Variations of runosong in contemporary Estonia
Continuing a code of singing
Keywords: folklore, ethnomusicology, runosong, Estonia, folk music revival
This article provides an overview of the contemporary, largely revitalized, and multi-layered runosong tradition within the context of its historical development, showing how the ancient Finnic song heritage – nearly extinct by the end of the 19th century – began to revive in the second half of the 20th century through earlier documentation, surviving peripheral traditions, and the postmodern re-evaluation of folk music.
The focus lies on the social aspects of the 21st-century runosong tradition – its functions, contexts, and social organization. Contemporary runosong performances can be grouped into: (1) tradition-related singing integrated into ritual or other functional contexts; (2) non-ritual participatory singing with alternating lead and responding chorus; (3) unarranged stage performances, often involving audience participation; and (4) arranged performances that merge runosong with other musical styles. These forms influence one another and often draw on shared song sources.
Runosong singing represents an alternative to mainstream modern culture and therefore often serves as a vehicle of identity and expression for smaller communities and nations – particularly those centred on the preservation of their culture, language, and environment. As a participatory form of music-making, runosong offers opportunities for distinctive self-expression and aesthetic experience, for transformative or healing engagement, as accompaniment to rituals and movements, and as a means of broadening cultural horizons.
As the expressive form and content of runosong have developed in close connection with various aspects of everyday life over a long period, the style has retained its ability to adapt to changing conditions. Thus, runosong can be understood as a code – a framework shaped by its performers and tradition-bearers, characterized by variable structural and semantic features and capable of conveying multiple layers of meaning. Its presence in both participatory and staged forms demonstrates the vitality and continued significance of singing traditions in contemporary Estonia.
Taive Särg (b. 1962), PhD, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, Senior Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), taive.sarg@folklore.ee
Janika Oras (b. 1963), PhD, Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum, Leading Researcher (Vanemuise 42, 51003 Tartu), janika.oras@folklore.ee
Kirjandus
VEEBIVARADAlaküla, Ruth (produtsent) 2015. Veljo Tormis 85. ETV, 7. VIII. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/veljo-tormis-85
Alojado Lieder Archiv [s. a.] = Übergang vom Volkslied zum Kunstlied. – Alojado Lieder Archiv. https://www.lieder-archiv.de/volksweise-uebergang_vom_volkslied_zum_kunstlied-aid51.html
EMIK [s. a.] = Pärt Uusberg. Eesti Muusika Infokeskus. https://www.emic.ee/part-uusberg-est
Kõrvits, Tõnis 2017. When I Begin to Sing [Kui mina hakkan laulemaie]. Eesti Muusika Infokeskus. https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=58&id=34&lang=eng&action=view&method=teosed#34786
Metsalaulupidu [s. a.]. https://metsalaulupidu.ee/
Muusikaelu 2007 = Muusikaelu 107. Saatejuhid Ruth Alaküla, Ants Johanson, režissöör Erle Veber. ETV, 6. IX. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/muusikaelu-107?t=81
Naistelaulud 1984 = Veljo Tormis, Naistelaulud. Libreto, tekstiseaded Jaan Kaplinski, lavastaja Kaarel Ird. ETV, 13. X. https://jupiter.err.ee/1120367
Puuluup 2016. Hobusemäng. https://youtu.be/72obbNWk2DY?si
Rahvakunstnikud 1980 = Rahvakunstnikud. Veljo Tormis. Saatejuht Enn Eesmaa, režissöör Georg Jegorov. ETV. https://jupiter.err.ee/1120307/rahvakunstnikud-veljo-tormis
Rätsep, Erki 2023. Laulud. https://www.youtube.com/watch?v=wuk5gRugZMw
Rätsep, Triin; Valk, Meel 2023. Laulupulma elujõust 21. sajandil. Ettekanne regilaulukonverentsil „Pärimusliku laulu elujõust ja tähenduses”, 30. XI. https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2023-12/JanikaOras60_107_1paev_TriinRatsep_MeelValk.mp4
Särg, Taive 2025. Laulupeo laulude allikad. [Veebinäitus.] Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.kirmus.ee/et/kulastajale/naitused/laulupeo-allikad
Tammar, Mari; Vaino, Romet. Raplamaa rabade üminad. https://www.youtube.com/watch?v=mIIKWOGL5-4
Trad.Attack! 2022. Tehke ruumi. https://youtu.be/SS5gsduEBmE
Tüli, Külli; Tootsen, Jaan 2019. Ööülikooli unenägu. „Väravamäng”. Vikerraadio, 15. VI. https://vikerraadio.err.ee/948347/ooulikool-ott-sandrak-jaak-johanson-riina-roose-mikk-sarv-varavamang
XXIII Laulupidu 1999. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. https://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xxiii-laulupidu/
KIRJANDUS
Ambrazevičius, Rytis 2005. Leedu rahvalaul sekundaarses traditsioonis: kultuurilise vastasmõju kognitiivsed aspektid. Tlk Taive Särg. – Pärimusmuusikast popmuusikani. (Töid etnomusikoloogia alalt 3.) Koost Triinu Ojamaa, toim T. Särg, Kanni Labi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, lk 73–88.
