Runosong as a system of variability

Kirjandus

ERAB = Eesti regilaulude andmebaas. Koost Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Merli Uus, Reda Šmitaite. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. https://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas

FILTER andmebaas. Koost Maciej Janicki, Eetu Mäkelä ja projekti FILTER töörühm. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum.

FILTER visualizations. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Eetu Mäkelä, Jukka Saarinen, Mari Sarv. Helsingi Ülikool, Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://filter-visualizations.rahtiapp.fi

Octavo UI. Loonud Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool. https://jiemakel.github.io/octavo-nui

Runoregi. Loonud Maciej Janicki, Kati Kallio, Mari Sarv, Eetu Mäkelä. Helsingi Ülikool (HELDIG), Soome Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum. https://runoregi.fi

SKVR = SKVR-tietokanta – kalevalaisten runojen verkkopalvelu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. https://skvr.fi

Aarne, Antti 1910. Verzeichnis der Märchentypen. (Folklore Fellows’ Communications 3.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Abello, James; Broadwell, Peter; Tangherlini, Timothy R. 2012. Computational Folkloristics. – Communications of the ACM, kd 55, nr 7, lk 60–70. https://doi.org/10.1145/2209249.2209267

Anderson, Walter 1923. Kaiser und Abt. Die Geschichte eines Schwanks. (FF Communications 42.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Anderson, Walter 1935. Studien zur Wortsilbenstatistik der älteren estnischen Volkslieder. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 2.) Tartu.

Anderson, Walter 1951. Ein volkskundliches Experiment. (FF Communications 141.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Anderson, Walter 1956. Eine neue Arbeit zur experimentellen Volkskunde. (FF Communications 168.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Anttonen, Pertti J. 2005. Tradition through Modernity: Postmodernism and the Nation-State in Folklore Scholarship. (Studia Fennica Folkloristica 15.) Helsinki: Finnish Literature Society. https://doi.org/10.21435/sff.15

Bauman, Richard 1984. Verbal Art as Performance. Prospect Heights: Waveland Press.

Bauman, Richard; Briggs, Charles L. 2003. Voices of Modernity: Language Ideologies and the Politics of Inequality. (Studies in the Social and Cultural Foundations of Language 21.) Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511486647

Bennett, Gillian 2005. Geologists and folklorists: Cultural evolution and “the science of folklore”. – Folklore. IV kd. Folkloristics: Theories and Methods. (Critical Concepts in Literary and Cultural Studies.) Toim Alan Dundes. London–New York: Routledge, lk 370–393. https://doi.org/10.1080/0015587X.1994.9715871

Beyer, Jürgen; Chesnutt, Michael 1997. Extracts from a conversation with Isidor Levin, November 7, 1997. – Copenhagen Folklore Notes, nr 1–2, lk 2–4.

Bogatyrev, Peter; Jakobson, Roman 1972 [1929]. Die Folklore als eine besondere Form des Schaffens. – Strukturalismus in der Literaturwissenschaft. (Neue wissenschaftliche Bibliothek 43.) Toim Heinz Blumensath. Köln: Kiepenheuer und Witsch, lk 13–24.

Briggs, Charles L. 2008. Disciplining folkloristics. – Journal of Folklore Research, kd 45, nr 1, lk 91–105. https://doi.org/10.2979/jfr.2008.45.1.91

Certeau, Michel de 2005 [1980]. Igapäevased praktikad. I kd. Tegemiskunstid. (Culture 2000.) Tlk Mirjam Lepikult. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Dorson, Richard M. 1963. Current folklore theories. – Current Anthropology, kd 4, nr 1, lk 93–112. https://www.jstor.org/stable/2739820

Foley, John Miles 1985. Oral-Formulaic Theory and Research: An Introduction and Annotated Bibliography. (Garland Folklore Bibliographies 6.) New York–London: Garland Publishing.

Foley, John Miles 1992. Word-power, performance, and tradition. – Journal of American Folklore, kd 105, nr 417, lk 275–301. https://doi.org/10.2307/541757

Foley, John Miles 1995. The Singer of Tales in Performance. (Voices in Performance and Text.) Bloomington–Indianapolis: Indiana University Press.

