Conflict and violence in narratives about sacred natural sites
Keywords: folkloristics, place-lore, sacred natural sites, violence, ecosemiotics
This article discusses the role and function of violent motifs and folktales found in the place-lore of Estonian sacred natural sites, such as holy groves, and sacred stones and bodies of water, from an ecosemiotic point of view. Drawing comparisons with Estonian archival material, the study also considers Ancient Greek and Saami place-related narratives as examples of premodern discourse on supernatural sites. Building on the theories of Philippe Descola (2022 [2005]), Eduardo Kohn (2013), Bruno Latour (2014 [1991]), and Yuri Lotman (1999), sacred natural sites are viewed as blurry and porous border zones between nature and culture, the natural and the supernatural domains, which can thus function as key points of communication between these spheres. Narratives of violent conflict between supernatural creatures that are said to have taken place in a sacred natural site reinforce the sanctity of these places, highlighting their significance as crucial nodes in the complex network of relationships between humans and supernatural creatures. In cautionary tales explicating the taboos and prohibitions related to sacred natural sites, violent motifs often serve as consequences for violating these interdictions. Thus, these tales instruct the audience on the nature of the rules governing relationships between humans and supernatural creatures, helping humans to prevent overt conflict. The article suggests that structural analysis, following the approach of Alan Dundes’s “The Morphology of North American Indian Folktales” (1964), may help make sense of the fragmentary narratives and motifs often found in recorded archaic place-lore and, in combination with the comparative method, may enhance the understanding of the context surrounding the recorded fragments.
Ott Heinapuu (b. 1979), Keel ja Kirjandus, Cultural Studies and Folkloristics, Editor (Kohtu 6, 10130 Tallinn), ott@keeljakirjandus.ee
Kirjandus
ARHIIVIALLIKAD
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)
ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu
E, StK – Matthias Johann Eiseni stipendiaatide rahvaluulekogu
H – Jakob Hurda rahvaluulekogu
RKM – Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna rahvaluulekogu
KIRJANDUS
ATU = Hans-Jörg Uther, The Types of International Folktales: A Classification and Bibliography. Based on the System of Antti Aarne and Stith Thompson. I–III kd. (FF Communications 284–286.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2004.
Burkert, Walter 1994 [1977]. Greek Religion. Tlk John Raffan. Cambridge, MA: Harvard University Press.
Descola, Philippe 2022 [2005]. Teispool loodust ja kultuuri. (Avatud Eesti raamat.) Tlk Hasso Krull. Tallinn: EKSA.
Dundes, Alan 1964. The Morphology of North American Indian Folktales. (FF Communications 195.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.
Eisen, Matthias Johann 1995 [1919]. Eesti mütoloogia. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Mats.
Fontenrose, Joseph 1980 [1959]. Python: A Study of Delphic Myth and Its Origins. (California library reprint series edition.) Berkeley–Los Angeles–London: University of California Press.
Frog 2018. When thunder is not thunder, or, fits and starts in the evolution of mythology. – Storied and Supernatural Places: Studies in Spatial and Social Dimensions of Folklore and Sagas. (Studia Fennica Folkloristica 23.) Toim Ülo Valk, Daniel Sävborg. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 137–158. https://doi.org/10.21435/sff.23
Heinapuu, Ott 2010. Taara tammikud: ideaalse pühapaiga tung tekstist maastikule. – Acta Semiotica Estica VII. Toim Elin Sütiste, Silvi Salupere. Tartu: Eesti Semiootika Selts, lk 102–138.
