The development of written Estonian during the early national awakening period through the lens of literary translations
Keywords: written Estonian, 19th century, language attitudes, new orthography
This article explores the development of written Estonian during the early national awakening period, with a focus on the mid-19th century, as reflected in literary translations. The language reform process involved a transition from the old orthography to a new one, reducing dialectal differences, and enriching the vocabulary. Translated texts played a central role in this process. By broadening readers’ worldview with new concepts and ideas, and introducing language innovations in an appealing and engaging context, translations from the early national awakening period significantly contributed to the evolution of written Estonian. The article highlights examples from the works of translators who are now largely forgotten, such as Berend Gildenmann, Heinrich Nieländer, and Aleksander Umblia, alongside texts by key figures of the early Estonian national awakening, including Johann Voldemar Jannsen, Friedrich Reinhold Kreutzwald, and Friedrich Nikolai Russow.
During the mid-19th century, the majority of Estonian-language literature comprised translations from German folk literature, adapted to suit the needs and knowledge levels of Estonian-speaking audiences. Translators often added explanations, introduced new words, expanded the existing vocabulary, and included notes that provided cultural and geographical context. Faithfulness to the original source text was not a priority; texts could be abridged, expanded, or annotated as needed. Thus, Estonian translations of popular books, such as Kreutzwald’s Reinowadder Rebbane (1850) and Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini veel üleskirjutamata jutud ja teud (1857), heavily adapted European literary heritage. These and other literary translations helped cultivate reading habits among the Estonian people, establish a book market, and lay the foundation for the emerging tradition of original Estonian literature as a cultural and communal phenomenon.
The article also examines the historical context of the 19th-century standardization of written Estonian and its links to broader social and cultural changes, such as ideological disagreements between Baltic German and Estonian intellectuals and the bilingualism of educated Estonians. It discusses the attitudes of translators towards the language reform as well as the debates and perceptions surrounding translation as a cultural process.
Maris Saagpakk (b. 1973), PhD, Tallinn University, School of Humanities, Associate Professor (Narva mnt 25, 10120 Tallinn), saagpakk@tlu.ee
Kirjandus
VEEBIVARAD
Wörterbuchnetz. https://woerterbuchnetz.de/?sigle=DWB&lemid=S22610
KIRJANDUS
Aavik, Johannes 1914. „Keelelise Kuukirja” siht ja laad. – Keeleline Kuukiri, nr 1–2, lk 1–4.
Albrecht, Jörn; Plack, Iris 2008. Europäische Übersetzungsgeschichte. Tübingen: Narr Francke.
Alttoa, Villem 1977. Eesti kriitika 19. sajandil. Tallinn: Eesti Raamat.
Andresen, Andres 2019. Laiuse kihelkonna ajaloost. – Vana kannel XIII. Laiuse regilaulud. (Monumenta Estoniae Antiquae I: Estonum carmina popularia.) Koost ja toim Kristi Salve, Liina Saarlo, Janika Oras. Tartu: EKM Teaduskirjastus, lk 13–32.
Annus, Endel 2000. Eesti kalendrikirjandus 1720–1900. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Barth, Christian Gottlob 1856 = Wanna Buhgmann. Üks luggeminne öppelikkuks aeawiteks. Tlk Franz Heinrich Willberg. Tartu: H. Laakmann.
Bausinger, Hermann 1963. Schwierigkeiten bei der Untersuchung von Trivialliteratur. –Wirkendes Wort, nr 13, lk 204–215.
Eestimaa Talorahwa Seadus. Tallinn: [s. n.], 1858.
Eichhorn, Wilhelm Friedrich 1860. Eestköne. – [Friedrich Schiller,] Laul kiriko kellast. Tlk W. F. Eichhorn. Pärnu: W. Borm, lk III–VIII.
Eichhorn, Friedrich Wilhelm 1870. Kella laul in „Wana ja Uut”. – Revaler Zeitung 8. VI, nr 129; 9. VI, nr 130.
Even-Zohar, Itamar 2008. Culture planning, cohesion, and the making and maintenance of entities. – Beyond Descriptive Translation Studies: Investigations in Homage to Gideon Toury. (Benjamins Translation Library 75.) Toim Anthony Pym, Miriam Shlesinger, Daniel Simeoni. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins, lk 277–292. https://doi.org/10.1075/btl.75.22eve
Freundlich, Carl Wilhelm 1852 = Leonore ehk Leno. – Lillekessed, ehk: Mitmed ja mitmesuggused laulud Ma rahwale, ello parrandamisseks ja ausaks aiawiteks. Koost Berend Gildenmann. Pärnu: W. Borm, lk 43–55.
Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. I kd. Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele. 1833–1866. Toim Eduard Ertis, Rudolf Põldmäe, Aarne Vinkel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1976.
Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. II kd. Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele. 1847–1866. Toim Eduard Ertis, Ea Jansen, Juhan Käosaar, Mart Lepik, Liis Raud, Aarne Vinkel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956.
Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus. IV kd. Kirjad G. Schultz-Bertramile ja teistele. 1859–1874. Toim Eduard Ertis, Mart Lepik, Liis Raud, Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959.
Füller, Klaus Dieter 2006. Erfolgreiche Kinderbuchautoren des Biedermeier. – Kinder- und Jugendkultur, -literatur und -medien. Theorie – Geschichte – Didaktik. Kd 42. Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
Hasselblatt, Cornelius 2016. Eesti kirjanduse ajalugu. (Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid.) Tlk Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hebel, Johann Peter 1854a = Woeras laps. – Tallorahwa Koddo-söbber. Seitseteistkümmend wäljawallitsetud öppetlikud juttud. Koost ja tlk Aleksander Umblia. Tartu: H. Laakmann, lk 13–15.
Hebel, Johann Peter 1854b = Üks kawwal mees. – Tallorahwa Koddo-söbber. Seitseteistkümmend wäljawallitsetud öppetlikud juttud. Koost ja tlk Aleksander Umblia. Tartu: H. Laakmann, lk 35.
Hebel, Johann Peter 1854c = Se kerjaja antwerki sell Anklammi linnas. – Tallorahwa Koddo-söbber. Seitseteistkümmend wäljawallitsetud öppetlikud juttud. Koost ja tlk Aleksander Umblia. Tartu: H. Laakmann, lk 6–7.
Hebel, Johann Peter 1854d = Üks ea ema. – Tallorahwa Koddo-söbber. Seitseteistkümmend wäljawallitsetud öppetlikud juttud. Koost ja tlk Aleksander Umblia. Tartu: H. Laakmann, lk 15–19.
Hebel, Johann Peter 1854e = Koggematta kokkosaminne. – Tallorahwa Koddo-söbber. Seitseteistkümmend wäljawallitsetud öppetlikud juttud. Koost ja tlk Aleksander Umblia. Tartu: H. Laakmann, lk 9–12.
Hermann, Karl August 1898. Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani. Tartu: K. A. Hermann.
Hoffmann, Alexander Friedrich Franz 1850 = Ma- ja Merre-piltid. Ehk imelikud luggud lõune-pool Ahwrikas. Üks luggemise ramat nore rahwale. Tlk Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.
Hoffmann, Alexander Friedrich Franz 1857 = Maa- ja mere-piltid. Teine jagu. Ehk imelikud juhtumised ja käigid Tseiloni saarel. Üks lugemise raamat noore rahwale. Tlk Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.
Jannsen, Johann Voldemar 1857a. Postimehhe essimenne terretaminne. – Perno Postimees 5. IV, [nr 1], lk 1.
Jannsen, Johann Voldemar 1857b. Sannumed woöralt maalt. – Perno Postimees 5. IV [nr 1], lk 5–6.
Jannsen, Johann Voldemar 1857c. Sannumed pagganattest. – Perno Postimees 5. IV [nr 1], lk 6–8.
Jannsen, Johann Voldemar 1859. Preislane ja Prantslane ehk au au wasto. – Perno Postimees 18. XI, nr 21, lk 166–168.
Jannsen, Johann Voldemar 1860. Kirri ja kirja wastus. – Perno Postimees 7. IX, nr 35, lk 275–277.
Jürgenson, Dietrich Heinrich 1844. Kurze Geschichte der ehstnischen Literatur. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Ersten Bandes drittes Heft. Dorpat: Leipzig, lk 61–73.
Karjahärm, Toomas; Sirk, Väino 1997. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Kask, Arnold 1946. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. Борьба между старой и новой орфографией. (Eesti NSV Tartu Riikliku Ülikooli toimetised. Filoloogilised teadused 2.) Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.
Kask, Arnold 1958. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1848. Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja öppetlikuks aeawiteks Ma-rahwale. I–II. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1849. Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja öppetlikuks aeawiteks Ma-rahwale. III–IV. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1850. Reinowadder Rebbane. Üks ennemuistene jut. 10 kena pildikujjudega. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1851. Lenora. Üks kulus muistne laulu-jut. Tartu: H. Laakmann.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1854. Widewik. – Maa-rahwa Kasuline Kalender ehk Täht-Raamat. Tartu: H. Laakmann, lk 1–38.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1857 = Könned ommalt maalt. Otsa Adam. – Tallorahwa Postimees 20. XII, nr 25, lk 194.
Kujamäki, Pekka 2004. Übersetzung von Realienbezeichnungen in literarischen Texten. – Übersetzung, Translation, Traduction. Ein internationales Handbuch für Übersetzungsforschung. An international Encyclopedia of Translation Studies. Encyclopédie internationale de la recherche sur la traduction. (Handbücher zur Sprach- und Kommunikationswissenschaft. Handbooks of Linguistics and Communication Science 26.1.) Koost ja toim Harald Kittel, Armin Paul Frank, Norbert Greiner, Theo Hermans, Werner Koller, José Lambert, Fritz Paul. Berlin–New York: Walter de Gruyter, lk 920–925. https://doi.org/10.1515/9783110137088.1.13.920
Kurrik, Juhan 1922. Vilksatused ärkamisajast. Päevapildistanud J. Kurrik. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 181–193.
