The persistence and change of place names on the Vergi Peninsula
Keywords: socio-onomastics, place-name usage, place-name inventory, continuity and loss of place names
This article examines the preservation and change of place names on the Vergi Peninsula in Lahemaa, northern Estonia, from the late seventeenth century to the early twenty-first century. The study applies a socio-onomastic perspective, treating place names as part of local communicative practice and as indicators of changing relationships between people, places, and landscape use. The analysis draws on three types of sources: historical maps dating from the seventeenth to the nineteenth centuries, twentieth-century materials from the Place Names Archive of the Institute of the Estonian Language, and fieldwork carried out by the author in 2013 and 2015.
The comparison of these sources shows that different types of place names have followed different trajectories of change. Village names constitute the most stable layer: all present-day village names can be traced to early written sources or maps, with variation mainly confined to spelling. Farm names also show considerable continuity, especially from the nineteenth century onwards, but they reveal a more complex relationship between official names and local usage. Official farm names, older vernacular names, and names derived from current or former owners may coexist for a long time.
Names of cultivated land show the clearest link between name change and shifts in land use. Nineteenth-century manor maps document a detailed system of field, meadow, and pasture names, reflecting an earlier pattern of land use, in which village lands were divided into numerous small, scattered plots. Nineteenth-century land consolidation reduced the need to distinguish between individual plots at the village level, and the subsequent decline of agriculture, grazing, and haymaking further diminished the use of these names. Names of artefacts and natural features also illustrate the selective nature of the sources: some artefact names appear in records only long after the object came into use, while many names for smaller natural features are documented inconsistently.
The study demonstrates that the survival of place names depends primarily on the continued need to use them in communication. Name change usually does not result from deliberate renaming, but from a shift in the need to use a name. A name may persist in collective memory, survive as a parallel name, or leave traces in other place names as a name element. Often, however, it fades together with the former use of the place. New names tend to emerge when a place acquires meaning through a new use or for a new group of users.
Marit Alas (b. 1983), MA, Institute of the Estonian Language, Junior Researcher (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), marit.alas@eki.ee
References
ARHIIVIALLIKAD
Rahvusarhiiv (RA)
Kaardid
kaart 1699 = EAA.1.2.C-IV-121. [Saggad Mätzikus och Saus.]
kaart 1750 = EAA.46.2.180. [Grenzkarte zwischen Stranddörfen Haldja von dem Gut Saggad und Wörcki von dem Gut Buxhöwden gehörig.]
kaart 1789 = EAA.46.2.172. Geometrische Delineation von der Grentze zwischen denen im Wesenbergschen Kreise belegenen Gutern Palms und Saggad.
kaart 1791 = EAA.308.6.16. Plan vom Wesenbergschen Kreis.
kaart 1796 = EAA.2059.1.1464. [Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel.]
kaart 1802a = EAA.46.2.185. Delineation der streitigen Grenze 1. zwischen dem Guthe Saggad und dem zu dem Guthe Metzikus gehörigen Dorfe Pichlaspaeh und 2. zwischen dem Guthe Saggad und dem zu dem Guthe Annigfer gehörigen Dorfe Joricka.
kaart 1802b = EAA.46.2.184. I Charte von den 1. mit dem Guthe Saggad und 2. mit dem zu dem Guthe Kawast gehörigen Dorfe Lahe grenzenden und zu dem Guthe Annig gehörigen Gesindern Kolima. II Delineation der streitigen Grenze zwischen dem Guthe Saggad und dem zu dem Guthe Annigfer gehörigen Gesinde Parma.
kaart 1804 = EAA.46.2.189. Grenz Charte 1. zwischen dem Guthe Saggad und dem zu dem Guthe Metzikus gehörigen Dorfe Pichlaspäh und 2. zwischen dem Guthe Saggad und dem zu dem Guthe Annigfer gehörigen Dorfe Ioricka.
kaart 1835 = EAA.1324.1.584. Charte von den sämtlichen Wäldern des im Wierschen Kreise und Halljalschen Kirchspiele belegenen privaten Gutes Saggad.
kaart 1844a = EAA.46.2.2. Generalkarte von Ehstland, in 2 Blättern mit Unterstützung Vereins der Merino zucht zu Orrenhoff.
kaart 1844b = EAA.1324.1.587. Concept-Charte von den zu dem Gute Saggad gehörigen Strand Dörfern Lahhe und Lobbi.
