Rubriik
Valdkond
Aasta
In memoriam. Sergei Issakov
Teatud aastatel oli Sergei Issakov Keele ja Kirjanduse aktiivsemaid autoreid. Tema koostöö meie ajakirjaga kestis ligemale pool sajandit. Issakovi sulest on Keeles ja Kirjanduses ilmunud umbes 60 artiklit, enamasti ulatuslikud ja olulised, rohkele andmestikule toetuvad uurimused eesti kultuurist ja kultuurisuhtlusest erinevate rahvastega. See on pisut üle kümnendiku tema rohkem kui viiesajast teadustööst.
Sergei Issakovist sai Keele ja Kirjanduse autor kohe ajakirja esimesel ilmumisaastal. Tema artikkel käsitles Lydia Koidula jutustust „Olesja” (Eesti Postimehe juttotubba 5. VI 1869, nr 26 ja 12. VI 1869, nr 27), mis on ukraina naiskirjaniku Marko Vovtšoki „Kasakaneiu” tõlge. Issakov oli avastanud jutustuse allika Riias ilmunud ajakirjas Die…
Lühikroonika
• 5. veebruaril toimunud Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril astus üles Vjatka-eestlaste uurija Irina Truškova, kes tutvustas Venemaa diasporaaeestlaste ja -lätlaste uurimisprojekti.
• 6. veebruaril peeti Kirjandusmuuseumis Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolek ja allkirjastati ÕES-i raamatukogu deponeerimisakt. Jaanuaris jõudis ÕES-i raamatukogu tervikuna Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukokku. Kuulati Kersti Taali ettekannet „Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu läbi aegade”.
• 14.–16. veebruarini korraldas Tallinna Ülikooli slaavi keelte ja kultuuride instituut XIV rahvusvahelise noorfiloloogide konverentsi. Ettekannetega esinesid tudengid, magistrandid, doktorandid ja aspirandid Eestist, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Poolast, Lätist jm. Ettekannetes keskenduti võrdlevale kirjandusteadusele, vene kirjanduse ajaloole, poeetikale ja lingvistikale. Konverentsi avaettekanded pidasid Stephen Lovell (Londoni King’s College) ja Kira Rogova (Peterburi…
Eesti keeleala piirid
Aastal 1919, kui pandi alus eestikeelsele Tartu ülikoolile, loodi ka esimene eesti keele professori ametikoht maailmas. 2012. aastal ehk 93 aastat hiljem asutati Tartu Ülikoolis kümme rahvus-professuuri, millest kolm on eesti keele professuurid: need on tänapäeva eesti keele, eesti keele võõrkeelena ning eesti keele ajaloo ja murrete professuur. Eesti keele õpetamine Tartu ülikoolis lektori tasemel algas küll juba rohkem kui 200 aastat tagasi, kui 1803. aastal loodi eesti ja soome keele lektoraat (Tamul 2003). Tollal oli kohaliku põliskeele kohta kõige tavalisem kasutada mõistet undeutsch – mittesaksa. Samas oli neid kohalikke keeli rohkem kui üks, eesti keeligi oli tookord kirjakeelena kasutusel kaks:…
Reis ilma sõiduplaanita
Juri Lotmani kirjad Boriss Jegorovile publitseeris adressaat juba 1997. aastal.(1) Nüüd moodustab üks osa neist koos mõnede Zara Mintsi kirjadega poole Tallinnas ilmunud raamatust. Teiseks pooleks on Boriss Jegorovi kirjad, nii et lugejal on võimalik tutvuda kahe kolleegi mõttevahetusega.
Isiklike paberite (kirjade, päevikute) publitseerimine, kui see on küllalt ulatuslik, võib pakkuda huvi mitmest vaatepunktist. Ühed ja samad tekstid pööravad lugejate poole, kes on huvitatud erinevatest asjadest, oma eri küljed.
Esimese tähenduste kihi ammutab lugeja kirjavahetusest, lugedes kirju kui ajastu o l u s t i k u d o k u m e n t i. Igasugune kirjavahetus (sealhulgas ka inimeste vahel,…
Ühes mõttevälguga süttib põlema su keel
Minu esimene „iseloetud” kokkupuude Juhan Liiviga pärineb Edgar Kase värvilisest fotoalbumist „Värviliste liblikate lend” (1978), mis ühendab võrratu tundlikkusega autori loodusfotod ja omapärase antoloogiana nende juurde valitud katkendid eesti luulest. Nõnda on moodustunud oma vaba vormiga võluv tervik, mis minu jaoks toona määratult erines lasteluulest. Looduse vabaduse ääretust fotodel sai ühtäkki sõnadesse ja pilti panna; sõnad jäid pähe: Lumi tuiskab, mina laulan, / laulan kurba laulukest; / lumi kogub aia äärde, / valu minu südame. Palju hiljem sain teada, et see Liivi luuletus kannab pealkirja „Lauliku talveüksildus”.
