luuleuuenemisest Eestis, imestab Tuglas (2013: 320): „Mis aga kõige imelikum, Liiv näib olevat ses murrangus palju…
Kaitstud doktoritööd
30. augustil kaitses Andres Herkel Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse erialal doktoritöö „Nāgārdžuna „Keskmise tee juurvärsid“: tõlge ja tõlgendus”. Juhendajad olid Märt Läänemets (Sisekaitseakadeemia) ja professor Ülo Valk (Tartu Ülikool), oponendid Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja Indrek Peedu (Tartu Ülikool).
Doktoritöö käsitleb budistliku filosoofi Nāgārdžuna (elas u aastatel 150–250) teost „Keskmise tee juurvärsid” („Mūlamadhyamakakārikā”, edaspidi MMK). Tegu on šuunjavaada koolkonna nn nullteefilosoofia kõige olulisema teosega. Töös sisaldub MMK kommenteeritud tõlge eesti keelde koos sissejuhatusega ning üheksa artiklit. Artiklid puudutavad MMK-s kasutatud budistliku terminoloogia võtmemõisteid ja nende tõlkimist, samuti budismiuuringute metodoloogilisi küsimusi. MMK tõlgete ja tõlgenduste lugu peegeldab lääne filosoofias valitsenud mõttevoolude vahetumist.…
Doktoritöö käsitleb budistliku filosoofi Nāgārdžuna (elas u aastatel 150–250) teost „Keskmise tee juurvärsid” („Mūlamadhyamakakārikā”, edaspidi MMK). Tegu on šuunjavaada koolkonna nn nullteefilosoofia kõige olulisema teosega. Töös sisaldub MMK kommenteeritud tõlge eesti keelde koos sissejuhatusega ning üheksa artiklit. Artiklid puudutavad MMK-s kasutatud budistliku terminoloogia võtmemõisteid ja nende tõlkimist, samuti budismiuuringute metodoloogilisi küsimusi. MMK tõlgete ja tõlgenduste lugu peegeldab lääne filosoofias valitsenud mõttevoolude vahetumist.…
Lühikroonika
4.–6. juulini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis konverentsisarja „Plotting Poetry 5. Popular Voices” järjekordne kogunemine. 2017. aastal Baseli ülikoolis algatatud konverentsisari keskendub arvutuslikele ja statistilistele lähenemisviisidele poeetika uurimisel. Viiendal kokkusaamisel esinesid plenaarettekannetega Chris Mustazza (Pennsylvania ülikool, USA, „The voices we do: Surplus inscriptions in the Poetry Audio Archive”) ja Maciej Janicki (Helsingi ülikool, „Text similarity and alignment in the study of Finnic oral folk poetry”). Osalejaid oli USA-st, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hispaaniast ja Venemaalt. Eestist esinesid Liina Saarlo, Mari Sarv, Susanna Mett, Maria-Kristiina Lotman, Rebekka Lotman ja Kaarel Veskis.
10. augustil korraldas Laurentsiuse Selts Kuusalus IX Eduard Ahrensi konverentsi „Kirjandus – inimeste ja ajastute…
10. augustil korraldas Laurentsiuse Selts Kuusalus IX Eduard Ahrensi konverentsi „Kirjandus – inimeste ja ajastute…
Aruandeid
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XIX-XX. Toimetajad Eva Saar, Karl Pajusalu, Mart Velsker. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. 316 lk.
Möödunud aasta lõpul tähistas Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (edaspidi: TÜ LE keskus) 20. tegevusaastat juubeliseminari ja mahuka aastaraamatu esitlusega. Õigupoolest lükkus 2000. aastal loodud keskuse juubelipidu aasta hilisemaks ja leidis aset paraku ka väiksemas seltskonnas. Samas oli 2021. aasta täpselt õige aeg tähistada kahe kümnendi möödumist esimese akadeemilise võru keele kursuse toimumisest Tartu Ülikoolis – ja tegelikult kogu maailmas.
TÜ LE keskus on kõigi tegutsemisaastate jooksul olnud interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille tähtsaks ülesandeks on eri teadusvaldkondade lõunaeestiteemaliste uurimistulemuste koondamine…
Möödunud aasta lõpul tähistas Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (edaspidi: TÜ LE keskus) 20. tegevusaastat juubeliseminari ja mahuka aastaraamatu esitlusega. Õigupoolest lükkus 2000. aastal loodud keskuse juubelipidu aasta hilisemaks ja leidis aset paraku ka väiksemas seltskonnas. Samas oli 2021. aasta täpselt õige aeg tähistada kahe kümnendi möödumist esimese akadeemilise võru keele kursuse toimumisest Tartu Ülikoolis – ja tegelikult kogu maailmas.