Frog 2011. Multiforms and meaning: Playing with referentiality in Kalevalaic epic. – Laulu kulttuurisena kommunikaationa. Song as Cultural Communication. Песня как средство культурной коммуникации. Proceedings from the Runosong Academy Jubilee Seminar, 8–10 October 2010. Toim Pekka Huttu-Hiltunen, Janne Seppänen, Eila Stepanova, Frog, Riikka Nevalainen. (Juminkeon julkaisuja 87. Runolaulu-Akatemian julkaisuja 16.) Kuhmo: Juminkeko, lk 49–63.

Frog 2013. Revisiting the historical-geographic method(s). – RMN Newsletter, nr 7, lk 18–34.

Frog 2014. Parallelism, mode, medium and orders of representation. – Parallelism in Verbal Art and Performance: Pre-Print Papers of the Seminar-Workshop 26^th–27^th May 2014, Helsinki, Finland. (Folkloristiikan toimite 21.) Toim Frog. Helsinki: Folklore Studies, University of Helsinki, lk 185–207.

Frog 2019. The Finnic tetrameter – a creolization of poetic form? – Studia Metrica et Poetica, kd 6, nr 1, lk 20–78. https://doi.org/10.12697/smp.2019.6.1.02

Haapoja, Heidi 2017. Ennen saatuja sanoja. Menneisyys, nykyisyys ja kalevalamittainen runolaulu nykykansanmusiikin kentällä. (Suomen Etnomusikologisen Seuran julkaisuja 22.) Helsinki: Helsingin yliopisto, Suomen Etnomusikologinen Seura.

Hafstein, Valdimar R. 2001. Biological metaphors in folklore theory: An essay in the history of ideas. – Arv: Nordic Yearbook of Folklore, kd 57, lk 7–32.

Harend, Helina 2024. Ema-, isa-, õe- ja vennanimetused eesti regilauludes. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.

Harend, Helina; Väina, Mari; Järv, Risto 2025. Family terms in Estonian runosongs and fairy tales. – Congressus XIV Internationalis Fenno-Ugristarum, Tartu, August 18–23 2025: Book of Abstracts. Toim Gerson Klumpp, Marili Tomingas. Tartu: [Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut], lk 211.

Harvilahti, Lauri 1992. Kertovan runon keinot. Inkeriläisen runoepiikan tuottamisesta. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 522.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Harvilahti, Lauri 2013. The SKVR database of ancient poems of the Finnish people in Kalevala meter and the semantic Kalevala. – Oral Tradition, kd 28, nr 2, lk 223–232. https://doi.org/10.1353/ort.2013.0019

Heide, Eldar 2018. New perspectives on archival shortcomings: A note on self-perception, history and methodology within folkloristics, ethnology and cultural studies. – Visions and Traditions: Knowledge Production and Tradition Archives. (FF Communications 315.) Toim Lauri Harvilahti, Audun Kjus, Clíona O’Carroll, Susanne Österlund-Pötzsch, Fredrik Skott, Rita Treija. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, lk 240–256.

Hiiemäe, Mall 2003. Eesti Rahvaluule Arhiivi rajaleidmised. – Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Koost Tiiu Jaago, toim T. Jaago, Ene Kõresaar. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 50–60.

Hiiemäe, Mall; Krikmann, Arvo 1992. On stability and variation on type and genre level. – Folklore Processed: In Honour of Lauri Honko on his 60^th Birthday 6^th March 1992. (Studia Fennica Folkloristica 1.) Toim Reimund Kvideland, Gun Herranen, Pekka Laaksonen, Anna-Leena Siikala, Nils Storå. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 127–140.

Holbek, Bengt 1998. Interpretation of Fairy Tales: Danish Folklore in a European Perspective. (FF Communications 239.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Honko, Lauri 2000. Thick corpus and organic variation: An introduction. – Thick Corpus, Organic Variation and Textuality in Oral Tradition. (Studia Fennica Folkloristica 7.) Toim L. Honko. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 3–28.

Hämäläinen, Niina 2017. Emotional transpositions: Interpreting oral lyric poetry. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 67, lk 172−198. https://doi.org/10.7592/FEJF2017.67.hamalainen

Hymes, Dell 1981. „In Vain I Tried to Tell You”: Essays in Native American Ethnopoetics. (Conduct and Communication.) Philadelphia: University of Pennsylvania Press.