Lugedes Jüri Talveti monograafiat Juhan Liivi luulest, tajusin äratundmist toonasest: terviku moodustavad nüüd piltide…
Eduard Vilde, eurooplane ja naisõiguslane
XXI sajandi elulookirjanduse lainevallil on biograafiast saanud lausa omaette kirjandusžanr. Võrguajakirja Hortus Semioticus avanumbris (2006) nägi Jüri-Franciscus Lotman kirjanike elulugude kirjutamises „katset „omastada” autori loomingut”(1) ning seadis biograafiad loomealaste mittekunstiliste tekstide seas kirjandusteooria ja -kriitika kõrvale. Uut žanri lähemalt uurinud Eve Annuk sedastab Pierre Bourdieule tuginedes, et elu ongi lugu ja biograafia narratiiv.(2) Seejuures tekkivad illusioonid ja biomütograafia võimalused jätkem antud juhul kõrvale, kuid nentigem, et kirjanike elulugude loomingulisest ülestähendamisest on nüüdis-Eestis saamas naisautorite monopol.
Livia Viitoli kirja pandud Vilde-biograafia on salgamatult naiselik ja varasemate meesautorite taustal uudse lähenemisnurgaga. Kirjaniku selle aastasaja esimese „korteriperenaise” (aastail 2001–2005 töötas Livia Viitol Kadriorus Vilde…
Sõnavõistlusel väljapakutud sõnade juurdumisest
SISSEJUHATUS
Aastal 2002 otsiti sõnavõistlusel eestlasele suupärasemaid vasteid kaheteistkümnele Euroopa Liidu tekstides tihti esinevale sõnale või sõnaühendile [ad hoc-komisjon,globaliseerumine, (Euroopa) integratsioon, kriisireguleerimine, nulltolerants, opt-in/opt-out, subsidiaarsus, struktuurifondid, task force, twinning, valitsusväline organisatsioon ja (ühenduse)acquis] (Erelt 2003). Võistlusest on möödas enam kui kümme aastat, mis võimaldab teha esmaseid järeldusi väljapakutud sõnade juurdumise kohta eestlaste keelekasutuses. Autorile teadaolevalt on siinse uurimuse näol tegemist esimese kvantitatiivse analüüsiga sellel teemal.
Sõnavõistlus on keelekorralduse vaatepunktist mitmes mõttes ainulaadne vahend. Esiteks aitab ürituse võistluslik moment kaasata keeleloomesse inimesi, kes igapäevaselt keeleküsimustega ei tegele. Nii 2002. kui ka 2010. aasta sõnavõistlused üllatasid korraldajaid rahva aktiivse osavõtuga (Erelt 2003; Rekand, Ratt 2010).…
„Kalevipoeg” kui tüvitekst
Küsimus eesti rahvuskultuuri keskmest ja/või kestvusest on nõudmas järjest enam tähelepanu. Ühe võimaluse selle üle arutleda pakub tüviteksti mõiste ning sellega seonduv (rahvus)kultuuri tekstuaalse eneseteadvuse probleem.(1) Just selleni jõuti ka paari aasta taguses tihedas mõttevahetuses eksistentsiaalsusest.(2) Selles põnevas diskussioonis osalejana arutleb eesti kultuuri põhja üle artiklis „Heroism ja eksistentsialism” teiste hulgas Tiit Hennoste, avaldades muuhulgas arvamust, et „eesti kultuur on kindlasti kirjanduskeskne” ning kõik „muud kunstid on tulnud rahvusele ligi kirjanduse kaudu, olgu koorilaulu sõnade või kirjandusteoste lavastamise ja filmimise kaudu” (Hennoste 2011: 1146). Artikli lõpus jõuab Hennoste aga tõdemuseni, et eesti kultuuri põhjaks siiski ei ole kirjandus, vaid „tekst…
Meenutades Leenu Siimiskeri
Leenu Siimisker oli meeldejääv inimene. Tänapäeval öeldakse – karismaatiline. Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis on töötanud mitmeid nimekaid kirjandusinimesi. Enamasti on nad tulnud ja läinud ning mälestused nendest on seotud teiste paikadega. Ka Siimisker läks. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. sünnipäevaks kirjutatud mälestused „Kirjandusmuuseumist minu elus” (Mnemosyne teenistuses. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004) on Siimiskeri väheseid tagasivaateid.