TÜ LE keskus on kõigi tegutsemisaastate jooksul olnud interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille tähtsaks ülesandeks on eri teadusvaldkondade lõunaeestiteemaliste uurimistulemuste koondamine…
Sõvva, laulik, laululaiva… Kalevise poisikese eepilised lood nüüd ka võru keeles
I
Kalevipoeg on tuntuim eesti tekke- ja seletusmuistendite kangelane, kelle tegevusest on sündinud mitmesuguseid maapinnavorme. Võib arvata, et Eesti aladel on algselt tegutsenud nimeta hiid, kellest on sajandite jooksul saanud piirkondlikud vägilased (nt Suur Töll/Tõll, Piret, Vanapagan jt). Keeleteadlane ja folklorist Felix Oinas on oletanud, et universaalse olemusega hiiupärimus jõudis Läänemere-äärsetele aladele tõenäoliselt juba I sajandil peaasjalikult ida poolt ning leidis endale alustuseks sobiva maastiku Eesti ala idaosas Põhja-Tartumaal ning Lääne-Virumaal.1 Rahvapärimuse kohaselt ongi Põhja-Tartumaa voored Kalevipoja künnivaod, sulglohud ehk söllid2 Kalevipoja silmapesukausid, muistsed linnamäed tema magamisasemed jne. Maastikul leiduvaid silmapaistva välimusega ja/või eriti kogukaid rändrahne on rahvajuttude kohaselt seostatud samuti…
Kalevipoeg on tuntuim eesti tekke- ja seletusmuistendite kangelane, kelle tegevusest on sündinud mitmesuguseid maapinnavorme. Võib arvata, et Eesti aladel on algselt tegutsenud nimeta hiid, kellest on sajandite jooksul saanud piirkondlikud vägilased (nt Suur Töll/Tõll, Piret, Vanapagan jt). Keeleteadlane ja folklorist Felix Oinas on oletanud, et universaalse olemusega hiiupärimus jõudis Läänemere-äärsetele aladele tõenäoliselt juba I sajandil peaasjalikult ida poolt ning leidis endale alustuseks sobiva maastiku Eesti ala idaosas Põhja-Tartumaal ning Lääne-Virumaal.1 Rahvapärimuse kohaselt ongi Põhja-Tartumaa voored Kalevipoja künnivaod, sulglohud ehk söllid2 Kalevipoja silmapesukausid, muistsed linnamäed tema magamisasemed jne. Maastikul leiduvaid silmapaistva välimusega ja/või eriti kogukaid rändrahne on rahvajuttude kohaselt seostatud samuti…
Soome-ugri rahvad uute väljakutsete eel
Viimased kaheksa aastat on olnud soome-ugri ja samojeedi (edaspidi soome-ugri) rahvastele väljakutsete ajaks. Venemaa Föderatsioon on võtnud selge kursi soome-ugri rahvaste vahelise koostöö piiramisele ja nende assimileerimisele. Sama toimub ka teiste rahvastega, kuid oma arvulise väiksuse ja territoriaalse laialipillutatuse tõttu on soome-ugri rahvad ühed haavatavamad.
