Rubriik
Valdkond
Aasta
Toomas Liiv: paradoks ja pettur
Luuletaja ja kirjandusuurija Toomas Liiv (1946–2009) oli kummaline kuju, kinnitavad kõik temaga kokku puutunud inimesed. Mitte ainult tema luule ja igapäevajutt, vaid ka kirjandusteaduslikud tekstid elasid maailmas, mis mõnigi kord äratas . . . . küsimusi.
Alustan sellest, et tegelikult on selle raamatu arvustaja roll kohati üsna mõttetu, sest sissevaate Liivi tehtud teadusesse on kogumiku koostaja Elo Lindsalu ja Maie Kalda oma järelsõnades juba ära teinud (lk 442–455). Mida ma saan lisada? Mida ma tahan lisada?
Liivi uurija- ja õppejõukarjäär oli lihtne ja samas vägagi muljetavaldav. Tema üks töökoht oli Keele ja Kirjanduse Instituut, kus ta oli kirjandusloo sektori uurija 1975–1987, ja selle järglane Underi…
Akadeemiline Aino Kallas
On kirjanikke, kelle loomingust tehakse väitekirju keskmisest palju sagedamini. Soomlaste jaoks on üheks niisuguseks Aino Kallas. Teda uurides on oma doktorikraadi saanud Kai Laitineni järel mitmed, peamiselt naisuurimuslikke või kultuuriloolisi meetodeid kasutavad kirjandusteadlased.
Silja Vuorikuru väitekiri käsitleb Kallase teoseid, mida ta loeb lähtuvalt kindlatest piiblitekstidest. Piibel kui Kallase loomingu oluline kujundaja ongi Vuorikuru uurimuse teemaks. Alates 1910. aastal kirjutatud, kuid avaldamata jäänud piibliainelisest värssnäidendist „Bathseba” on Vuorikuru leidnud seoseid piibliga Kallase kogu loomingus. Aino Kallas on lugenud piiblit eelkõige mõjuva ja olulise kirjandusliku tekstina. Piibel oli tema jaoks uks ilu templisse. Et mõista, mida üks kirjanik sellest templist ammutada võib, tuleb…
Filosoofiatõlkest ja keelest
Humanitaar- ja sotsiaalteadustes hakatakse 1990. aastate keskel rääkima eetilisest pöördest, mille tekkepõhjuseks näib olevat tõrge niinimetatud kahtlusefilosoofiate suhtes, mis on maad võtnud alates Nietzschest ja pääsenud domineerima poststrukturalistlikus äärmusrelativismis. Eetilist pööret seostatakse eelkõige prantsuse-juudi filosoofi Emmanuel Levinasi nimega, kelle puhul, paradoksaalsel kombel, ei saa küll rääkida otsesest vastandumisest poststrukturalismile. Pigem on tegu eetilise diskursuse uuendamisega üsnagi postmodernistlikus vaimus, mille lahutamatuks osaks on igasuguste suurte narratiivide eitamine või koguni väljakutse lääne filosoofilisele traditsioonile tervikuna. Lääne filosoofiline traditsioon põhineb ratio’l ja logos’el, kuid Levinasi jaoks ei ole ethos sisemiselt ratsionaalne – eetika on hoopis igasuguse filosoofia lähe ja igasuguse tähenduse sünd algab nimelt…
Ülo Tedre ja „Vana Kannel”
Õnneks on asju, mis ei aegu. Aegumatute väärtuste hulka kuuluvad ka meie regivärsilised rahvalaulud. Nüüd, kui meie tänapäevane regilauluharrastus on leidnud esiletõstmist ja imetlust koguni filmi näol välismaalase silmade läbi („Regilaul”, režissöör Ulrike Koch), tundub asjakohane selle pärimusžanri arhiivides peituva alusmaterjali väärttrükise tutvustamine.
Juba rohkem kui kümme aastat tagasi ilmus Põhja-Eesti esinduslikku lauluala kajastav „Vana Kandle” VIII köide: Jõhvi ja Iisaku regilaulud (Tartu, 1999), mille toimetaja ja mitme saatesõna kirjutaja on tänavu veebruaris 85-aastaseks saav Ülo Tedre. Raamatu koostajad on Hilja Kokamägi, Ülo Tedre ja Edna Tuvi.
Ülo Tedre „Saatesõnas” on antud ülevaade „Vana Kandle” väljaandmisest alates juba esimese toimetuskolleegiumi moodustamisest 1963.…
Keele omandamise, õppijakeele ja õppijakeele korpuste konverents
5.–6. oktoobrini 2012 toimus Oulu Ülikoolis rahvusvaheline konverents „Learner Language, Learner Corpora”, mille korraldasid kahasse kaks rahvusvahelist uurimisprojekti: Oulu, Tallinna ja Umeå ülikooli ühisprojekt „Korpusuurimus õppijakeele universaalidest”(http://www.oulu.fi/hutk/sutvi/oppijankieli/) ning Ida-Soome ja Viini ülikooli koordineeritav projekt „Soome-ugri keeled sihtkeeltena”ehk VIRSU-projekt (http://www.univie.ac.at/virsu/). Konverentsil osalesid õppijakeele korpusuurijad ning soome-ugri keelte õppimise ja omandamise uurijad 13 maalt 24 ülikoolist. Kahel päeval kuulati viies sektsioonis 51 ettekannet, plenaarettekannetega esinesid Charlotte Gooskens (Groningeni Ülikool), Fanny Meunier (Louvaini Katoliiklik Ülikool) ja Minna Suni (Jyväskylä Ülikool).
