Violent death in folktales
Keywords: folkloristics, folktales, violence, AI-powered analysis
Folktales are often rife with scenes of bloodshed and violence, even cruelty. Such violence frequently serves a narrative purpose, propelling the plot, facilitating character development, and delivering poetic justice. This article delves into the historical context of violence in folktales, analysing its portrayal across different folktale types. It pays particular attention to how the Grimm Brothers’ fairy tale collection has influenced folktales and authors of Estonian fairy tale collections (Friedrich Reinhold Kreutzwald, Juhan Kunder). The Brothers Grimm notably used violence as a pedagogical tool in their stories. Violence depicted in folktales can unexpectedly resonate with real-world events, prompting a re-evaluation of how we engage with and interpret these traditional narratives. Modern adaptations often tone down or omit violent elements, reflecting a shift in societal values. This underscores the enduring power of folktales to mirror and grapple with the complexities of human experience, including its darker aspects like violence and conflict.
The analysis encompasses 300 texts from the academic anthology series of Estonian folktales published as part of the Monumenta Estoniae antiquae series. The sample included 100 tales from each published volume of the academic edition: fairy tales (tales of magic), animal tales, and realistic tales (Novelle). AI-powered analysis using chatbots has been utilized to help identify characters, their roles, violence, and instances of death within the folktales. Texts recorded in Estonian dialects pose a challenge – some are translated into standard Estonian, while others are accompanied by word explanations –, as does the poetic expression characteristic of folktales. Among all the events identified in the analyzed texts, the proportion of violent deaths is highest in animal tales. The functions of fairy tales, as outlined by Vladimir Propp, are also considered: in fairy tales, the highest number of violent deaths occurs (as expected) in Propp’s function no. 30, Punishment. This may suggest that fairy tales strongly emphasize the importance of maintaining a moral order.
Risto Järv (b. 1971), PhD, Estonian Literary Museum, Head of the Estonian Folklore Archives; University of Tartu, Associate Professor of Estonian and Comparative Folklore (Vanemuise 42, 51003 Tartu), risto.jarv@folklore.ee
Kirjandus
ARHIIVIALLIKAD
Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)
E – Matthias Johann Eiseni rahvaluulekogu
H – Jakob Hurda käsikirjakogu
ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjakogu
RKM, Mgn. II – Riikliku Kirjandusmuuseumi mangetlintide helikogu
ÕES – Õpetatud Eesti Seltsi rahvaluulekogu
VEEBIVARAD
ChatGPT 4.0. https://openai.com/chatgpt
Gemini Advanced. https://gemini.google.com/
Microsoft Copilot. Versioon GPT-4. https://copilot.microsoft.com/
KIRJANDUS
Aisopose valmid 2005. Tlk Kaarina Rein, Janika Päll, komment K. Rein, toim J. Päll. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Alcantud Díaz, María 2010. Violence in the Brothers Grimm’s fairy tales: a corpus-based approach. – Revista Alicantina de Estudios Ingleses, nr 23, lk 173–185. http://hdl.handle.net/10045/17430
Alcantud Díaz, María 2011. A Corpus Linguistics and Critical Discourse Analysis of Violence in the Brothers Grimm’s Fairy Tales Collection. PhD Thesis. Valencia: Universitat de València. ProQuest Dissertations & Theses: U607589.
Alvi, Moomal Afzal; Azher, Musarrat; Rehman, Fatima; Mumtaz, Sana 2021. „Kill the seven daughters of your first wife, and put some of their blood on my forehead”: Power and violence in the collection of Indian fairytales. – PalArch’s Journal of Archaeology of Egypt / Egyptology, kd 18, nr 17, lk 155–169.
Annist, August 1966. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad. Tallinn: Eesti Raamat.
Annist, August 2005. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg”. Toim Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ATU = Hans-Jörg Uther, The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography. Based on the System of Antti Aarne and Stith Thompson. I kd: Animal Tales, Tales of Magic, Religious Tales, and Realistic Tales, with an Introduction. (FF Communications 284.) II kd: Tales of the Stupid Ogre, Anecdotes and Jokes, and Formula Tales. (FF Communications 285.) Part III: Appendices. (FF Communications 286.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2004.