Artikli kirjutamise ajal pole veel selged Venemaa Föderatsiooni 2020/2021. aasta rahvaloenduse andmed, kuid 2010. aasta rahvaloendus tekitas masendust. Soome-ugri keelte kõnelejaskond kahanes 2002. aasta rahvaloendusega võrreldes 2 miljonilt 1,5 miljonile: kaheksa aastaga vähenes kõnelejaskond poole miljoni inimese võrra. See on väga hirmuäratav arv. Teades, et soome-ugri keeli kõneleb eelkõige viiekümneaastaste ja vanemate põlvkond, ei saa…
Artikli kirjutamise ajal pole veel selged Venemaa Föderatsiooni 2020/2021. aasta rahvaloenduse andmed, kuid 2010. aasta rahvaloendus tekitas masendust. Soome-ugri keelte kõnelejaskond kahanes 2002. aasta rahvaloendusega võrreldes 2 miljonilt 1,5 miljonile: kaheksa aastaga vähenes kõnelejaskond poole miljoni inimese võrra. See on väga hirmuäratav arv. Teades, et soome-ugri keeli kõneleb eelkõige viiekümneaastaste ja vanemate põlvkond, ei saa…
Põlisrahva ja -keele mõistest Eestis ja rahvusvahelises kontekstis
2019. aastal tähistati kogu maailmas rahvusvahelist põliskeelte aastat, mille kuulutas välja ÜRO peaassamblee 2016. aastal. Põliskeelte aasta kujunes edukaks, kuid selgus, et ühest aastast on vähe, et tõsistele probleemidele laiemat tähelepanu juhtida, rääkimata lahendusteni jõudmisest. Seetõttu otsustas ÜRO põlisrahvaste püsifoorum teha ettepaneku pühendada põliskeeltele terve aastakümme. Selle kiitis ÜRO peaassamblee heaks 2019. aasta detsembris. Aastal 2022 algas 2032. aastani kestev rahvusvaheline põliskeelte aastakümme. Aastakümne eesmärk on taaselustada põliskeeli ja edendada nende kasutust kogu maailmas, kaasates selleks riikide valitsusi, ÜRO allorganisatsioone, eraettevõtteid, teadlasi ning eelkõige muidugi põliskeelte kõnelejaid ja nende kogukondi.
Eesti on diplomaatilisel tasandil pikka aega toetanud põlisrahvaste kaitsmisele suunatud jõupingutusi…
Eesti on diplomaatilisel tasandil pikka aega toetanud põlisrahvaste kaitsmisele suunatud jõupingutusi…
Mis keelt kasutada?
Eesti ülikoolides on nii akadeemiliste töötajate kui ka tudengite hulgas levinud individuaalne mitmekeelsus ehk mitme keele oskus mis tahes tasemel (Cook 2016). Igas keeleolukorras valivad keelekasutajad oma keeleliste ressursside hulgast sobivaimad (Blommaert 2010), mis tähendab valikut mitme kultuuriliselt määratletud keele vahel, samuti nende lahus hoidmise ja koos kasutamise vahel (nn põim- ja rööpkeelsus, vt Mazak, Carroll 2016; Klaas-Lang 2021). Keeleolukord tekib hetkes, kohapeal, aga on ühtlasi seotud ümbritsevaga: „Kontekstid, milles inimesed suhtlevad, on osaliselt lokaalsed ja alles tekkimas, pidevalt kohandatavad hetkes sündivale tegutsemise võimalikkusele, aga samal ajal ka läbi imbunud teabest, ressurssidest, ootustest ja kogemustest, mis on pärit väga erineva…
Eesti murdeaabitsad
Juhatuseks
Viimasel aastakümnel on Eestis tähelepanuväärselt elavnenud piirkondlike murdeaabitsate avaldamine. Peale tunnetusliku huvi murrete kasutamise ning elus hoidmise vastu on sellel kohaidentiteediga seotud ning sotsiaal-majanduslikke põhjusi. Kuna tegu on eripäraselt eestilise nähtusega,1 mis ühelt poolt on piirkondliku dialekti esitamise tõttu äärmiselt spetsiifiline, teisalt aga sisu ja konteksti poolest kohutavalt haraline, võiks selle lähem uurimine kuuluda eri teadusalade kompetentsi keeleteadusest inimgeograafiani. Siinse lähenemise aluseks on semiootika, mille võimekust luua kultuuri toimemehhanismide üldisi mudeleid (Salupere, Kull 2018: 22) sobib ka murdeaabitsate näitel proovile panna.
Mõistet murdeaabits kasutan selliste trükiste kohta, mis vastavad järgmistele tunnustele: 1) esitavad tekstinäiteid piirkondlikust murdest või murrakust; 2) näited…
Viimasel aastakümnel on Eestis tähelepanuväärselt elavnenud piirkondlike murdeaabitsate avaldamine. Peale tunnetusliku huvi murrete kasutamise ning elus hoidmise vastu on sellel kohaidentiteediga seotud ning sotsiaal-majanduslikke põhjusi. Kuna tegu on eripäraselt eestilise nähtusega,1 mis ühelt poolt on piirkondliku dialekti esitamise tõttu äärmiselt spetsiifiline, teisalt aga sisu ja konteksti poolest kohutavalt haraline, võiks selle lähem uurimine kuuluda eri teadusalade kompetentsi keeleteadusest inimgeograafiani. Siinse lähenemise aluseks on semiootika, mille võimekust luua kultuuri toimemehhanismide üldisi mudeleid (Salupere, Kull 2018: 22) sobib ka murdeaabitsate näitel proovile panna.