Helene Siimisker võeti toonase nimega Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonda tööle 1958. aastal pärast aspirantuuriaja lõppemist. Üheksa aastat muuseumis oli ta elu kõige püsivam töökoht. Ta ise on kinnitanud, et see aeg oli „nagu igavik või – ainult üks päev”. Kas ta just sel ajal ei hüljanud oma endise kesta…
Lühikroonika
• 21.–23. detsembrini 2012 Hiinas Yichangis toimunud eetika ja kirjanduse suhteid käsitlenud rahvusvahelisest kirjanduskonverentsist võttis osa TÜ maailmakirjanduse professor Jüri Talvet. Ta valiti sealsamas asutatud uue kirjandus- ja kultuuriuurijate ühenduse, Rahvusvahelise Eetilise Kirjanduskriitika Assotsiatsiooni (IAELC – International Association of Ethical Literary Criticism) juhtkonda, ühena selle asepresidentidest. Eeskätt Wuhani Ülikooli hiina kirjanduse professori Nie Zhenzhao ja Oslo Ülikooli Ibseni keskuse juhataja professor Knut Brynhildsvolli eestvedamisel asutatud assotsiatsiooni presidendiks sai Hiina teenekamaid väliskirjanduse uurijaid, professor Wu Yuanmai.
• 27. detsembril kaitses Nikolai Kuznetsov Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal „Komi keele kohakäänete ruumisemantika (kognitiivne analüüs)”. Väitekirja juhendaja oli TÜ dotsent Tõnu Seilenthal, oponent filoloogiakandidaat Galina…
Mis on luule? I
Kajar Pruulile(1)
Mis on luule? Esmapilgul kuulub see – nagu küsimus õnnest või elu mõttest – niisuguste igaveste küsimuste hulka, millele selget ja ammendavat vastust ei tahetagi. Samas võib see üles kerkida ka argiolukordades, kus tekstide liigitamine osutub praktiliselt tähtsaks: alates bibliograafitööst kuni õiguslike vaidlusteni. Enne vastuse otsimist uurigemgi, millistes olukordades ja missuguse tagamõttega seda küsimust esitatakse.
Sageli teevad seda luuletajad eneserefleksioonis, kui püüavad oma tegevust iseenda või teiste jaoks põhjendada. Näidetena meenuvad Jaan Kaplinski ja Hasso Krulli sellenimelised esseed, Jüri Üdi luuletus „Mis on see luuletaja luule?” (Kaplinski 2004; Krull 2011; Üdi, Viiding 1998: 286) või kogumikku „Kius olla julge” koondatud…
Konverents „Karl Ristikivi 100”
2012. aasta oktoobris tähistati Karl Ristikivi 100. sünniaastapäeva kaheosalise kirjanduskonverentsiga: 16. oktoobril Tartus Kirjandusmuuseumis ja 17. oktoobril Tallinnas Kirjanike Majas.
Tartu konverentsipäeva esimese kõnelejana andis Janika Kronberg ülevaate Karl Ristikivi loometeest, tema teoste vastuvõtust ja tõlkimisest. Pikemalt rääkis Kronberg Ristikivi muuseumi rajamise raskustest nõukogude ajal ning Helgi Ebberi väsimatust tööst kirjaniku tutvustamisel. Samuti kirjeldas oma kirjanduslikku detektiivitööd Ristikivi pärija otsimisel, esitledes pärijat, Korfu saarelt pärit Spiridonis (Spyro) Arvanitist, paar kuud varem ülesvõetud video vahendusel. Selgus ka kõnekas fakt, et Ristikivi lubanud temast romaanigi kirjutada, kuid jõudis kauaaegset sõpra kujutada ainult kõrvaltegelasena. Kas Spyrost kunagi ka mõne romaani peategelane saanuks, jääb saladuseks.
Eluloolistel…
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverents „Pildi sisse minek”
On tavaks saanud, et igal sügisel vaatavad folkloristid tagasi suvistele kogumisretkedele, et anda ülevaadet uuest materjalist. Samuti on need arupidamised mõeldud kogumistegevuse mõtestamiseks, tekkinud probleemide avamiseks ning metoodilisteks aruteludeks.