Jaago, Tiiu 2019. Laulik tekstikesksetes regilaulu-uurimustes. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 704–721. https://doi.org/10.54013/kk742a11

Jaago, Tiiu 2025. Ideoloogiad ja tõlgendused: vaateid 20. sajandi folkloristikale. – Uusi vaateid distsipliiniajaloole. Folkloristika etnoloogia kõrval. (Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 66, 2.) Toim Indrek Jääts, Marleen Metslaid. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 377−403. https://doi.org/10.33302/ermar-2025-011

Janicki, Maciej 2022. Optimizing the weighted sequence alignment algorithm for large-scale text similarity computation. – Proceedings of the 2nd International Workshop on Natural Language Processing for Digital Humanities. Toim Mika Hämäläinen, Khalid Alnajjar, Niko Partanen, Jack Rueter. Taipei: Association for Computational Linguistics, lk 96–100. https://doi.org/10.18653/v1/2022.nlp4dh-1.13

Janicki, Maciej 2023. Large-scale weighted sequence alignment for the study of intertextuality in Finnic oral folk poetry. – Journal of Data Mining and Digital Humanities, 13. VIII, NLP4DH. https://doi.org/10.46298/jdmdh.11390

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari 2023. Exploring Finnic written oral folk poetry through string similarity. – Digital Scholarship in the Humanities, kd 38, nr 1, lk 180–194. https://doi.org/10.1093/llc/fqac034

Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Väina, Mari; Kallio, Kati 2024a. Developing a digital research environment for Finnic oral poetry. – Baltic Journal of Modern Computing, kd 12, nr 4, lk 535–547. https://doi.org/10.22364/bjmc.2024.12.4.15

Janicki, Maciej; Kallio, Kati; Sarv, Mari; Mäkelä, Eetu 2024b. Distributional criteria for identifying formulas in Finnic oral poetry. – Formulaic Language in Historical Research and Data Extraction. International Institute for Social History, Amsterdam, 7.–9.02.2024. Toim Marijn Koolen. Amsterdam: Huygens Institute for History and Culture of the Netherlands, Royal Netherlands Academy of Arts and Sciences, lk 1−17. https://doi.org/10.5281/zenodo.10478325

Kaivola-Bregenhøj, Annikki 2000. Varying folklore. – Thick Corpus, Organic Variation and Textuality in Oral Tradition. (Studia Fennica Folkloristica 7). Toim Lauri Honko. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 93–130.

Kalkun, Andreas 2008. A woman’s voice in an epic: Tracing gendered motifs in Anne Vabarna’s Peko. − Journal of Ethnology and Folkloristics, kd 2, nr 2, lk 25−45.

Kalkun, Andreas 2015. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 33.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.

Kallio, Kati 2013. Laulamisen tapoja. Esitysareena, rekisteri ja paikallinen laji länsi-inkeriläisessä kalevalamittaisessa runossa. Helsinki: Helsingin yliopisto. https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/42072/vaitoskirja_Kallio_2013.pdf

Kallio, Kati 2015. Multimodal register and performance arena in Ingrian oral poetry. – Registers of Communication. (Studia Fennica Linguistica.) Toim Asif Agha, Frog. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 322−335. https://doi.org/10.2307/j.ctvggx2qk.20

Kallio, Kati 2017a. Parallelism and musical structures in Ingrian and Karelian oral poetry. – Oral Tradition, kd 31, nr 2, lk 331–354. https://doi.org/10.1353/ort.2017.0013

Kallio, Kati 2017b. Literary Kalevala-metre and hybrid poetics in the sixteenth and seventeenth century Finland. − Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 67, lk 13–48. https://doi.org/10.7592/FEJF2017.67.kallio

Kallio, Kati 2024. Vesi vanhin voitehista. Historiallisten merkityskenttien ja käyttöyhteyksien jäljillä. – Elore, kd 31, nr 2, lk 66–94. https://doi.org/10.30666/elore.147897

Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Sarv, Mari 2022. Recognising intertextuality in the digital corpus of Finnic oral poetry: Experiment with the Sampo cycle. – Proceedings of the 6th Digital Humanities in the Nordic and Baltic Countries Conference (DHNB 2022). (CEUR Workshop Proceedings 3232.) Toim Karl Berglund, Matti La Mela, Inge Zwart. Aachen: CEUR-WS Team, lk 279–287. http://ceur-ws.org/Vol-3232/paper26.pdf