Mõistet murdeaabits kasutan selliste trükiste kohta, mis vastavad järgmistele tunnustele: 1) esitavad tekstinäiteid piirkondlikust murdest või murrakust; 2) näited…
Mitmekeelsus Eesti luules
Eesti on olnud ajalooliselt ja on tänapäevalgi mitmekeelne, ja see on väljendunud ka luules. Siin on tegutsenud kõrvuti mitmed kirjandusväljad, mida on kuni viimase ajani vaadeldud eraldi. Eesti kirjanduslookirjutuses on seni lähtutud ükskeelsuse paradigmast (Yildiz 2012): eesti kirjandust on nähtud eestikeelse kirjandusena ja sel põhjusel on muudes keeltes kirjapandud tekstid vaatluse alt välja jäetud (viimati programmiliselt Hasselblatt 2006: 2). Viimastel kümnenditel on eesti keeles ilmunud uurimusi ja ülevaateid ka teistes keeltes kirjutatud kirjandustest: on käsitlusi baltisaksa luulest (nt Lukas 2006; Klöker 2014; Kaur 2009, 2011), ladinakeelsest luulest (nt Viiding 2005, 2014; Viiding jt 2007), murdeluulest (nt Velsker 2014, 2019, 2021a,…
Võimatuse vallast
Tunnustatud poetess Máire Mhac an tSaoi esines 1988. aastal ajakirjas Poetry Ireland Review iirikeelse luuleajakirja Innti 11. väljaannet arvustades järgmise dramaatilise seisukohavõtuga:
Iiri keeles luuletamises on igal juhul midagi müstilist: luua elusat kirjandust kiirelt hääbuvas vähemuskeeles, mil peaaegu puudub kõnekeele tagamaa ja pole isegi heebrea või ladina kultuuri- või kultusstaatust? Tundub ilmvõimatu – ja ometi on see juhtunud. (Mhac an tSaoi 1988: 33)
Järgnes väide, et tegemist on „ühe esivanemate kultuse jahmatavalt ning segadusseajavalt visa ilminguga”, ning selle kultuse praktiseerijaid (nii mehi kui ka naisi) nimetas autor vastavalt „preesterkonnaks” ja nende tegevust „riituseks”.
Teine luuletaja Biddy Jenkinson seevastu keeldus põhjendamast tänapäeva iirikeelse…
Iiri keeles luuletamises on igal juhul midagi müstilist: luua elusat kirjandust kiirelt hääbuvas vähemuskeeles, mil peaaegu puudub kõnekeele tagamaa ja pole isegi heebrea või ladina kultuuri- või kultusstaatust? Tundub ilmvõimatu – ja ometi on see juhtunud. (Mhac an tSaoi 1988: 33)
Järgnes väide, et tegemist on „ühe esivanemate kultuse jahmatavalt ning segadusseajavalt visa ilminguga”, ning selle kultuse praktiseerijaid (nii mehi kui ka naisi) nimetas autor vastavalt „preesterkonnaks” ja nende tegevust „riituseks”.
Teine luuletaja Biddy Jenkinson seevastu keeldus põhjendamast tänapäeva iirikeelse…
Meä keele eripärad grammatikakirjutuse vaatevinklist
Meä keel1 kuulub Uurali keelkonna läänemeresoome keelte harusse. Seda räägitakse Rootsi põhjapoolsemas osas, Soomes peetakse seda sageli soome keele murdeks. Meä ja soome keel on väga suurel määral vastastikku mõistetavad. Sellest hoolimata võib ühest küljest rootsi keele laenude suur hulk meä keeles tekitada soome keele kõnelejatele raskusi, teisest küljest on soome keel osaliselt meä keele kõnelejatele raskesti mõistetav soome kirjakeele arengu tõttu, milles meä keel pole osalenud. Alates 2000. aastast on Rootsis meä keelel ametlik vähemuskeele staatus (teised ametlikud vähemuskeeled on soome, saami (keeled), romi ja jidiš). Poliitilistel ja eetilistel põhjustel ei kogu Rootsi riik andmeid riigis kasutatavate keelte kõnelejate…
Karjala keele Kolvitsa murrak
Hõre asustus, lahusolek keelesugulastest, keelte ja murrete segunemine ning lähenev keelesurm1 pakuvad põnevat ainest keele varieerumise uurimiseks. Samas kasutavad variatiivsuslingvistid sellistes tingimustes kogutud keelematerjali harva. Põhjus on lihtne: tänapäeva variatiivsuslingvistika on eelkõige kvantitatiivne uurimissuund, mis jookseb võidu üha kasvavate andmekogudega. Mida suurem on korpus, seda paremini saab varieerumist tuvastada ja analüüsida üha komplekssemate statistiliste meetodite abil. Äärealade isolatsiooni, keelte ja murrete segunemise ja hääbumise tingimustes kogutud materjal on aga tihti liiga väike selleks, et pakkuda sisendit moodsale variatiivsuslingvistilisele uurimusele.