Seekordne, 24. oktoobril 2012 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis toimunud konverents „Pildi sisse minek” pakkus võimalusi jätkata osalt ka eelmise aasta koguja eetika ja valikute teemat. Samal ajal aga inspireeris see kogumistööd iseloomustav poeetiline metafoor välitöö tegijaid arutlema kogumistöö inimlike aspektide üle ning esitama uurijapoolseid tõlgendamisvõimalusi.
Piret Õunapuu (Eesti Rahva Muuseum) vaatles kogujate päevikuid kui ajastut peegeldavaid dokumente. Ettekanne andis ülevaate sellest, millisena nägid vanavarakorjajad Eestimaad enne Esimest maailmasõda ja millisena paistis Eestimaa läbi vanavarakorjajate…
Kerged tekstid
9. novembril 2012 tähistati Tallinna Ülikooli rakenduslingvistika professori Krista Kerge 60. sünnipäeva kõnekoosolekuga „Kerged tekstid”. Konverentsi sisse juhatades nentis kunagine Krista Kerge üliõpilane ja praegune kolleeg Jaanus Vaiksoo, et loengutel antud harjutustekstid olid kõike muud kui kerged, aga see-eest väga õpetlikud.
Helin Puksand (TLÜ) kõneles kooliõpilaste lugemist mõjutavatest teguritest 2009. aastal läbiviidud PISA funktsionaalse lugemisoskuse uuringu põhjal. Uuriti, mida õpilased loevad (ilukirjandust, koomikseid, veebitekste), kuidas nad loetust aru saavad ja näiteks ka seda, kas nad naudivad lugemist. Selgus, et lugemismaterjali valik sõltub lugemisoskusest. Lugemistulemuste parandamiseks on vaja muuta suhtumist lugemisse. (Samal teemal vt KK 2012, nr 11, lk 824–835.)
Hille Pajupuu (EKI)…
Poeetika kool
27. novembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis seminariga „Poeetika kool” Karl Muru 85. sünnipäeva ja Jaak Põldmäe 70. sünniaastapäeva. Muuseumi fuajees sai tutvuda väikese isikuloolise näitusega. Rein Veidemanni avasõnad luges ette muuseumi direktor Janika Kronberg, kaht ettekandepaneeli juhtisid Sirje Olesk ja Mart Velsker.
Marja Undi ettekanne „Luuleseletaja Karl Muru” andis ülevaate Muru kriitikukarjäärist ja valikutest (näiteks on Muru harva võtnud arvustada debüüte) ning jõudis järeldusele, et arvustajana on Muru olnud pigem lahke mõistja ja kaasamõtleja kui karm kaaluja ja hindaja. Peeter Olesk rääkis Jaak Põldmäest kirjandusteaduse õppejõuna, tuginedes Tartu Ülikooli arhiivis säilinud materjalidele ja omaenese üliõpilaspõlvemälestustele. Kui Unt ja Olesk esinesid juubilaride õpilastena,…
Seminar „Fragmente eesti tõlkeloost. Nõukogude aeg”
13. detsembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis eesti tõlkeloo seminar, mille korraldasid Tallinna Ülikooli germaani-romaani keelte ja kultuuride instituut ning Eesti Kirjandusmuuseum. Eestvedajateks olid Anne Lange ja Daniele Monticelli Tallinna Ülikoolist. Monticelli rääkis avasõnas, et eesmärgiks on täita eesti tõlkeloo seniseid valgeid laike, ning andis lootust, et selline ettevõtmine ei jää viimaseks, sest kuigi tõlketeooria huviliste ring on Eestis küllalt väike, on antud diskurss kultuuri(ajaloo) mõtestamise seisukohalt väga oluline.
