11. novembril 2011 korraldasid Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Emakeele Selts konverentsi „Eesti keel kõrgkoolis: viis aastat eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpet Tartu Ülikoolis”.
Head ja korrektset eesti keelt peaks valdama iga ülikooli lõpetanu. Et see nii oleks, on Tartu Ülikooli kõigis õppekavades olnud viis aastat eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpe.
Konverentsi avaettekande pidas Birute Klaas-Lang (TÜ) ja see kandis pealkirja „200 aastat hiljem – kuidas eesti keel ülikooli jõudis?”. Eesti keelt õpetatakse Tartu Ülikoolis kolmele sihtgrupile: 1) erialaspetsialistidele ehk eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval õppivatele üliõpilastele, aga ka seda õppekava kõrvalerialana läbivatele üliõpilastele; 2) teiste…

17.–19. novembrini 2011 toimus Põhja-Eesti pankrannikul Saka mõisas kolmas soome-eesti kognitiivse lingvistika konverents. Esimene ühiskonverents toimus 2006. aastal Taageperas ja teine 2009. aastal Soomes Kiljavas.
Konverentsi esimese õhtu plenaarettekande pidas Dirk Geeraerts (Leuveni Ülikool). Keskendudes põhiliselt kvantitatiivsele korpussemantikale, esitas ta kaks tasandit, mille puhul kvantitatiivsed meetodid märkimisväärseid tulemusi annavad: info kogumine ning info analüüs. On erinevaid mudeleid, mis töötavad kas ühel tasanditest või mõlemal korraga. Oma ettekande viimases osas rõhutas D. Geeraerts, et sagedusandmete adekvaatseks tõlgendamiseks on oluline kaasata kvantitatiivsesse keeleuurimisse ka kontekst ja sotsiolingvistilised meetodid ning vaadelda seega ka erinevate allkeelte semantilist varieeruvust.
Teises plenaarettekandes kõneles Laura Janda (Tromsø Ülikool) mõistest…

Lahkunud on professor Tuomo Tuomi, Soome teenekas dialektoloog ja pikka aega üks sealse teadustegevuse suunajaid. Ta elukäik Soomes oli seotud põhiliselt kolme kohaga. Kõigepealt sünnikoht Kouvola Kymi läänis, siis Seinäjoki Lõuna-Pohjanmaal. Seal lõpetas ta 1951. aastal gümnaasiumi. Aastail 1953–1954 õpetas ta tütarlaste gümnaasiumis matemaatikat. Edasi tuli Helsingi Ülikool, mille ta lõpetas 1958. aastal filosoofiakandidaadina, jäädes seejärel Helsingi püsielanikuks. Aastal 1965 sai temast filosoofialitsentsiaat.
Tuomi edasise teadustegevuse määras lühivestlus oma õpetaja professor Lauri Hakulineniga enne ülikooli lõpetamist. Talle endale pakkus professor leksikograafi ja arhiivisekretäri kohta Sõnaraamatu sihtasutuses (Sanakirjasäätiö), tema abikaasat soovitas soome keele õpetajaks prantsuse-soome gümnaasiumi (vt Virittäjä 1999, nr 4, lk…

27.–29. oktoobrini 2011 peeti Karula vallas Nakatu turismitalus 15. korda Võru Instituudi ja Tartu Ülikooli korraldusel rahvusvaheline konverents „Läänemeresoome piirid” seekordse rõhuasetusega läänemeresoome rahvaste keele-, kultuuri- ja vaimupiiridel. Konverentsi avas Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba.
Esimene esineja Santeri Junttila (Helsingi Ülikool) proovis oma ettekandes „Läänemeresoome ajapiirid” paika panna aega, millest alates ja milleni võib kõnelda läänemeresoome algkeelest. Ta arutles ka, millal muutusid murded omaette keelteks ja millal sai murdepiirist keelepiir. Algläänemeresoome murded tegid läbi pika jagunemis- ja sulandumisprotsessi, enne kui praeguste keelte alged hakkasid moodustuma. Seda, millal algläänemeresoome periood lõppes, saab kindlaks teha laenude põhjal. Nii näiteks on lõunaeesti ja sealhulgas…

Nool lendab ühel, mõtlemine teisel viisil, ent mõte, kui ta on ettevaatlik ja kui ta
vaatlemisega tegeleb, lendab
mitte vähem otse ning selle poole,
mis talle ette on seatud.
Marcus Aurelius. Iseendale VIII. 60(1)
 