kaart 1845 = EAA.1324.1.588. Concept-Charte von den zu dem Gute Saggad gehörigen Strand Dörfern Peddasaar und Natturi nebst Kolima.
kaart 1849 = EAA.1324.1.589. [General Charte von dem Gute Saggad.]
kaart 1856 = EAA.1324.1.590. Taschenatlas über die Feld-, Wiesen- und Forst-Wirtschaft des Gutes Saggad.
kaart 1859 = EAA.1324.1.591. Atlas über sämmtliche Gesindestellen des gutes Saggad, sowohl derer auf dem Bauerpachtlande belegenen, als der Hofsstellen.
kaart 1871 = EAA.854.4.14. Karte von Ehstland mit den Kreis-, Polizeidistrict- und Guts-Grenzen so wie den Plänen der Städte.
kaart 1881a = EAA.854.4.287. Grenz Karte des Bauer Pachtlandes vom Gute Saggad. Nr. 2 Strandgebiet.
kaart 1881b = EAA.854.4.162. Privatgut Annigfer im Wierländischen Kreise, Haljanschen Kirchspiele.
kaart 1884 = EAA.2072.10.143. Karte von Ehstland mit den Kreis-, Polizeidistricts- und Guts-Grenzen so wie den Plänen der Städte.
kaart XIX saj = EAA.46.2.115. Plan vom Wesenbergschen Kreis.
kaart 1931 = ERA.T-3.22.1433. Virumaal, Vihula vallas maaseadusega riigistatud Annikvere mõisa (kinnistu nr. 7) järele oleva Jorika küla plaan.
kaart 1934a = ERA.T-3.1.18. Virumaa. Palmse ja Vihula vald. Skeemiline kaart III-44.
kaart 1934b = ERA.T-3.22.2760. Virumaal, Palmse vallas, maaseadusega riigistatud Sagadi mõisa (kinn. nr. 123) maadel asuvate Pedassaare küla maakohtade nr. A176–A181 ja lit. A, B ja E plaan.
kaart 1935a = ERA.T-3.1.9. Virumaa. Palmse ja Vihula vald. Skeemiline kaart II-44.
kaart 1935b = ERA.T-3.22.2787. Virumaal, Palmse vallas asuvatest maaseadusega riigistatud Sagadi mõisa maadest (kinn. nr. 123) eraldatud Koolimäe Kooli nr. A164 maakoha plaan.
kaart 1935c = ERA.T-3.22.4576. Virumaal, Vihula vallas, maaseadusega riigistatud Metsiku mõisa kinn. nr. 85 maadest eraldatud Pihlaspea küla maakohtade nr. A37–A53 plaan.
kaart 1938 = ERA.T-3.1.8. Viru maakond. Palmse vald. Skeemiline kaart II-43.
Dateerimata kaart = EAA.3724.4.1543. Karte des Dorfes Jorika mit dem Walde daselbst zum Privatgute Annigfer.
Muud allikad
EAA.3.1.489. Revision im Jahre 1750. Revisionsakte des Wierländischen Distrikts.
EAA.1864.2.IV-4. Neljas hingerevisjon 1782. a. Virumaa. Haljala, Kadrina kihelkond.
EAA.1864.2.VI-53. Kuues hingerevisjon 1811. a. Virumaa. Haljala kihelkond.
EAA.1864.2.VII-105. Seitsmes hingerevisjon 1816.–1826. Virumaa. Haljala kihelkond.
EAA.1864.2.VIII-128. Haljala kihelkonna perekonnanimede paneku raamat. 1835.
EAA.1864.2.IX-94. Haljala kihelkonna revisjonilehed. 1850.
ERA.3138.1.1128. Kirjavahetus Vihula valla piiride muutmise kohta. Vihula valla elanike nimekiri. 1938–1939. [Sh Vihula vallast Palmse valla alla minevate kinnistute nimekiri.]
ERA.3138.3.3a. Virumaa valdade ja alevite elanike nimekirjad. 1919.
Rootsi riigiarhiiv (SRA; Riksarkivet)
kaart 1650–1699 = SE/RA/420571/02/1/0303:00001. Geografisk karta över Ingermanland, Estland och Lifland.
https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/R0003311_00001
Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА; Российский государственный военно-исторический архив)
kaart 1805 = Ф.846.16.19826 Ч.1. Атлас топографической съемки части Эстляндской губернии. Часть 1. D [Võsu–Loobu].