Laanekask, Heli 2004. Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 14.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lokk, Reigo 2015. Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 35.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Marbach, Gotthard Oswald 1857 = Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini veel üleskirjutamata jutud ja teud. Tlk Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann.
Mattheus, Ave 2015. Tõlkepärl eesti ilukirjanduse algusaegadest – esimene eesti robinsonaad. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 15, lk 155−176. https://doi.org/10.7592/methis.v12i15.12121
Nekvapil, Jiří 2010. The history and theory of language planning. – Handbook of Research in Second Language Teaching and Learning. II kd. (ESL & Applied Linguistics Professional Series.) Toim Eli Hinkel. New York: Routledge, lk 871–887.
Nieritz, Karl Gustav 1853 = Jürri Neimark ja temma wiol, ehk „Kes Jummalat ni lasseb tehha kui temma tunneb üllewelt”. Tlk Heinrich Nieländer. Tartu: H. Laakmann.
Nirk, Endel 1966. Sissejuhatus. – Eesti kirjanduse ajalugu. II kd. XIX sajandi teine pool. Peatoim Endel Sõgel, toim E. Nirk. Tallinn: Eesti Raamat, lk 5–13.
Nirk, Endel 1968. Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat.
Nirk, Endel 1983. Eesti kirjandus. Arengulooline ülevaade. Tallinn: Perioodika.
Oakes, Leigh 2024. The historical developments of language policy and planning. – The Routledge Handbook of Language Policy and Planning. (Routledge Handbooks in Applied Linguistics.) Toim Michele Gazzola, François Grin, Linda Cardinal, Kathleen Heugh. Abingdon–Oxon: Routledge, lk 35–48. https://doi.org/10.4324/9780429448843-3
Paatsi, Vello 2003. Eesti talurahva loodusteadusliku maailmapildi kujunemine rahvakooli kaudu (1803–1918). (Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid = Tallinn Pedagogical University. Dissertations on social sciences 5.) Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus.
Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.
Richter, Julia 2020. Translationshistoriographie: Perspektiven und Methoden. (Transkulturalität – Translation – Transfer 11.) Wien: New Academic Press.
Roos, Jaan 1930. F. R. Kreutzwaldi „Maa- ja Merepiltide” algupära. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 257–268.
Ross, Kristiina 2003. Viimane misjonilingvist Eduard Ahrens eesti kirjakeele reformijana. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 321−330.
Ross, Kristiina 2011. Missioon ja mäng eesti kirjakeele sünnis. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 117–127.
Russow, Friedrich Nikolai 1857 = Könned ommalt maalt. – Tallorahwa Postimees 6. XII, nr 23, lk 180.
Saagpakk, Maris 2015. Sprache steht zur Debatte – Diskussionen um die Zukunft der estnischen Sprache um die Mitte des 19. Jahrhunderts. – Das Baltikum als Konstrukt (18.–19. Jahrhundert). Von einer Kolonialwahrnehmung zu einem nationalen Diskurs. Toim Anne Sommerlat-Michas. Würzburg: Königshausen & Neumann, lk 97−111.
Saar, Gustav 1936. Johann Heinrich Wilhelm Witschel’i „Hommiku- ja õhtuohvrite eestindused”. – August Annist, G. Saar, Kreutzwald, Jean Paul ja Witschel. (Akadeemilise Kirjandusühingu toimetised XI.) Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu Kirjastus, lk 51–103.
Saksen, Aleksander 1842. Lomisse Öppetusse-ramat, kus sees ärraselletakse, mis suur Jummal mailma peäle on lonud. Iggaühhele, kes öppetust tagganouab. Tallinn: Gressel.
Santo, Gustav Moritz 1853. Einige Bemerkungen über die ehstnische Nationalität und über das Verhältnis der ehstnischen gelehrten Gesellschaft zu derselben. – Das Inland. Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curland’s Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur 19. I, nr 3, v 44–48.
Schmid, Christoph von 1851. Rosa, ehk Lapse armastus: Wannematte ja lastele wägga armsaks aiawiteks ja õppetusseks. Tlk Berend Gildenmann. Pärnu: W. Borm.
Talve, Ilmar 2004. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. Tartu: Ilmamaa.
Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal. Tlk Gustav Schüdlöffel. Tartu: H. Laakmann, 1844.
Toury, Gideon 1995. Descriptive Translation Studies and Beyond. (Benjamins Translation Library 4.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins.
Vilbaste, Gustav 1961. Eduard Ahrensi katseid Eesti kirikukeele parandamiseks. – Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia, lk 11–16.
Vinkel, Aarne 1966. Eesti rahvaraamat. Ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast. Tallinn: Eesti Raamat.
Wilpert, Gero von 2001. Sachwörterbuch der Literatur. Stuttgart: Kröner.
Über die estnische Journalistik. – Revaler Zeitung 28. XI 1867, nr 277, lk 1.