Bettelheim, Bruno 2007 [1975]. Muinasjuttude võlujõud. Muinasjuttude tähtsus ja tähendus. Tlk Mall Tamm. Tartu: Atlex.
Biro, Val 2010. Grimmi muinasjutud. Ümber jutustanud ja illustreerinud V. Biro. Tlk Matti Piirimaa. Tallinn: Sinisukk.
Dillon Craig, Jade 2024. Teaching „Little Red Riding Hood” through a feminist lens. – Fairy Tales in the College Classroom: Essays to Spark Lesson Plan Ideas Across the Curriculum. Toim Heather Powers. Jefferson, North Carolina: McFarland & Company, lk 127–143.
EMj I:1 = Eesti muinasjutud. Kd I:1. Imemuinasjutud. (Monumenta Estoniae antiquae V. Fabulae populares estonicae I:1.) Koost, toim Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan, toim Inge Annom. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2009.
EMj I:2 = Eesti muinasjutud. Kd I:2. Imemuinasjutud. (Monumenta Estoniae antiquae V. Fabulae populares estonicae I:2.) Koost, toim Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2014.
EMj II = Eesti muinasjutud. Kd II. Loomamuinasjutud. (Monumenta Estoniae antiquae V. Fabulae populares estonicae II.) Koost, toim Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2020.
EMj III = Eesti muinasjutud. Kd III. Novellmuinasjutud. (Monumenta Estoniae antiquae V. Fabulae populares estonicae III.) Koost, toim Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2024.
EREJ 1967 [1866] = Eesti rahva ennemuistsed jutud. Rahva suust korjanud ja üles kirjutanud F. R. Kreutzwald. Tekstikriitiline, täiendatud väljaanne. Eritoim August Annist. Tallinn: Eesti Raamat.
Finlayson, Mark Alan 2016. Inferring Propp’s functions from semantically annotated text. – Journal of American Folklore, kd 129, nr 511, lk 55–77. https://doi.org/10.5406/jamerfolk.129.511.0055
GMJ I = Jakob ja Wilhelm Grimm, Muinasjutte. Tlk Laine Ronk, Silvia Tui. Tallinn: Odamees, 1993.
GMJ II = Jakob ja Wilhelm Grimm, Muinasjutte. II kd. Tlk R. Relde. Tallinn: Odamees, 1994.
GMJ III = Jakob ja Wilhelm Grimm, Muinasjutte. III kd. Tlk R. Relde. Tallinn: Odamees, 1997.
Grimm, Jakob; Grimm, Wilhelm 2008. Muinasjutte. Tlk Krista Räni. Tallinn: Varrak.
Head Eesti muinasjutud 2014 = Head Eesti muinasjutud. 50 muinasjuttu. [Kaardid.] Koost ja kohandanud Risto Järv, Inge Annom, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan, Reeli Reinaus. [Tartu:] Loovhoog.
Holbek, Bengt 1987. Interpretation of Fairy Tales. Danish Folklore in a European Perspective. (FF Communications 239.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia.
Jason, Heda 1977. Ethnopoetry: Form, Content, Function. (Forum Theologiae Linguisticae 11.) Bonn: Linguistica Biblica.
Jorgensen, Jeana 2014. Quantifying the Grimm corpus: Transgressive and transformative bodies in the Grimms’ fairy tales. – Marvels & Tales, kd 28, nr 1, lk 127–141. https://doi.org/10.13110/marvelstales.28.1.0127
Jorgensen, Jeana 2023. Cinderella’s body: A quantitative approach to gender, embodiment, and folktale plots. – Fabula, kd 64, nr 1–2, lk 31–43. https://doi.org/10.1515/fabula-2023-0003
Järv, Risto 1998. Vale-Jüri kiusatus. Valekangelasest „Lohetapja” (AT 300) põhjal. – Lohetapja. (Pro Folkloristica VI.) Toim Mall Hiiemäe, Janika Oras, Kadri Tamm. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 52–69. https://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/profo6/Jarv.htm
Järv, Risto 2009. Eesti imemuinasjuttude antoloogia loomise lugu. – Eesti muinasjutud. Kd I:1. Imemuinasjutud. (Monumenta Estoniae antiquae V. Fabulae populares estonicae I:1.) Koost, toim R. Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 13–24.