Anderson, Benedict 1991. Imagined Communities: Reflections on the Origin and Spread of Nationalism. London: Verso.
Anttonen, Pertti J. 2005. Tradition through Modernity: Postmodernism and the Nation-State in Folklore Scholarship. (Studia Fennica Folkloristica 15.) Helsinki: Finnish Literature Society. https://doi.org/10.21435/sff.15
Bendix, Regina 1997. In Search of Authenticity: The Formation of Folklore Studies. Madison: University of Wisconsin Press.
Berman, Marshall 2010 [1982]. All That Is Solid Melts into Air: The Experience of Modernity. London: Verso.
Blacking, John 1973. How Musical is Man? (Jessie and John Danz Lectures.) Seattle: University of Washington Press.
Blacking, John 1986. Identifying processes of musical change. – The World of Music, kd 28, nr 1, lk 3–15.
Bohlman, Philip V. 2004. The Music of European Nationalism: Cultural Identity and Modern History. (ABC-Clio World Music Series.) Santa Barbara–Denver–Oxford: ABC-Clio.
Clarke, Peter B. (toim) 2004. Encyclopedia of New Religious Movements. London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9780203484333
Clayton, Martin 2016. The social and personal functions of music in cross-cultural perspective. – The Oxford Handbook of Music Psychology. 2. tr. (Oxford Library of Psychology.) Toim Susan Hallam, Ian Cross, Michael H. Thaut. Oxford: Oxford University Press, lk 47–59. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780198722946.013.8
Collins, Randall 2004. Interaction Ritual Chains. (Princeton Studies in Cultural Sociology.) Princeton–Oxford: Princeton University Press.
Cook, Nicholas 2005 [1992]. Muusika. Kujutlus. Kultuur. Tlk Kristin Sarv. [Tallinn:] Scripta Musicalia.
Duchesne, Ricardo 2017–2018. Johann Gottfried Herder: Advocate of European perfectionism, opponent of multiculturalism. – The Occidental Quarterly. Western Perspectives on Man, Culture, and Politics, kd 17, nr 4, lk 23–46.
Eesti loitsud. Estonian Charms 2012. Esitab segakoor ART, dirigent Kadri Sakala, löökpillid Peep Kallas. Tallinn: Namaha.
Ellul, Jacques 2016 [1948]. Presence in the Modern World: A New Translation. Tlk Lisa Richmond. Eugene, Oregon: Cascade Books.
Foley, John Miles 1988. The Theory of Oral Composition: History and Methodology. (Folkloristics.) Bloomington: Indiana University Press.
Griffith, Lauren Miller; Marion, Jonathan S. 2020. Performance. – Perspectives: An Open Introduction to Cultural Anthropology. 2. tr. Toim Nina Brown, Thomas McIlwraith, Laura Tubelle de González. Arlington, VA: American Anthropological Association, lk 382–406.
Hall, Stuart 1990. Cultural identity and diaspora. – Identity: Community, Culture, Difference. Toim Jonathan Rutherford. London: Lawrence & Wishart, lk 222–237.
Hall, Stuart (toim) 1997. Representation: Cultural Representations and Signifying Practices. London–Thousand Oaks–New Delhi: Sage Publications.
Heelas, Paul 1996. The New Age Movement: The Celebration of the Self and the Sacralization of Modernity. Oxford: Blackwell Publishers.
Hill, Juniper; Bithell, Caroline 2014. An introduction to music revival as concept, cultural process, and medium of change. – Oxford Handbook of Music Revival. (Oxford Handbooks.) Toim C. Bithell, J. Hill. Oxford: Oxford University Press, lk 3–42. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199765034.013.019
Honko, Lauri (toim) 2000. Thick Corpus, Organic Variation and Textuality in Oral Tradition. (Studia Fennica Folkloristica 7.) Helsinki: Finnish Literature Society.
