Making sense of human-nature relationships in essays
A functional view on the Estonian essay
Keywords: cultural transfer, environmental ethics, Estonian literature, interdisciplinarity, scientific knowledge
The problem of how knowledge becomes understanding of complex phenomena, such as social-ecological systems, is of both theoretical and applied interest. This article is built on the premise that published essays serve as an archive of these cognitive processes. An important reason is that essay-writing is practised across different cultural systems (including scientists), providing potential grounds for cultural exchange.
I conduct a functional analysis of 108 essays, selected as a stratified sample from 36 Estonian authors representing three groups (literature; science; other) since the 20th century. The main criteria were that (i) each essay explores the relationship between humans (societies) and the nature, along with the interactions between both systems; and (ii) the author has at least three such essays (if more, three were chosen to reflect a diversity of thought). The presence of texts by all three groups of authors reveals three periods of heightened discourse on human-nature relationships: 1967–1980, 1996–2003, and from 2017 onwards.
Structurally, ¾ of the essays represent isolated lines of thought (only 10% form coherent programs), where the authors elaborate on their own ideas while referencing mainly distant (foreign) authors. Direct reference to other Estonian authors or building on one’s own prior work is rare. Thus, essays mostly function as “idea laboratories”, with limited trans-disciplinary co-creation of understanding. Furthermore, while readily incorporating new knowledge and ideas, the essays reveal a relatively stable mixture of three main ethical attitudes towards nature throughout their history.
By distinguishing the key components of social-ecological complexity (Fig. 2), a “frame text” was defined as its most complete (or, secondarily, the most concise) representation. Jaan Kaplinski’s “Ecology and Economics” (1972/1996) and Hando Runnel’s “Caretakers and Saviours” (1988) can be seen as frame texts among Estonian essays on human-nature relationships.
Asko Lõhmus (b. 1974), PhD, Professor of Conservation Biology, University of Tartu (J. Liivi 2, 50409 Tartu), asko.lohmus@ut.ee
Kirjandus
Adorno, Theodor W. 1984. The essay as form. – New German Critique, kd 32, lk 151–171. https://doi.org/10.2307/488160
Ang, Frederic; Van Passel, Steven 2012. Beyond the environmentalist’s paradox and the debate on weak versus strong sustainability. – BioScience, kd 62, lk 251–259. https://doi.org/10.1525/bio.2012.62.3.6
Annus, Epp 2023. Inimene kui looduslik keha. Eesti kirjanduse tajuilmad 1960.–1980. aastatel. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 190–208. https://doi.org/10.54013/kk782a10
Bernstein, Basil 1999. Vertical and horizontal discourse: An essay. – British Journal of Sociology of Education, kd 20, lk 157–173. https://doi.org/10.1080/01425699995380
Bowden, David; Robinson, Lyn 2009. The dark side of information: overload, anxiety and other paradoxes and pathologies. – Journal of Information Science, kd 35, lk 180–191. https://doi.org/10.1177/0165551508095781
Cabrera, Derek; Cabrera, Laura; Midgley, Gerald 2023. The four waves of systems thinking. – Journal of Systems Thinking, kd 3, lk 1–51. https://doi.org/10.54120/jost.000051
Caccamo, Marta; Pittino, Daniel; Tell, Fredrik 2023. Boundary objects, knowledge integration, and innovation management: A systematic review of the literature. – Technovation, kd 122, art 102645. https://doi.org/10.1016/j.technovation.2022.102645
Clode, Danielle 2014. This essay mixes styles: Is personal and scholarly. – New Writing, kd 11, lk 307–316. https://doi.org/10.1080/14790726.2014.904891
Dillon, Brian 2017. Essayism. London: Fitzcarraldo Editions.
Eilart, Jaan 2016. Õitse ja haljenda. (Eesti mõttelugu 129.) Koost Andres Tõnisson, Taavi Pae. Tartu: Ilmamaa.
Engelbrecht, Jüri 2017. Akadeemilised mõtisklused. (Eesti mõttelugu 133.) Tartu: Ilmamaa.
Engelbrecht, Jüri 2023. Peegeldusi teadusmaastikult. Kogutud kirjutised alates 2017. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa.
Folke, Carl; Polasky, Stephen; Rockström, Johan; Galaz, Victor; Westley, Frances; Lamont, Michèle; Scheffer, Marten; Österblom, Henrik; Carpenter, Stephen R.; Chapin III, F. Stuart; Seto, Karen C.; Weber, Elke U.; Crona, Beatrice I.; Daily, Gretchen C.; Dasgupta, Partha; Gaffney, Owen; Gordon, Line J.; Hoff, Holger; Levin, Simon A.; Lubchenco, Jane; Steffen, Will; Walker, Brian H. 2021. Our future in the Anthropocene biosphere. – Ambio, kd 50, lk 834–869.