Artiklis vaatleme varieerumist ühes perifeerses karjala murrakus, mida räägitakse Murmanski oblastis Koola poolsaare edelaosas asuvas Kolvitsa külas (vt kaarti 1). Piirkond on hõredalt…
Artiklis vaatleme varieerumist ühes perifeerses karjala murrakus, mida räägitakse Murmanski oblastis Koola poolsaare edelaosas asuvas Kolvitsa külas (vt kaarti 1). Piirkond on hõredalt…
Pole sellist asja nagu väike keel
Käesoleva artikli trotslik pealkiri on valitud, sest olen uurinud tükk aega ühte n-ö päris väikest keelt ja kardan, et seda ei tunnustata piisavalt. Keel ei ole väike. Keelekogukond, st kõnelejate arv võib olla väike, aga mitte keel ise! Kui tuba on väike, siis mahub sellesse vähem mööblit või mööbliesemed ise on väikesed. Väikese keelekogukonna keelel aga ei ole vähem käändeid, kõneviise või demonstratiive, ja morfeemid ning laused ei ole lühemad kui suure keelekogukonna keeles. Kas see on tõsi? Või kas on keeli, mis on teistest väiksemad? Kas keelekogukonna väiksus võib mõjutada keelt? Mõjutada niimoodi, et keel ise saab „väiksemaks”? Seda…
Eesti keele varauusaegne mänguruum
Artiklis võetakse kõne alla eesti keele funktsioonid ja võimalused varauusajal, keskendudes XVII sajandile ja XVIII sajandi esimesele poolele. Siinse käsitluse esimeses osas kirjeldatakse vaadet, mis avaneb eesti keele arengule, kui sellele läheneda kitsalt kirikukirjanduse tõlkimiseks loodud kirjakeele aspektist. Praktilistest asjaoludest tingituna on seesugune lähenemisnurk mõneti enesestmõistetav, sest varasemat suulist suhtlust ei saagi vahetult uurida. Ometi esindab selle tulemusel tekkiv pilt n-ö koloniaalset vaadet keele arenguloole, sest ajalooliselt on eesti keel olnud tüüpiline koloniseeritud keel, mille kirjakeele lõid võõra emakeelega literaadid oma arusaamade kehtestamiseks. Paratamatult on selline pilt ühekülgne ja piiratud ega kajasta adekvaatselt keelekasutust tervikuna. Teises osas pakutakse välja üks…
Keel ja ajalugu
Ferdinand de Saussure’i lihtsad õpetussõnad, et me tunneme keeli üldiselt ainult kirja (pr l’écriture) kaudu ja et kirjalik dokument sekkub pidevalt isegi meie emakeeles, sobivad sisse juhatama järgnevat kirjutist. Tema edasine mõte, et „kaugemal kõneldava idioomi puhul saab veelgi vajalikumaks kirjalike tõendite poole pöördumine ning seda enam kehtib see surnud idioomide puhul”, osutab väga täpselt ajalookirjutuse praktikale. (Saussure 2017: 59; vrd Saussure 1971: 44) Tõsi, ajaloolase amet eeldab, iseäranis vanema ajaloo puhul, tekstide ehk siis tõendite lugemist n-ö surnud või olles täpsem, mitteeksisteerivates (n’existente) keeltes. Viimane väide vajab selgitust, sest ei saksa ega vene keel kuulu ju surnud keelte hulka,…
Glokaalne Eesti?