Charlotte Gooskens keskendus oma ettekandes lähedaste sugulaskeelte vastastikusele mõistmisele ehk retseptiivsele mitmekeelsusele Skandinaavia maades. Ettekandja tutvustas norra, rootsi ja taani keele vastastikust mõistmist käsitleva ulatusliku eksperimentaalse…
Charlotte Gooskens keskendus oma ettekandes lähedaste sugulaskeelte vastastikusele mõistmisele ehk retseptiivsele mitmekeelsusele Skandinaavia maades. Ettekandja tutvustas norra, rootsi ja taani keele vastastikust mõistmist käsitleva ulatusliku eksperimentaalse…
Lühikroonika
• 6. detsembril peeti Tallinnas Eesti Keele Instituudis kõnekoosolek „Rahvusvahelisest uurimisprojektist ELDIA (European Language Diversity for All)”. Ettekannetega esinesid Helle Metslang („„Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile” ühendab rahvaid, maid ja teadlasi”), Kadri Koreinik („ELDIA tulemustest Setu- ja Võrumaal”) ja Kristiina Praakli („Eesti keel Soomes ja Saksamaal – peamised uurimistulemused”).
• 7. detsembril korraldas Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus II teaduskeele konverentsi arutamaks, kes, kus ja kuidas kasutab eesti keelt teaduses ja kõrghariduses. Sissejuhatavas sõnavõtus kõneles Peep Nemvalts eesti teaduskeelest üleilmse teaduse kontekstis. Järgnenud ettekannetes oli juttu teaduskeele säilitamise ja arengu võimalustest, Eesti doktorantide arvamustest, kas eesti keeles on võimalik teadustööd kirjutada, terminiprobleemidest kosmose, materjalitehnika…
Jätkusuutlik keelepoliitika
SISSEJUHATUS
Käesolevat artiklit ajendas meid kirjutama mure eesti keele jätkusuutlikkuse pärast XXI sajandil ühiskonna kommunikatsioonisüsteemi osana. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sätestab, et Eesti keelepoliitika juhtivaks printsiibiks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri jätkusuutlikkus. Seatud eesmärk annab võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Praegune Eesti keelepoliitiline diskursus, mis avaneb seadustekstides, arenguprogrammides ning ajakirjanduses, käsitleb eesti keelt sageli inimesest eraldiseisva nähtusena. Keele arengu visioonides on sisuliselt kõrvale jäetud nii inimesed, kelle jaoks eesti keel on teine keel või võõrkeel, kui ka need, kelle jaoks eesti keel on emakeel. Leiame, et tänapäeva maailmas, kus inimesed liiguvad palju ringi ja majanduslik-tehnoloogiline areng soosib senisest veelgi enam lingua franca’de…
Käesolevat artiklit ajendas meid kirjutama mure eesti keele jätkusuutlikkuse pärast XXI sajandil ühiskonna kommunikatsioonisüsteemi osana. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sätestab, et Eesti keelepoliitika juhtivaks printsiibiks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri jätkusuutlikkus. Seatud eesmärk annab võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Praegune Eesti keelepoliitiline diskursus, mis avaneb seadustekstides, arenguprogrammides ning ajakirjanduses, käsitleb eesti keelt sageli inimesest eraldiseisva nähtusena. Keele arengu visioonides on sisuliselt kõrvale jäetud nii inimesed, kelle jaoks eesti keel on teine keel või võõrkeel, kui ka need, kelle jaoks eesti keel on emakeel. Leiame, et tänapäeva maailmas, kus inimesed liiguvad palju ringi ja majanduslik-tehnoloogiline areng soosib senisest veelgi enam lingua franca’de…
Mälu kõhetumise vastu
Olen juba mõnda aega vastanud ajalehtede aastalõpuküsitlustele, kus palutakse nimetada kümme parimat aasta jooksul ilmunud eestikeelset teost. Viimati vastates mõistsin erilise selgusega, et tegu on tahtmatu blufiga. Tundus kummaline nimetada parimaid aasta jooksul ilmunud eesti algupärandeid, kui kaks kolmandikkuneist lugemata. Tõlkekirjandusest rääkimata. See viib üsna loogiliselt omakorda mõttele, et kas praegu ei toodeta raamatuid – ka n-ö kõrgkirjandust – liiga palju? Või on liiga palju ikkagi parem kui liiga vähe? Mine tea.
Seega on mõnevõrra loogiline, et mõnigi kolleeg, kellele mainisin kirjutavat ülevaadet viimase kümnendi eestikeelsest tõlkeilukirjandusest, hakkas kahtlema, kas ei haara ma liiga suurt ajavahemikku. Kahtlemata. Kuid siinse kirjatöö eesmärk…
Lühidalt
Valev Uibopuu. Välismaine Eesti Kirjanike Liit. Toimetanud ja kommenteerinud Sirje Olesk. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit, 2012. 143 lk.