Seminar algas Aile Möldre (TLÜ) ettekandega, mis andis põhjaliku statistilise ülevaate tõlkekirjanduse suhtarvudest ENSV-s. Kuigi teiste liiduvabariikide rahvaste kirjanduse tõlkimine oli omaette poliitiline programm, et pidevalt taasluua vendluse illusiooni, ilmus väliskirjandus (s.t kirjandus…
Tõlge. Eesti keeles leitud
Ajakiri Methis. Studia humaniora Estonica on üks väheseid väljaandeid maailmas, kus humanitaarteadusest saab kirjutada puhtas eesti keeles. Mitmesajamiljonilise kõnelejaskonnaga keelte vahele lõksu jäänud eestikeelse teaduse jaoks on see kingitus, mida pole võimalik üle hinnata. Eesti keelde tõlkimisest tulebki eesti keeles rääkida. Siinkirjutaja kui tõlkija jaoks on kõige põnevamad need vestlused ja arutelud, kus avaneb uks tõlkija teadvusse, otsuste taha, ehkki praktikute puhul ei ole neil otsustel enamasti vähimaidki seoseid erinevate tõlketeooriatega. Niisama oluline on aga kaardistada ka aega, mil raamatud ilmuvad, ja seda kirjeldav tõlkelugu hõlmabki suure osa ajakirja mahust. Kui selles numbris on uurijad järjega jõudnud esimese Eesti Vabariigi lõpuni,…
Poliitilisuse keel
Käesoleva arvustuse alustuseks kõlagu kõhklus ja kimbatus. Semiootikaajakirja erinumber kõneleb poliitilisusest, seega ennekõike võimusuhetest keeles: võimust märkide vahel, erinevate märgisüsteemide vahel, märkide vastuvõtmise ja tõlgendamise võimuaspektidest. Kui heita kriitikuna pilk uurimisobjekti peeglisse, selle asemel et neelduda kohemaid kirjutamise hoogu, siis meenutab kogumik seda, mis ammugi teada: võimusuhted läbivad keele kasutamise viise kõikjal; ei ole nii, et leidub mingi piiritletud poliitilisuse valdkond, mida õnnestuks mittepoliitilisest keelest isoleerida ning eraldi uurida. Seejuures on kriitika üks keelevõimu ehedamaid väljendusvorme, mis ei luba kriitikul tegeleda pelgalt teksti nautimisega — vaja on analüütilist struktuuri ja normatiivseid hinnanguid. Hoomates kriitika võimu ja sellega kaasnevat vastutust, tunneb…
Toomas Liiv: paradoks ja pettur
Luuletaja ja kirjandusuurija Toomas Liiv (1946–2009) oli kummaline kuju, kinnitavad kõik temaga kokku puutunud inimesed. Mitte ainult tema luule ja igapäevajutt, vaid ka kirjandusteaduslikud tekstid elasid maailmas, mis mõnigi kord äratas . . . . küsimusi.
Alustan sellest, et tegelikult on selle raamatu arvustaja roll kohati üsna mõttetu, sest sissevaate Liivi tehtud teadusesse on kogumiku koostaja Elo Lindsalu ja Maie Kalda oma järelsõnades juba ära teinud (lk 442–455). Mida ma saan lisada? Mida ma tahan lisada?
Liivi uurija- ja õppejõukarjäär oli lihtne ja samas vägagi muljetavaldav. Tema üks töökoht oli Keele ja Kirjanduse Instituut, kus ta oli kirjandusloo sektori uurija 1975–1987, ja selle järglane Underi…
Akadeemiline Aino Kallas
On kirjanikke, kelle loomingust tehakse väitekirju keskmisest palju sagedamini. Soomlaste jaoks on üheks niisuguseks Aino Kallas. Teda uurides on oma doktorikraadi saanud Kai Laitineni järel mitmed, peamiselt naisuurimuslikke või kultuuriloolisi meetodeid kasutavad kirjandusteadlased.
Silja Vuorikuru väitekiri käsitleb Kallase teoseid, mida ta loeb lähtuvalt kindlatest piiblitekstidest. Piibel kui Kallase loomingu oluline kujundaja ongi Vuorikuru uurimuse teemaks. Alates 1910. aastal kirjutatud, kuid avaldamata jäänud piibliainelisest värssnäidendist „Bathseba” on Vuorikuru leidnud seoseid piibliga Kallase kogu loomingus. Aino Kallas on lugenud piiblit eelkõige mõjuva ja olulise kirjandusliku tekstina. Piibel oli tema jaoks uks ilu templisse. Et mõista, mida üks kirjanik sellest templist ammutada võib, tuleb…
Filosoofiatõlkest ja keelest
Humanitaar- ja sotsiaalteadustes hakatakse 1990. aastate keskel rääkima eetilisest pöördest, mille tekkepõhjuseks näib olevat tõrge niinimetatud kahtlusefilosoofiate suhtes, mis on maad võtnud alates Nietzschest ja pääsenud domineerima poststrukturalistlikus äärmusrelativismis. Eetilist pööret seostatakse eelkõige prantsuse-juudi filosoofi Emmanuel Levinasi nimega, kelle puhul, paradoksaalsel kombel, ei saa küll rääkida otsesest vastandumisest poststrukturalismile. Pigem on tegu eetilise diskursuse uuendamisega üsnagi postmodernistlikus vaimus, mille lahutamatuks osaks on igasuguste suurte narratiivide eitamine või koguni väljakutse lääne filosoofilisele traditsioonile tervikuna. Lääne filosoofiline traditsioon põhineb ratio’l ja logos’el, kuid Levinasi jaoks ei ole ethos sisemiselt ratsionaalne – eetika on hoopis igasuguse filosoofia lähe ja igasuguse tähenduse sünd algab nimelt…
Ülo Tedre ja „Vana Kannel”
Õnneks on asju, mis ei aegu. Aegumatute väärtuste hulka kuuluvad ka meie regivärsilised rahvalaulud. Nüüd, kui meie tänapäevane regilauluharrastus on leidnud esiletõstmist ja imetlust koguni filmi näol välismaalase silmade läbi („Regilaul”, režissöör Ulrike Koch), tundub asjakohane selle pärimusžanri arhiivides peituva alusmaterjali väärttrükise tutvustamine.
