On the translation of the agenda (Kässi-Ramat) printed in Tallinn in 1699
Keywords: historical linguistics, history of written Estonian, translation, manuscripts
This article provides an overview of the translation process of the Estonian-language agenda, a handbook for church services, printed in Tallinn in 1699. It also introduces two surviving translation manuscripts housed in the National Archives of Estonia in Tartu. The translation was based on the new Swedish-language church agenda published in 1693 in connection with the Swedish Church Law of 1686. The task of translation was to be carried out collaboratively by the clergy of Estonia and Livonia, who had recently been at odds over the Estonian language used in church texts (such as the Bible, hymns, etc.). According to a decree issued in 1694 by Swedish King Charles XI, the Consistory of Estonia was to prepare the translation, which would then be reviewed by the Supreme Consistory of Livonia. Once consensus on the translation was reached, the king would provide funding for printing.
Initially, Estonian pastors proficient in Swedish prepared a draft translation, the cleanly rewritten version of which has survived (referred to as Manuscript A). The second surviving manuscript (Manuscript B) contains corrections made during two rounds of editing conducted in Estonia. This is likely the same manuscript that the Estonian Consistory sent to the Supreme Consistory of Livonia for review at the beginning of 1696.
As the Supreme Consistory of Livonia was dissatisfied with the translation they received, their skilled linguists prepared an alternative version, which was sent back to Estonia for review later that same year. This version was cleanly rewritten by Johann Hornung, the author of an Estonian grammar and a well-known language reformer. The Estonian clergy were then tasked with comparing the two manuscripts and, where necessary, revising their translation based on the Livonian version. By the autumn of 1697, when the Supreme Consistory of Livonia requested their manuscript back, the work had not yet been completed. The revisions based on the Livonian translation were apparently incorporated into Manuscript B. Subsequently, the manuscript received from Livonia was returned to the Supreme Consistory of Livonia, but its further fate remains unknown.
Kai Tafenau (b. 1975), PhD, National Archives of Estonia, editor at the Research and Publishing Bureau (Nooruse 3, 50411 Tartu), kai.tafenau@ra.ee
Kirjandus
ARHIIVIALLIKAD
Rahvusarhiiv (RA)
EAA.1187 – Eestimaa konsistoorium
Rootsi Riigiarhiiv (SRA)
Bibliographica
Livonica II
KIRJANDUS
Annus, Endel (toim) 2000. Eestikeelne raamat 1525–1850. (Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia 1.) Koost Tiina Aasmann, E. Annus, Ülvi Kalpus, Pärja Miljan. Tallinn: [Teaduste Akadeemia Kirjastus].
Eesti keelemõte 2023 = See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost Kai Tafenau, Kristiina Ross ja Aivar Põldvee. Toim K. Tafenau. Tallinn: EKSA.
Hand-Bok 1693 = Hand-Bok, Ther uti är författat, huruledes Gudztiensten, med Christelige Ceremonier och kyrckioseder, uti wåra Swenska Församlingar skal blifwa hållen och förhandlad. Förbättrad och förmehrad i Stockholm åhr 1599. Öfwersedd åhr 1608. Och numera efter nyja kyrckieordningen inrättad åhr 1693. Stockholm: Burchardi tryckieri.
Hand-Buch 1708 = Hand-Buch, Worinnen verfasset ist, welcher gestalt Der Gottes-Dienst mit Christlichen Ceremonien und Kirchen-Gebräuchen in unseren Schwedischen Versammlungen gehalten und verrichtet werden soll. Verbessert und vermehret in Stockholm, im Jahr 1599. übersehen im Jahr 1608. und nunmehro nach der neuen Kirchen-Ordnung eingerichtet im Jahr 1693. Aus dem Schwedischen in das Teutsche übersetzet im Jahr 1708. Cum Gratia et Privilegio Sac. Reg. Majest. Speciali. Riga: Georg Matthias Nöller.
Käsi-Kiria 1694 = Käsi-Kiria, Josa käsitetty on, Cuinga Jumalan-Palwelus, Christillisten Ceremoniain ja Kircon-menoin canssa, meidän Seuracunnisam pidettämän ja toimitettaman pitä. Parattu ja enätty Stockholmis Wuonna 1599. ylitzen catzottu Wuonna 1608. Ja wielä enämmin uuden Kircko-Ordningin jälken ojettu, Wuonna 1693. Uloskäy nyt Suomexi, hänen Cuning:sen Majj:tins Armolisella erinomaisella Privilegiumilla. Turku: Johan Winter.
Kässi-Ramat 1699 = Kässi-Ramat, Kumma sisse on kokkopantut, Kuida Jummalatenistust, CHristlikko Kombede nink Kirko-Wiside ka meie Ma Koggoduste sees peap peetama nink techtama. Sädut Tokolmi Linnas ue Kirko-Sädust möda selle 1693. Aastal. Tallinn: Christow Prendeke.
Piiblikonverentsid 2003 = Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1690). Allikapublikatsioon. (Ex fontibus Archivi Historici Estoniae.) Koost Leino Pahtma, Kai Tafenau. Toim Jürgen Beyer. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Põldvee, Aivar 2024. „Noored eestlased” Rootsi aja lõpul. – Keelde. Keelel. Keelest. Pühendusteos Külli Habichtile 60. sünnipäevaks. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 84.) Koost Külli Prillop, Annika Viht. Tallinn: EKSA, lk 159–183.
Rohkas-Grahmata 1708 = Rohkas-Grahmata Kurrâ sarakstihts irr, us kahdu Wihsi Tai DEewa-Kalposchanai, ar Kristigahm Ceremoniehm un Basnizas-Eeraddumeem, eeksch muhsu Sweedru-Walstes Draudsehm buhs noturretai un padarritai tapt. Labbaki istaisita un wairota, Stakalmê, Gaddâ 1599. pahrluhkota Gaddâ 1608. Un taggad pehz jaunahs Basnizas-Likkumo-Grahmatas islihdsinata Gaddâ 1693; un Latweescho Wallodâ istulkota Gaddâ 1708. Riga: Georg Matthias Nöller.
Ross, Kristiina 2023a. Eesti kantselei- ja ametikeele võimalikust algusest. – Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800. (Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora.) Koost Marten Seppel, Madis Maasing. Toim Kai Tafenau. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 358–379.
Ross, Kristiina 2023b. Keelemõtte avaldumine laulutõlgetes: see kuningas sest auvust, põrgukonn, armutaim ja hiirekõrvul viigipuud. – See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732. Koost Kai Tafenau, K. Ross, Aivar Põldvee. Tallinn: EKSA, lk 391–442.
Tafenau, Kai 2006. Eestikeelsetest Uue Testamendi tõlkekäsikirjadest Ajalooarhiivis. – Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil. II kd. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised 12 (19).) Koost Enn Küng. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, lk 241–294.
Tafenau, Kai 2011. Ex ignorantia linguae ridiculus sensus. Eestikeelsete tekstide kriitikast 17. sajandi lõpul. – Lugemise kunst. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 13. Raamat ja aeg 2.) Koost Piret Lotman. Toim Siiri Lauk. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, lk 123–150.
Tering 2018 = Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561–1800. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte 28.) Koost Arvo Tering, Jürgen Beyer. Köln–Weimar–Wien: Böhlau.
Westling, Gustaf Oskar Fredrik 1900. Mittheilungen über den kirchlichen Cultus in Ehstland zur Zeit der schwedischen Herrschaft. Kirchengeschichtliche Studie. – Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, hrsg. von der Ehstländischen Literärischen Gesellschaft. 5. kd. Reval: Verlag von Franz Kluge, lk 270–302.