Eesti Kirjanike Liidu 90. sünnipäevaks välja antud raamat koosneb kahest varem Tulimullas ning Keeles ja Kirjanduses ilmunud artiklist, mis teatud määral ka teineteist kordavad. Neist esimene võtab kokku Välismaise Eesti Kirjanike Liidu (VEKL) loo alates asutamisest 1945. aastal ja lõpetades pikaajalise esimehe August Mälgu tagasiastumisega 1982. aastal. Järelsõnas, kus Janika Kronberg autori paari pisikest faktieksimust klaarib, visandab ta lühidalt ka pärast seda aastat toimunu. Teine artikkel valgustab lähemalt Rootsi Kirjanike Liidu ajalugu (tuginedes sealjuures Jan Gehlinile), muidugi rõhuga eesti sidemetel. Raamat koondab…
Eesti Kirjanike Liidu 90. sünnipäevaks välja antud raamat koosneb kahest varem Tulimullas ning Keeles ja Kirjanduses ilmunud artiklist, mis teatud määral ka teineteist kordavad. Neist esimene võtab kokku Välismaise Eesti Kirjanike Liidu (VEKL) loo alates asutamisest 1945. aastal ja lõpetades pikaajalise esimehe August Mälgu tagasiastumisega 1982. aastal. Järelsõnas, kus Janika Kronberg autori paari pisikest faktieksimust klaarib, visandab ta lühidalt ka pärast seda aastat toimunu. Teine artikkel valgustab lähemalt Rootsi Kirjanike Liidu ajalugu (tuginedes sealjuures Jan Gehlinile), muidugi rõhuga eesti sidemetel. Raamat koondab…
Kaks konverentsi
Augustis-septembris 2012 osalesime kahel rahvusvahelisel teadusüritusel (tehnilise nimetusega tööpajas), mille põhiteema võib kokku võtta märksõnaga (inim)suhtluse arvutimudelid. Kõigepealt oleks ilmselt vaja anda taustainfot, sest mõlemad üritused kuulusid sarjadesse, mis sama nimetuse all on toimunud juba aastaid (üks oli omas sarjas kaheteistkümnes, teine kuueteistkümnes).
Esimene, „Loomuliku väitluse arvutimudelid” (Computational Models of Natural Argument, CMNA; www.cmna. info/), kus osales Mare Koit, oli üks Euroopa tehisintellektikonverentsi (European Conference on Artificial Intelligence, ECAI) rohketest tööpajadest. ECAI 2012 (arvult kahekümnes) toimus Montpellier’s Lõuna-Prantsusmaal 27.– 31. augustini, kõnealune tööpaja CMNA 2012 peeti 27. augustil. Seda korraldatakse aastast 2001, agavaheldumisi ECAIkonverentsidel (toimuvad paarisaastatel) ja ülemaailmsetel tehisintellektikonverentsidel International Joint…
Esimene, „Loomuliku väitluse arvutimudelid” (Computational Models of Natural Argument, CMNA; www.cmna. info/), kus osales Mare Koit, oli üks Euroopa tehisintellektikonverentsi (European Conference on Artificial Intelligence, ECAI) rohketest tööpajadest. ECAI 2012 (arvult kahekümnes) toimus Montpellier’s Lõuna-Prantsusmaal 27.– 31. augustini, kõnealune tööpaja CMNA 2012 peeti 27. augustil. Seda korraldatakse aastast 2001, agavaheldumisi ECAIkonverentsidel (toimuvad paarisaastatel) ja ülemaailmsetel tehisintellektikonverentsidel International Joint…
Piiblitõlke uurimise väliseminar
29.–30. septembril 2012 toimus Eesti Keele Instituudi piiblitõlke uurimise väliseminar Kambjas ja Puhjas. Seminarist võtsid osa uurijad, kes on viimastel aastatel ühest või teisest aspektist tegelenud ühega kolmest piiblitõlkest (või nende teisendeist), mille autoriteks olid Andreas ja Adrian Virginius ja Johann Hornung: põhjaeestikeelse Vana Testamendi tõlke käsikirjaga, mida peetakse 1687–1690 valminud tõlke veidi hilisemaks koopiaks, põhjaeestikeelse Uue Testamendi käsikirjaga, mida peetakse 1687–1688 valminud tõlke koopiaks (nn Müncheni käsikiri, 1694), ja trükis ilmunud lõunaeestikeelse Wastse Testamendiga (1686). Kolmest tekstist ja nende ümbert leitust rääkisid Aivar Põldvee, Kai Tafenau, Kristiina Ross, Heiki Reila, Annika Kilgi ja Inge Käsi. Seminari motoks oli Adrian…
Kirg ja kavalus?