Juba rohkem kui kümme aastat tagasi ilmus Põhja-Eesti esinduslikku lauluala kajastav „Vana Kandle” VIII köide: Jõhvi ja Iisaku regilaulud (Tartu, 1999), mille toimetaja ja mitme saatesõna kirjutaja on tänavu veebruaris 85-aastaseks saav Ülo Tedre. Raamatu koostajad on Hilja Kokamägi, Ülo Tedre ja Edna Tuvi.
Ülo Tedre „Saatesõnas” on antud ülevaade „Vana Kandle” väljaandmisest alates juba esimese toimetuskolleegiumi moodustamisest 1963.…
Keele omandamise, õppijakeele ja õppijakeele korpuste konverents
5.–6. oktoobrini 2012 toimus Oulu Ülikoolis rahvusvaheline konverents „Learner Language, Learner Corpora”, mille korraldasid kahasse kaks rahvusvahelist uurimisprojekti: Oulu, Tallinna ja Umeå ülikooli ühisprojekt „Korpusuurimus õppijakeele universaalidest”(http://www.oulu.fi/hutk/sutvi/oppijankieli/) ning Ida-Soome ja Viini ülikooli koordineeritav projekt „Soome-ugri keeled sihtkeeltena”ehk VIRSU-projekt (http://www.univie.ac.at/virsu/). Konverentsil osalesid õppijakeele korpusuurijad ning soome-ugri keelte õppimise ja omandamise uurijad 13 maalt 24 ülikoolist. Kahel päeval kuulati viies sektsioonis 51 ettekannet, plenaarettekannetega esinesid Charlotte Gooskens (Groningeni Ülikool), Fanny Meunier (Louvaini Katoliiklik Ülikool) ja Minna Suni (Jyväskylä Ülikool).
Charlotte Gooskens keskendus oma ettekandes lähedaste sugulaskeelte vastastikusele mõistmisele ehk retseptiivsele mitmekeelsusele Skandinaavia maades. Ettekandja tutvustas norra, rootsi ja taani keele vastastikust mõistmist käsitleva ulatusliku eksperimentaalse…
Charlotte Gooskens keskendus oma ettekandes lähedaste sugulaskeelte vastastikusele mõistmisele ehk retseptiivsele mitmekeelsusele Skandinaavia maades. Ettekandja tutvustas norra, rootsi ja taani keele vastastikust mõistmist käsitleva ulatusliku eksperimentaalse…
Lühikroonika
• 6. detsembril peeti Tallinnas Eesti Keele Instituudis kõnekoosolek „Rahvusvahelisest uurimisprojektist ELDIA (European Language Diversity for All)”. Ettekannetega esinesid Helle Metslang („„Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile” ühendab rahvaid, maid ja teadlasi”), Kadri Koreinik („ELDIA tulemustest Setu- ja Võrumaal”) ja Kristiina Praakli („Eesti keel Soomes ja Saksamaal – peamised uurimistulemused”).
