Rubriik
Valdkond
Aasta
Eleegia kaduvale ülikoolile
Rein Veidemanni nüüd juba kahe romaani peategelane Andreas Wiik on suure südamega mees. Jättes kõrvale eelmise romaani „Lastekodu” (2003), nähtub igavikueelseski tunnis, et Wiigi südamesse mahub mitu naist alates õppejõust kuni tudengini, paar seaduslikku kaasat, Wiigi vaimne isa Karl Moorits ja rahvusülikool kõigi oma sammastega. Takkapihta ka Eesti Vabariik tervikuna. Sest mille muu kui Eesti riigi kodanikkonda alma mater’i nisad imetama on asutatud ja seatud. Kui asjad on paigast ära rahvusülikoolis, loksuvad need kreeni hiljemalt järgmisena ka riigis.
Nagu Wiigil, nii on jätkunud ka tema loojal Veidemannil hoogu ja elaani kuldseiks nimetatud kuuekümnendate lõpust läbi s***te seitsmekümnendate kuni iseseisvuse taastamiseni, otsekui…
Koiaugud raudeesriides
Alguseks pean teatama, et publitseeritud kirjavahetused pole kuulunud mu lemmiklektüüri hulka. Pean nende avaldamist kasutuks asendustegevuseks, selmet kirjutada uurimusi, kus talletatud kirjad võiksid olla allikmaterjaliks. Huvitada võivad need vaid kitsast eriteadlaste ringi ja ehk ka teatud tüüpe, kellel on vastupandamatu huvi võõraste erakirjade lugemise vastu, mida üldiselt pole peetud heaks tooniks. Jaan Roos on oma päevikus öelnud, et mälestuste kirjutamine on puhtas pesus esinemine. Veel enam kehtib see metafoor teisele inimesele saadetud kirjade kohta: igaüks tahab neis ikka parema ja targemana näida ning mingit tõde sealt otsida on mõttetu. Vanad kommunistid, kelle kirju on avaldatud, valetavad niikuinii ning ausad inimesed…
Doktorikool „Tõde ja meetod: väärtustest vabaduseni”
Humanitaarteadused on Eestis ajalooliselt olnud suhteliselt hinnatud, viimasel ajal ning eriti XXI sajandi edenedes on niisugune tunnustus aga oluliselt kõikuma löönud. Tõtt-öelda osutub humanitaarteaduste positsioon olevat poleemiline päris ulatuslikult, vähemalt Euroopa lõikes kindlasti. Need arengud on omakorda sundinud meid n-ö ridu koondama, leidmaks uusi lahendusi tekkinud oludega hakkama saamiseks. Üheks abivahendiks sel teel võib pidada interdistsiplinaarsust, st mitmekesiste võimaluste teadvustamist ja rakendamist ning koostöövormide ja -võimaluste otsimist. Koostöövajadust kannustab tahe ühise eesmärgi nimel lahkhelid ületada, ent kaunitel ideaalidel on ka pragmaatilised põhjused, nagu võimalus hankida majanduslikku tuge. Tulemiks on võrgustike loomine, sidemete sõlmimine nii distsipliini sees kui ka väljas, kooli…
Konverents „Läänemeresoome keeled, kultuurid ja kohavaim”
7.–8. märtsil toimus Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning kultuuriteaduste ja kunstide instituudi ühisel korraldamisel rahvusvaheline konverents, mis oli pühendatud Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessorile Tiit-Rein Viitsole, kes tähistas konverentsi eel 75. sünnipäeva.
Kummardusena Tiit-Rein Viitso uurimisvaldkondade mitmekesisusele ja avarusele kandis konverents pealkirja „Läänemeresoome keeled, kultuurid ja kohavaim”, ettekandeid peeti eesti, soome, vepsa, inglise ja vene keeles.
Kõrvale jäeti eesti- ja soomekesksed teemakäsitlused ning keskenduti ennekõike väiksematele läänemeresoome keeltele ja rahvastele. Paljude ettekannetega oli esindatud vepsa temaatika, kõige rohkem oli liivi keelt ja liivlaste kultuuri- ja ajalugu käsitlevaid ettekandeid. Kaks mahukat konverentsipäeva pakkusid osalejatele võimalust kaasa mõelda kahes paralleelsektsioonis peetud 37 ettekandele…
In memoriam. Professor Valdek Pall
Ühel päikselisel aprillikuu päeval lahkus meie hulgast Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, väljapaistev lingvist, F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaat, filoloogiadoktor Valdek Pall.