Kallio, Kati; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu; Saarinen, Jukka; Sarv, Mari; Saarlo, Liina 2023. Eteneminen omalla vastuulla. Lähdekriittinen laskennallinen näkökulma sähköisiin kansanrunoaineistoihin. – Elore, kd 30, nr 1, lk 59–90. https://doi.org/10.30666/elore.126008

Kallio, Kati; Väina, Mari; Janicki, Maciej; Mäkelä, Eetu 2024. Bridging northern and southern traditions in the Finnic corpus of oral poetry. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 94, lk 191–232. https://doi.org/10.7592/FEJF2024.94.finnic_corpus

Kallio, Petri 2014. The diversification of Proto-Finnic. – Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland. (Studia Fennica Historica 18.) Toim Joonas Ahola, Frog, Clive Tolley. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 155–168. https://doi.org/10.21435/sfh.18

Kolk, Udo 1959. Rahvalauluvariandi mõistest. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 65–73.

Kolk, Udo 1962. Värsisisesed vormelid eesti regivärsilises rahvalaulus. – Töid filoloogia alalt I. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 117.) Toim Liis Raud. Tartu: [Tartu Riiklik Ülikool], lk 71–155.

Kolk, Udo 1980. Regivärsi stereotüüpiast. – Eesti rahvaluule žanriprobleemid. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 528. Töid eesti filoloogia alalt VII.) Toim Eduard Laugaste, Karl Muru, U. Kolk. Tartu: [Tartu Riiklik Ülikool], lk 25–48.

Krikmann, Arvo 1997. Sissevaateid folkloori lühivormidesse. I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. http://haldjas.folklore.ee/~kriku/LEX/KATUS.HTM

Krikmann, Arvo 2015. On the vowel euphony in Finnic alliterative folksongs. – Folklore Fellows’ Network, nr 46, lk 12−17.

Krohn, Kaarle 1926. Die folkloristische Arbeitsmethode. Begründet von Julius Krohn und weitergeführt von nordischen Forschern, erläutert von Kaarle Krohn. (Instituttet for sammenlignende kulturforskning. Serie B. Skrifter 5.) Oslo: H. Aschehoug.

Krohn, Kaarle 1927. Laula, suukene! – Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Rahva Muuseum, lk 19–28.

Kuusi, Matti 1949. Sampo-eepos. Typologinen analyysi. (Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 96.) Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura.

Kuusi, Matti (toim) 1963. Suomen kirjallisuus. I kd. Kirjoittamaton kirjallisuus. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Otava.

Kuutma, Kristin 1998. Festival as communicative performance and celebration of ethnicity. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 7, lk 12−26. https://doi.org/10.7592/FEJF1998.07.festiva

Kuutma, Kristin; Kästik, Helen 2014. Creativity and „right singing”: Aural experience and embodiment of heritage. – Journal of Folklore Research, kd 51, nr 3, lk 277–310. https://doi.org/10.2979/jfolkrese.51.3.277

Kõmmus, Helen 2019. How the concepts of folk music emerge: The terminology of folk music festivals. – Etnomusikologian vuosikirja, kd 31, lk 112−142. https://doi.org/10.23985/evk.82716

Laitinen, Heikki 2004. Anni Tenisovan Marian virsi. – Kalevala ja laulettu runo. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 958.) Toim Anna-Leena Siikala, Lauri Harvilahti, Senni Timonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 157–193.

Lang, Valter 2018. Läänemeresoome tulemised. Finnic Be-Comings. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Lehiste, Ilse 2000. Keel kirjanduses. (Eesti mõttelugu 36.) Koost Jaan Ross. Tartu: Ilmamaa.

Leino, Pentti 1974. The language of laments: The role of phonological and semantic features in word choice. – Finnish Folkloristics 1. (Studia Fennica 17.) Toim P. Leino, Annikki Kaivola-Bregenhöj, Urpo Vento. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 92–131.

Loorits, Oskar 1932. Eesti rahvaluuleteaduse tänapäev. Olevase ülevaade ja tulevase töökava. Vanavara vallast. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad 1.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 7–34.

Lord, Albert B. 1960. The Singer of Tales. (Harvard Studies in Comparative Literature 24.) Cambridge (Mass.)–London: Harvard University Press.