VEEBIVARAD
EKI KN = Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek. https://eki.ee/kohanimed
EKNR = Eesti kohanimeraamat. https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. https://arhiiv.eki.ee/dict/ems/
EMSUKA MS = Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi murdesõnavara koondkartoteek. https://emsuka.eki.ee/
VMS = Väike murdesõnastik. https://arhiiv.eki.ee/dict/vms/
KIRJANDUS
Ainiala, Terhi 1997. Muuttuva paikannimistö. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 667.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Ainiala, Terhi 2000. Paikannimistön muuttuminen. – Virittäjä, kd 104, nr 3, lk 355–372. https://doi.org/10.23982/vir.40021
Ainiala, Terhi 2002. Why do place names change? – Actas do XX Congreso Internacional de Ciencias Onomásticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro de 1999. Toim Ana Isabel Boullón Agrelo. A Coruña: Fundación Pedro Barrié de la Maza, lk 931–935.
Ainiala, Terhi 2016. Names in society. – The Oxford Handbook of Names and Naming. (Oxford Handbooks in Linguistics.) Toim Carole Hough. Oxford: Oxford University Press, lk 371–381. https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199656431.013.27
Ainiala, Terhi 2018. Paikannimien kerrostumat maaseudulla ja kaupungissa nimistöntutkijan kohteina. – Elore, kd 25, nr 1, lk 96–106.
https://doi.org/10.30666/elore.72817
Ainiala, Terhi; Saarelma, Minna; Sjöblom, Paula 2012. Names in Focus: An Introduction to Finnish Onomastics. (Studia Fennica Linguistica 17.) Helsinki: Finnish Literature Society. https://doi.org/10.21435/sflin.17
Ainiala, Terhi; Östman, Jan-Ola (toim) 2017. Socio-onomastics: The Pragmatics of Names. (Pragmatics & Beyond New Series 275.) Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company. https://doi.org/10.1075/pbns.275
Alas, Marit 2012. Pöide valla kohanimede muutumine. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 360–372. https://doi.org/10.54013/kk654a4
Alas, Marit 2015. An overview of the place name systems of two coastal areas in Estonia. – Proceedings of the Third International Conference on Onomastics „Name and Naming”: Conventional / Unconventional in Onomastics. Baia Mare, September 1–3, 2015. Toim Oliviu Felecan. Cluj-Napoca: Editura Mega, Editura Argonaut, lk 415–427.
Alas, Marit 2016. The changes in place names on the northern coast of Estonia. – Names and Their Environment: Proceedings of the 25th International Congress of Onomastic Sciences. Glasgow, 25–29 August 2014. Kd 1. Toim Carole Hough, Daria Izdebska. Glasgow: University of Glasgow, lk 51–58.
Alas, Marit 2024. (In)correctness in place names: Change and preservation of Estonian place names. – Proceedings of the Sixth International Conference on Onomastics „Name and Naming”: (In)correctness in Onomastics. Baia Mare, September 5–7, 2023. Toim Oliviu Felecan, Alina Bugheşiu. Cluj-Napoca: Mega, lk 233–243.
https://doi.org/10.30816/ICONN6/2023/19
Dresen, Urmas 1996. Merendus. – Virumaa. Koguteos. Koost Kalju Saaber. [Rakvere:] Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 722–734.
Elstrok, Helmut 1999. Sõbrakaubandus – sepralaitos. Tallinn: H. Elstrok.
EO = Lauri Kettunen, Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. (Suomalaisen tiedeakatemian toimituksia. Sarja B, 90, 1.) Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia, 1955.
Faster, Mariko 2020. Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 47.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Faster, Mariko; Saar, Evar 2026. Katastriüksuste nimed ametlike kohanimedena. Uue kirjaliku traditsiooni arengujooni ja kriitikat. – Nimede nimel. Pühendusteos Peeter Pällile 65. sünnipäevaks. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 89.) Koost ja toim Tiina Paet, Tiina Laansalu, Marit Alas. Tallinn: Emakeele Selts, lk 319–338.
Freyberg, Jüri 1997. Lobi küla Lobineemel. Lobi: J. Freyberg.
Heinvere, Liina (koost) 2010. Vergi ja Pihlaspea. Kalurikülast merele. Toim Monika Pais. [Vergi:] L. Heinvere.