Helm, Aveliina 2018a. Sissejuhatus maailma päästmisse. – Sirp 6. VII, lk 28–30.
Helm, Aveliina 2018b. Head maastikud. – Sirp 23. XII, lk 34–35.
Helm, Aveliina 2019. Me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes. – Postimees 7. XII.
Hertog, Iris M.; Turnhout, Esther 2018. Ideals and pragmatism in the justification of ecological restoration. – Restoration Ecology, kd 26, lk 1221–1229. https://doi.org/10.1111/rec.12680
Hint, Helen; Leijen, Djuddah A. J.; Jürine, Anni 2022. Eestikeelse akadeemilise teksti tunnustest. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 327–353. https://doi.org/10.54013/kk772a3
Ingold, Tim 2022. The Perception of the Environment: Essays on Livelihood, Dwelling and Skill. Oxon: Routledge.
Johnson, Dominic; Levin, Simon 2009. The tragedy of cognition: psychological biases and environmental inaction. – Current Science, kd 97, lk 1593–1603. https://www.jstor.org/stable/24107300
Jüssi, Fred 1986. Jäälõhkuja. Tallinn: Valgus.
Jüssi, Fred 2015. Reisikirju. Tallinn: Petrone Print.
Kaasik, Tõnis 1990. Keskkonnasündmus 1983–1987. Tallinn: Olion.
Kaljundi, Linda 2022. Kunst, keskkond ja keskkonnaliikumine Eestis 1960.–1980. aastatel – mõningatest hästi unustatud seostest ja suundumustest. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 30, lk 92–116. https://doi.org/10.7592/methis.v24i30.22108
Kant, Edgar 1999. Linnad ja maastikud. (Eesti mõttelugu 28.) Koost Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa.
Kaplinski, Jaan 1996. See ja teine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kartau, Mari 2017. Kust need uued vanaemad ilmajaamaga kõhus peaks siis tulema? – Maaleht 28. II.
Kartau, Mari 2020. Millega lunastada tarbija süütunne? – Maaleht 4. VI.
Kartau, Mari 2023. Nüüd on teada, miks loodusest võõrdunud lolle nii palju on. – Maaleht 30. XII.
Kläy, Andreas; Zimmermann, Anne B.; Schneider, Flurina 2015. Rethinking science for sustainable development: Reflexive interaction for a paradigm transformation. – Futures, kd 65, lk 72–85. https://doi.org/10.1016/j.futures.2014.10.012
Krull, Hasso 2020. Imelihtne tulevik. Manifeste ja mõtisklusi 1995–2009. (Vabamõtlejad 1.) [Tartu:] Vabamõtleja.
Kull, Kalevi 2005. Kuidas säästvat arengut ära tunda. – Sirp 20. V, lk 20.
Kull, Kalevi 2018. Maharahunemise retsept. – Mõõt või meelevald. (Eesti Rooma Klubi toimetised 1.) Tallinn: Eesti Rooma Klubi, lk 57–61.
Kull, Kalevi 2022. Riigikaitse on ökosüsteemi kaitse. – Schola Biotheoretica, kd XLVIII, lk 87–93. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
Käis, Johannes 1996. Kooli-raamat. (Eesti mõttelugu 10.) Koost Ferdinand Eisen. Tartu: Ilmamaa.
Kärner, Tiit 2015. Arutlusi asja pärast. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa.
Liideman, Karl 1935. Kas tunned maad. Tallinn: K/Ü Agronoom.
Luiga, Juhan 1995. Mäss ja meelehaigus. (Eesti mõttelugu [1].) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa.
Luik, Viivi 2006. Kõne koolimaja haual. Tallinn: Tuum.
Maier, Holger R.; Guillaume, Joseph H. A.; Delden, Hedwig van; Riddell, Graeme A.; Haasnoot, Marjolijn; Kwakkel, Jan H. 2016. An uncertain future, deep uncertainty, scenarios, robustness and adaptation: How do they fit together? – Environmental Modelling & Software, kd 81, lk 154–164. https://doi.org/10.1016/j.envsoft.2016.03.014
Maran, Tiit 2021. Looduskultuurist ja looduskultuuritusest. – Sirp 14. V, lk 36–37.