Lotman, Juri 2006 [1970]. Kunstilise teksti struktuur. (Avatud Eesti Raamat.) Tlk Pärt Lias. Tallinn: Tänapäev.

Lotman, Mihhail 1998. Värsisüsteemidest. Peamiselt eesti ja vene värsi näitel. Tlk Kajar Pruul. – Akadeemia, nr 9, lk 1846–1874; nr 10, lk 2058–2078.

Metslang, Helle 1978. Süntaktilisi aspekte eesti regilaulu värsiparallelismis. Kandidaadiväitekiri. Käsikiri Eesti Rahvaluule Arhiivis.

Neus, Alexander Heinrich 1850. Ehstnische Volkslieder. Urschrift und Uebersetzung von H. Neus. I kd. Reval: Kluge und Ströhm.

Normann, Erna 1932. Kurg kündmas. – Kaleviste mailt. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 3.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 34–73.

Ong, Walter J. 1982. Orality and Literacy: The Technologizing of the Word. London–New York: Methuen.

Oras, Janika 2010. Musical manifestations of textual patterning in Estonian regilaul. – Journal of Ethnology and Folkloristics, kd 4, nr 2, lk 55−68.

Oras, Janika 2017. Mari and Marie: Performativity and creativity of two Estonian singers in the late nineteenth century. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 67, lk 143−171. https://doi.org/10.7592/FEJF2017.67.oras

Oras, Janika 2019. Individual rhythmic variation in oral poetry: The runosong performances of Seto singers. – Open Linguistics, nr 5, lk 570−582. https://doi.org/10.1515/opli-2019-0031

Parry, Milman 1930. Studies in the epic technique of oral verse-making I: Homer and Homeric style. – Harvard Studies in Classical Philology, kd 41, lk 73–148. https://doi.org/10.2307/310626

Peegel, Juhan 2006 [1954]. Eesti vanade rahvalaulude keel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Petrovych, Olha; Sarv, Mari; Janicki, Maciej Michał; Kallio, Kati 2024. How to analyse variation in folklore: Finnic runosongs and Ukrainian dumas. − 8^th Conference on Digital Humanities in the Nordic and Baltic Countries (DHNB 2024): From Experimentation to Experience: Lessons Learned from The Intersections Between Digital Humanities and Cultural Heritage, Reykjavík, Iceland, 27–31 May 2024. Reykjavík: University of Iceland, lk 62−63.

Petrovych, Olha; Saarlo, Liina; Väina, Mari; Veskis, Kaarel 2025. From oral tradition to digital insights: A comparative topic analysis of Ukrainian and Estonian folk songs. – Digital Dreams and Practices: Digital Humanities in The Nordic and Baltic Countries. 9^th Conference. Programme. Book of Abstracts. Toim M. Väina, O. Petrovych, Liisi Laineste. Tartu: [s. n.], lk 167−168.

Porthan, Henrik Gabriel 1983 [1766–1778]. Suomalaisesta runoudesta. [De poësi Fennica.] (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 389.) Tlk Iiro Kajanto. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Propp, Vladimir 1928 = Владимир Пропп, Морфология сказки. (Вопросы поэтики 12.) Ленинград: Academia.

Propp, Vladimir 1998 [1928] = Владимир Пропп, Трансформации волшебных сказок. – В. Пропп, Поэтика <фольклора>. (Собрание трудов В. Я. Проппа.) Сост. А. Н. Мартынова. Москва: Лабиринт, с. 229–250.

Pärtlas, Žanna 2013. On musical creativity in „text-oriented” song traditions: The processes of melodic variation in Seto multipart songs. – Local and Global Understandings of Creativities: Multipart Music Making and the Construction of Ideas, Contexts and Contents. Toim Ardian Ahmedaja. Cambridge: Cambridge Scholars Publishing, lk 60−76.

Päss, Elmar 1933. Eesti liulaul. Runovõrdluse katse. (Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) B 31:1.) Tartu: [s. n.].

Pöysä, Jyrki 2000. Variation in archived anecdotes – Thick Corpus, Organic Variation and Textuality in Oral Tradition. (Studia Fennica Folkloristica 7.) Toim Lauri Honko. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 577−593.