Honoré, Carl 2009 [2004]. Kiirusta aeglaselt ehk Kuidas ülemaailmne liikumine esitab väljakutse kiirusekultusele. Tlk Giia Weigel, toim Mare Luuk. Tallinn: Pegasus.
Ilmet, Peep 1974. Kes tuleb, ei kahetse, kes ei tule, ei oska kahetsedagi. – Põllumajanduse Akadeemia 14. II, lk 3.
Jõgi, Aime 2003. Madis Arukask: regilaulus peegeldub ühe kadunud ajastu kardina taha jääv salapärane maailm. – Sakala 27. IX. https://sakala.postimees.ee/2398015/madis-arukask-regilaulus-peegeldub-uhe-kadunud-ajastu-kardina-taha-jaav-salaparane-maailm
Kalkun, Andreas; Oras, Janika 2018. „Stalin is a wise man, Lenin was a little bird.” On creating Soviet folklore in the Seto region during the Stalin era. – Res Musica, nr 10, lk 41−62. https://doi.org/10.58162/ghvn-0369
Kaplinski, Jaan 1969. Pärandus ja pärijad. – Sirp ja Vasar 28. II, lk 3.
Kapper, Sille 2012. Tantsuklubi kui rahvatantsu alternatiivne praktika. – Tantsu-uurimise aastaraamat, kd 6, lk 23–38.
Klusen, Ernst 1986 [1967]. The group song as object. – German Volkskunde: A decade of theoretical confrontation, debate, and reorientation (1967–1977). Toim James R. Dow, tlk Hannjost Lixfeld. Bloomington: Indiana University Press, lk 184–202.
Kuutma, Kristin 2008. Rahvakultuurisajand omakultuurist folklooriliikumiseni. – Eesti rahvakultuur. Koost, toim Ants Viires, Elle Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 586–598.
Kuutma, Kristin; Kästik, Helen 2014. Creativity and „right singing”: Aural experience and embodiment of heritage. – Journal of Folklore Research, kd 51, nr 3, lk 277–310. https://doi.org/10.2979/jfolkrese.51.3.277
Kõiva, Mare 2013. Calendar feasts: Politics of adoption and reinstatement. – Estonia and Poland: Creativity and tradition in cultural communication. Kd 2. Perspectives on National and Regional Identity. Toim Liisi Laineste, Dorota Brzozowska, Władysław Chłopicki. Tartu: ELM Scholarly Press, lk 59–82. https://doi.org/10.7592/EP.2.koiva
Kõiva, Mare 2014. Naistepühad ja -riitused – etnilistest kultuuritavadest uusreligioossete rituaalideni. – Maailm ja multitasking. (Tänapäeva folkloorist X.) Koost, toim M. Kõiva. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 133–162. https://doi.org/10.7592/TF10.retoorika
Kõmmus, Helen 2023. How to participate in participatory music making at a contemporary folk music festival: Runosong nests at the Viljandi Folk Music Festival and pelimanni evenings at the Kaustinen Folk Music Festival. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 91, lk 141−164. https://doi.org/10.7592/FEJF2023.91.kommus
Kästik, Helen 2014. Regilaulu elulugu kontserdirepresentatsioonis. – Regilaulu kohanemine ja kohandajad. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 31.) Toim Janika Oras, Andreas Kalkun, Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 15−38.
Laaneots, Annela 2015. Augustis toimub esimene seto leelo laager. – Setomaa Postimees 20. VII. https://setomaa.postimees.ee/3266829/augustis-toimub-esimene-seto-leelo-laager
Labi, Kanni 2010. Juba juubilar juubeldab: „Viru regi” Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaks. – Mäetagused, nr 44, lk 109−128. https://doi.org/10.7592/MT2010.44.labi
Labi, Kanni 2012. Eesti regivärsi teekond 21. sajandisse. – Regilaulu müüdid ja ideoloogiad. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 29.) Toim Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 303−336.
Lauristin, Marju; Vihalemm, Peeter 2013. Minu laulu- ja tantsupidu. Sotsioloogilise uuringu aruanne. Tartu: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. https://sa.laulupidu.ee/sa-uldinfo/ltp-sotsioloogiline-uuring/
Levitin, Daniel 2006. This is Your Brain on Music. The Science of a Human Obsession. New York: Dutton.
Lintrop, Aado 2008. Regilaulu-usk? Ettekanne regilaulukonverentsil „Nüüd ma ütlen ümber jälle: kohanev ja kohandatav regilaul” Tartus 27. XI 2008. Käsikiri Taive Särje valduses.
Livingston, Tamara E. 1999. Music revivals: Towards a general theory. – Ethnomusicology, kd 43, nr 1, lk 66–85. https://doi.org/10.2307/852694
Livingston, Tamara 2014. An expanded theory for revivals as cosmopolitan participatory music making. – Oxford Handbook of Music Revival. (Oxford Handbooks.) Toim Caroline Bithell, Juniper Hill. Oxford: Oxford University Press, lk 60–70. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199765034.013.018
Lukk, Eve 2014. Tallinnas meenutati Reet Hendriksoni. – Vaba Eesti Sõna 15. VII. https://www.vabaeestisona.com/et/tallinnas-meenutati-reet-hendriksoni/
Lukka-Jekigjan, Ene 2010. Paastumaarjapäeva tähistamine. – Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu. Eesti Rahvakultuuri Keskus. https://rahvakultuur.ee/2020/03/19/paastumaarja-paeva-tahistamine/
Martinelli, Dario 2002. How musical is a whale? Towards a Theory of Zoömusicology. (Acta Semiotica Fennica 13. Approaches to Musical Semiotics 3.) Imatra–Helsinki: International Semiotics Institute at Imatra, Semiotic Society of Finland.
Merriam, Alan P. 1964. The Anthropology of Music. Evanston, IL: Northwestern University Press.
Middleton, Richard; Manuel, Peter 2001. Popular music. − Grove Music Online. https://doi.org/10.1093/gmo/9781561592630.article.43179
Mirov, Ruth 1996. Eepose-igatsus. Lisandusi kirjanduse ja rahvaluule suhete probleemile. – Akadeemia, nr 4, lk 652–679.
Mölder, Maria 2018. Regilaul rahvusromantilises soustis. – Sirp 7. XII, lk 22.
Nettl, Bruno 1985. The Western Impact on World Music: Change, Adaptation, and Survival. New York–London: Schirmer Books, Collier Macmillan.
Nettl, Bruno 2015. The Study of Ethnomusicology: Thirty-Three Discussions. Urbana: University of Illinois Press.
Nooshin, Laudan 2011. Introduction to the special issue: The ethnomusicology of western art music. – Ethnomusicology Forum, kd 20, nr 3, lk 285–300.
Ojamaa, Triinu; Labi, Kanni 2007. Natsioon, natsionalism ja muusika: Eesti näide. – Akadeemia, nr 11, lk 2343−2369.
Oras, Janika 2016. Ürgne, värviline, pöörane, hüpnootiline. Seto vana helilaadi taaselustamise kogemusi. – Pühendusteos Paul Hagule. In honour of Paul Hagu. Сборник посвящен Паулю Хагу. Pühendüsteos Hao Paalilõ. (Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XV–XVI. Setumaa kogumik 7.) Peatoim Helen Kästik, Eva Saar, toim Karl Pajusalu, Ahto Raudoja, Heiki Valk, Ülo Valk. Tartu–Värska: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 138−163.
Oras, Janika 2023. Being in between: Laine Mesikäpp and staged practices of Estonian traditional songs. – Folklore and Ethnology in the Soviet Western Borderlands: Socialist in Form, National in Content. (Studies in Folklore and Ethnology: Traditions, Practices, and Identities.) Toim Toms Ķencis, Simon J. Bronner, Elo-Hanna Seljamaa. Lanham: Lexington Books, lk 103–120. https://doi.org/10.5771/9781666906547
Oras, Janika 2024. As much as necessary and as little as possible: The interplay of national and Soviet in a wedding performance at the 1960 Folk Art Evening of the Estonian Song Festival. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 94, lk 67−98. https://doi.org/10.7592/FEJF2024.94.oras
Oras, Janika (ilmumas). „It was this sort of transcendent feeling of connection across time”: A revived traditional singing wedding in South Estonia 2023. – BASIS – Ballads and Songs, International Studies 10. Trier: Wissenschaftlicher Verlag Trier.
Pumbo, Kristi 2025. Mardi- ja kadrisandiks käimise teekond UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. – Kultuuriministeerium, 1. IV. https://kul.ee/uudised/mardi-ja-kadrisandiks-kaimise-teekond-unesco-vaimse-kultuuriparandi-esindusnimekirja
[Raud, Märt] 1912 = Md, Üks vanameelne ettepanek laulusõpradele. – Postimees 13. VIII, lk 1.
Rice, Timothy 2014. Ethnomusicology: A Very Short Introduction. (Very Short Introductions.) Oxford–New York: Oxford University Press.