Pealkiri tekitab segadust. Mõtlen ja mõtlen: miks „kirg ja kavalus”? Minu äratundmist mööda oli Marta Reichenbach-Gerland-Rannat, pseudonüümiga M. Sillaots, üks tõsine inimene, tahaks koguni öelda, „tõsine töömees”, ei olnud temas ei kirge ega kavalust. Just neid kaht ehk kahetsusväärselt kõige vähem. Küll aga visadust, kohusetunnet, edasipürgimist. Siiski, tõsimeelses ellusuhtumises ei puudunud huumorimeel, isegi vangimajast saadetud kirjades. Aga peaasjalikult peitus temas pedagoog, kelleks ta end ju noorena koolitas, ja didaktika (omaette teadusharu) on pannud pitseri ilmselgelt ka kõikidele tema kirjandusloolistele kirjutistele, arvustustele ja – veel kõige rohkem – ilukirjandusteostele. Kas see „õpetlikkus” ja „eeskujulikkus” ärritabki ehk praegusi, tagantjärele pisut üle õla…
Almanakkide aegu
Oli kord aeg, mil iga endast vähegi lugupidav keskkool andis välja kirjandus-kunstilist trükist. Tartu 8. Keskkoolis ilmus Vello Saage tuunitud „Tipa-tapa”, Nõo Keskkoolis „Nõo tanumatel”, Tallinna 2. ja 7. Keskkoolil olid teisaselt pealkirjastatud, aga siiski antud kooli vaimsust kandvad paberkandjad. Kõrvuti koolialmanahhidega käis korralik nakitsemine. Nii Tallinnas kui ka Tartus Kirjanike Liidu juurde loodud Noorte Autorite Koondised (NAK-id) kujutasid endast parajasti järelkasvuvaeguses vireleva institutsioneeritud kirjanduse jätkusuutlikkuse ametlikke triiphooneid. Omaaegne Oskar Kruusi kureeritud stalinismimaiguline NAK-i „Võitlev Sõna” oli küll lõplikult kuhtunud, ent ametlik press pakkus siiski noorte loomingule mingitmoodi väljundeid. Kuid võrk, mis läbida tuli, oli ideoloogiliselt äärmiselt tihedaks punutud. Seetõttu…
Arhiivileid: laste pildiraamat „Robinson” (1880)
Ühel 2011. aasta detsembrikuu õhtul Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus Johann Georg Eisenile kuulunud trükiseid katalogiseerides tuli päevavalgele haruldane lasteraamat. Leituks osutus H. Laakmanni trükikojas välja antud pildiraamat „Robinson” (1880).
Heinrich Laakmannist (1802–1891) kujunes XIX sajandi Eestis silmapaistev trükkal, kirjastaja ja raamatukaupmees. Oma tegevusega andis Laakmann märkimisväärse panuse eestikeelse raamatu arengusse ning aitas kaasa rahva lugemishuvi ja -oskuse edenemisele. Juba sajandi keskel trükiti tema trükikojas peamiselt ilmalikke eestikeelseid raamatuid. Aastal 1867 asutas Laakmann Tartus esimese eestikeelsete raamatute kaupluse.(1)
1860.–1870. aastail kirjastas Laakmann rohkesti ka lasteraamatuid, mis soodustas lastekirjanduse arengut ning levikut.(2) Illustreeritud lasteraamatuid on siiski teada vaid mõned üksikud ning nendegi kujundus jäi…
Heinrich Laakmannist (1802–1891) kujunes XIX sajandi Eestis silmapaistev trükkal, kirjastaja ja raamatukaupmees. Oma tegevusega andis Laakmann märkimisväärse panuse eestikeelse raamatu arengusse ning aitas kaasa rahva lugemishuvi ja -oskuse edenemisele. Juba sajandi keskel trükiti tema trükikojas peamiselt ilmalikke eestikeelseid raamatuid. Aastal 1867 asutas Laakmann Tartus esimese eestikeelsete raamatute kaupluse.(1)
1860.–1870. aastail kirjastas Laakmann rohkesti ka lasteraamatuid, mis soodustas lastekirjanduse arengut ning levikut.(2) Illustreeritud lasteraamatuid on siiski teada vaid mõned üksikud ning nendegi kujundus jäi…
Keegi ketrab ETIS-es
Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti kirjanduse professoril Arne Merilail oli hiljuti viiekümnes sünnipäev. Seda sündmust tähistas ta teadlikult või alateadlikult kahe mahuka kogumiku üllitamisega: „Õnne tähendus. Kriitilisi emotsioone 1990–2010” ning „Vokimeister. Kriitilisi konstruktsioone 1990– 2011”. Mõlemad teosed jõudsid ka Kultuurkapitali esseistikapreemia nominentide hulka.
Raamatuid tuleks võtta paarisrakendina, seda rõhutavad nii alapealkirjad kui ka kujundus. Kõrvalmärkuse korras olgu mainitud, et kujundus ei ole eriti hästi õnnestunud. Näiteks „Vokimeistri” kaant vaadates ei pruugi huvilisele pähegi tulla, et tegemist on kirjandusteadusliku kogumikuga. Pigem kahtlustaks folkloorisugemetega romaani või pärimustekstide kommenteeritud väljaannet. Sari Studia litteraria Estonica võiks kaaluda mingit läbivat joont, kõnekat ühendavat detaili,…
Raamatuid tuleks võtta paarisrakendina, seda rõhutavad nii alapealkirjad kui ka kujundus. Kõrvalmärkuse korras olgu mainitud, et kujundus ei ole eriti hästi õnnestunud. Näiteks „Vokimeistri” kaant vaadates ei pruugi huvilisele pähegi tulla, et tegemist on kirjandusteadusliku kogumikuga. Pigem kahtlustaks folkloorisugemetega romaani või pärimustekstide kommenteeritud väljaannet. Sari Studia litteraria Estonica võiks kaaluda mingit läbivat joont, kõnekat ühendavat detaili,…
Neegri-küsimusest
Keelepoliitika vaatenurgast on eesti abolitsionisti Urmas Sutropi mõtteavaldusi kommenteeritud küllalt, seda minagi.(1) Sõnast neeger kerkinud nägelus(2) äratab ent ka kultuuripsühholoogilist huvi.
