On the language of Estonian Moravian hymnals: Introductory remarks
Keywords: history of language, Moravian Brethren, hymnals, Estonian, South Estonian
This article is a first attempt to analyze the Estonian language of the writings of the Moravian (Herrnhutian) movement, which brought about profound shifts in worldview and social life in Estonia. To this end, I compared the language of Moravian hymnals with that of non-Moravian ones.
I juxtaposed five South Estonian and two North Estonian Moravian hymnals from the period 1741–1810 with the official Lutheran hymnals of the same era. From each book, a 5,000-word excerpt was examined for variation in the use of the most frequent linguistic elements. Most of the phonological, inflectional, lexical, and morphosyntactic variation observed can be attributed to dialectal background – that is, to the differing conventions of the South and North Estonian standard languages.
Nevertheless, some deviations from this general pattern emerged. For example, in their expression of futurity, the South Estonian Moravian hymnals aligned more closely with the North Estonian tradition than with the South Estonian one, reducing the use of the saama-future construction and introducing the võtma-construction. In the first South Estonian Moravian hymnal, authored by Johann Christian Quandt, additional rare instances of North Estonian linguistic patterns were found.
The hymnals with the most distinctive language were that of Matthias Friedrich Hasse (1747), compiled during the sifting period, and that of Christoph Michael Königseer (1759), who partially drew on Hasse’s material. These hymnals featured several times more diminutives than the others, as well as significantly less South Estonian vowel harmony. Hasse was also the only author to use a postmodifier in the elative case – an element that had already been rejected in the 17th century as a German influence.
The only feature distinguishing Moravian books from other works was the plural form wellitse ‘brethren’. In earlier South Estonian sources, other forms had been used, the most recent being welle.
Annika Viht (b. 1981), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), annika.viht@eki.ee
Kirjandus
VEEBIVARADEPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants. Koost Kristiina Ross, Ahti Lohk, Eik Hermann, Inge Käsi, Maeve Leivo, Anu Pedaja-Ansen, Heiki Reila, Johanna Ross, Annika Viht. Eesti Keele Instituut. https://www.eki.ee/piibel
VAKK = Vana kirjakeele korpus. Koost Külli Prillop, Külli Habicht, Epp Ehasalu, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Aune Esinurm, Argo Mund, Pille Penjam, Urve Pirso, Kristel Ress, Carl-Eric Simmul, Piia Taremaa, Helina Tennasilm. Tartu Ülikool. https://vakk.ut.ee
KIRJANDUS
Annus, Endel (toim) 2000. Eestikeelne raamat 1525–1850. Estnisches Buch 1525–1850. Estonian Book 1525–1850. (Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia I. Estnische retrospektive Nationalbibliographie I. Estonian Retrospective National Bibliography I.) Koost Tiina Aasmann, Endel Annus, Ülvi Kalpus, Pärja Miljan. Tallinn: Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Arukask, Madis; Saar, Eva 2021. Deminutiivid idapoolsete läänemeresoome rahvaste animistlikus keelekasutuses. – Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 9–38. https://doi.org/10.3176/esa66.01
Frey 1793 = [Peter Heinrich von Frey,] Ued waimolikkud laulud. Tallinn: Iwersen ja Wemer.
Goldschmidt, Harald; Richter, Martin W. 2018. Europäisch-Festländische Provinz der Brüderunität KdöR (Herrnhuter Brüdergemeine) auch Evangelische Brüder-Unität oder Unitas Fratrum. − Bibel und Gesangbuch. https://bibel-gesangbuch.de/knowledgebase/b-europaeisch-festlaendische-provinz-der-bruederunitaet-kdoer-herrnhuter-bruedergemeine-auch-evangelische-brueder-unitaet-oder-unitas-fratrum
Gutsleff jt 1727 = [Heinrich Gutsleff, Johann Middendorff, Hermann Johann Heitzig, Anton Thor Helle,] Eesti-Ma Rahwa Laulo-Ramat. [2. tr.] [Tallinn: Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa.]
Gutsleff jt 1753 = [Heinrich Gutsleff, Johann Middendorff, Hermann Johann Heitzig, Anton Thor Helle,] Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat. [10. tr.] [Tallinn: Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa, J. J. Köhler.]
Göseken, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache. Reval: Adolph Simon.
Hasse 1747 = [Matthias Friedrich Hasse, Common Prayer. Barby.]
Hupel, August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. 2. tr. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.
Ilja, Voldemar 1995. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730–1743. Helsinki: Suomen Kirkkohistoriallinen Seura, [Tallinn:] Logos.
Keem, Hella; Käsi, Inge 2002. Võru murde tekstid. (Eesti murded 6.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kilgarriff, Adam; Baisa, Vít; Bušta, Jan; Jakubíček, Miloš; Kovář, Vojtěch; Michelfeit, Jan; Rychlý, Pavel; Suchomel, Vít 2014. The Sketch Engine: Ten years on. – Lexicography, kd 1, nr 1, lk 7–36. https://doi.org/10.1007/s4060701400099
Kilgi, Annika 2012. Tõlkekeele dünaamika piibli esmaeestinduse käigus: verbi morfosüntaksi areng ja lõplik toimetamisfaas. (Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid 27.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Koski, Suvi-Päivi 2010. Zur Rezeption des Freylinghausenschen Gesangbuches in Schweden, in Finnland und in Estland des frühen 18. Jahrhunderts. – Hymnologi, kd 39, nr 1–2, lk 15–60.
Königseer 1759 = [Christoph Michael Königseer,] Mönne illusa waimolikko Laulo. [Barby.]