Valdek Pall sündis 30. juunil 1927 Tartumaal Laius-Tähkvere vallas Pedasi külas. Mitme kooli kaudu jõudis ta 1947 Tartu Riiklikku ülikooli, mille lõpetas 1952 soome-ugri keelte alal, täpsemaks erialaks mordva keeled. Mordva keelte aegade ja kõneviiside uurimine viis Valdek Palli ka kandidaadikraadini 1955. Sealtpeale oli Valdek Palli töökäik seotud põhiliselt Tallinna Pedagoogilise Instituudi/Tallinna Pedagoogikaülikooli ning Keele ja Kirjanduse Instituudi/Eesti Keele Instituudiga. Õpetamine TPedI-s/TPÜ-s on küll olnud Valdek Palli oluline töötahk, kuid siiski vaid ääristanud tema teadlasteed. Ehkki tema esimesed publikatsioonid olid mordva…
Lühikroonika
• 9.–10. maini leidis Tartu Ülikooli saksa filoloogia osakonnas aset kirjandusteaduslik konverents „Tartu ja Riia kirjandus” („Tartu und Riga in der Literatur”). Konverentsil rõhutati nende kahe linna rolli Liivimaal ja otsiti vastuseid küsimusele, kuidas need linnad on leidnud peegeldamist kirjanduses. Komparativistliku suunitlusega konverentsil kohtusid saksa, eesti, läti, slaavi ja klassikalised filoloogid Göttingenist, Tartust ja Riiast.
• 16.–18. maini toimus Tartus Saksa Keele ja Luule Akadeemia (Deutsche Akademie für Sprache und Dichtung) kevadkonverents. Tartusse olid tulnud selle akadeemia liikmed – kirjanikud, luuletajad, tõlkijad, keele- ja kirjandusteadlased, ajaloolased, filosoofid –, et vahetada kogemusi Eesti kolleegidega. Lisaks ettekannete kuulamisele ja autoritega kohtumisele anti üle…
• 16.–18. maini toimus Tartus Saksa Keele ja Luule Akadeemia (Deutsche Akademie für Sprache und Dichtung) kevadkonverents. Tartusse olid tulnud selle akadeemia liikmed – kirjanikud, luuletajad, tõlkijad, keele- ja kirjandusteadlased, ajaloolased, filosoofid –, et vahetada kogemusi Eesti kolleegidega. Lisaks ettekannete kuulamisele ja autoritega kohtumisele anti üle…
Kääbustest ja hiiglastest
Dokumentaalfilmis „Derrida”(1) (2002) küsib ajakirjanik Amy Kofman filosoof Jacques Derrida raamatukokku astudes, kas too on lugenud kõiki neid raamatuid. Derrida vastab justkui teravmeelitsedes, et „sugugi mitte, ainult nelja”, kuid lisab pärast väikest järelemõtlemist: „Ent selle eest väga põhjalikult.” Selline sentiment lugemise suhtes ei ole mõistagi midagi uut. Inglise esseist Francis Osborne kirjutab XVII sajandi keskpaigas oma pojale nõuandeks, et too ei langeks üliagara lugemise ohvriks, sest „vähesed raamatud, mis on hästi läbi töötatud ja põhjalikult läbi seeditud, toidavad arusaamist paremini kui sajad, mida on vaid põgusalt mälutud” (vt Frasca-Spada, Jardine 2000: 302–303).
Põhimõtteliselt sedasama märgati juba varakeskajal: lugeda on võimalik rohkem…
Etümoloogilisi märkmeid (XIV)
a s i m a
Eesti keele seletav sõnaraamat peab verbi asima murdeliseks ja annab selle tähenduseks ’kahmama, krahmama, rabama’ (EKSS 1: 158). Suur murdesõnaraamat pakub sama sõna tähenduseks ’kinni haarama, kinni võtma’ (EMS I: 472). Ehkki määratlused on lähedased, tundub murdesõnaraamatus kasutatud ’haarama’ (resp. ’kinni haarama’) universaalsem ja hõlmavam ka seletava sõnaraamatu lausenäidetest lähtudes: Asis ’haaras’ tüdrukul ümbert kinni. Asisin ’haarasin’ viljakoti sülle. Poisid läksid rüselema, asisid ’haarasid’ teineteisel rinnust kinni.
Murdeliselt on asima põhiliselt Kirde- ja Ida-Eesti sõna, mille kompaktne levila ulatub XX sajandi murdekogude andmeil kirderannikult Kodavereni (VMS I: 53). Eesti Keele Instituudi kirjakeele arhiivis pärinevad selle sõna esimesed…
Kaua oodatud sõnaraamat
Rahvusvahelisel liivi keele ja kultuuri aastal 2011 ilmus trükist märkimisväärne hulk liivi keelt, kultuuri ja ajalugu tutvustavaid raamatuid. Loodeti väga, et aasta saab pidulikult lõpetada värskelt trükivalgust näinud liivi-eesti-läti sõnaraamatu esitlusega. Õnneks või kahjuks see nii ei läinud. Kahjuks seetõttu, et kärsitud pidid veel ootama. Õnneks seetõttu, et sõnaraamat sai kindlasti parem kui varem. Läbi aegade mahukaim liivi sõnaraamat vajas veel veidi aega, et täiustuda ja kaante vahele jõuda.