Mis oli esmamulje Jaan Undist loenguis või temaga kohtudes? Küllap tema habe, vanakreeka-rooma filosoofi tunnus, ning mingi vaikne lõbusus. Mulje, et pole selget tõde,(2) vaid et kõik tuleb kusagilt ülikeerukais omavahelisis seoseis, liikmetena kompleksses tervikus.(3) 1976. aastal Leningradi ülikoolis klassikalise filoloogia eriala lõpetanud Jaan Unt oli ainus täieliku klassikalise haridusega filoloog oma põlvkonnas, ent nomenklatuuri sobimatule Undile ei olnud Eesti NSV õppe- ja teadusasutustes kohta kauaks. Vaimuellu sukeldumist see ei takistanud, nagu näha ka…

• 6. jaanuaril korraldatud Eesti Kirjandusmuuseumi konverentsiga „Sada kevadet: müüt, märk, keel” tähistati Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva ja 100 aasta möödumist „Kevade” ilmumisest. Avasõnad lausus EKM-i direktor Janika Kronberg. Ettekannetega esinesid Liivi Rosenvald („Laps Lutsu loomingus”), Eve Annuk („Teele lugu”), Mihkel Mutt („Joosep Tootsi ja teiste varjatud elu”), Marju Mikkel („„Kevade” varasest vastuvõtust kriitikas”), Anneli Saro („Müüt, rituaal ja kunstid. „Kevade” teatris ja filmis”), Katre Pärn ja Katre Väli („Meediumiülene „Kevade” kultuurimälus”), Annika Koppel („Oskar Lutsu filmide fenomen”) ning Paul-Eerik Rummo („„Suve” tegemisest”).
• 24. jaanuaril kaitses Kersti Lepajõe Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused”.…

7.–9. oktoobrini 2011 toimus Tartu Ülikooli vene kirjanduse kateedri eestvõttel rahvusvaheline seminar „Kultuuridevahelise kommunikatsiooni probleemid”, mis oli pühendatud emeriitprofessor Sergei Issakovi 80. sünnipäevale.(1)  Aastail 1980–1992 oli Issakov vene kirjanduse kateedri juhataja. Tema teadustegevus on pühendatud kultuurikontaktide uurimisele: teda on huvitanud vene-eesti kirjandus- ja kultuurisidemed, vene ja eesti kultuuri sidemed teiste rahvuskultuuridega, Tartu ülikooli ajalugu, vene vähemuse kultuur Eestis jpm.
Seminari alustuseks avati Tartu Ülikooli raamatukogus juubilari teadustööle pühendatud näitus ja esitleti Sergei Issakovile pühendatud kogumikku „Мифология культурного пространства” („Kultuuriruumi mütoloogia” – „Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia” XII). See teos on kättesaadav ka elektrooniliselt (http://ruthenia.ru/document/551315.html). Samuti esitleti Sergei Issakovi uut raamatut „Культура русской…

Eks igal inimesel ole oma unikaalne hääl. Aga Andres Ehinil oli veel teiseski mõttes erakordne hääl. Seda häält me elusas esituses nüüd enam ei kuule. Ju on seda mitmesugustel helikandjatel ja filmilõikudes, aga peamiselt jääb see kõlama ta sõprade ja tuttavate kuulmismälus.
Esmakohtumisest peale, vist 1965 või 1966, jäi Andrese hääl mind kummitama. Tal oli muidugi ka luule mõttes juba toona poeetiliselt eriline hääl, aga meeles on ka see ehtne füüsiline ehinlik hääl. See mõjus meile tookord, kui ta tuli Tallinna NAK-i esimeheks, sedavõrd, et leidus üks noorautor, eesnimigi seesama, kes hakkas Andrese kõnetava matkima ja mitte nalja pärast – hulk…