UUDISSÕIM & -EUFEMISMID
Eesti inimesed protestivad võõra kombestiku vastu: „poliitilise korrektsuse” sildi all sunnitakse meid muutma oma emakeele uusust. „Poliitiline korrektsus”, ütleb „Propaganda sõnastik”, on „USAst imporditud eufemismide komplekt. . . . mis moonutab mitteameerika avalikkusemõtlemist ning on sel eesmärgil kasutatav propagandavahendina”.(3) Meid, sõbrad, töödeldakse.
Musta muret sünnitab sõna neeger. See, ütleb Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, „on eesti keeles kindlasti halvustav”.(4) Uus sõimusõna.
Sama sõnasolvang on närvi mustaks ajanud rajatagustel „poliitkorrektoritel” (kellega Urmas Sutrop ühte heidab). Selle tulemusel on nad angloameerika keelde…
UUDISSÕIM & -EUFEMISMID
Eesti inimesed protestivad võõra kombestiku vastu: „poliitilise korrektsuse” sildi all sunnitakse meid muutma oma emakeele uusust. „Poliitiline korrektsus”, ütleb „Propaganda sõnastik”, on „USAst imporditud eufemismide komplekt. . . . mis moonutab mitteameerika avalikkusemõtlemist ning on sel eesmärgil kasutatav propagandavahendina”.(3) Meid, sõbrad, töödeldakse.
Musta muret sünnitab sõna neeger. See, ütleb Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, „on eesti keeles kindlasti halvustav”.(4) Uus sõimusõna.
Sama sõnasolvang on närvi mustaks ajanud rajatagustel „poliitkorrektoritel” (kellega Urmas Sutrop ühte heidab). Selle tulemusel on nad angloameerika keelde…
Aus, aga siiras
Kihnu pulma protokoll näeb ette järgmist:
4.7. Pruuti ehitakse.
4.8. Pruut tantsib.
4.9. Pruut häbeneb.
See meenub mulle alati, kui kuulen räägitavat eesti kirjanduses maadvõtvast „uussiirusest” või „uusaususest”. Aja Käsk on olla siiras ja aus. „Nüüd on taas lubatud lihtsus ja naiivsus. [—] Naeruväärsus laotab end häbenemata naermiseks välja. See kõik on vaatamata oma võimalikule teesklusefaktorile [?] siiski endisest ausam.”(1) Mis värk see on? Väljamaa värk, importkaup new sincerity. „Irony was dead. . . . It was to be replaced by soft, sweet sincerity,” kuulutab uussiiruse manifest.(2)
Sama jõulisi deklaratsioone on nüüd ilmunud meiegi pressis: „Postmodernism rääkis teiste sõnadega, uussiirus räägib oma sõnadega. Postmodernism kasutab teoste…
4.7. Pruuti ehitakse.
4.8. Pruut tantsib.
4.9. Pruut häbeneb.
See meenub mulle alati, kui kuulen räägitavat eesti kirjanduses maadvõtvast „uussiirusest” või „uusaususest”. Aja Käsk on olla siiras ja aus. „Nüüd on taas lubatud lihtsus ja naiivsus. [—] Naeruväärsus laotab end häbenemata naermiseks välja. See kõik on vaatamata oma võimalikule teesklusefaktorile [?] siiski endisest ausam.”(1) Mis värk see on? Väljamaa värk, importkaup new sincerity. „Irony was dead. . . . It was to be replaced by soft, sweet sincerity,” kuulutab uussiiruse manifest.(2)
Sama jõulisi deklaratsioone on nüüd ilmunud meiegi pressis: „Postmodernism rääkis teiste sõnadega, uussiirus räägib oma sõnadega. Postmodernism kasutab teoste…
„Kolm kõrd meie isa enne lugeda, siis…”
Eesti rahvausund on väga mitmekihiline ja kätkeb endas palju erinevaid uskumusi ja kombeid. Meieni jõudnud rahvausundi kirjeldused pärinevad peamiselt XIX sajandi lõpust ja XX sajandi algusest, mil kristlus oli juba sajandeid olnud usuelu autoriteet. Üks religioosse sünkretismi eredamaid näiteid on meieisapalve kasutamine maagilistel eesmärkidel. Järgnevas käsitluses vaatlen, kuidas sulandus kristlik meieisapalve loitsulisse lausumisse. Aines, millel käesolev töö põhineb, on pärit M. J. Eiseni ja tema stipendiaatide rahvaluulekogudest. Kuna Eiseni lähenemine oli mõnevõrra asjaarmastajalik (Tedre 1995: 167–171), on tema kogude uurimisse suhtutud veidi skeptiliselt. Ometi on Eiseni kogud oluline osa talletatud pärimusest ning tema pärand väärib uurimist. Vaatluse all on arhiivitekstid,…
Valgustuse postihobused
Valgustuse postihobusteks nimetas omal ajal tõlkijaid Puškin ja kohane on selline võrdlus kahtlemata ka siin ja praegu. Tõlkekirjandus on olnud eesti kultuuri ja keele ämmaemandaks ja käepikenduseks, ka meie kaasaegsesse kirjandusse annab ta algupärase loomingu kõrval mahult, kaalult ja loetavuselt igati võrdväärse panuse. Nagu on öelnud Ott Ojamaa (2010 [1969]: 63): „[T]õlkekirjandus pole originaalkirjanduse vaenlane ega hävitaja. Ta realiseerib ainult neid keeles peituvaid võimalusi, mida ükski eesti kirjanduse teos mitte kunagi ei realiseeriks. Rahuldab ainult neid vajadusi, mis muidu jääksid rahuldamata”. Sellest tuleneb otseselt ja enesestmõistetavalt tõsiasi, mis küll laiemale üldsusele on sageli teadvustamata: kui suur on tõlkijate ja toimetajate…
Kalle Kasemaa 70
30. detsembril k.a tähistab Tartu Ülikooli usuteaduskond oma taasasutaja ja esimese dekaani, Vana Testamendi ja semitistika professori, Uppsala ja Haifa ülikooli audoktori Kalle Kasemaa 70. sünnipäeva.
Usuteaduskonna 380-aastases ajaloos on aastad 1991–1996, mil taasavatud teaduskonna eesotsas oli professor Kasemaa, ilmselt üks kõige viljakamaid ja intensiivsema töö perioode. Küsimusele, mis selle viljakuse põhjustas, tuleb kindlasti vastust otsida, sest see on teaduse mineviku ja tuleviku üks põhiküsimusi: mis paneb ühe akadeemilise institutsiooni sellise entusiasmiga tööle, et ei küsita ei tööaja pikkusest ega palgast, ei tööruumide olukorrast ega õppevahendite olemasolust jne? Mitte et see kõik ei oleks tähtis, aga isegi kui kõik ainelised tingimused…
Usuteaduskonna 380-aastases ajaloos on aastad 1991–1996, mil taasavatud teaduskonna eesotsas oli professor Kasemaa, ilmselt üks kõige viljakamaid ja intensiivsema töö perioode. Küsimusele, mis selle viljakuse põhjustas, tuleb kindlasti vastust otsida, sest see on teaduse mineviku ja tuleviku üks põhiküsimusi: mis paneb ühe akadeemilise institutsiooni sellise entusiasmiga tööle, et ei küsita ei tööaja pikkusest ega palgast, ei tööruumide olukorrast ega õppevahendite olemasolust jne? Mitte et see kõik ei oleks tähtis, aga isegi kui kõik ainelised tingimused…
Luule ja klassika
14. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar „Luule ja klassika”, mille korraldajad olid Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakond. Seminari juhatas klassikalise filoloogia osakonna dotsent Maria-Kristiina Lotman. Avasõnad lausus Kirjandusmuuseumi vanemteadur Sirje Olesk, kes osutas luule muutuvale positsioonile uute lugemisviiside mõjuväljas ning märkis sellest sõltuvalt seminari kokkukutsumise vajadust, et pöörata tähelepanu värsiuurimise probleemidele ja tõlgendusvõimalustele tänapäeval.
I sektsiooni põhiteemaks oli luule intertekstuaalsus. Eve Annuk (EKM) tõi ettekandes „Luule piirimail” esile kolm erinevat lähenemist luule mõistestamisel ja mõtestamisel, tuginedes Juri Lotmani („Luule olemus”, 1972), Jaan Kaplinski („Mis on luule?”, 1975) ja Hasso Krulli („Mis on luule?”, 2011) käsitlustele. Annuk tõi näiteid…
I sektsiooni põhiteemaks oli luule intertekstuaalsus. Eve Annuk (EKM) tõi ettekandes „Luule piirimail” esile kolm erinevat lähenemist luule mõistestamisel ja mõtestamisel, tuginedes Juri Lotmani („Luule olemus”, 1972), Jaan Kaplinski („Mis on luule?”, 1975) ja Hasso Krulli („Mis on luule?”, 2011) käsitlustele. Annuk tõi näiteid…
Lühikroonika
• 1. novembril pidas Laur Vallikivi Eesti Akadeemilises Usundiloo Seltsis ettekande „Misjonär ja konvertiit: isikute ja ideoloogiate kohtumine neenetsi tundras”, mis oli loengusarjas „Isik religioonis: rollid ja kangelased” viimane. Esineja käsitles neenetsi põhjapõdrakasvatajate kohtumist kristlike misjonäridega postsovetlikul Venemaal, taustaks pikaajalistel etnograafilistel välitöödel (2000–2012) Vorkuta linnas ja seda ümbritsevas tundras põhjapõdrakasvatajate rändlaagrites tehtud fotod.
• 1.–2. novembril toimus Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline seminar „(Re)visiting Relationality: Gender and Life Writing”. Lisaks inglise, soome jt uurijatele Hollandist, USA-st ja Leedust esinesid ettekannetega Leena Kurvet-Käosaar, Eve Annuk ja Janika Oras. Seminari korraldasid Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool.
• 9. novembril tähistati Tallinna Ülikoolis Krista Kerge 60. sünnipäeva konverentsiga „Kerged tekstid”.…
• 1.–2. novembril toimus Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline seminar „(Re)visiting Relationality: Gender and Life Writing”. Lisaks inglise, soome jt uurijatele Hollandist, USA-st ja Leedust esinesid ettekannetega Leena Kurvet-Käosaar, Eve Annuk ja Janika Oras. Seminari korraldasid Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool.
• 9. novembril tähistati Tallinna Ülikoolis Krista Kerge 60. sünnipäeva konverentsiga „Kerged tekstid”.…
Leitmotiivide poeetika Jaan Krossi romaanis „Keisri hull”
Jaan Krossi romaani „Keisri hull” (1978) leitmotiivide kasutamise eripära(1) (nagu ka kogu tema romaaniloomingu mikropoeetikat) ei ole uurijad veel kirjeldanud. Teeme siis esimese katse, mis võimaldab mitte ainult läheneda kirjaniku kunstiilma arhitektoonikale tervikuna, vaid ka lähemalt konkretiseerida tervet hulka aspekte, mis on seotud Krossi teosega ning mida on juba varem käsitletud artiklites ja arvustustes.
Leitmotiivi all on vastavalt kirjandusteaduses väljakujunenud traditsioonile mõistetud tekstis korduvat elementi (selleks võivad olla sõna, sõnaühend, paralleelsed episoodid jne), mis koos teiste talle sarnaste elementidega moodustab mitmekordsete korduste kaudu erilise kompositsioonilise struktuuri. Korduvad motiivid (või leitmotiivid) on jutustuse struktureerimise viis (selle kompositsioonitüüp), mis vältimatult toob empiiriliste kujundite…
Leitmotiivi all on vastavalt kirjandusteaduses väljakujunenud traditsioonile mõistetud tekstis korduvat elementi (selleks võivad olla sõna, sõnaühend, paralleelsed episoodid jne), mis koos teiste talle sarnaste elementidega moodustab mitmekordsete korduste kaudu erilise kompositsioonilise struktuuri. Korduvad motiivid (või leitmotiivid) on jutustuse struktureerimise viis (selle kompositsioonitüüp), mis vältimatult toob empiiriliste kujundite…
Odüsseuse maaletulek
Muutub kõik, mis elab. Ainult surnud ei muutu enam.
Sellepärast tõmbabki meid kauge minevik,
et leida sealt midagi, mis on püsiv.
Rooma päevik, 1976, lk 16.
Ristikivi juubeliaasta hakkab ümber saama, on peetud sümpoosione ja lausutud tooste. Sademel on olnud aega settida ning võib öelda, et vaikne Solna haigekassa ametnik oli paguluse väljapaistvaim romaanikirjanik. Kõige kaugemale rännanud eesti autor, seda nii ajas ja ruumis. Liigsesse sentimentaalsusesse laskumata: ma ei ole kindel, et Ristikivi looming kujutaks endast fuugakunsti või kirjanduslikku katedraali, mille iga kivi on ettemääratud kohal ja mille varjatud tähendus pühendunuile ilmsiks tuleb. Ei ole mina ka säärase kiviloendamise asjatundja. Kavatsen seetõttu…
Sellepärast tõmbabki meid kauge minevik,
et leida sealt midagi, mis on püsiv.
Rooma päevik, 1976, lk 16.
Ristikivi juubeliaasta hakkab ümber saama, on peetud sümpoosione ja lausutud tooste. Sademel on olnud aega settida ning võib öelda, et vaikne Solna haigekassa ametnik oli paguluse väljapaistvaim romaanikirjanik. Kõige kaugemale rännanud eesti autor, seda nii ajas ja ruumis. Liigsesse sentimentaalsusesse laskumata: ma ei ole kindel, et Ristikivi looming kujutaks endast fuugakunsti või kirjanduslikku katedraali, mille iga kivi on ettemääratud kohal ja mille varjatud tähendus pühendunuile ilmsiks tuleb. Ei ole mina ka säärase kiviloendamise asjatundja. Kavatsen seetõttu…
Tartu Ülikooli V kirjandustudengite kevadkool
16.–17. juunil toimus Võrumaal Urvaste vallas Liinakuru talus viies kirjandustudengite kevadkool. Eesti kirjanduse õppetooli professor ning Liinakuru peremees Arne Merilai tõdes avasõnades, et nüüd võib kirjandustudengite kevadkooli juba traditsiooniks pidada. Seda kinnitab ka tõik, et teist aastat järjest lööb osavõtjate arv rekordeid. Ühtlasi jõudis tudengite kevadkool tänavu internetti: aadressilt liinakuru. wordpress.com leiab nii eelnevate aastate kavad, juhised kohalejõudmiseks, pildimaterjali, bibliograafia kui ka olmet tutvustava rubriigi.
Kevadkooli kutsusid viis aastat tagasi ellu Mart Velsker ja Jaak Tomberg eesmärgiga võimaldada tudengitel, kel välja kujunenud või kujunemas oma teema, teistelegi huvilistele oma uurimisvaldkonda tutvustada. Hiljem on kevadkooli korraldamisega aktiivselt seotud olnud ka Eesti Kirjanduse…
Kevadkooli kutsusid viis aastat tagasi ellu Mart Velsker ja Jaak Tomberg eesmärgiga võimaldada tudengitel, kel välja kujunenud või kujunemas oma teema, teistelegi huvilistele oma uurimisvaldkonda tutvustada. Hiljem on kevadkooli korraldamisega aktiivselt seotud olnud ka Eesti Kirjanduse…
XLV Veski päev
teemal „Keelte, murrete ja nimede ringist. Valdek Pall 85” toimus 27. juunil Tartu Ülikooli J. V. Veski auditooriumis.
Marja Kallasmaa ettekanne „Valdek Palli jälgedes ja sammuke kõrvale” keskendus laenuliste isikunimede probleemile eesti kohanimedes. Raskesti seletatavate eesti kohanimede puhul on Valdek Pall nimede lähtekohana näinud eeskätt saksa eesnimevara. Hilisemad uurimused on osutanud, et kokkulangevused saksa nimevaraga on nii sagedased, et need ei saa olla juhuslikud. Ettekandes on astutud samm veelgi kaugemale: pakuti eesti kohanimele Kirna vasteks ülemsaksa apellatiiv kirn, kürn ’veski’.
Niina Aasmäe andis oma ettekandes „Valdek Palli töödest mordva keelte alal” ülevaate Palli uurimustest, mis järgnesid kandidaadiväitekirja „Ajad ja kõneviisid mordva keeltes” kaitsmisele…
Marja Kallasmaa ettekanne „Valdek Palli jälgedes ja sammuke kõrvale” keskendus laenuliste isikunimede probleemile eesti kohanimedes. Raskesti seletatavate eesti kohanimede puhul on Valdek Pall nimede lähtekohana näinud eeskätt saksa eesnimevara. Hilisemad uurimused on osutanud, et kokkulangevused saksa nimevaraga on nii sagedased, et need ei saa olla juhuslikud. Ettekandes on astutud samm veelgi kaugemale: pakuti eesti kohanimele Kirna vasteks ülemsaksa apellatiiv kirn, kürn ’veski’.
Niina Aasmäe andis oma ettekandes „Valdek Palli töödest mordva keelte alal” ülevaate Palli uurimustest, mis järgnesid kandidaadiväitekirja „Ajad ja kõneviisid mordva keeltes” kaitsmisele…
Nüpli II suvekool „Peegeldused kirjanduse sees ja ümber”
6.–7. juulini peeti Nüplis Gustav Wulff-Õie muuseumi õuel Eesti Kirjandusmuuseumi suvekool „Peegeldused kirjanduse sees ja ümber”. Temaatiliselt tõukus seekordne, teine suvekool esimesest („Kaotatud klassika: lähilugemine”), jätkates arutlust eesti kirjanduse tiheda tuuma üle. Laia lähenemiste ampluaad võimaldav teemapüstitus tõi esinema distsiplinaarselt kirju uurijaskonna. Kahe päeva jooksul peeti 21 ettekannet, lisaks neile oli kavas vestlusring jm.
Milliste eesti kirjanduse probleemide üle peeti elavaimaid arutelusid? Üldistades võib öelda, et raskus seisneb ikka eesti kirjanduse tsentri määratlemises. Mida ütlevad eesti kirjanduse tiheda tuuma kohta ja kuidas mõjutavad seda tema peegeldused äärealadel – olgu siis keskuse ja ääreala eristamise aluseks keelelised, geograafilised, ideoloogilised, tehnilised, žanrilised vm…
Milliste eesti kirjanduse probleemide üle peeti elavaimaid arutelusid? Üldistades võib öelda, et raskus seisneb ikka eesti kirjanduse tsentri määratlemises. Mida ütlevad eesti kirjanduse tiheda tuuma kohta ja kuidas mõjutavad seda tema peegeldused äärealadel – olgu siis keskuse ja ääreala eristamise aluseks keelelised, geograafilised, ideoloogilised, tehnilised, žanrilised vm…
Lühikroonika
• 2. oktoobril peeti Eesti Keele Instituudi saalis UTKK seminar „Rahvusliku ajaloo kujutus eesti näitekirjanduses ja teatris”, mida juhatas Piret Kruuspere.
• 5. oktoobril korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakond muinasjuttude töörühma sügisseminari „Muinasjutud ja jutupärimus. Lood kui identiteedi loojad”, mis seekord toimus Saare maakonna keskraamatukogus Kuressaares. Kõneldi maailma tõlgendamisest läbi lugude, jutuvestmisest paigaidentiteedi kujundajana, muinasjuttude tõlgendustest filmi- ja telemaailmas, Sõrve pärimustest, Saaremaa libahundimuistenditest jpm. Esinesid Taive Särg, Helen Kästik, Moon Meier, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan, Reeli Reinaus, Eda Kalmre, Merili Metsvahi ja Risto Järv.
• 11.–12. oktoobril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse soome ja eesti ajalooromaani teemaline…
• 5. oktoobril korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakond muinasjuttude töörühma sügisseminari „Muinasjutud ja jutupärimus. Lood kui identiteedi loojad”, mis seekord toimus Saare maakonna keskraamatukogus Kuressaares. Kõneldi maailma tõlgendamisest läbi lugude, jutuvestmisest paigaidentiteedi kujundajana, muinasjuttude tõlgendustest filmi- ja telemaailmas, Sõrve pärimustest, Saaremaa libahundimuistenditest jpm. Esinesid Taive Särg, Helen Kästik, Moon Meier, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan, Reeli Reinaus, Eda Kalmre, Merili Metsvahi ja Risto Järv.
• 11.–12. oktoobril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse soome ja eesti ajalooromaani teemaline…