Lühikroonika
7.–11. juulini peeti Krakówis Rahvusvahelise Huumoriuuringute Seltsi (ISHS) 35. konverents. Osales umbes 200 uurijat üle maailma. Eestit esindasid Kirjandusmuuseumi folkloristid Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava, Sergei Troitski ja Piret Voolaid. Eesti teadlaste korraldatud paneelsessioonil „Online humor” (seotud Marie Skłodowska-Curie projektiga „Developing humour literacy: analysing production, content and reception of humour to bring positive change in the public sphere” 2025–2028) arutleti oskuse üle ära tunda ja mõista huumorit kontekstis. ISHS-i president Liisi Laineste tutvustas väljaannet „Handbook of Humor Studies” (2024), milles analüüsitakse internetihuumorit interdistsiplinaarsest vaatenurgast. Piret Voolaid esitles grafiti andmebaasi www.folklore.ee/graffiti kui toimivat kogukonnateaduse ja rahvusvahelise ühisloome näidet ja võrdleva uurimise allikat.
9. augustil korraldati Alatskivil Liivi muuseumis festival „Eesti kirjanik 2025. Naiste voli”. Esinesid Berit Petolai, Eva Koff, Kairi Look, Lilli Luuk ja Kaur Riismaa. Vestlusringis arutlesid naiste rolli üle kirjanduses Johanna Ross, Valner Valme ja Mari Niitra.
10. augustil toimus Kuusalu rahvamajas XI Eduard Ahrensi konverents „Enne ja pärast Ahrensit”. Tänavusel eesti raamatu juubeliaastal räägiti eestikeelsest kirjasõnast nii enne kui ka pärast Ahrensit. Esinesid Tiina Kala („Eesti keel keskaegses pragmaatilises kirjakultuuris”), Jüri Kivimäe („Katekismuseajastu algus. Sissejuhatus Eesti raamatuaastasse”), Raimo Raag („Elusaatus Põhjasõja varjus: Reinerus Reineruse poeg Broocman”), Katrin Kalamees-Ruubel („Eestikeelse kirjasõna õpetamine”), Jaan Bärenson („Piibel ja nõukogude aeg”) ja Piret Kriivan („Raadiosaatest raamatulooks”). Konverentsi korraldasid Laurentsiuse Selts ja Emakeele Selts.
18.–23. augustil toimus Tartus 14. rahvusvaheline fennougristika kongress (CIFU XIV). Kongressi peakorraldaja oli Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, osales teadlasi 17 riigi ülikoolidest ja teadusasutustest. Kutsutud esinejad olid Kristiina Ross (EKI, „Challenges of standardizing a small Baltic Finnic language (until the end of the 18th century): The case of Estonian”), Jussi Ylikoski (Turu ülikool, „On contemporary research into Uralic grammar”), Ágnes Lukács (Budapesti tehnika- ja majandusülikool, „The construction of Hungarian grammar: Insights from language acquisition research”), Eszter Ruttkay-Miklián (Eötvös Lorándi ülikool, Budapest, „The legacy of Éva Schmidt. A lifework on, to and for the Khanty”) ja Valts Ernštreits (Läti Ülikool / Tartu Ülikool, „Building a future for Livonian”). Nädala jooksul korraldati neljas kategoorias sümpoosiume: fennougristika üldküsimused; keeleteadus; etnoloogia, religioon ja folkloor; ajalugu, eelajalugu ja arheoloogia. Eestist osalesid Tartu Ülikooli, Võru Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Tallinna Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadlased.