Written traces in the Estonian runosong corpus

Kirjandus

ARHIIVIALLIKAD

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)

AES, MT – Akadeemilise Emakeele Seltsi murdetekstide kogu

E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu

ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu

ERA, Pl – Eesti Rahvaluule Arhiivi šellakplaatide kogu

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu

VEEBIVARAD JA ELEKTROONILISED TÖÖRIISTAD

Ester = E-kataloog Ester. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium. https://www.ester.ee/

Eesti rahvamuusika antoloogia. Veebiväljaanne. Koost Herbert Tampere, Erna Tampere, Ottilie Kõiva, toim Janika Oras, Kadi Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2016. https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/ee

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

FILTER andmebaas. Koost Maciej Janicki, Eetu Mäkelä ja FILTER projekti töörühm. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum.

Runoregi. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool (HELDIG), Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://runoregi.fi

SKVR = SKVR-tietokanta. Karjalaisten, inkeriläisten ja suomalaisten kansanrunojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://aineistot.finlit.fi/exist/apps/skvr/index.html

KIRJANDUS

Anderson, Walter 1932. Das Lied von den zwei Königskindern in der estnischen Volksüberlieferung. – Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXVI. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 1–130.

Annist, August 2005. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg”. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Anttonen, Pertti J. 2005. Tradition through Modernity: Postmodernism and the Nation-State in Folklore Scholarship. (Studia Fennica: Folkloristica 15.) Helsinki: Finnish Literature Society. https://doi.org/10.21435/sff.15

Arukask, Madis 1999. Setu lüroeepilise regilaulu stseenid. − Lohetapja. (Pro Folkloristica 6.) Toim Mall Hiiemäe, Janika Oras, Kadri Tamm. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 5−19.

Arukask, Madis 2003. „Kalevipoeg” rahvapärimuse ja modernse identiteedi vahel. – Paar sammukest XX. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Koost Kristin Kuutma, toim Tiina Saluvere. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 111−119.

Bendix, Regina 1997. In Search of Authenticity: The Formation of Folklore Studies. Madison: University of Wisconsin Press.

Beyer, Jürgen 2000. Ilmutusjuttude teisenemisest Saksamaal ja Skandinaavia maades aastatel 1350–1700. – Mäetagused, nr 14, lk 62–82. https://doi.org/10.7592/MT2000.14.beyer

Beyer, Jürgen 2011. Kas folkloristid uurivad rahva jutte? Tlk Triinu Pakk. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 52−65.

Bochmann, Heinrich 1813. Poesien der Ehsten. – Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache, I v, lk 11–13.

Brandt, Friedrich 1881. Ajalik Tasku-Laulu-Raamat. Noorerahwale Lõbusaks ja armsaks ajawiiteks. Esimene jagu. Tallinn: J. H. Gressel.

Dundes, Alan 2002. Kes on rahvas? Valik esseid folkloristikast. Tallinn: Varrak.

ERL II = Eesti rahvalaulud Dr. Jakob Hurda ja teiste kogudest. II kd. (Monumenta Estoniae Antiquae 5. Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused 21.) Toim Matthias Johann Eisen, Oskar Kallas, Vihtori Alava, Walter Anderson, Villem Grünthal, Kaarle Krohn, Oskar Loorits, Elmar Päss. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932.

Finnegan, Ruth H. 1990. What is oral literature anyway? Comments in the light of some African and other comparative material. – Oral-Formulaic Theory: A Folklore Casebook. (Garland Folklore Casebooks 5.) Toim John Miles Foley. New York–London: Garland Publishing, lk 243–282.

Foley, John Miles 1985. Oral-Formulaic Theory and Research: An Introduction and Annotated Bibliography. (Garland Folklore Bibliographies 6.) New York–London: Garland Publishing.

Foley, John Miles 1997. Oral tradition and its implications. – A New Companion to Homer. (Mnemosyne, bibliotheca classica Batava. Supplementum 163.) Toim Ian Morris, Barry B. Powell. Leiden–New York–Köln: Brill, lk 146–173.

Grenzstein, Ado 1878. Kooli Laulmise raamat. IV jagu. (Eesti Kirjameeste Seltsi toimetused 15.) Tartu: Schnakenburg.

Harvilahti, Lauri 1992. Kertovan runon keinot. Inkeriläisen runoepiikan tuottamisesta. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 522.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Hasselblatt, Cornelius 2011. Kui(das) Eestis hakati lugema(?). Eesti lugemisajaloo visand. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 128–138.

Hasselblatt, Cornelius 2016. Kalevipoeg Studies: The Creation and Reception of an Epic. (Studia Fennica Folkloristica 21.) Helsinki: Finnish Literature Society. https://doi.org/10.21435/sff.21

Herder, Johann Gottfried 1880 [1778–1779]. Stimmen der Völker in Liedern. Leipzig: Philipp Reclam.

Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. – Mäetagused, nr 6, lk 56–84. https://doi.org/10.7592/MT1998.06.honko

Hurt, Jakob 1879. Pildid isamaa sündinud asjust. (Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetused 15.) Tartu: K. Mattiesen.

Hurt, Jakob 1888a. Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele. – Olewik 22. II, lk 1.

Hurt, Jakob 1888b. Kuues aruanne Eesti wanawara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. – Olewik 27. VI, lk 1.

Hurt, Jakob 1888c. Seitsmetõistkümnes aruanne Eesti wanawara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. – Olewik 28. XI, lk 1.

Jaago, Tiiu 1993. Kuldnaine. Tartu: Tartu Ülikool.

Jaago, Tiiu 1999. Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. – Mäetagused, nr 9, lk 70–91. https://doi.org/10.7592/MT1999.09.rhl

Jaago, Tiiu 2018. Suulisus kirjakultuuri ajajärgul. – Mäetagused, nr 70, lk 39–66. https://doi.org/10.7592/MT2018.70.jaago

Jaago, Tiiu 2019a. Rahvaluule õpetamise alguskümnendid Tartu Riiklikus Ülikoolis. Eduard Laugaste 110. – Mäetagused, nr 75, lk 117−140. https://doi.org/10.7592/MT2019.75.jaago

Jaago, Tiiu 2019b. Laulik tekstikesksetes regilaulu-uurimustes. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 704−721. https://doi.org/10.54013/kk742a11

Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. Esimene jagu. Tartu: H. Laakmann.

Jakobson, Carl Robert 1875. Kooli Lugemise raamat. Tõine jagu. Tartu: H. Laakmann.

Jakobson, Carl Robert 1876. Kooli Lugemise raamat. Kolmas jagu. Tartu: H. Laakmann.

Janicki, Maciej; Harend, Helina; Kallio, Kati; Saarlo, Liina; Väina, Mari 2025. Computationally enhanced type indexing of Finnic oral poetry. – Digital Dreams and Practices: Digital Humanities in Nordic and Baltic Countries. 9^th Conference. Programme. Book of Abstracts. Toim M. Väina, Olha Petrovych, Liisi Laineste. Tartu: [s. n.], lk 96−97.

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2023. Exploring Finnic written oral folk poetry through string similarity. – Digital Scholarship in the Humanities, kd 38, nr 1, lk 180–194. https://doi.org/10.1093/llc/fqac034

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari; Mäkelä, Eetu 2024. Distributional criteria for identifying formulas in Finnic oral poetry. – Formulaic Language in Historical Research and Data Extraction, International Institute for Social History, Amsterdam, 7.–9.02.2024. Toim Marijn Koolen. Amsterdam: Huygens Institute for History and Culture of the Netherlands, Royal Netherlands Academy of Arts and Sciences, Zenodo, lk 1−17. https://doi.org/10.5281/zenodo.10478324

Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Saarinen, Jukka; Sarv, Mari; Saarlo, Liina 2023. Eteneminen omalla vastuulla: Lähdekriittinen laskennallinen näkökulma sähköisiin kansanrunoaineistoihin. – Elore, kd 30, nr 1, lk 59−90. https://doi.org/10.30666/elore.126008

Kikas, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy: Establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. – Vernacular Literacies – Past, Present and Future. (Northern Studies Monographs 3. Vardagligt skriftbruk 3.) Toim Ann-Catrine Edlund, Lars-Erik Edlund, Susanne Haugen. Umeå: Umeå University, lk 309−323.

Kikas, Katre 2015. Mis kuulsin rahva suust se panin kirja… Mölder Märt Siipseni kirjalikust pärandist. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XIII–XIV. Toim Mart Velsker, Triin Iva. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 33−54.

Kikas, Katre 2020. „Ma üüan sind armas Risti kihilkond…” Rahvaluulekogujate äratussõnad ja avalikkuse kõnetamine. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 133−147. https://doi.org/10.54013/kk747a8

Kikas, Katre 2021. A national epic from below: Kalevipoeg in the writings of grassroots literati. – Literary Canon Formation as Nation-Building in Central Europe and the Baltics 19^th to Early 20^th Century. (National Cultivation of Culture 24.) Toim Aistė Kučinskienė, Viktorija Šeina, Brigita Speičytė. Leiden–Boston: Brill, lk 183−199. https://doi.org/10.1163/9789004457713_012

Kikas, Katre 2024. Moderniseerumine rahvaliku kirjalikkuse peeglis: 19. sajandi lõpu rahvaluulekogujad arhiivi ja avalikkuse äärealal. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 39.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kiparsky, Paul 1976. Oral poetry: some linguistic and typological considerations. – Oral Literature and the Formula. Toim Benjamin A. Stolz, Richard S. Shannon III. Ann Arbor: Center for the Coordination of Ancient and Modern Studies, University of Michigan, lk 73–125.

Knüpffer, Arnold Friedrich Johann (toim) 1828. Eesti-ma rahwa Kalender, ehk Täht-ramat 1829 aasta peäle. Tallinn: J. H. Gressel.

Koemets, Aino; Mirov, Ruth; Mägi, Udo; Pino, Veera; Tedre, Ülo 1974. Tüübikommentaar. – Eesti rahvalaulud. Antoloogia. IV kd. Toim Ü. Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, lk 93–347.

KP = Friedrich Reinhold Kreutzwald, Kalevipoeg. The Estonian National Epic. Eesti rahvuseepos. Tlk Triinu Kartus. Tartu–Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum, Kunst, 2011 [1862].

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1854. Söda. Wiru wana Lauliku kenam Kandle-lugu. Eesti-söbradele. Tartu: H. Laakmann. http://hdl.handle.net/10062/2768

Krikmann, Arvo 1997. Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Krikmann, Arvo 1999. Eesti lühivormide allikaloost. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. https://www.folklore.ee/~kriku/ALLIK/

Krikmann, Arvo; Sarv, Ingrid 1997. Tartu parömioloogiarühm. – Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadeemias. Toim Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, lk 226–258.

Kristeva, Julia 1980. Desire in Language: A Semiotic Approach to Literature and Art. Toim Leon S. Roudiez, tlk Thomas Gora, Alice Jardine, L. S. Roudiez. New York: Columbia University Press.

Laugaste, Eduard 1946. Eesti rahvalaulude uurimise metodoloogilisi lähtekohti. – Looming, nr 4, lk 476–486.

Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Linkgreim, Vilhelm 1890. Pidu-laulik. Tallinn: K. Busch.

Mirov, Ruth 1996. Eepose-igatsus. Lisandusi kirjanduse ja rahvaluule suhete probleemile. – Akadeemia, nr 4, lk 652–679.

Mirov, Ruth 2002. Sõnast sõnasse. Valik artikleid ja retsensioone. Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Sihtasutus.

Neus, Alexander Heinrich 1850–1852. Ehstnische Volkslieder. I–III kd. Reval: Kluge und Ströhm.

Nirk, Endel 1968. Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. Tallinn: Eesti Raamat.

Ong, Walter J. 1982. Orality and Literacy: The Technologizing of the Word. London–New York: Methuen.

Peegel, Juhan; Laugaste, Eduard; Pino, Veera 1961. [Joonealune aparaat.] – Friedrich Reinhold Kreutzwald, Kalevipoeg. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. I kd. Peatoim Paul Ariste, tegevtoim August Annist. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 69–393.

Pino, Veera 1961. Rahvalaulud „Kalevipojas”. – Friedrich Reinhold Kreutzwald, Kalevipoeg. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. I kd. Peatoim Paul Ariste, tegevtoim August Annist. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 413–420.

Pino, Veera (koost) 1963. „Kalevipojas” kasutatud rahvalaulud. – Friedrich Reinhold Kreutzwald, Kalevipoeg. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. II kd. Peatoim Paul Ariste, tegevtoim August Annist. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 155–243.

Roll, Tiiu 1989. J. Hurt ja rahvalaulude teaduslik väljaanne „Vana kannel”. Teooria ja tegelikkus. – Jakob Hurda teened rahvaluuleteaduse arendamisel. Töid eesti filoloogia alalt. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 848.) Vastutav toim Paul Hagu. Tartu: [Tartu Riiklik Ülikool], lk 48–59.

Saarlo, Liina 2001. Regilaulude vormelid: kvantiteet ja kvaliteet. – Regilaul – keel, muusika, poeetika. Toim Tiiu Jaago, Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lk 271−297.

Saarlo, Liina 2020. The dog goes to tend the herd… On contextualization of the Estonian child-lore collections. – Tautosakos Darbai, nr 59, lk 252−273. https://doi.org/10.51554/TD.2020.28377

Saarlo, Liina 2023a. Need teised laulikud. Regilaulutraditsiooni vähem aktiivsetest osalistest. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 575−594. https://doi.org/10.54013/kk786a2

Saarlo, Liina 2023b. The contradictory foundation of the Estonian Folklore Archives: Traditionality and modernism, unification and segregation, and basics of authenticity. − Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 91, lk 111−140. https://doi.org/10.7592/FEJF2023.91.saarlo

Saarlo, Liina 2024. She sang in a beautiful light voice: Musical qualities of runosong performances in fieldwork reports. − Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 94, lk 133−168. https://doi.org/10.7592/FEJF2024.94.saarlo

Saarlo, Liina; Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Väina, Mari 2025. Copies, duplicates, forgeries: surprises via similarity calculation. – Digital Dreams and Practices: Digital Humanities in Nordic and Baltic Countries. 9th Conference. Programme. Book of Abstracts. Toim M. Väina, Olha Petrovych, Liisi Laineste. Tartu: [s. n.], lk 196.

Salve, Kristi 2019. Laiuse regilauludest ja laulikutest. – Vana Kannel XIII. Laiuse regilaulud. (Monumenta Estoniae antiquae I.) Koost K. Salve, Liina Saarlo, Janika Oras. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 73−108.

Sarv, Mari 2008. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 26.) Toim Mall Hiiemäe. Tartu: EKM Teaduskirjastus.

Sarv, Mari; Kallio, Kati; Janicki, Maciej 2024. Arvutuslikke vaateid läänemeresoome regilaulude varieeruvusele. „Harja otsimine” ja „Mõõk merest”. − Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 238−259. https://doi.org/10.54013/kk795a2

Sarv, Vaike 2000. Setu mõrsjaitku muusikaline struktuur eeslaulja partii põhjal. – V. Sarv, Setu itkukultuur. (Ars musicae popularis 14.) Tartu−Tampere: Eesti Kirjandusmuuseum, etnomusikoloogia osakond, Tampereen Yliopisto, kansanperinteen laitos, lk 187–262.

Saukas, Rein; Krikmann, Arvo (koost) 2012. Eesti mõistatused III:1. Kogujate register. (Monumenta Estoniae antiquae IV:3.) Toim A. Krikmann, R. Saukas. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus.

Seljamaa, Elo-Hanna 2024. Miks laps räägib ehk kuidas kõnelda vägivallast. Regivärsilise ballaadi „Mareta laps” näide. – Keel ja Kirjandus, nr 8−9, lk 809−828. https://doi.org/10.54013/kk800a7

Sildoja, Krista (koost) 2014. Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi. Toim Kerttu-Liina Tuju, Sirje Endre, Krista Parve, Hedi Rosma. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, SE & JS.

SL = Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega, välja annud Dr. Jakob Hurt. I–III kd. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 104:I–III. Monumenta Estoniae antiquae I:1–3.) Helsingi: Soome Kirjanduze Selts, 1904–1907.

Särg, Taive 2010. Ehedus mitut moodi: rahvamuusika ahtusest pärimusmuusika avarustesse. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 639−654.

Särg, Taive 2012. Eesti regilauluviisid ja rahvamuusika 20. sajandi alguse haritlaste vaates. – Regilaulu müüdid ja ideoloogiad. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 29.) Toim Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 71−144.

Särg, Taive 2024. Millise lauliku lapsepõli? Laulu „Kui ma olin väiksekene” allikatest ja autoritest. − Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 1088−1116. https://doi.org/10.54013/kk804a2

Tampere, Herbert 1930. Eesti trykitud laulikute bibliograafia. Tartu Ülikool. [Käsikiri Tartu Ülikooli raamatukogus.] http://hdl.handle.net/10062/89052

Tampere, Herbert 1932. Laul jänese õhkamisest eesti rahvatraditsioonis ja kirjanduses. – Vanavara vallast. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad 1.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 59–116.

Tarkka, Lotte 2005. Rajarahvaan laulu. Tutkimus Vuokkiniemen kalevalamittaisesta runokulttuurista 1821–1921. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1033.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Tedre, Ülo 1965. Kirjanduse ja rahvaluule suhetest. Mõningaid kokkuvõtteid ja uurimisülesandeid. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 650–656; nr 12, lk 734–740.

Toomeos-Orglaan, Kärri 2011. Seitsme maa ja mere tagant? Küsimusi imemuinasjuttude päritolust. − Vikerkaar, nr 1–2, lk 78−89.

Toomeos-Orglaan, Kärri 2015. Mida setod lugesid? „Kirjaoskamatud” setod kirjakultuuri mõjuväljas. − Keel ja Kirjandus, nr 8−9, lk 603−622. https://doi.org/10.54013/kk694a6

Tulviste, Peeter 1984. Mõtlemise muutumisest ajaloos. (Mosaiik 37.) Tallinn: Valgus.

Tõnisson, Mats 1880. Ennemuistsed Luuletused. Jutud, laulud, ebausu kombed ja arstimise etc. sõnad. Esimene anne. Rahwa suust korjanud ja kirja pannud M. Tönnisson. Viliandi: F. Feldt.

Tõnisson, Mats 1893. Sõa laulik. Mitmesugused ajalikud laulud, mis sõdades sündinud lugusid jutustawad, iseäranes wiimasest Wene-Türgi sõast. 2. tr. Weissenstein: A. Seidelberg.

Undusk, Jaan 1995. Hamanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edendajana: sünekdohhi printsiip. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 577–587; nr 10, lk 669–679; nr 11, lk 746–756.

Valk, Ülo 2003. Autorsus ja tekstuaalsus: „Kalevipoeg” kui eepiline maastik. – Paar sammukest XX. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Koost Kristin Kuutma, toim Tiina Saluvere. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 77−91.

Valk, Ülo 2005. Establishment of the Estonian folklore collections and the concept of authenticity. – Volkskundliche Großprojekte. Ihre Geschichte und Zukunft. (Rostocker Beiträge zur Volkskunde und Kulturgeschichte 2.) Toim Christoph Schmitt. Münster–New York–München–Berlin: Waxmann Verlag, lk 34−38.

Viidebaum, Richard 1934. Jakob Hurda kaastöölistest. – Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat IX–X. 1933/1934. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 231–254.

VK I = Vana Kannel. Alte Harfe. Täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid välja annud Dr. Jakob Hurt. Vollständige Sammlung alter estnischer Volkslieder herausgegeben von Dr. Jakob Hurt. Ezimene kogu. Erste Sammlung. [Laulud Põlva kihelkonnast Võrumaalt.] (Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetuzed 3.) Tartu: C. Mattiesen, 1886.

VK II = Vana Kannel. Alte Harfe. Täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid välja annud Dr. Jakob Hurt. Vollständige Sammlung alter estnischer Volkslieder herausgegeben von Dr. Jakob Hurt. Tõine kogu. Zweite Sammlung. [Laulud Kolga Jaani kihelkonnast Viljandimaalt.] (Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetuzed 3.) Tartu: C. Mattiesen, 1886.

VK VI:1 = Eduard Laugaste, Vana Kannel VI: 1. Haljala regilaulud. (Monumenta Estoniae antiquae I.) Tallinn: Eesti Raamat, 1989.