Reichl, Karl (toim, tlk) 2007. Edige: A Karakalpak Oral Epic as Performed by Jumabay Bazarov. (FF Communications 293.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Ross, Kristiina 2015. Regivärsist kirikulauluni. Kuidas ja milleks kõrvutada vanu allkeeli. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 457−470. https://doi.org/10.54013/kk692a1

Rüütel, Ingrid 1981. Typology of Estonian Runo-Tunes: Experiment and Some Results. (Preprint KKI-18.) Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian S.S.R.

Rüütel, Ingrid 1987. Regiviiside tüpoloogia eksperimentaalmeetod ja selle rakendamise mõningaid tulemusi. – Rahvaluulest. (Emakeele Seltsi toimetised 21.) Koost Ingrid Sarv, toim Tiia Valdre. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, lk 174−200.

Rüütel, Ingrid 1998. Estonian folk music layers in the context of ethnic relations. − Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 6, lk 32–69. https://doi.org/10.7592/FEJF1998.06.ruutel

Rüütel, Ingrid; Haugas, Koit 1990. A method for distinguishing melody types and establishing typological groups (on the material of Estonian runo songs). – Musikometrika 2. (Quantitative Linguistics 43.) Toim Mojsej G. Boroda. Bochum: Universitätsverlag Dr. N. Brockmeyer, lk 169–186.

Saag, Lehti; Laneman, Margot; Varul, Liivi; Malve, Martin; Valk, Heiki; Razzak, Maria A.; Shirobokov, Ivan G.; Khartanovich, Valeri I.; Mikhaylova, Elena R.; Kushniarevich, Alena; Scheib, Christiana Lyn; Solnik, Anu; Reisberg, Tuuli; Parik, Jüri; Saag, Lauri; Metspalu, Ene; Rootsi, Siiri; Montinaro, Francesco; Remm, Maido; Mägi, Reedik; D’Atanasio, Eugenia; Crema, Enrico Ryunosuke; Díez-del-Molino, David; Thomas, Mark G.; Kriiska, Aivar; Kivisild, Toomas; Villems, Richard; Lang, Valter; Metspalu, Mait; Tambets, Kristiina 2019. The arrival of Siberian ancestry connecting the Eastern Baltic to Uralic speakers further east. − Current Biology, kd 29, nr 10, p1701-1711.e16. https://doi.org/10.1016/j.cub.2019.04.026

Saarinen, Jukka 2018. Runolaulun poetiikka. Säe, syntaksi ja parallelismi Arhippa Perttusen runoissa. Akateeminen väitöskirja. Helsinki: Helsingin yliopisto.

Saarlo, Liina 2000. Kodavere regilaulude vormelid. − Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim Tiiu Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 123−160.

Saarlo, Liina 2005. Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetod ja tähendus. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 5.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Saarlo, Liina 2025. Kirjalikud jäljed eesti regilaulukorpuses. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 987–1010.

Saarlo, Liina; Oras, Janika; Torn, Tanel; Ruus, Mia Marta 2025. Revisiting gender and age dynamics in the Estonian runosong corpus. – SIEF2025, Aberdeen, 3–6 June 2025. Aberdeen: SIEF, Elphinstone Institute for Ethnology, Folklore, and Ethnomusicology. https://www.siefhome.org/congresses/sief2025/programme#16220.89379

Sadeniemi, Matti 1951. Die Metrik des Kalevala-Verses. (FF Communications 139.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Sarv, Mari 2000. Regilaul kui poeetiline süsteem. – Paar sammukest XVII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Sarv, Mari 2008. Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 26.) Toim Mall Hiiemäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.

Sarv, Mari 2015. Regional variation in folkloric meter: The case of Estonian runosong. – RMN Newsletter, nr 9, lk 6–17.

Sarv, Mari 2019. Eesti regilaulude variatiivsus. Vaba Akadeemia loeng. https://www.youtube.com/watch?v=gSgeFuVeDzs&t=9s

Sarv, Mari; Järv, Risto 2023. Layers of folkloric variation: Computational explorations of poetic and narrative text corpora. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 90, lk 233−266. https://doi.org/10.7592/FEJF2023.90.sarv_jarv

Sarv, Mari; Oras, Janika 2020. From tradition to data: The case of Estonian runosong. – Arv. Nordic Yearbook of Folklore, kd 76, lk 105−117.