Heinapuu, Ott 2016. Agrarian rituals giving way to Romantic motifs: Sacred natural sites in Estonia. – Sign Systems Studies, kd 44, nr 1–2, lk 164–185. https://doi.org/10.12697/SSS.2016.44.1-2.10
Heinapuu, Ott 2018. Reframing sacred natural sites as national monuments in Estonia: Shifts in nature-culture interactions. – Framing the Environmental Humanities. (Studies in Environmental Humanities 5.) Toim Hannes Bergthaller, Peter Mortensen. Leiden–Boston: Brill Rodopi, lk 86–102. https://doi.org/10.1163/9789004360488_007
Heinapuu, Ott 2019. Eesti looduslikud pühapaigad suulises ja kirjalikus kultuuris „Kalevipoja” näitel. – Keel ja Kirjandus 2019, nr 4, lk 263–281. https://doi.org/10.54013/kk737a2
Heinapuu, Ott 2024. Constructing sacred sites as a form of collective memory: The sacrificial stone on Toomemägi hill in Tartu. – The Yearbook of Balkan and Baltic Studies, kd 7, lk 78–113. https://doi.org/10.7592/YBBS7.04
Hiiemäe, Mall (koost) 2011. Pühad kivid Eestimaal. [Tallinn:] Tammerraamat.
Hjelmslev, Louis 2012 [1943]. Sissejuhatus keeleteooria alustesse. (Avatud Eesti raamat.) Tlk Jaan Pärnamäe, koost Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Jonuks, Tõnno; Päll, Lona; Remmel, Atko; Kadakas, Ulla 2022. Sõjakas kaitse – konfliktid loodus- ja kultuuripärandi hoiu kujundamisel. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 29, lk 156–183. https://doi.org/10.7592/methis.v24i30
Kaasik, Ahto 2007. Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail. – Looduslikud pühapaigad: väärtused ja kaitse. (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36.) Toim Heiki Valk. Tartu: Maavalla Koda, Tartu Ülikool, Õpetatud Eesti Selts, lk 23–74.
Kaasik, Ahto 2017. Pühapaikade teejuht. Eesti põlised väekohad. Tallinn: Pegasus.
Kama, Pikne 2022. Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade inventuurist ja kaitsest 2022. aastal. – Mäetagused, nr 83, lk 211–218. https://doi.org/10.7592/MT2022.83.kama
Kivari, Kristel 2022. Loodusest, pühadusest ja pärandist. – Mäetagused, nr 83, lk 5–8.
Kohn, Eduardo 2013. How Forests Think: Toward an Anthropology Beyond the Human. Berkeley–Los Angeles–London: University of California Press.
Latour, Bruno 2014 [1991]. Me pole kunagi olnud modernsed. Essee sümmeetrilisest antropoloogiast. (Bibliotheca Controversiarum.) Tlk Anti Saar. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Laugaste, Eduard; Liiv, Ellen (koost) 1970. Muistendid Vanapaganast. (Monumenta Estoniae Antiquae II. Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid III.) Tallinn: Eesti Raamat.
Loorits, Oskar 1941. Endis-Eesti elu-olu. II kd. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.
Lotman, Juri 1999. Semiosfäärist. (Avatud Eesti raamat.) Koost, tlk Kajar Pruul. Tallinn: Vagabund.
Maran, Timo 2022. Ökosemiootika. Märgiuuringud ja ökoloogiline muutus. (Bibliotheca Scientiarum Vitae.) Tlk Ehte Puhang. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Masing, Uku 1977. Kõuelind ja veesarvik (AaTh 1148B). – Studia orientalia et antiqua. II kd. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 416.) Toim Pent Nurmekund, Olaf-Mihkel Klaassen, Märt Tänava. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 117–169.
MI = Stith Thompson, Motif-Index of Folk Literature: A Classification of Narrative Elements in Folk-tales, Ballads, Myths, Fables, Mediaeval Romances, Exempla, Fabliaux, Jest-Books and Local Legends. 6. kd. Bloomington: Indiana University Press, 1955–1958.
MuKS = Muinsuskaitseseadus. Riigi Teataja I, 19. III 2019, 13. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013
Propp, Vladimir 2022 [1946]. Imemuinasjutu ajaloolised juured. (Avatud Eesti raamat.) Tlk, komment Madis Arukask. Tartu: Ilmamaa.
Propp, Vladimir 2023 [1928]. Imemuinasjutu morfoloogia. (Avatud Eesti raamat.) Tlk Madis Arukask. Tartu: Ilmamaa.