• 7. detsembril korraldas Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus II teaduskeele konverentsi arutamaks, kes, kus ja kuidas kasutab eesti keelt teaduses ja kõrghariduses. Sissejuhatavas sõnavõtus kõneles Peep Nemvalts eesti teaduskeelest üleilmse teaduse kontekstis. Järgnenud ettekannetes oli juttu teaduskeele säilitamise ja arengu võimalustest, Eesti doktorantide arvamustest, kas eesti keeles on võimalik teadustööd kirjutada, terminiprobleemidest kosmose, materjalitehnika…
Jätkusuutlik keelepoliitika
SISSEJUHATUS
Käesolevat artiklit ajendas meid kirjutama mure eesti keele jätkusuutlikkuse pärast XXI sajandil ühiskonna kommunikatsioonisüsteemi osana. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sätestab, et Eesti keelepoliitika juhtivaks printsiibiks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri jätkusuutlikkus. Seatud eesmärk annab võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Praegune Eesti keelepoliitiline diskursus, mis avaneb seadustekstides, arenguprogrammides ning ajakirjanduses, käsitleb eesti keelt sageli inimesest eraldiseisva nähtusena. Keele arengu visioonides on sisuliselt kõrvale jäetud nii inimesed, kelle jaoks eesti keel on teine keel või võõrkeel, kui ka need, kelle jaoks eesti keel on emakeel. Leiame, et tänapäeva maailmas, kus inimesed liiguvad palju ringi ja majanduslik-tehnoloogiline areng soosib senisest veelgi enam lingua franca’de…
Käesolevat artiklit ajendas meid kirjutama mure eesti keele jätkusuutlikkuse pärast XXI sajandil ühiskonna kommunikatsioonisüsteemi osana. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sätestab, et Eesti keelepoliitika juhtivaks printsiibiks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri jätkusuutlikkus. Seatud eesmärk annab võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Praegune Eesti keelepoliitiline diskursus, mis avaneb seadustekstides, arenguprogrammides ning ajakirjanduses, käsitleb eesti keelt sageli inimesest eraldiseisva nähtusena. Keele arengu visioonides on sisuliselt kõrvale jäetud nii inimesed, kelle jaoks eesti keel on teine keel või võõrkeel, kui ka need, kelle jaoks eesti keel on emakeel. Leiame, et tänapäeva maailmas, kus inimesed liiguvad palju ringi ja majanduslik-tehnoloogiline areng soosib senisest veelgi enam lingua franca’de…
Mälu kõhetumise vastu
Olen juba mõnda aega vastanud ajalehtede aastalõpuküsitlustele, kus palutakse nimetada kümme parimat aasta jooksul ilmunud eestikeelset teost. Viimati vastates mõistsin erilise selgusega, et tegu on tahtmatu blufiga. Tundus kummaline nimetada parimaid aasta jooksul ilmunud eesti algupärandeid, kui kaks kolmandikkuneist lugemata. Tõlkekirjandusest rääkimata. See viib üsna loogiliselt omakorda mõttele, et kas praegu ei toodeta raamatuid – ka n-ö kõrgkirjandust – liiga palju? Või on liiga palju ikkagi parem kui liiga vähe? Mine tea.
Seega on mõnevõrra loogiline, et mõnigi kolleeg, kellele mainisin kirjutavat ülevaadet viimase kümnendi eestikeelsest tõlkeilukirjandusest, hakkas kahtlema, kas ei haara ma liiga suurt ajavahemikku. Kahtlemata. Kuid siinse kirjatöö eesmärk…
Lühidalt
Valev Uibopuu. Välismaine Eesti Kirjanike Liit. Toimetanud ja kommenteerinud Sirje Olesk. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit, 2012. 143 lk.
Eesti Kirjanike Liidu 90. sünnipäevaks välja antud raamat koosneb kahest varem Tulimullas ning Keeles ja Kirjanduses ilmunud artiklist, mis teatud määral ka teineteist kordavad. Neist esimene võtab kokku Välismaise Eesti Kirjanike Liidu (VEKL) loo alates asutamisest 1945. aastal ja lõpetades pikaajalise esimehe August Mälgu tagasiastumisega 1982. aastal. Järelsõnas, kus Janika Kronberg autori paari pisikest faktieksimust klaarib, visandab ta lühidalt ka pärast seda aastat toimunu. Teine artikkel valgustab lähemalt Rootsi Kirjanike Liidu ajalugu (tuginedes sealjuures Jan Gehlinile), muidugi rõhuga eesti sidemetel. Raamat koondab…
Eesti Kirjanike Liidu 90. sünnipäevaks välja antud raamat koosneb kahest varem Tulimullas ning Keeles ja Kirjanduses ilmunud artiklist, mis teatud määral ka teineteist kordavad. Neist esimene võtab kokku Välismaise Eesti Kirjanike Liidu (VEKL) loo alates asutamisest 1945. aastal ja lõpetades pikaajalise esimehe August Mälgu tagasiastumisega 1982. aastal. Järelsõnas, kus Janika Kronberg autori paari pisikest faktieksimust klaarib, visandab ta lühidalt ka pärast seda aastat toimunu. Teine artikkel valgustab lähemalt Rootsi Kirjanike Liidu ajalugu (tuginedes sealjuures Jan Gehlinile), muidugi rõhuga eesti sidemetel. Raamat koondab…
Kaks konverentsi
Augustis-septembris 2012 osalesime kahel rahvusvahelisel teadusüritusel (tehnilise nimetusega tööpajas), mille põhiteema võib kokku võtta märksõnaga (inim)suhtluse arvutimudelid. Kõigepealt oleks ilmselt vaja anda taustainfot, sest mõlemad üritused kuulusid sarjadesse, mis sama nimetuse all on toimunud juba aastaid (üks oli omas sarjas kaheteistkümnes, teine kuueteistkümnes).