Ronström, Owe 2014. Traditional music, heritage music. – The Oxford Handbook of Music Revival. (Oxford Handbooks.) Toim Caroline Bithell, Juniper Hill. Oxford: Oxford University Press, lk 43–59. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199765034.013.012
Rookäär, Marge-Ly 2023. Isegi kui taevas on halli värvi. – Sirp 21. VII, lk 20.
Ruus, Aurora 2025. Laulupidu – kas ikkagi südame- või moeasi? – Sirp 25. VII, lk 32.
Rüütel, Ingrid 2011 [1995]. Wedding traditions of the isle of Kihnu – roots and developments. – Folk Belief Today. Toim Mare Kõiva, Kai Vassiljeva. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 377–405. https://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/fbt/ryytel.pdf
Sarmela, Matti (toim) 1981. Pohjolan häät. (Tietolipas 85.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Sarv, Hans 1972. Mõtteid puhkamisest, VIINAST ja muust. – Põllumajanduse Akadeemia 19. X, lk 1–2.
Sarv, Mari 2008. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 26.) Toim Mall Hiiemäe. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Siitan, Toomas 2025. Kooriliikumine ja laulupeod. – Eesti muusikalugu. 1. kd. Peatoim T. Siitan, toim Anu Schaper. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kirjastus, lk 305–332.
Sildoja, Krista (koost) 2014. Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi. Toim Kerttu-Liina Tuju, Sirje Endre, Krista Parve, Hedi Rosma. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, SE&JS.
Särg, Taive 2004. Mis on eesti rahvamuusika? – Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse. Toim Jaan Ross, Kaire Maimets. Tallinn: Varrak, lk 125−159.
Särg, Taive 2014. Regiviisid 21. sajandi algul laulutubades ja -pesades. – Regilaulu kohanemine ja kohandajad. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 31.) Toim Janika Oras, Andreas Kalkun, Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 39−87.
Särg, Taive 2023. The institutionalisation of participatory singing since the 1960s in Estonia. – Traditiones, kd 52, nr 2, lk 125–148. https://doi.org/10.3986/Traditio2023520207
Särg, Taive; Oras, Janika 2021. Regilaulu eripära ja elujõud. – Horisont, nr 6, lk 54−57.
Šmidchens, Guntis 2014. The Power of Song: Nonviolent National Culture in the Baltic Singing Revolution. (New Directions in Scandinavian Studies.) Seattle–London–Copenhagen: University of Washington Press, Museum Tusculanum Press.
Tampere, Herbert 1934. Mõningaid mõtteid eesti rahvaviisist ja selle uurimismeetodist. – Eesti Muusika Almanak. I kd. (Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi väljaanne 1.) Toim Johannes Jürgenson, Voldemar Leemets, Hillar Sakaria, Julius Vaks, Adolf Vedro. Tallinn: Eesti Lauljate Liit, lk 30–38.
Taylor, Diana 2003. The Archive and the Repertoire: Performing Cultural Memory in the Americas. (A John Hope Franklin Center Book.) Durham–London: Duke University Press.
Tedre, Ülo; Tormis, Veljo 2012. Uus regilaulik. Tallinn: SP Muusikaprojekt.
Tenhunen, Anna-Liisa 2006. Itkuvirren kolme elämää. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1051.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Tomson, Maret 2018. Kommentaar. – Sirp 14. XII, lk 20.
Tormis, Veljo 1972. Rahvalaul ja meie. – Sirp ja Vasar 16. VI, lk 10.
Tormis, Veljo 2000. Lauldud sõna. Koost Urve Lippus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Trad.Attack! (esitaja) 2015. Kõik lood seadnud Trad.Attack! Langenzenn: Nordic Notes.
Trad.Attack! (esitaja) 2017. Kullakarva. Shimmer Gold. Trad.Attack! Music.
Turino, Thomas 2008. Music as Social Life: The Politics of Participation. (Chicago Studies in Ethnomusicology.) Chicago–London: University of Chicago Press.
Turner, Victor 1982. From Ritual to Theatre: The Human Seriousness of Play. (Performance Studies Series.) New York: Performing Arts Journal Publications.
Uibu, Marko 2016. Elu tõelise olemuse tunnetamine, moodsa aja religioon või umbluu – uue vaimsuse erinevad nimetamis- ja käsitlusviisid Eestis. – Usuteaduslik Ajakiri, kd 68, nr 1, lk 99–121.
Väinastu, Peet 1977. Milline võluvõti avaks imederiigi? [Peep Puksi filmist „Taasleitud laul”.] – Sirp ja Vasar 10. VI, lk 7.