1836. aastal avastas mõjukas Venemaa rahvahariduse ministeeriumi ajakiri (vn Журнал Министерства народного просвещения) n-ö eesti müüdi. Väljaanne oli asutatud vaid kaks aastat varem eesmärgiga teavitada tsaaririigi väikesearvulist lugejaskonda ametlikest eeskirjadest ning haridus- ja teadusvaldkonna arengutest. Nüüd avaldati selles lühike tõlge uues kohalikus saksakeelses ajakirjas Das Inland ilmunud teatest vana eesti muistendi kohta, mis kõneles kuust. Tundub, et tekst kutsus Peterburis esile peaaegu ekstaatilise reaktsiooni. Rahvahariduse ministeeriumi ajakirja andmeil oli muistend „väga meelelahutuslik” ega jäänud ilu poolest alla tuntuimatelegi vanakreeka müütidele. Toimetus ei suutnud varjata oma imestust: „Miski eestlaste välimuses ega elus ei viita luulele; kuid [—] muistendist nähtub, et ka…
Keele kosmos ja kosmose keel
1
Keel on mõõtmatult suur. Mõni sõnaraamat võib küll sisaldada mitusada tuhat sõna, aga ükski ei saa sisaldada kõiki nende sõnade kombinatsioone. Sõnade etümoloogiat võib jälgida ajas väga kaugele, enne kõiki kirjalikke allikaid, aga kõige varasemat pruuki ei õnnestu iialgi selgitada. Selles mõttes on keel immanentsusväli: ta hõlmab ühekorraga nii väesolevat kui ka selle kättejõudmist, olles samaaegselt virtuaalne ja aktuaalne. Märt Väljataga on kunagi avaldanud ribadest koosneva raamatu „Sada tuhat miljardit millenniumisonetti” (2000), kus sonetiridade reeglipärasest liitmisest moodustub tohutu tekst, mida keegi oma eluajal läbi lugeda ei jõuaks; aga see on keele immanentsusväljal ainult kerge tuuleõhk, justkui säbarlainetus ookeani pinnal. Tõsi…
Keel on mõõtmatult suur. Mõni sõnaraamat võib küll sisaldada mitusada tuhat sõna, aga ükski ei saa sisaldada kõiki nende sõnade kombinatsioone. Sõnade etümoloogiat võib jälgida ajas väga kaugele, enne kõiki kirjalikke allikaid, aga kõige varasemat pruuki ei õnnestu iialgi selgitada. Selles mõttes on keel immanentsusväli: ta hõlmab ühekorraga nii väesolevat kui ka selle kättejõudmist, olles samaaegselt virtuaalne ja aktuaalne. Märt Väljataga on kunagi avaldanud ribadest koosneva raamatu „Sada tuhat miljardit millenniumisonetti” (2000), kus sonetiridade reeglipärasest liitmisest moodustub tohutu tekst, mida keegi oma eluajal läbi lugeda ei jõuaks; aga see on keele immanentsusväljal ainult kerge tuuleõhk, justkui säbarlainetus ookeani pinnal. Tõsi…
Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas
10.–11. veebruarini 2022 toimus Eesti Keele Instituudi ning ajakirja Keel ja Kirjandus ühisel ettevõtmisel konverents „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas”. Konverentsiga taheti hõlmata ühelt poolt üldisemat laadi arutlusi väikeste keelte ja kultuuride saatusest ajaloo keerdkäikudes, nende praegusest olukorrast üleilmastumise ja inglise keele pealetungi tingimustes ning teiselt poolt praktilisi küsimusi, millega need kogukonnad igapäevaselt enesekehtestamisel silmitsi seisavad. Lähenemine väikeste kultuuride teemale oli Eesti-keskne, kuid avarama tausta tekitamiseks oli kutsutud esinema ka muude lähemate ja kaugemate väikekeelte ja -kultuuride uurijaid. Niisuguse sihiseadega kujunesid nii konverents ise kui ka siinne, selle edasiarendusena kokku pandud Keele ja Kirjanduse teemanumber küll heterogeenseks, kuid loodetavasti…
Kaitstud doktoritööd
10. juunil kaitses Kristiine Kikas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö „Uncommonness in the commonplace: Reading for senseation in poetry” („Tavatu tavapärases: Aistingu lugemine luules”). Juhendaja oli professor Eneken Laanes (TLÜ), oponendid dotsent Robert Hughes (Ohio osariigi ülikool, USA) ja professor Charles Ivan Armstrong (Agderi ülikool, Norra).
