Manor and violence in the folklore collections of the late 19th century
Mõis ja vägivald XIX sajandi lõpu rahvaluulekogujate tekstides
Keywords: folkloristics, folklore collection, violence, corvée
The folklore collected during the collection campaigns of the last decades of the 19th century contains a significant amount of material concerning the relationship between peasants and those connected to manors. In this article, I focus on one particular aspect of these texts: the depiction of violence directed from the manor towards the peasants.
I examine the topic from two perspectives. Firstly, I apply the framework proposed by Gyanendra Pandey (2014), who distinguishes between three kinds of violence: (1) violence intended to maintain societal order; (2) wild, uncontrollable violence associated with marginalized groups; and (3) trivial or overlooked violence. I explore how these three types of violence manifest in my material and how they interconnect.
Secondly, I analyze these texts, which originate from oral sources and were written down by individuals with limited formal education, within the context of contemporary public discourse (such as newspapers, history writing, literature, etc.) on manor-related violence. I investigate the parallels and discrepancies between these public writings and archival texts.
Regarding the first perspective, it can be said that the writers often depict the violence executed by landlords as wild, while the right to enact violence for maintaining order is attributed to the Tsar. Additionally, the writers employ various rhetorical techniques to stress that trivial violence was also present. As for the connection to public writings, it is evident that the authors of these texts are familiar with them but sometimes alter or reinterpret them.
Katre Kikas (b. 1981), PhD, Estonian Literary Museum, Department of Folklore, Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), katre.kikas@folklore.ee
Kirjandus
ARHIIVIALLIKAD
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)
E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu
H – Jakob Hurda rahvaluulekogu
KIRJANDUS
Grenzstein, Ado 1898. Kirjakogu. – Olevik 22. IX, nr 38.
Hurt, Jakob 1879. Pildid isamaa sündinud asjust. Tartu: K. Mattiesen.
Hurt, Jakob 1888. Viiestõistkümnes aruanne Eesti vanavarakorjamisest ja keelemurrete uurimisest. – Postimees 1. XI, nr 125; 3. XI, nr 126; Olevik 31. X, nr 40; 7. XI, nr 45.
Hurt, Jakob 1989. Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Koost Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat.
Jakobson, Carl Robert 1991. Kolm isamaa kõnet. Kriitiline väljaanne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga. Tallinn: Eesti Raamat.
Järv, Jaak 1887. Pilt Eesti rahva elukorrast. – Virulane 16. XI, nr 47.
Järv, Jaak 1888. Pildid Eesti rahva elust I–IV. – Virulane 26. IX, nr 39; 3. X, nr 40; 10. X, nr 41; 17. X, nr 42.
Järv, Jaak 1892. Pildid Eesti rahva elust 1–10. – Postimees 5. VIII, nr 171; 6. VIII, nr 172; 7. VIII, nr 173; 8. VIII, nr 174; 10. VIII, nr 175; 11. VIII, nr 176; 18. VIII, nr 182; 19. VIII, nr 183; 20. VIII, nr 184; 21. VIII, nr 185.
Kaljundi, Linda; Plath, Ulrike 2020. Serfdom as entanglement: Narratives of a social phenomenon in Baltic history writing. – Journal of Baltic Studies, kd 51, nr 3, lk 349−372. https://doi.org/10.1080/01629778.2020.1776349
Kikas, Katre 2015. Matthias Johann Eisen ja tema kaastöölised seitsme Moosese pärimust piiritlemas. − Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 711−727. https://doi.org/10.54013/kk695a3
Kikas, Katre 2017. Rahvaluulekogujate elulood Jakob Hurda rahvaluulekogus. − Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 584−599. https://doi.org/10.54013/kk718a2
Kikas, Katre 2018. Rändlind ja Paabeli vang. Omaeluloolisus kahe rahvaluulekoguja saadetistes. − Mäetagused, nr 71, lk 25−54. https://doi.org/10.7592/MT2018.71.kikas
Kikas, Katre 2020. „Ma üüan sind armas Risti kihilkond…”. Rahvaluulekogujate äratussõnad ja avalikkuse kõnetamine. − Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 133−147. https://doi.org/10.54013/kk747a8
Kirss, Tiina Ann 2013. Mahtrad. Sugude, sotsiaalsete suhete ja koloniaalvägivalla kujutamine Eduard Vilde ajaloolise triloogia esimeses romaanis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 607–622. https://doi.org/10.54013/kk670a4
Lust, Kersti 2017. Lost voices? Memories of early modern peasant revolts in post-emancipation Estonia. – Rhythms of Revolt: European Traditions and Memories of Social Conflict in Oral Culture. Toim Éva Guillorel, David Hopkin, William G. Pooley. New York: Routledge, lk 308–326. https://doi.org/10.4324/9781315467856-13
Mälk, Vaina 1963. Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Pandey, Gyanendra 2014. Unarchived histories: The „mad” and the „trifling”. – Unarchived Histories: The „Mad” and the „Trifling” in the Colonial and Postcolonial World. Toim G. Pandey. London–New York: Routledge, lk 3–19. https://doi.org/10.4324/9781315856698
Peiker, Piret 2013. Rahvusvaheline kultuurimälu ja ümberkirjutus Koidula „Juuditis”. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 591–606. https://doi.org/10.54013/kk670a3
Salu, Herbert 1964. Eduard Vilden historialliset romaanit. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Seppel, Marten 2012. Vägivalla piirid pärisorjuslikes suhetes Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 19–31.
Viires, Ants 2001. Eestlaste ajalooteadvus 18.-19. sajandil. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 3, lk 20–36.
Vilde, Eduard 1957. Teosed. Artikleid ja kirju. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.