kuhtuma and kuihtuma
Keywords: linguistics, etymology, history of vocabulary, Estonian
In the early decades of the 20th century, Johannes Aavik proposed enriching the vocabulary of the Estonian literary language by incorporating both the southern Estonian dialect-derived kuhtuma ‘to become weak or feeble, to tire; to fade away, to wane; to extinguish; to wither, to wilt; to pale, to grow pale’, as well as the Finnish borrowing kuihtuma ‘to wilt, to dry up (plants, flowers)’. The article briefly touches on how these words have since fared and then delves into their possible origins. The verb kuhtuma lacks a satisfactory etymology so far: the explanation that the verb is irregularly derived from the word kuiv ‘dry’ is not convincing. The article suggests that the verb kuhtuma has a phonetically and semantically suitable etymological counterpart in the Mordvinic root *koštV-, which is associated with, for example, Erzya koštams ~ kovštams, Moksha kožftams ‘to dry, to harden (for a short while); to become (somewhat, partly) drier, to harden’, etc. There are examples in the Baltic-Finnic-Volga common vocabulary that credibly confirm the possibility of such phonetic correspondence. The article considers one possible evolution, where Finnish kuihtua (> Estonian kuihtuma) and Karelian kuihtuo ‘to wither, to dry up; to shrivel, to wizen’ are a contamination of the verbs *kuhtua and Finnish kujua, Karelian kujuo ‘to ail, to be ill, to ache, to languish, to wither, to wilt’.
Lembit Vaba (b. 1945), PhD, Foreign Member of the Latvian Academy of Sciences, phorest45@gmail.com
Kirjandus
VEEBIVARAD
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ems
ETY = Eesti etümoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ety
SMS = Suomen murteiden sanakirja. http://kaino.kotus.fi/sms
Sõnaveeb = EKI ühendsõnastik 2023. https://sonaveeb.ee/
KIRJANDUS
Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Sisaldab üle 2000 uue ja haruldasema sõna ühes tuletuslõppude tabeliga. (Keelelise uuenduse kirjastik 22.) Tartu: Istandik.
Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Sisaldab yle 4000 uuema ja vähem tuntud ning haruldasema sõna. Teine parandet ja suuresti täiendet trykk. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus.
Aavik, Johannes 1932. Uusi soome laensõnu. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 601–610.
EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. Kd 1–12. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 2000.
EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. Kd 1–4. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.
ERV 1993 = Эрзянско-русский словрь. Эрзянь-рузонь валкс. Москва: Русский язык, Дигора.
EÕS I = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kd I, A–M. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. (Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetused 5.) Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1925.
Goll, Iwan 1991. Hiiobi õst. – Looming, nr 12, lk 1647–1649.
Hakulinen, Lauri 1968. Suomen kielen rakenne ja kehitys. 3. tr. (Otavan korkeakoulukirjasto.) Helsinki: Otava.
Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Juva: WSOY.
Kaalep, Heiki-Jaan; Muischnek, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Keresztes, László 1986. Geschichte des mordwinischen Konsonantismus. II kd: Etymologisches Belegmaterial. (Studia Uralo-Altaica 26.) Szeged: Universitas Szegediensis de Attila József Nominata.
Kõrv, A[ugust] V[oldemar] 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. Oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud Joh. Aavik. Tallinn: Ilo.
Makarov 1990 = Г[ригорий] Н[иколаевич] Mакаров, Словарь карельского языка (ливвиковский диалект). Петрозаводск: Карелия.
MRS 1949 = Степан Григорьевич Потапкин, Андрей Константинович Имяреков, Мокшанско-русский словарь. Москва: Издательство иностранных и национальных словарей.
MW 2 = H. Paasonens mordwinisches Wörterbuch. II kd, K–M. Zusammengestellt von Kaino Heikkilä. Bearbeitet und herausgegeben von Martti Kahla. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae 23:2. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 59.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1992.
Punžina 1994 = А[лександра] В[асильевна] Пунжина, Словарь карельского языка (тверские говоры). Петрозаводск: Карелия.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. (Maarjamaa taskuraamat 19.) Rooma–Toronto: Maarjamaa.
SKES = Yrjö H. Toivonen, Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola, Suomen kielen etymologinen sanakirja. Kd 1–7. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1974–1981.
SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. Kd 1–3. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Peatoim Ulla-Maija Kulonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 1992–2000.
Veršinin 2005 = Валерий Иванович Вершинин, Этимологический словарь мордовских (эрзянского и мокшанского) языков. Т. II: Кеветие–мекснемс. Йошкар-Ола: МарНИИЯЛИ.
Veski, J[ohannes] V[oldemar] 1913. Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest. – Voog. Kd I: Kirjatööde kogu. (Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused 15.) Toim Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, J. V. Veski. Tallinn: Teadus, lk 99–120.
Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Kaunim osa emakeelest. Tallinn: Eesti Luuleliit.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.