Doktoritöö eesmärk oli uurida sõnalise keele aistitavust ehk tundmuslikku küllastust, mida ei ole seni kirjandusteaduslikult piisavalt analüüsitud. Üldiselt uuritakse luulekeelt tähistuspõhiselt, püüdes mõista, mida sõna kas otseselt või kujundlikult tähendab. Sellest erinev afektiivne vaatenurk uurib tavapäraselt keele-eelsete või sõna tähendusega mitte seotud impulsside mõju lugejale. Kikas vaatles keelt aga kui üheaegset propositsiooni ja teadvusevoolu ehk…
Doktoritöö eesmärk oli uurida sõnalise keele aistitavust ehk tundmuslikku küllastust, mida ei ole seni kirjandusteaduslikult piisavalt analüüsitud. Üldiselt uuritakse luulekeelt tähistuspõhiselt, püüdes mõista, mida sõna kas otseselt või kujundlikult tähendab. Sellest erinev afektiivne vaatenurk uurib tavapäraselt keele-eelsete või sõna tähendusega mitte seotud impulsside mõju lugejale. Kikas vaatles keelt aga kui üheaegset propositsiooni ja teadvusevoolu ehk…
Lühikroonika
2.–3. juunil toimus Mooste mõisas folkloristide 16. talvekonverents „Anomaaliad folklooris ja kultuuris”. Et seekordne teema keskendus anomaaliatele, oli ka toimumisaeg päris paslik. Kuulata sai 18 ettekannet folkloristidelt, usundiuurijatelt ja etnoloogidelt. Enamik ettekannetest tugines esineja välitöödel kogutud materjalidele, nt kõneleti nii Põhja-Ameerika põlisrahvaste uskumustest tulnukatesse kui ka kratitaolistest uskumusolenditest Kirde-India hõimurahvaste seas jpm teemadel. Konverentsil oli kaks eesti- ja kaks ingliskeelset sessiooni. Eesti rahvaluuleteadlastest esinesid Indrek Peedu („Ebanormaalne, anomaalne, üleloomulik, veider ja. . . . normaalne – kognitiivteaduslikud katsed tabada ebatavalist”), Ülo Valk („Üleloomulikkus: mõiste, fenomen ja praktika”), Merili Metsvahi („Anomaalne kui modernistlik mõiste, millest ei saaks aru XVII sajandi Liivimaa pastor”), Taive Särg…
Aruandeid
Emakeele Seltsi eestvõttel sai teoks soome keeleteadlase ja Eesti sõbra Hannu Remese artiklite kogumik, kus on ilmunud tema varem eesti keelde tõlgitud või käesoleva väljaande jaoks eestindatud soomekeelsed artiklid. Paljud neist põhinevad seminaridel, konverentsidel ja kongressidel peetud ettekannetel. Eri ajal lähedastel teemadel kirjutatud artiklites tuleb ette kordusi. Ikka ja jälle pöördub Remes soome ja eesti keele suhete algusaegade juurde XIX sajandil. Eriti paelub teda soome keele arendaja, rahvaluulekoguja ja „Kalevala” koostaja Elias Lönnroti (1802–1884) tegevus varaste soome-eesti suhete sõlmijana ning keelte võrdlejana, mitmel pool on vaatluse all Lönnroti Eesti reis 1844. aastal, eesti ortograafia uuendamisettepanekud soome keele eeskujul ja kohtumine…
Lühidalt
Andrus Kasemaa. Minu lõhn. Luuletusi 2015–2021. Tallinn: Tuum, 2021. 80 lk.
Andrus Kasemaa on tundlik ja õrn, ometi muutuv. „Poeedirahus” (2008) ja „Leskede kadunud maailmas” (2012) ollakse maailmaga rahujalal ja päripidi. „Vanapoiss” (2019) on aga irooniline ja eneseirooniline, teravmeelne ja valus. Värsikogu „Minu lõhn” on pendeldav: kohati kibe ja negativistlik, puhuti elu ülistav ja päripidine. Suur üksindus kumab läbi. Ja taolist emaigatsust varasemast ei mäletagi. Korduv on sõjaigatsus, sõda annaks ettekäände põgenemiseks. Mäss? Hirm? Lihtsalt kujund? Ei teagi.
Kõige selle juures on Kasemaa hea lihtne, näiliselt otsene, samas peen ja hell. Teksti ei saa aga võtta otsesõnu, sest see on nihkega. Aga…
Andrus Kasemaa on tundlik ja õrn, ometi muutuv. „Poeedirahus” (2008) ja „Leskede kadunud maailmas” (2012) ollakse maailmaga rahujalal ja päripidi. „Vanapoiss” (2019) on aga irooniline ja eneseirooniline, teravmeelne ja valus. Värsikogu „Minu lõhn” on pendeldav: kohati kibe ja negativistlik, puhuti elu ülistav ja päripidine. Suur üksindus kumab läbi. Ja taolist emaigatsust varasemast ei mäletagi. Korduv on sõjaigatsus, sõda annaks ettekäände põgenemiseks. Mäss? Hirm? Lihtsalt kujund? Ei teagi.