Ühe väikese läänemeresoome rahva keele kohta on liivlastel nüüd päris soliidne sõnaraamatute pagas. Sõnaraamatute ilmumine sai alguse liivi keele teadusliku uurimise alustamisega XIX sajandil, mil esimesed uurimisreisid liivi aladele võtsid ette Peterburi…
Ühe väikese läänemeresoome rahva keele kohta on liivlastel nüüd päris soliidne sõnaraamatute pagas. Sõnaraamatute ilmumine sai alguse liivi keele teadusliku uurimise alustamisega XIX sajandil, mil esimesed uurimisreisid liivi aladele võtsid ette Peterburi…
Karl Pajusalu muutuvas ajas
Räägitakse, et kui Karl Pajusalu sai kolmekümneaastaseks, toimus Veljestos salongiõhtu „Karl Pajusalu muutuvas ajas”. Karl ise seal vist ei osalenudki, ilmselt oli ta kuskil sõidus, ja väga võimalik, et ta ise ei teagi sellest midagi. Aga see pealkiri sobib Karl Pajusalust rääkimiseks mitmel põhjusel. Esiteks on Karl ju sellest kuulsast võitjate põlvkonnast, kellest ei saagi teisiti kui ainult muutuva aja kujundi kaudu rääkida. Teisalt pole Karl uue aja tuultest end ka liigselt segada lasknud, vaid jäänud kindlaks põhiväärtustele ja sammub mööda Wiedemanni sissetallatud rada.
Karl lõpetas Tartu ülikooli 1986. aastal diplomitööga „Muutusi Karksi murraku mõnede verbivormide tarvitamisel”. Siis, kui aeg muutuma…
Karl lõpetas Tartu ülikooli 1986. aastal diplomitööga „Muutusi Karksi murraku mõnede verbivormide tarvitamisel”. Siis, kui aeg muutuma…
Teine eesti teaduskeele konverents
Tallinna Ülikoolis toimus 7. detsembril 2012. aastal II eesti teaduskeele konverents, mille korraldas TLÜ teaduskeelekeskus. Esimene samalaadne peeti 2009, millele 2011 järgnes rahvusvaheline konverents „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses”.
Keel on paljuski nagu nägemine. Mõlemad on suurepärased info vahendajad ja talletajad. Kuidas oskame n-ö näha teadust eesti keeles? Täpseid oskussõnu selges eestikeelses tekstis on vaja peale teadlaste ka kõigil teistel eesti keele kasutajatel. Palju teadlaste avastatust ja kirjeldatust jõuab õppekirjandusse, mille kaudu omandab maailma kohta teadmisi uus põlvkond.
Paljudes keeltes nägemine ei ole teaduse arengut tõkestanud, pigem vastupidi. Kuni keelt kasutati üksnes suhtlemisvahendina – ka teadlaste vahel –, jäi suureks mõistatuseks, miks teadus…
Keel on paljuski nagu nägemine. Mõlemad on suurepärased info vahendajad ja talletajad. Kuidas oskame n-ö näha teadust eesti keeles? Täpseid oskussõnu selges eestikeelses tekstis on vaja peale teadlaste ka kõigil teistel eesti keele kasutajatel. Palju teadlaste avastatust ja kirjeldatust jõuab õppekirjandusse, mille kaudu omandab maailma kohta teadmisi uus põlvkond.
Paljudes keeltes nägemine ei ole teaduse arengut tõkestanud, pigem vastupidi. Kuni keelt kasutati üksnes suhtlemisvahendina – ka teadlaste vahel –, jäi suureks mõistatuseks, miks teadus…
Eesti ja Poola huumoriuurijate koostöö päädis artiklikogumikuga
Ingliskeelne artiklikogumik kajastab aastail 2010–2012 Eesti ja Poola teadlaste ühistöö tulemusi. Uurimustes keskenduvad kahe riigi kultuuriuurijad teemadele, mis on kõik suuremal või vähemal määral seotud huumori kui uurimisobjektiga. Kolm aastat väldanud koostöö siht oli keskenduda kahe postsotsialistliku regiooni kultuuritekstidele ja žanritele, milles on nähtav samaaegne globaliseerumine ja lokaliseerumine, st ühest küljest avatus välismõjudele (eelkõige angloameerika kultuuriruumile) ning teisalt püüd defineerida endale ainuomane, selgelt kohaliku värvinguga stiil või omapära mis tahes žanris.
Kogumikku koondatud uurimused pakuvad põnevaid kõrvutavaid sissevaateid postsotsialistlikku huumorisse ja selle kujunemislukku, alates poliitiliselt ebakorrektsetest anekdootidest kuni huumoritekstide tsensuuri põhimõteteni. Poola autorite tekstid annavad huvitava võrdlusvõimaluse, sest sarnase lähiajaloo tõttu…
Kogumikku koondatud uurimused pakuvad põnevaid kõrvutavaid sissevaateid postsotsialistlikku huumorisse ja selle kujunemislukku, alates poliitiliselt ebakorrektsetest anekdootidest kuni huumoritekstide tsensuuri põhimõteteni. Poola autorite tekstid annavad huvitava võrdlusvõimaluse, sest sarnase lähiajaloo tõttu…
Saksameelse õpetlase mälestused
XIX ja XX sajandi vahetuse silmapaistev indoloog Leopold von Schroeder sündis 1851. aastal „tublis evangeelses maailmas, vanas Tartus, Baltimaades, selles vanimas ja ustavaimas koloonias, mis nii paljude teiste kõrval läks vastureformatsiooni segaduses Saksa riigile kaduma” (lk 275). Ta kasvas ja õppis samuti Tartus, mis on „kujunenud tänu saksa vaimujõule säravaks kultuurikantsiks” (lk 15). Kasvanud kaheteistlapselises peres – kolm õde surid küll lapseeas –, muutusid kuus venda ja kolm õde lähedasteks. Sestap pole imestada, et memuarist käsitleb eeskätt suhtlust omastega, abikaasaga ja tema sugulastega. Kaugemale jäävad sõbrad, veel kaugemale töökaaslased. Tegu näikse olevat enesekeskseimate mälestustega, mida olen lugema sattunud.
Autor õppis Tartu…
Autor õppis Tartu…
Ustav süda ja truu käsi
„Mõtle ja pea meles, et Jummala ja innimeste ees sinnult nõutakse, et so südda ustaw ja so kässi truu peab ollema,” kirjutab Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter 1833. aasta 14. mail oma päevaraamatusse ümber siis juba rohkem kui sada aastat tagasi ilmunud eestikeelseid manitsussõnu. Vaimulik elamisejuhatusraamatuke aastast 1726 on Rosenplänterile lugemisel sedavõrd meeldinud, et ta avaldab selle redigeeritud uustrükina 1834. aasta kalendrisabas. Küllap võime selle ridadest leida midagi talle endale tõepoolest iseloomulikku: aktiivne enesevaatlus ja püüd paremaks muutuda, igapäevane tegus ligimesearmastus ja omakasupüüdmatus kui tee Jumala juurde. Kui lisame siia valgustus- ja romantismiajastu optimistliku unistuse, et loodud asju ja algupäraseid…
Arutlusi kirjanduste vaheruumis(t)
Kolmkümmend autorit, neist kümme eestlast, kuus rumeenlast, kolm lätlast, kaks leedulast, kaks sloveeni, kaks hiinlast, ameeriklane, slovakk, luksemburglane, prantslane, Eestis õpetav sakslane – niisugune on kirjandusteadlaste koosseis, kes astub esile seekordses „kirjanduste vaheruumis”, milleks ju väikese sõnalisandiga võib Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (EVKA) 1996. aastal asutatud ja nüüd 17. numbrini jõudnud rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja Interlitteraria pealkirja tõlkida.
Valdavas enamuses (28) ingliskeelsete artiklite kõrval on üks prantsuse ja kaks hispaania keeles, millega osutatakse nendegi akadeemilises maailmas oluliste suhtluskeelte kõrgele staatusele, samuti avaldatakse tunnustust prantsuse ja hispaania keeles määratul hulgal ilmuvale objekt- ja metakirjandusele. Varasemates Interlitteraria numbrites on ilmunud ka saksakeelseid artikleid, ikka…
Valdavas enamuses (28) ingliskeelsete artiklite kõrval on üks prantsuse ja kaks hispaania keeles, millega osutatakse nendegi akadeemilises maailmas oluliste suhtluskeelte kõrgele staatusele, samuti avaldatakse tunnustust prantsuse ja hispaania keeles määratul hulgal ilmuvale objekt- ja metakirjandusele. Varasemates Interlitteraria numbrites on ilmunud ka saksakeelseid artikleid, ikka…
Teejuht vene kultuuri juurde
Nelikümmend aastat tagasi, 1973. aastal, ilmusid esmakordselt „Kultuurisemiootika teesid (slaavi tekstidest lähtuvalt)”, mida laiem üldsus tunneb kui Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika alusteksti. Koos Vjatšeslav Ivanovi, Juri Lotmani, Aleksandr Pjatigorski ja Vladimir Toporoviga oli üks selle autoreid Boriss Uspenski, kelle artiklitevalimiku eestindus „Vene kultuuri jõujooni. Valik artikleid” jõudis raamaturiiulitele möödunud aastavahetusel. Vaatamata sellele, et Tartu-Moskva semiootikakoolkonda võib liialdamata pidada eesti humanitaaria üheks lipulaevaks, on tegemist (kui Juri Lotmani tööde eestindused välja arvata) esimese eestikeelse tõlkega nimetatud autorite teaduspärandist.
Boriss Uspenski sedastab käesolevale tõlkele kirjutatud eessõnas (lk 20), et Tartu-Moskva koolkonna esindajad ei kuulutanud kunagi, nagu oleks neil olemas ühtne, ühisel platvormil põhinev uurimissuund.…
Boriss Uspenski sedastab käesolevale tõlkele kirjutatud eessõnas (lk 20), et Tartu-Moskva koolkonna esindajad ei kuulutanud kunagi, nagu oleks neil olemas ühtne, ühisel platvormil põhinev uurimissuund.…
Keelelise küsitluse tõlgendamise ohud
SISSEJUHATUS
Kui arvame, et keeleteaduslik teooria peab vastama faktidele, siis ei pääse me mööda ka küsimusest, mis on keelefakt ja kuidas seda kindlaks teha. Keelealased tähelepanekud võivad pärineda erinevatest allikatest: uurija intuitsioon, keelekorpus, küsitlus, keeleline katse. Üldjuhul peaksid eri allikad olema omavahel kooskõlas, nt kui üks väljend tundub uurijale imelik, siis sellist väljendit ei leidu ka tekstikorpustes, katseisikud väldivad tema moodustamist ja küsitlusele vastajate arvates on see väljend samuti imelik. Aga kui eri allikatest pärit faktid on omavahel vastuolus, siis tuleb kontrollida, kas faktide kogumise viis on olnud korrektne või kas keelenähtus, mida on märgatud, on üldse tõlgendatav faktina. (Nimelt mitte…
Kui arvame, et keeleteaduslik teooria peab vastama faktidele, siis ei pääse me mööda ka küsimusest, mis on keelefakt ja kuidas seda kindlaks teha. Keelealased tähelepanekud võivad pärineda erinevatest allikatest: uurija intuitsioon, keelekorpus, küsitlus, keeleline katse. Üldjuhul peaksid eri allikad olema omavahel kooskõlas, nt kui üks väljend tundub uurijale imelik, siis sellist väljendit ei leidu ka tekstikorpustes, katseisikud väldivad tema moodustamist ja küsitlusele vastajate arvates on see väljend samuti imelik. Aga kui eri allikatest pärit faktid on omavahel vastuolus, siis tuleb kontrollida, kas faktide kogumise viis on olnud korrektne või kas keelenähtus, mida on märgatud, on üldse tõlgendatav faktina. (Nimelt mitte…
Lühikroonika
• 3. aprillil EKI-s toimunud hõimuklubi õhtul „Marid, eestlased ja linnud” tutvustas TÜ doktorant Kristina Juzijeva mari linnunimesid ja seda, kuidas need hääbumas on, ning Sven-Erik Soosaar (EKI) vaatles, kui lähedased on marid eestlastele ühise omasõnavara põhjal ja milline osa on selles linnunimetustel.
• 4. aprillil kaitses TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi doktorant Jelena Kallas oma doktoritöö „Eesti keele sisusõnade süntagmaatilised suhted korpus- ja õppeleksikograafias”. Juhendajad olid Asta Õim (Eesti Kirjandusmuuseum) ja Margit Langemets (EKI), oponendid Raili Pool (TÜ) ja Kadri Muischnek (TÜ).
• 7. aprillil korraldasid Laurentsiuse selts ja EELK Kuusalu kogudus Kuusalu vanas pastoraadis konverentsi „Eduard Ahrens 210”. Esinesid…
• 4. aprillil kaitses TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi doktorant Jelena Kallas oma doktoritöö „Eesti keele sisusõnade süntagmaatilised suhted korpus- ja õppeleksikograafias”. Juhendajad olid Asta Õim (Eesti Kirjandusmuuseum) ja Margit Langemets (EKI), oponendid Raili Pool (TÜ) ja Kadri Muischnek (TÜ).
• 7. aprillil korraldasid Laurentsiuse selts ja EELK Kuusalu kogudus Kuusalu vanas pastoraadis konverentsi „Eduard Ahrens 210”. Esinesid…
Poeedirahu – Andrus Kasemaa kirjanduslik omailm
Käesolevas artiklis vaatlen ning piiritlen kirjandusliku omailmana üht poeetilist-subjektiivset maailma: Andrus Kasemaa ilukirjanduslike tekstidega aegamööda kujundatud ning nähtavaks tehtud Poeedirahu. Termini „omailm” kasutamisel olen lähtunud küll biosemiootilisest Umwelt’ist, aga ilukirjanduslikus kontekstis muundub see vältimatult rohkem või vähem metafoorseks ja antud juhul puutub servapidi ka kultuurigeograafiliste käsitluste valda. Sellisel kujul ühendab omailm endas tõeluse ja väljamõeldise, autobiograafia ja ilukirjanduslikkuse, hõlmates nii tekstides loodud maastikke kui ka nende prototüübiks olevat reaalset, kirjaniku kodupiirkonnaga kattuvat keskkonda; nii autori geograafilist taju, tema siseilma, sihipärast valikut ümbruskonna objektidest ning tema kujutlusi kui ka selle kõige projitseeritust teostesse lüürilise mina või minajutustaja ruumi kuuluvate eksplitsiitsete ja…
Nimede kirjutamisest XIX sajandi hauatähistel ja meetrikaraamatutes
Meetrikaraamatud on uurijate huviorbiiti sattunud sageli, kuid vanemad eestikeelsed hauatähiste tekstid on senini teenimatult tähelepanuta jäänud. Kui meetrikaraamatusse tegi sissekanded pastor, siis hauakirja kirjutajaks oli üldjuhul risti valmistanud sepp või kiviraidur. Puuristile võis talupoeg ka ise teksti kirjutada, kuid sellised ristid ei ole paraku säilinud. Nii tekib võrdlusvõimalus pastorite (aga ka teiste õppinud kirjameeste) ja meistrite ning talupoegade kirjutustavade vahel.
Perekonnanimede paneku ajal oli võimalik talupoegadel ise nimed valida, erinevatel põhjustel võis seda teha ka mõisnik. Mõisnike pandud nimed olid tihti saksakeelsed või moonutatud eesti nimed. Seevastu pastorite mõju oli pigem vastupidine. Kirikuraamatutesse on sageli nimi kirjutatud eestipärasemal kujul kui hauatähisel,…
Lühidalt
Культура русской диаспоры: эмиграция и мифы. Сборник статей. Редакторы-составители А. Данилевский, С. Доценко. Acta Universitatis Tallinnensis. Tallinn: Izdatelxstwo Tallinskogo uniwersiteta, 2012. 260 lk.
Vene kultuuris on emigratsiooni peetud küll peaaegu infernaalseks nähtuseks, kuid XX sajand muutis Venemaalt lahkumise massiliseks. Nii sündis ka varem tundmatu nähtus: vene diasporaa kultuur. Tallinna ja Tartu Ülikoolis on vene diasporaa kultuuriga tegeldud juba palju aastaid, korraldatud konverentse, käsitletud pagulaskultuuri eri aspekte. Eriti põhjalikult on uuritud Eestis elanud venelaste kultuurielu.
Tallinna Ülikooli väljaandel ilmunud artiklikogu „Vene diasporaa kultuur: emigratsioon ja müüdid” annab professor Mihhail Lotmani hinnangul tähelepanuväärse panuse vene emigratsiooni fenomeni teoreetilisse mõtestamisse. Teoses on käsitletud esmajoones…
Vene kultuuris on emigratsiooni peetud küll peaaegu infernaalseks nähtuseks, kuid XX sajand muutis Venemaalt lahkumise massiliseks. Nii sündis ka varem tundmatu nähtus: vene diasporaa kultuur. Tallinna ja Tartu Ülikoolis on vene diasporaa kultuuriga tegeldud juba palju aastaid, korraldatud konverentse, käsitletud pagulaskultuuri eri aspekte. Eriti põhjalikult on uuritud Eestis elanud venelaste kultuurielu.
Tallinna Ülikooli väljaandel ilmunud artiklikogu „Vene diasporaa kultuur: emigratsioon ja müüdid” annab professor Mihhail Lotmani hinnangul tähelepanuväärse panuse vene emigratsiooni fenomeni teoreetilisse mõtestamisse. Teoses on käsitletud esmajoones…
Ettekandeseminar „Siuru kevad. Marie Under 130”
27. märtsil tähistas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus seminariga eesti ühe armastatuima luuletaja Marie Underi 130. sünniaastapäeva. Seminarisarja „Siuru kevad” on peetud märgilise rühmituse liikmete ümmarguste tähtpäevade puhul, viimati Friedebert Tuglase 125. ja Johannes Semperi 120. juubeli ajal. Seminari toimumispaik, Marie Underi, Artur Adsoni ning Friedebert ja Elo Tuglase endine kodu Nõmmel Väikese Illimari tänaval, praegune UTKK muuseumiosakond, võikski omamoodi olla kunagise Pika tänava Siuru torni teine korrus – siin on elanud kolm siurulast ning sellega olnud mitmel viisil seotud ka mitmed teised rühmituse liikmed.
Päev algas Marie Underi mälestusnäituse avamisega Riigikogus, kus eksponeeriti väljapanekut Eesti Kirjandusmuuseumist pärit fotodest.Ka Tartus Oskar Lutsu…
Päev algas Marie Underi mälestusnäituse avamisega Riigikogus, kus eksponeeriti väljapanekut Eesti Kirjandusmuuseumist pärit fotodest.Ka Tartus Oskar Lutsu…
Maailmamehe minek. Kai Laitinen
Kai Laitinen oli Soome kirjanduselus üks kõige rahvusvahelisemaid mehi. Samas – suheldes kolleegidega Saksamaalt ja Rootsist, Itaaliast ja Prantsusmaalt, oli ta pikka aega parimaid eesti kirjanduse tundjaid Soome akadeemilises maailmas. Aino Kallase uurija puhul ongi see ju normaalne, kuid Laitise huvi eesti keele ja kirjanduse vastu ei alanud Kallase uurimisest, vaid juba varem, kodust Savos, kus tema vanemad olid rahvakooli õpetajad. Juba kooliajal kirjutas Kai Laitinen arvustusi kodulinna ajalehte.
Hiljem sai temast Helsingin Sanomate tunnustatud kriitik (1950–1958) ja kirjandusajakirja Parnasso peatoimetaja (1958–1965). Kirjandusliku modernismi läbimurre Soomes 1950. aastatel on kirjutatud legendaarseks ja siin on Kai Laitisel olnud oma suur roll. Soome…
Hiljem sai temast Helsingin Sanomate tunnustatud kriitik (1950–1958) ja kirjandusajakirja Parnasso peatoimetaja (1958–1965). Kirjandusliku modernismi läbimurre Soomes 1950. aastatel on kirjutatud legendaarseks ja siin on Kai Laitisel olnud oma suur roll. Soome…
Mõneti ehk kriitiline
Jan Kaus on südametunnistusega lugeja. Ta on üks neist tänuväärsetest inimestest, kes püüavad eesti kirjanduses toimuvast pidevalt üldpilti luua, ilmuval silma peal hoida ja – kasutades Kausi enda üht lemmiksõna – seda mõtestada. Nii mõnelgi korral on Kaus võtnud meedias enda kanda kirjanduse ja ühiskonna sidustaja, vahel isegi lepitaja missiooni.
Eelmisel aastal, peaaegu kümmekond aastat pärast esimese esseekogu „Läbi Minotaurose” avaldamist, koondas Kaus oma rohkest artikliloomingust raamatuks üksteist kirjutist, mis on ilmunud aastatel 2004–2011 Loomingus, Sirbis ja Vikerkaares. Kõikelubava pealkirjaga kogumikus „Elu ja kirjandus” ei selgitata kirjutiste valikupõhimõtteid ja jääb üle arvata, et mõni artikkel on pääsenud kaante vahele eelkõige väärika…
Eelmisel aastal, peaaegu kümmekond aastat pärast esimese esseekogu „Läbi Minotaurose” avaldamist, koondas Kaus oma rohkest artikliloomingust raamatuks üksteist kirjutist, mis on ilmunud aastatel 2004–2011 Loomingus, Sirbis ja Vikerkaares. Kõikelubava pealkirjaga kogumikus „Elu ja kirjandus” ei selgitata kirjutiste valikupõhimõtteid ja jääb üle arvata, et mõni artikkel on pääsenud kaante vahele eelkõige väärika…
Maagiline Ehin
Käesolevas tõlgenduskogumikus on rakendatud n-ö uut tüüpi lähenemist, mis materjalide laia lehviku tõttu sarnaneb veidi varasema Mehis Heinsaare loomingule pühendatud kogumikuga.(1) Eks sellisel materjali esitusviisil on omad head ja halvad küljed, sisaldub ju siin tekste järelehüüetest ja kirjavahetusest kuni konverentsimaterjalideni ja bibliograafiani. On selge, et just mälestusliku taustaga lood teevad kogumiku läve madalamaks, kutsuvad lugema ehk laiematki lugejaskonda. Nii on ilmselt parema loetavuse mõttes õigustatud ka kogumikus ohtralt esineva mõiste „alateadvus” kasutamine, kuigi ma ise eelistaksin terminina „mitteteadvust” (päris äärepealsed variandid oleksid ka veel „ebateadvus”, „teadvustamatus” ja isegi laabanlik „irdteadvus”).
Asudes lugema sellist eripalgelist suurteost, tekib muidugi kõigepealt tahtmine paljude kõrvaltpilkude…
Asudes lugema sellist eripalgelist suurteost, tekib muidugi kõigepealt tahtmine paljude kõrvaltpilkude…
Noor Johannes Semper prantsuskeelse luule tõlkijana
Oma loometee alguses, võttes kokku arutlust lüürika koha üle kaasaegses maailmas, arutles Johannes Semper nõnda: „. . . .eeldades võimet teisesse tungida, igasse läbielatavasse kujusse, ja seega teise hinge mõista, avab lüürik suure valdkonna uusi ilmu. . . ..” (Semper 1912: 167). Nõnda on ta varakult sõnastanud veendumuse, mis aitab suuresti kaasa tema enese mõistmisele lüürilise luuletaja ja luuletõlkijana. Seda enam, et juba osutatud arutluseski toetub Semper lüürika mõtestamisel peamiselt Émile Verhaereni loomingule, ilmutades ka sel moel äratundmist, et luulele on omane paljuhäälsus, individuaalseid maailmu ja kultuure ühendav universaalsus, tõlgitavus ja tõlkivus. Nii Semperi algupärane luule kui ka tema viljakus luuletõlkijana seavad esiplaanile lüürilise luule reflekteeriva…
Kujundavast hindamisest humanitaarteadustes
Koolides on hindamise alused muutumas, hindamise juures ei peeta tähtsaks enam mitte niivõrd õpilaste teadmiste ja võimete mõõtmist ja nende paremusjärjestusse seadmist, kuivõrd võimalust anda õpilastele tagasisidet, motiveerida neid oma võimeid arendama. Seda uut lähenemist kutsutakse kujundavaks hindamiseks ja vähemalt kavatsuste kohaselt peaks see olema õpilaste arengut toetav ning seega igati tervitatav uuendus.
Hindamiseta ei pääse teisteski eluvaldkondades, järjest olulisemad on hindamine ja selle tagajärjed teaduses. Hindamise kaudu kujundatakse ka teadlaste tegevusi, hinnangud on aluseks vahendite jagamisel ja uurimisrühmade moodustamisel, kuid küsimus on selles, milliseks hindamine uurimistöö kujundab.
Mida üldse ja kuidas teaduses hinnatakse? Hindamisest võib teaduse puhul rääkida mitmes tähenduses ja…
Hindamiseta ei pääse teisteski eluvaldkondades, järjest olulisemad on hindamine ja selle tagajärjed teaduses. Hindamise kaudu kujundatakse ka teadlaste tegevusi, hinnangud on aluseks vahendite jagamisel ja uurimisrühmade moodustamisel, kuid küsimus on selles, milliseks hindamine uurimistöö kujundab.
Mida üldse ja kuidas teaduses hinnatakse? Hindamisest võib teaduse puhul rääkida mitmes tähenduses ja…
Eesti kirjakeele tüvevara päritolu arvudes
1. SISSEJUHATUS
Eesti keele tüvede päritolu selgitamine on kestnud juba mitu sajandit. Viimase suurema kokkuvõtte tegemisest on möödunud ligi 30 aastat (Rätsep 1983). Selle aja jooksul on täpsustatud paljude tüvede etümoloogiat ning esitatud hulgaliselt uusi. Äsja ilmunud „Eesti etümoloogiasõnaraamat” (2012, edaspidi EES) võtab kokku eesti tüvede päritolu alase uurimistöö praeguse seisu. EES-ile tuginedes anname käesolevas artiklis uue, uurimistöö praegust seisu kajastava arvulise ülevaate eesti kirjakeele tüvevara päritolust.
1.1. TÜVE MÄÄRATLUSEST
Terminil tüvi on lingvistikas kaks tähendust. Sellega võidakse mõelda (1) mis tahes sõnaosa, millele liide liitub, või (2) lihtsalt juurmorfeemi (Karlsson 2002: 128). Näiteks „Eesti keele grammatika” annab tüve mõistele laiema tähenduse (1): tüvi…
Eesti keele tüvede päritolu selgitamine on kestnud juba mitu sajandit. Viimase suurema kokkuvõtte tegemisest on möödunud ligi 30 aastat (Rätsep 1983). Selle aja jooksul on täpsustatud paljude tüvede etümoloogiat ning esitatud hulgaliselt uusi. Äsja ilmunud „Eesti etümoloogiasõnaraamat” (2012, edaspidi EES) võtab kokku eesti tüvede päritolu alase uurimistöö praeguse seisu. EES-ile tuginedes anname käesolevas artiklis uue, uurimistöö praegust seisu kajastava arvulise ülevaate eesti kirjakeele tüvevara päritolust.
1.1. TÜVE MÄÄRATLUSEST
Terminil tüvi on lingvistikas kaks tähendust. Sellega võidakse mõelda (1) mis tahes sõnaosa, millele liide liitub, või (2) lihtsalt juurmorfeemi (Karlsson 2002: 128). Näiteks „Eesti keele grammatika” annab tüve mõistele laiema tähenduse (1): tüvi…