Sarv, Mari; Kallio, Kati; Janicki, Maciej 2024. Arvutuslikke vaateid läänemeresoome regilaulude varieeruvusele. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 238–259. https://doi.org/10.54013/kk795a2

Seljamaa, Elo-Hanna 2005. Walter Anderson: A scientist beyond historic and geographic borders. – Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Toim Kristin Kuutma, Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, lk 153−168.

Steinitz, Wolfgang 1934. Der Parallelismus in der finnisch-karelischen Volksdichtung untersucht an den Liedern des karelischen Sängers Arhippa Perttunen. (FF Communications 115.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Särg, Taive 1996. Traditional melody variations in Karksi parish (South-Estonia). – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 1, lk 84–93. https://doi.org/10.7592/FEJF1996.01.taivem

Särg, Taive 2004. Värsiehitusega seotud viisivariatsioonid Karksi laulikutel. – Regilaul – loodud või saadud? Toim Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 123−170.

Särg, Taive 2022. Elava rahvalaulu juurde jõudmine: Herbert Tampere isiksuse ja vaadete kujunemine. – Mäetagused, nr 82, lk 81−130. https://doi.org/10.7592/MT2022.82.sarg

Särg, Taive; Oras, Janika 2025. Regilaulu variatsioonid tänapäeva Eestis. Koodi jätkamine. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 1011–1034. https://doi.org/10.54013/kk815a3

Sykäri, Venla 2014. Improvisation as a singer’s concept in oral poetry. – Song and Emergent Poetics. Laulu ja runo. Песня и видоизменяющаяся поетика. (Runolaulu-Akatemian julkaisuja 18. Juminkeon julkaisuja 119.) Toim Pekka Huttu-Hiltunen, Frog, Karina Lukin, Eila Stepanova. Kuhmo: Juminkeko, lk 91–98.

Tampere, Herbert 1932. Laul jänese õhkamisest eesti rahvatraditsioonis ja kirjanduses. – Vanavara vallast. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad 1.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 59–116.

Tampere, Herbert 1935. Tekstimuutusi eesti rahvalaulude ettekandmisel. – Kaleviste mailt. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad 3.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 95–107.

Tampere, Herbert 1956–1965. Eesti rahvalaule viisidega. I–V kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, Valgus.

Tarkka, Lotte 2005. Rajarahvaan laulu. Tutkimus Vuokkiniemen kalevalamittaisesta runokulttuurista 1821–1921. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1033.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Tedlock, Dennis 1983. The Spoken Word and the Work of Interpretation. Philadelphia: University of Pennsylvania Press.

Tedre, Ülo 1964. Stereotüüpsusest Karksi rahvalauludes. – Eesti rahvaluulest. Toim Veera Pino, Ü. Tedre, Richard Viidalepp. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 52−86.

Timonen, Senni 2004. Minä, tila, tunne. Näkökulmia kalevalamittaiseen kansanlyriikkaan. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 963.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Titon, Jeff Todd 2003. Text. – Eight Words for the Study of Expressive Culture. Toim Burt Feintuch. Urbana–Chicago: University of Illinois Press, lk 69–98.

Uther, Hans-Jörg 2004. The Types of International Folktales: A Classification and Bibliography. Based on the System of Antti Aarne and Stith Thompson. I–III kd. (FF Communications 284–286.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.

Veskis, Kaarel 2025. Deminutiivsufiksi -kEnE varieerumine eesti regilaulutekstides. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 510–539. https://doi.org/10.54013/kk810a3

Väina, Mari 2024. Estonian runosongs on childcare, pregnancy, birth, and intimacy. – The Oxford Handbook of Slavic and East European Folklore. (Oxford Handbooks.) Toim Margaret H. Beissinger. Oxford: Oxford University Press, lk 139–167. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780190080778.013.7

Väina, Mari (ilmumas). Regional variation of Finnic runosongs on the basis of word-frequencies. – Expressions and Impressions: Personal and Communal Aspects of Traditional Singing. Toim M. Väina, Taive Särg. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 139−156.

Wolf-Knuts, Ulrika 2000. On the history of comparison in folklore studies. – Thick Corpus, Organic Variation and Textuality in Oral Tradition. (Studia Fennica Folkloristica 7.) Toim Lauri Honko. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 255–283.