Maran, Tiit 2023a. Looduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid. – Sirp 14. VII, lk 29–30.
Maran, Tiit 2023b. Ratsionaalsuse ja väärtuste rohepööre. – Postimees 13. IX, lk 14.
Martinez-Conde, Susana 2016. Has contemporary academia outgrown the Carl Sagan effect? – Journal of Neuroscience, kd 36, lk 2077–2082. https://doi.org/10.1523/JNEUROSCI.0086-16.2016
Masing, Viktor 1970. Kas rabad on tõesti nii kohutavad? – Eesti Loodus, nr 7, lk 387–391.
Masing, Viktor 1980. Kellele seda soist tihnikut Sosval vaja on? – Eesti Loodus, nr 1, lk 43–48; nr 2, lk 75–80.
Masing, Viktor 1984. Looduskaitse ja maaparanduse vastuoludest. – Looduskaitse ja põllumajandus. Tartu: Eesti NSV TA Looduskaitse komisjon, lk 15–26.
Mikita, Valdur 2017. Kukeseene kuulamise kunst. Välgi metsad.
Mutt, Mihkel 2002. Essee kui Eesti märk. – Sirp 6. XII, lk 1.
Mutt, Mihkel 2017a. Valmistugem võitluseks võsa vastu. – Postimees 17. VII, lk 12.
Mutt, Mihkel 2017b. Mõtted. – Loomingu Raamatukogu, nr 6–7. Tallinn: SA Kultuurileht.
Mutt, Mihkel 2018. Kõik on hästi (Mõtted II). Tallinn: Fabian.
Naan, Gustav 1967. Täppisteadused ja kaine mõistus. – Horisont, nr 1, lk 3–9.
Naan, Gustav 1968a. Inimene ja lõpmatus. – Sirp ja Vasar 19. VII, lk 2, 4.
Naan, Gustav 1968b. Kas vastame kosmotaridele? – Sirp ja Vasar 12. IV, lk 2–3.
Naan, Gustav 1969. Inimene plahvatavas universumis. – Sirp ja Vasar 11. IV, lk 2; 18. IV, lk 3; 1. V, lk 3.
Nersessian, Nancy J. 1999. Model-based reasoning in conceptual change. – Model-Based Reasoning in Scientific Discovery. Toim Lorenzo Magnani, N. J. Nersessian, Paul Thagard. Boston: Springer, lk 5–22. https://doi.org/10.1007/978-1-4615-4813-3_1
Oja, Ahto 1998. Inimese ja looduse suhe. – Akadeemia, nr 6, lk 1246–1281.
Oja, Ahto 2001. Looduse jätkusuutlikkus on ühiskonna jätkusuutlikkuse eeldus. – Eesti Inimarengu Aruanne 2001, lk 29–32. Tallinn.
Oja, Ahto 2003. Visioon keskkonnatasakaalu põhimõtte ellu viinud Eestist aastal 2030. – Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Tallinn: Säästva Eesti Instituut, lk 62–67.
Paul, Toomas 2003. Kirik keset küla. (Eesti mõttelugu 50.) Tartu: Ilmamaa.
Pielke, Roger A. Jr. 2007. The Honest Broker: Making Sense of Science in Policy and Politics. Cambridge.
Pärtna, Maarja 2022. Janu teiste järele. – Müürileht, nr 114, jaanuar, lk 28.
Pärtna, Maarja 2023. Keskkonnaajalugu taastab kohamälu. – Müürileht, nr 128, aprill, lk 20–21.
Pärtna, Maarja 2024. Soisema tuleviku poole. – ERR/Kultuur 9. V. https://kultuur.err.ee/1609336695/maarja-partna-soisema-tuleviku-poole
Remm, Liina; Rünkla, Mihkel; Lõhmus, Asko 2018. How bilberry pickers use Estonian forests: implications for sustaining a non-timber value. – Baltic Forestry, kd 24, lk 287–295.
Rockström, Johan; Steffen, Will; Noone, Kevin J.; Persson, Åsa; Chapin III, F. Stuart; Lambin, Eric; Lenton, Timothy M.; Scheffer, Marten; Folke, Carl; Schellnhuber, Hans Joachim; Nykvist, Björn; Wit, Cynthia A. de; Hughes, Terry; Leeuw, Sander van der; Rodhe, Henning; Sörlin, Sverker; Snyder, Peter K.; Costanza, Robert; Svedin, Uno; Falkenmark, Malin; Karlberg, Louise; Corell, Robert W.; Fabry, Victoria J.; Hansen, James; Walker, Brian; Liverman, Diana; Richardson, Katherine; Crutzen, Paul; Foley, Jonathan 2009. Planetary boundaries: exploring the safe operating space for humanity. – Ecology and Society, kd 14, art 32. https://www.jstor.org/stable/26268316
Runnel, Hando 1984. Ei hõbedat, kulda. Tallinn: Eesti Raamat.