Esimene, „Loomuliku väitluse arvutimudelid” (Computational Models of Natural Argument, CMNA; www.cmna. info/), kus osales Mare Koit, oli üks Euroopa tehisintellektikonverentsi (European Conference on Artificial Intelligence, ECAI) rohketest tööpajadest. ECAI 2012 (arvult kahekümnes) toimus Montpellier’s Lõuna-Prantsusmaal 27.– 31. augustini, kõnealune tööpaja CMNA 2012 peeti 27. augustil. Seda korraldatakse aastast 2001, agavaheldumisi ECAIkonverentsidel (toimuvad paarisaastatel) ja ülemaailmsetel tehisintellektikonverentsidel International Joint…
Esimene, „Loomuliku väitluse arvutimudelid” (Computational Models of Natural Argument, CMNA; www.cmna. info/), kus osales Mare Koit, oli üks Euroopa tehisintellektikonverentsi (European Conference on Artificial Intelligence, ECAI) rohketest tööpajadest. ECAI 2012 (arvult kahekümnes) toimus Montpellier’s Lõuna-Prantsusmaal 27.– 31. augustini, kõnealune tööpaja CMNA 2012 peeti 27. augustil. Seda korraldatakse aastast 2001, agavaheldumisi ECAIkonverentsidel (toimuvad paarisaastatel) ja ülemaailmsetel tehisintellektikonverentsidel International Joint…
Piiblitõlke uurimise väliseminar
29.–30. septembril 2012 toimus Eesti Keele Instituudi piiblitõlke uurimise väliseminar Kambjas ja Puhjas. Seminarist võtsid osa uurijad, kes on viimastel aastatel ühest või teisest aspektist tegelenud ühega kolmest piiblitõlkest (või nende teisendeist), mille autoriteks olid Andreas ja Adrian Virginius ja Johann Hornung: põhjaeestikeelse Vana Testamendi tõlke käsikirjaga, mida peetakse 1687–1690 valminud tõlke veidi hilisemaks koopiaks, põhjaeestikeelse Uue Testamendi käsikirjaga, mida peetakse 1687–1688 valminud tõlke koopiaks (nn Müncheni käsikiri, 1694), ja trükis ilmunud lõunaeestikeelse Wastse Testamendiga (1686). Kolmest tekstist ja nende ümbert leitust rääkisid Aivar Põldvee, Kai Tafenau, Kristiina Ross, Heiki Reila, Annika Kilgi ja Inge Käsi. Seminari motoks oli Adrian…
Kirg ja kavalus?
Pealkiri tekitab segadust. Mõtlen ja mõtlen: miks „kirg ja kavalus”? Minu äratundmist mööda oli Marta Reichenbach-Gerland-Rannat, pseudonüümiga M. Sillaots, üks tõsine inimene, tahaks koguni öelda, „tõsine töömees”, ei olnud temas ei kirge ega kavalust. Just neid kaht ehk kahetsusväärselt kõige vähem. Küll aga visadust, kohusetunnet, edasipürgimist. Siiski, tõsimeelses ellusuhtumises ei puudunud huumorimeel, isegi vangimajast saadetud kirjades. Aga peaasjalikult peitus temas pedagoog, kelleks ta end ju noorena koolitas, ja didaktika (omaette teadusharu) on pannud pitseri ilmselgelt ka kõikidele tema kirjandusloolistele kirjutistele, arvustustele ja – veel kõige rohkem – ilukirjandusteostele. Kas see „õpetlikkus” ja „eeskujulikkus” ärritabki ehk praegusi, tagantjärele pisut üle õla…