Kõige selle juures on Kasemaa hea lihtne, näiliselt otsene, samas peen ja hell. Teksti ei saa aga võtta otsesõnu, sest see on nihkega. Aga…
Rajarahvad raiutud raamatusse
Isurite, setode ja vadjalaste rahvakultuuri, keelt ja usundit käsitleva koguteose ilmumine soome keeles on kahtlemata oluline verstapost fennougristikas ja oodatud sündmus eelkõige soomlastele, aga mitte vähem eestlastele, kuigi soome keele oskus noorema põlvkonna seas pole ehk enam nii levinud kui paar aastakümmet tagasi. Eestlaste jaoks on oluline, et soomekeelse raamatu 16 autorist enamik on Eestist ja suurem osa nende peatükke on tõlgitud raamatu jaoks eesti keelest soome keelde.
Koguteos koosneb viiest osast, mille teemadeks on: 1) Ingerimaa, 2) isurid, 3) vadjalased, 4) setod ja 5) õigeusumõjuline rahvausund. Koos sissejuhatusega on raamatus 20 peatükki. Raamatu lõpust leiab lugeja isiku- ja kohanimeloendi ning…
Koguteos koosneb viiest osast, mille teemadeks on: 1) Ingerimaa, 2) isurid, 3) vadjalased, 4) setod ja 5) õigeusumõjuline rahvausund. Koos sissejuhatusega on raamatus 20 peatükki. Raamatu lõpust leiab lugeja isiku- ja kohanimeloendi ning…
Paitusi ja kriitikat sümboliraamatule, enamatki
Raamatu pealkiri pakub üsna laia mõttemaa kujutlemaks, mis ees oodata võib. Vanast harjumusest seostub pealkirjas suure tähega kirjutatud Eesti mulle millegi riikliku, ametliku ja modernsega. Raamatu eestiline osa koosneb sissevaatamisel aga ennekõike saja ja enama aasta eest ehk siis pigem eelmodernsest kultuuritüübist, kusagilt suure tähega Eesti eelt või kõrvalt kogutud rahvaluulelistest arhiivitekstidest. Eks oleks huvitav küsida, kas ja kuidas need vana aja asjad meie riigikultuuri jõudnud on, kuid annan endale aru, et pealkirjade loomine on omaette kunst, mille taga enam kui sisule vastavus võib seista tähelepanu äratamise soov, kirjastuse müügihuvi ja muud sellised asjad. Sisupeatükke silmitsedes tekib kahtlus, kas ka…
Doktoritöö transgressioonist eesti nüüdiskirjanduses
4. veebruaril 2022 Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonnas kaitstud doktoritöö uurib mitmesuguste piiride ja normide ületamist – transgressiooni – kui kirjanduslikku nähtust ja teatud autoritele omast poeetilist tööriista, tuues seejuures näiteid peamiselt eesti nüüdiskirjandusest. Kirjandusteooria valdkonda kuuluva väitekirja teema valik on uudne, seda eriti Eesti kontekstis, ning autorit tuleb tunnustada nii mõneski mõttes keerulise teemaga süvitsi tegelemise eest.
Tegu on artiklipõhise doktoritööga, mille viis artiklit täidavad eelkõige juhtumiuuringute rolli: nende seas on Kaur Kenderi ja Kivisildniku uuemate teoste poeetika analüüs ning uurimus obstsöönsuste ja seksuaalsuse kujutamisest eesti kirjanduses. Sissejuhatav peatükk keskendub seevastu teoreetilistele ja metateoreetilistele arutlustele transgressiivsuse mõiste ja selles…
Tegu on artiklipõhise doktoritööga, mille viis artiklit täidavad eelkõige juhtumiuuringute rolli: nende seas on Kaur Kenderi ja Kivisildniku uuemate teoste poeetika analüüs ning uurimus obstsöönsuste ja seksuaalsuse kujutamisest eesti kirjanduses. Sissejuhatav peatükk keskendub seevastu teoreetilistele ja metateoreetilistele arutlustele transgressiivsuse mõiste ja selles…