• 2. detsembril korraldas A. H. Tammsaaremuuseum Tallinnas 7. sügiskonverentsi „Eesti romaan. Sisse- ja väljavaateid”. Esinesid Rein Veidemann („Eesti romaanilugu. Endel Nirk ja Pärt Lias revisited”), Brita Melts [(„Pihtimusromaan (J. Jõerüüdi ja T. Õnnepalu näitel)”], Mihkel Kunnus („Romaani metafüüsika ja eetika”), Maarja Vaino („Poeetika vahendid Tammsaare näitel”), Maret Vaher („Karl Ristikivi „Põlev lipp” ja Dante „Jumalik komöödia”), Rutt Hinrikus („Mats Traadi üksi rändaja koorem”), Peeter Helme  („Raamat kui sündmus”), Ivo Heinloo („Triviaalromaani pidulik argipäev”) ja Tiit Aleksejev („Ajalooline romaan: siin ja praegu”). Pärast konverentsi avati näitus „Eesti romaan XX sajandil”.
• 7. detsembril kaitses Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Vaino doktoritöö „Irratsionaalsuse…

Oma järjekordse juubelini on jõudnud akadeemik Haldur Õim, Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse emeriitprofessor, eesti arvutilingvistika alusepanija ja teoreetilise keeleteaduse mitme koolkonna rajaja.
Haldur Õim sündis 22. jaanuaril 1942 Valgamaal Helme vallas. Lapsepõlvest on ta ise esile toonud võimalust palju lugeda: nii ilukirjandust kui ka ajalugu käsitlevaid teoseid. Lõpetanud Tõrva Keskkooli, astus ta 1960. aastal Tartu Riiklikku Ülikooli sooviga õppida kirjandust ja „ehk koguni saada kirjanikuks”, nagu ta ise ühes hiljutises intervjuus on tunnistanud. Ülikoolis sattus ta aga keeleteaduse uute suundade – generatiivse grammatika ja matemaatilise lingvistika – mõju alla, oluliseks innustajaks tollane eesti keele kateedri dotsent Huno Rätsep, kes oma säravate loengutega…

 
 
29. septembril 2011 toimus Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis järjekordne keelefoorum, mis ühelt poolt võttis kokku keelevaldkonna viimaste aastate olulised tegevused ja arengud, teisalt vaatles ja analüüsis tänapäeva Eesti keelekeskkonna seisundit ja probleeme.
 
Foorumit tervitasid pikemate sõnavõttudega Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
 
Toomas Hendrik Ilves tõi oma esinemises välja, et kunagi varem pole eesti keelel olnud praegusega – Euroopa Liidu ametliku keelega – võrreldavat kõrget ametlikku staatust ning et uhkuse ja põhjusega saame eesti keelt pidada kultuurkeeleks. Teisalt on ja jääb eesti keel üsnagi väikeseks keeleks, mida seitsmest miljardist maailma inimesest räägib emakeelena umbes…

Tänapäeva uurijad kasutavad arvutit: valid aineala, mõiste, teose, autori ja mõne hetkega on sul vajalik ainestik käes. Ometi on oma eelis ka kartoteegil. Tõsi, materjali otsimine nõuab rohkem aega, ent kartoteeki lapates põrkud paratamatult ka kõrvalistele motiividele, mis võivad äratada huvi ja suunata neid jälgima. Pole kahtlustki, et kartoteegi usin kasutamine süvendab aine tundmist ja toob kaasa mitmekülgsuse. Ilmselt on Mall Hiiemäe olnud usin kartoteegilappaja. Tundub, et ta on praegu parim rahvaluulekogude ja -materjalide tundja. Pole ka imestada, arvestades tema uurijategevuse laiust: esmased huvid olid rahvajutt, jutustamine ja jutustajad, loodus rahvaluules, rahvakalender, historiograafia, teisesed kõik muu ning kokkuvõtvalt rahvausund. Aga…

korraldasid Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut ning Emakeele Selts 6. septembril Tallinnas kõnekoosoleku. Rohkele kuulajaskonnale esitleti verivärsket „Pühendusteost emeriitprofessor Mati Hindi 75. sünnipäevaks”, kus kaks päevakorras olevat ettekannet oli juba ka visuaalse kuju võtnud.
Pärast pidulikke pöördumisi sai sõna Krista Kerge (TLÜ) teemal „Õigekeelsus eile, täna ja homme”. Kerge andis linnulennulise ülevaate meie keelekorralduse suundumustest läbi aegade. Kui veel 1910. aastal lükati gümnaasiumi avamise taotlused tagasi põhjendusega, et eesti keeles ei saa välja anda moodsat õppekirjandust, siis 1938. aastal oli see probleem minevikku vajunud ja avati oma Teaduste Akadeemia. Pärast sõda eesti keele staatus muutus, kuid eesti keelekorraldus sai…