Päll, Lona 2021. The role of place-lore in environmental conflict discourse: The case of Paluküla sacred hill in Estonia. – Journal of Ethnology and Folkloristics, kd 15, nr 2, lk 198−220. https://doi.org/10.2478/jef-2021-0024
Päll, Lona 2022a. An ecosemiotic dimension of folklore: Reframing the concept of place-lore. – Sign Systems Studies, kd 50, nr 2–3, lk 185−216. https://doi.org/10.12697/SSS.2022.50.2-3.01
Päll, Lona 2022b. Kohapärimuse roll keskkonnakonflikti diskursuses: Paluküla hiiemäe juhtum. – Mäetagused, nr 83, lk 59−88. https://doi.org/10.7592/MT2022.83.pall
Remmel, Mari-Ann 2001. Mõrsja saatus. Pulmateema loodusmaastikuga seotud rahvajuttudes. – Akadeemia, nr 12, lk 2523–2541.
Remmel, Mari-Ann 2011. „Püha” mõiste ja kivid meie maastikul. – Pühad kivid Eestimaal. Koost Mall Hiiemäe. [Tallinn:] Tammerraamat, lk 19–24.
Remmel, Mari-Ann 2022. Hiied vee veerel. Pärimuse ja maastiku kujundikeelest looduslikes pühapaikades. – Mäetagused, nr 83, lk 163–209. https://doi.org/10.7592/MT2022.83.remmel
Remmel, Mari-Ann; Valk, Heiki 2014. Muistised, pärimuspaigad ja kohapärimus: ajalised ning ruumilised aspektid. – Muistis, koht ja pärimus. II kd. Pärimus ja paigad. (Muinasaja teadus 26:2.) Koost, toim H. Valk. Tartu: Tartu Ülikool, lk 305–386.
Remmel, Mari-Ann; Mäemets, Laura; Hiob, Mart 2020. Mälestise Ohverdamiskoht „Hiiemets” (reg nr 17697) vastavus mälestiseliigile „ajalooline looduslik pühapaik” ja mälestise piiritlemise ettepanek. Tartu: Artes Terrae. https://register.muinas.ee/ftp/LPP/Muu/Maardu_hiiemets.pdf
Tatay, Jaime; Merino, Amparo 2023. What is sacred in sacred natural sites? A literature review from a conservation lens. – Ecology and Society, kd 28, nr 1, artikkel 12. https://doi.org/10.5751/ES-13823-280112
Turi, Johan 1979. Kertomus saamelaisista. Tlk Samuli Aikio. Porvoo–Helsinki–Juva: Werner Söderström.
Turi, Johan 1987 [1910]. Muitalus sámiid birra. Toim Samuli Aikio, Mikael Svonni. Johkamohkki: Sámi Girjjit.
Valk, Ülo 1996. Thunder chasing the Devil: An Estonian folk belief in the Indo-European context. – Professor August Robert Niemi and Comparative Folklore Investigations of the Balts and Baltic Finns: Papers of the International Conference Held on 1–2 December, 1994, Vilnius, Lithuania. Toim Stasys Skrodenis. Vilnius: Lithuania-Finland Society, lk 16–21.
Valk, Ülo 2007. Inglid eesti rahvausundis. – Artikleid usundi- ja kombeloost. (Sator 6.) Toim Mare Kõiva. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 77–96.
Valk, Ülo 2012. Thunder and lightning in Estonian folklore in the light of vernacular theories. – Mythic Discourses: Studies in Uralic Traditions. (Studia Fennica Folkloristica 20.) Toim Frog, Anna-Leena Siikala, Eila Stepanova. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 40–67.
Wild, Richard; McLeod, Christopher (toim) 2011. Looduslikud pühapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele. Kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga „Inimene ja biosfäär”. (Maailma Kaitsealade Komisjon. Kaitsealade hea tava suunised 16.) Tlk Anna-Liisa Lutsar. Tartu: Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, Keskkonnainvesteeringute Keskus. https://portals.iucn.org/library/node/9910