Lotman, Piret 2023. „Wehl ühhet kaunit Laulut”. Eestikeelne kirikulaul varauusajal. – Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800. (Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora.) Koost Madis Maasing, Marten Seppel. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 250−277.
Marrasch 1794 = [Jakob Marrasch,] Waimolikkud Laulud Jummala meie Önnisteggia kittusseks ja Ma-rahwa önnistusse kaswatamisseks ülles pandud aastal 1791. Riga: Julius Conrad Daniel Müller.
Peucker, Paul 2007. The songs of the Sifting: Understanding the role of bridal mysticism in Moravian piety during the late 1740s. – Journal of Moravian History, kd 3, nr 1, lk 51–87. https://doi.org/10.2307/41179833
Plaat, Jaanus 2001. Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal. Usuühenduste muutumisprotsessid 18. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni. (Eesti Rahva Muuseumi sari 2.) Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Prillop, Külli 2025. Eestlane ja tema raamat 300 aasta eest. – Sirp 14. III, lk 10.
Põldmäe, Rudolf 1936. Eesti vennastekoguduse kirjandusest XVIII sajandi keskel. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 249–269; nr 7, lk 324–343.
Põldmäe, Rudolf 1939. Mango Hans. – Eesti Kirjandus, nr 9, lk 389–406.
Põldmäe, Rudolf 1940. M. Fr. Hasse ja usuliialduslik „sõelumisaeg” Lõuna-Eesti vennastekogudustes. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 16–35.
Põldmäe, Rudolf 1981. Mango Hansu probleem. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 596–603.
Põldmäe, Rudolf 1988. Vennastekoguduse muusikalisest tegevusest meie maal. – Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 67–78.
Põldmäe, Rudolf 2011. Vennastekoguduse kirjandus. (Eesti mõttelugu 101.) Tartu: Ilmamaa.
Pärismaa, Liina 2025. Christoph Blume XVII sajandi teise poole kirjakeele uuendajana. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 117–128. https://doi.org/10.54013/kk806a8
Quandt 1776 [1741] = [Johann Christian Quandt,] Kolm kaunist waggause eenkojut. – [Thomas Wilcox,] Kalli Me-Pissara Kristusse Hawu Paest. Ehk Üts lühhikenne Manitsusse Sönna Kiki Pühhide nink Pattatside wasta. [Tlk Johann Förster.] Tarto: Mitserliiki Essanda man.
Quandt jr jt 1802 = [Johann Christian Quandt jr, Aleksander Raudiall, Heinrich Andreas Erxleben,] Mönne wastse Waimolikko Laulo … Barbi.
Quandt jr, Raudiall 1810 = [Johann Christian Quandt jr, Aleksander Raudiall,] Palwe Palwusse, Eenpalwe nink Kittusse Laulo … [Barby.]
Ross, Kristiina 2013. Vanad uuendused lõuna- ja põhjaeesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 210–224. https://doi.org/10.3176/esa58.10
Ross, Kristiina 2023a. Keelemõtte avaldumine laulutõlgetes: see kuningas sest auvust, põrgukonn, armutaim ja hiirekõrvul viigipuud. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632−1732. Koost Kai Tafenau, K. Ross, Aivar Põldvee, toim K. Tafenau. Tallinn: EKSA, lk 391−442.
Ross, Kristiina 2023b. Avaldamata laulutõlked ja lauluraamatukriitika. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632−1732. Koost Kai Tafenau, K. Ross, Aivar Põldvee, toim K. Tafenau. Tallinn: EKSA, lk 445−549.
Schmidt 1741 = [Hermann Levin Schmidt,] Monned Kaunid Waimolikkud Laulud. [Tallinn: Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa.]
Siitan, Toomas 2003. Koguduselaulu reformist Liivi- ja Eestimaal XIX sajandi algupoolel. – Usuteaduslik Ajakiri, kd 52, nr 2, lk 93–100.
Tafenau, Kai 2010. Heinrich Gösekeni käsikirja kohast 17. sajandi eesti piiblitõlke traditsioonis. – Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 176–200.
Veskis, Kaarel 2025. Deminutiivsufiksi -kEnE varieerumine eesti regilaulutekstides. − Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 510−539. https://doi.org/10.54013/kk810a3
Viht, Annika; Lohk, Ahti 2022. Kvantitatiivne vaade Uue Testamendi 1630.–1730. aastate tõlgetele. − Emakeele Seltsi aastaraamat 67 (2021). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 169−194. https://doi.org/10.3176/esa67.09
Vinkel, Aarne 1993. Adam Koljo küsimus. – Looming, nr 4, lk 569–571.
Virginius jt 1690 = Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat. [2. tr.] [Toim Adrian Virginius, tlk Andreas Virginius, Lorenz Moller, Marcus Schütz.] Riga: Johann Georg Wilcken.
Virginius jt 1732 = Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat. [6. tr.] [Toim Adrian Virginius, tlk Andreas Virginius, Lorenz Moller, Marcus Schütz.] Riga: Samuel Lorentz Frölich.
Võsa, Aira 2012. Vennastekoguduse mõju eestlaste eneseteadvusele: kolm palvekirja aastatest 1845–1846. − Ajalooline Ajakiri, nr 3−4, lk 239−268.
Võsa, Aira 2023. Herrnhutische Musik als ein Wegweiser zu dem kulturellen und nationalen Erwachen der Esten. – Die Herrnhuter Brüdergemeine im 18. und 19. Jahrhundert. (Arbeiten zur Geschichte des Pietismus 69.) Toim Wolfgang Breul. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, lk 629−645. https://doi.org/10.13109/9783666565618.629
Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. St.-Pétersbourg: Commisionaires de l’Académie Impériale des sciences.