Ilves, Kristin 2006. Place names about life by the sea – An archaeological perspective on the Estonian-Swedish Landscape. – Folklore: Electronic Journal of Folklore, nr 34, lk 87–102. https://doi.org/10.7592/FEJF2006.34.ilves
Kallasmaa, Marja 2000. Koht, nimi ja kohanimi. – Koht ja paik I. / Place and Location I. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 8.) Toim Kaia Lehari, Virve Sarapik. [Tallinn:] Eesti Kunstiakadeemia, lk 112–119.
Kallasmaa, Marja 2005. Eesti kohanimede liigitamisest. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 136–140.
Kurepalu, Anne 2010. Kultuuripärandi hoiust rahvuspargi algusaastatel. – Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest. Teadusartiklid kultuuripärandist. Koost Ave Paulus. [Tallinn:] Huma, lk 9–14.
Kõivupuu, Marju 2010. Lahemaa – näoga mere poole. – Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest. Teadusartiklid kultuuripärandist. Koost Ave Paulus. [Tallinn:] Huma, lk 15–30.
Laansalu, Tiina 2014. Kohanimede eriarengutest Kose kihelkonna asustusnimede põhjal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (2013). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 127–138. https://doi.org/10.3176/esa59.06
Laansalu, Tiina 2020. Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemine ja nimesiire. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 46.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lahemaa külade alusuuring 2012 = Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuring. Lahemaa rahvuspargi külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri analüüs. Koost Mart Hiob, Juhan Maiste, Lilian Hansar, Nele Nutt, Ülli Reimets. Tartu: Artes Terrae.
https://kaitsealad.ee/sites/default/files/inline-files/34MT10%20Seletuskiri%20Lahemaa%20kylad%20lopparuanne_0.pdf
Linkrus, Elle 1972. Meri ja maa – Lahemaa. – Eesti Loodus, nr 11, lk 651–659.
Naaber, Vello; Tamman, Helina; Kähr, Külli (koost) 1988. 1725.–1726. aasta adramaarevisjon. Kd 3. Virumaa. Allikapublikatsioon. Peatoim Herbert Ligi. Tallinn: [ENSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv].
Pullat, Raimo; Pullat, Risto 2021. Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe maailmasõja vahel. Täiendatud väljaanne. [Tallinn:] Estopol.
Saar, Evar 2025. Kohanimede muutumine ja jahimeeste kohanimed Võrumaal Treisi metsas. – Emakeele Seltsi aastaraamat 70 (2024). Peatoim Reili Argus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 134–161. https://doi.org/10.3176/esa70.07
Sammet, Jaak 1996. Rand ja kalandus. – Virumaa. Koguteos. Koost Kalju Saaber. [Rakvere:] Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 742–748.
Semm, Maaria; Sepp, Kalev; Jagomägi, Jüri 2015. Lahemaa rahvuspargi maakasutuse muutused. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, kd 40, lk 131–147.
Semm, Maaria; Tomson, Pille; Raet, Janar; Nõmmela, Mari; Kliimask, Jaak; Sepp, Eva-Lena; Sepp, Kalev (koost) 2019. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduslik uuring – traditsiooniline elulaad: põllumajandus. Lõpparuanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu. https://hdl.handle.net/10492/5670
Sepp, Kalev; Semm, Maaria; Kull, Anne; Jagomägi, Jüri; Kokk, Anne; Kikas, Tambet (koost) 2010. Lihtsustatud hankemenetlusega riigihanke „Lahemaa rahvuspargi ajaloolise maakasutuse analüüs ja pärandmaastike tsoneering” lõpparuanne. Eesti Maaülikool. Tartu. https://hdl.handle.net/10492/7230
Tarvel, Enn 1983. Lahemaa ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat.
Tarvel, Enn 1996. Virumaa Põhjasõja lõpuni. – Virumaa. Koguteos. Koost Kalju Saaber. [Rakvere:] Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 244–269.
Troska, Gea 1987. Eesti külad XIX sajandil. Ajaloolis-etnograafiline uurimus. Tallinn: Eesti Raamat.
Troska, Gea 1995. Talunimed läbi aegade. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Troska, Gea 2004. Külaelu ja pärandkoosluste majandamine Teise maailmasõjani. – Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. Koost ja toim Toomas Kukk. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing, lk 48–64.
Vilberg, Gustav 1933. Põhja-Eesti saarte taimkattest. I. – Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi aruanded, kd 39, lk 131–168.
Välja, Leele 2010. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava alusuuringud ja rannakülade inventeerimine. Vergi. https://kaitsealad.ee/sites/default/files/inline-files/Vergi.pdf