Runnel, Hando 1988. Mõõk ja peegel. Tallinn: Eesti Raamat.
Salokannel, Juhani 1998. Teaduse ja kunsti vahel. Soome essee võimalustest. Tlk Katrin Raid. – Traditsioon & pluralism. Kirjanduskonverentside materjale. Tallinn: Tuum, lk 279–285.
Salumets, Thomas 2004. Kaplinski tasakaal. – Jaan Kaplinski, Kõik on ime. (Eesti mõttelugu 55.) Koost T. Salumets. Tartu: Ilmamaa, lk 535–551.
Schweitzer, Albert 1984. Kultuur ja eetika. Tlk Mati Sirkel. Tallinn: Eesti Raamat.
Sivers, Fanny de 2010. Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Soomere, Tarmo 2022. Akadeemilisi arutlusi. Ilmast ja inimestest. (Eesti mõttelugu 164.) Tartu: Ilmamaa.
Sutt, Toomas 1993. Looduse ükskõiksusest. – Sirp 23. VII, lk 13.
Tamm, Marek 2022. Kuidas jääda ellu? Jaan Kaplinskiga antropotseenis. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 29, lk 113–129. https://doi.org/10.7592/methis.v23i29.19034
Tammiksaar, Erki; Pae, Taavi 2011. Jaan Eilart ja tema aeg. – Eesti Loodus, nr 1, lk 14–21.
Tammsaare, A. H. 1990. Kogutud teosed, kd 17. Tallinn: Eesti Raamat.
Tarand, Andres 2004. Mitte ainult hõlmikpuu. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa.
Tooming, Osvald 1975. Puude taga on mets. Tallinn: Eesti Raamat.
Trass, Hans 2010. Hellrange loodus ja inimene. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa.
Tuglas, Friedebert 1966. Marginaalia. Mõtteid ja meeleolusid. Tallinn: Eesti Raamat.
Unt, Mati 1995. Suvi. – Kultuurileht 11. VIII, lk 7.
Unt, Mati 1999. Suvetaevas. – Sirp 4. VI, lk 2.
Unt, Mati 2000. Ended. – Sirp 14. I, lk 2.
Vaino, Maarja 2018. Identiteediloome ja kultuurikatkestus. – Mõõt või meelevald. (Eesti Rooma Klubi toimetised 1.) Tallinn: Eesti Rooma Klubi, lk 105–113.
Vaino, Maarja 2021. Metsaküsimus on metaküsimus. – ERR 9. IV. https://www.err.ee/1608172162/maarja-vaino-metsakusimus-on-metakusimus
Vaino, Maarja 2024. Millise kliima pööret vajame ennekõike? – Postimees. Teejuhid 20. IV. https://teejuhid.postimees.ee/8003445/maarja-vaino-millise-kliima-pooret-vajame-ennekoike
Varghese, Susheela A.; Abraham, Sunita A. 2004. Book-length scholarly essays as a hybrid genre in science. – Written Communication, kd 21, lk 201–231. https://doi.org/10.1177/0741088303262844
Vipp, Kaupo 2016. Koomaeelne tsivilisatsioon. – Sirp 4. III, lk 6–7.
Vipp, Kaupo 2019. Üks tee, kolm viita. – Sirp 28. VI, lk 16–17.
Vipp, Kaupo 2024. Tagasi Olduvaisse. Tähtede poole pürgimise geoloogilistest alustest ja Fermi paradoks. – Pentti Linkola, Nurjatu küsimus. Viljandi: MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts, lk 161–166.
Vissak, Peeter (koost) 2003. Harmoonia võimalikkus süsteemis inimene – keskkond – ühiskond. Tallinn: Ülo Siinmaa Grupp.
Waring, Timothy M.; Wood, Zachary T.; Szathmáry, Eörs 2024. Characteristic processes of human evolution caused the Anthropocene and may obstruct its global solutions. – Philosophical Transactions of the Royal Society B, kd 379, art 20220259. https://doi.org/10.1098/rstb.2022.0259
Õnnepalu, Tõnu 2023. Udu. Tallinn: Rahva Raamat ja Edasi.org.