Järv, Risto 2016. The singing wolf meets his kin abroad: Web-based databases of the Estonian Folklore Archives. – Estudis de Literatura Oral Popular. Studies in Oral Folk Literature, nr 5, lk 29–44. https://doi.org/10.17345/elop201629-44
Järv, Risto 2020. Tegelasvõrgustikud kahes raamatus Reinuvader Rebasest. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 26, lk 161−189. https://doi.org/10.7592/methis.v21i26.16915
Kalinke, Heinke 2007. Schlag, schlagen. – Enzyklopädie des Märchens. Handwörterbuch zur historischen und vergleichenden Erzählforschung. 12. kd. Schinden–Sublimierung. Toim Rolf Wilhelm Brednich, Hermann Bausinger, Wolfgang Brückner, Daniel Drascek, Helge Gerndt, Ines Köhler-Zülch, Lutz Röhrich, Klaus Roth. Berlin–New York: Walter de Gruyter, vg 22–28. https://doi.org/10.1515/emo.12.007
KHM I = Kinder- und Haus-Märchen. Gesammelt durch die Brüder Grimm. I kd. Berlin: Realschulbuchhandlung, 1812.
KHM II = Kinder- und Haus-Märchen. Gesammelt durch die Brüder Grimm. II kd. Berlin: Realschulbuchhandlung, 1815.
Kippar, Pille 1997. Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Tallinn: Varrak. https://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/
KPTK I = Fr. R. Kreutzwald, Kalevipoeg. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. I kd. Peatoim Paul Ariste, tegevtoim August Annist. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961.
KPTK II = Fr. R. Kreutzwald, Kalevipoeg. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. II kd. Peatoim Paul Ariste, tegevtoim August Annist. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963.
Kunder, Juhan 2007 [1885]. Eesti muinasjutud. Kommenteeritud väljaanne. Toim, komment Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: Tartu Ülikool. https://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/
Laak, Marin 2020. Kirjanduslikud digikeskkonnad keeleressursside baasina: mõjukriitika juhtumiuuring päringusüsteemis KORP. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 26, lk 190−216. https://doi.org/10.7592/methis.v21i26.16916
Lüthi, Max 1987. The Fairytale as Art Form and Portrait of Man. Bloomington: Indiana University Press.
Maailma kõige ilusam 2018 = Maailma kõige ilusam naine. Lumivalgukeste lood. (Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 10.) Koost, toim, komment Urmas Sutrop. Tallinn–Tartu: EKSA, EKM Teaduskirjastus.
Martinez, Victor R.; Somandepalli, Krishna; Singla, Karan; Ramakrishna, Anil; Uhls, Yalda T.; Narayanan, Shrikanth 2019. Violence rating prediction from movie scripts. – Proceedings of the AAAI Conference on Artificial Intelligence, kd 33, nr 1, lk 671–678. https://doi.org/10.1609/aaai.v33i01.3301671
Mazzoni, Cristina 2017. Violence in fairy tales: Basile’s Lo cunto de li cunti and Garrone’s Il racconto dei racconti. – Annali d’Italianistica, kd 35, lk 177–192.
Metsavaimu heategu 2016 = Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist. Välja valinud ja ümber pannud Risto Järv. Tallinn: Varrak.
Metsvahi, Merili 2018. Saatesõna. – Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes. Koost, ümber jutustanud M. Metsvahi, toim Riste Uuesoo, Merit Kask. Tallinn: Hunt, lk 220–223.
Olrik, Axel 1992 [1921]. Principles for Oral Narrative Research. (Folklore Studies in Translation.) Tlk Kirsten Wolf, Jody Jensen. Bloomington–Indianapolis: Indiana University Press.
Peterson-Särgava, Ernst 2019 [1911]. Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest. Toim Risto Järv. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Propp, Vladimir 2023 [1928]. Imemuinasjutu morfoloogia. (Avatud Eesti raamat.) Tlk Madis Arukask. Tartu: Ilmamaa.
Päevaseiskaja 2009 = Päevaseiskaja. The Man Who Made The Sun Stand Still. Muinasjutte Setumaalt ja mujalt Lõuna-Eestist. South-Estonian Fairy Tales. Koost, ümber jutustanud Kristiina Ehin, tlk Ilmar Lehtpere. [Tallinn:] Huma.
Röhrich, Lutz 1991 [1956]. Folktales and Reality. Tlk Peter Tokofsky. Bloomington: Indiana University Press.
Sarv, Mari 2019. Teadlase moraalsed valikud kultuurimälu loomisel. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 673–681. https://doi.org/10.54013/kk742a7
Sarv, Mari; Kallio, Kati; Janicki, Maciej 2024. Arvutuslikke vaateid läänemeresoome regilaulude varieeruvusele. „Harja otsimine” ja „Mõõk merest”. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 238–259. https://doi.org/10.54013/kk795a2
Shojaei Kawan, Christine 2010. Tötungsversuche. – Enzyklopädie des Märchens. Enzyklopädie des Märchens. Handwörterbuch zur historischen und vergleichenden Erzählforschung. 13. kd. Suchen–Verführung. Toim Rolf Wilhelm Brednich, Heidrun Alzheimer, Hermann Bausinger, Wolfgang Brückner, Daniel Drascek, Helge Gerndt, Ines Köhler-Zülch, Klaus Roth, Hans-Jörg Uther. Berlin: De Gruyter, vg 829–834. https://doi.org/10.1515/emo.13.190
SLM 1987 = Kristi Salve, Vaike Sarv, Setu lauludega muinasjutud. Toim Ingrid Rüütel. (Ars Musicae Popularis [5].) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Stark, Eija 2021. Vernacular economics and stories of fights: Finnish folktales through the lens of the civilization process. – ARV: Nordic Yearbook of Folklore, kd 77, lk 84–104.
Sõsara sõrmeluud 2018 = Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes. Koost, ümber jutustanud Merili Metsvahi, toim Riste Uuesoo, Merit Kask. Tallinn: Hunt.
Zipes, Jack 1991 [1983]. Fairy Tales and the Art of Subversion. The Classical Genre for Children and the Process of Civilization. New York: Routledge.
Taevane pulm 2006 = Taevane pulm. Eesti rahvajutud. Koost Piret Päär, Anne Türnpu, toim Risto Järv, P. Päär, A. Türnpu. Tallinn: Tiritamm.
Tangherlini, Timothy 2016. Big Folklore. A special issue on computational folkloristics. – Journal of American Folklore, kd 129, nr 511, lk 5–13. https://doi.org/10.5406/jamerfolk.129.511.0005
Tatar, Maria 1987. The Hard Facts of the Grimms’ Fairy Tales. Princeton: Princeton University Press.
Tatar, Maria 1992. Off with Their Heads! Fairy Tales and the Culture of Childhood. Princeton: Princeton University Press. https://doi.org/10.2307/j.ctv10vm2kr
Tatar, Maria 1998. „Violent delights” in children’s literature. – Why We Watch: The Attractions of Violent Entertainment. Toim Jeffrey H. Goldstein. New York: Oxford University Press, lk 69–87. https://doi.org/10.1093/oso/9780195118209.003.0005
Toomeos-Orglaan, Kärri 2008. Eesti jutupärimuse ja trükiste vastasmõjust imemuinasjuttudes. Magistritöö. Tartu Ülikool, kultuuriteaduste ja kunstide instituut, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. http://hdl.handle.net/10062/6710
Valgõ härg 2009 = Valgõ härg. Kats tosinat seto jutust (ja üts viil liisna). Valge härg. Kaks tosinat setu muinasjuttu (ja üks veel pealekauba). Koost Risto Järv, toim Paul Hagu, R. Järv. Tartu: Tartu Ülikool, kultuuriteaduste ja kunstide instituut.
Willmann, Friedrich Wilhelm 1782. Juttud ja Teggud, kui ka Monningad Öppetussed mis maiapiddamisse pärrast tarwis lähtwad. Eestima-rahwale heaks on üllespannud, Reedik Willem Willmann, Öppetaia Karja Kirriko peäle, Saaremaale. Tallinn: Lindworsse. http://hdl.handle.net/10062/3654