Rubriik
Valdkond
Aasta
Rahvaluule, ajalugu ja „pärimuslik ajalugu”
Folkloristika tekkeajal XIX sajandi keskel ja teisel poolel oli rahvaluule valdavalt seotud kahe aruteluvaldkonnaga: rahvaluule kui r a h v a s i l m e l ä b i nähtud ajalugu ja rahvaluule kui eestikeelne kirjandus. Tänapäeva folkloristikas on esil küsimused folkloori kujunemise dünaamikast muutuvas ühiskonnas, kus märksõnadeks on globaalsus, mitmekultuurilisus, infotehnoloogia, sotsiaalmeedia (vt nt Laineste 2012; Kõiva 2014; Heimo 2014; Siim 2014). Eeldan siiski, et ühele või teisele ajajärgule omased rõhuasetused ei välista teisi lähenemisviise. Käesolevas artiklis tuuakse fookusse rahvaluule ja ajaloo seosed pärimusliku ajaloo vaatepunktist.(1) XIX sajandi talurahva hoiakuid kirjeldava rahvalaulu „Eesti mees ja tema sugu” uurimuste…
Monument hääbuvale keelele
Eesti Keele Instituudi eestvedamisel ja Eesti Keele Sihtasutuse väljaandena ilmus 2013. aastal vadja keele sõnaraamatu (VKS) 2., täiendatud ja parandatud trükk. Sõnaraamatu 1. trükk ilmus seitsmes osas 20 aasta jooksul (1990–2010).(1)
Kahekümneaastasele ilmumistsüklile eelnes kaks korda pikem ettevalmistustöö. Sõnade sedeldamist trükitud allikaist oli alustatud juba 1930. aastail Tartu ülikoolis. Vahepeal töö takerdus. 1950. aastate lõpust alates ilmus aeg-ajalt Keeles ja Kirjanduses ülevaateid sellest, kuidas sõnaraamatu koostamistöö edeneb, määrati valmimistähtaegu (esimene neist oli 1965. aasta) ja teavitati üha uutest esile kerkivatest muredest. Paul Ariste sõnaraamatut näha ei jõudnud. Ta suri 1990. aasta veebruaris, esimest köidet tutvustati osaliselt sama aasta augustis Debrecenis VII…
Kahekümneaastasele ilmumistsüklile eelnes kaks korda pikem ettevalmistustöö. Sõnade sedeldamist trükitud allikaist oli alustatud juba 1930. aastail Tartu ülikoolis. Vahepeal töö takerdus. 1950. aastate lõpust alates ilmus aeg-ajalt Keeles ja Kirjanduses ülevaateid sellest, kuidas sõnaraamatu koostamistöö edeneb, määrati valmimistähtaegu (esimene neist oli 1965. aasta) ja teavitati üha uutest esile kerkivatest muredest. Paul Ariste sõnaraamatut näha ei jõudnud. Ta suri 1990. aasta veebruaris, esimest köidet tutvustati osaliselt sama aasta augustis Debrecenis VII…
Seitsmes „Global WordNet” konverents
Rahvusvahelist keeletehnoloogia konverentsi, mille keskmes on mõisteline arvutisõnastik ehk wordnet, on korraldatud alates 2002. aastast. Järjekorras seitsmes „Global WordNet Conference” toimus seekord Tartu Ülikoolis 25.–29. jaanuarini 2014. Varasemad on toimunud Indias (2002, 2010), Tšehhis (2004), Koreas (2006), Ungaris (2008) ja Jaapanis (2012). Tänavune konverents tõi rõõmustavalt palju osalejaid kogu maailmast, kokku 40 riigist. Viiel päeval kuulati üle 55 ettekande, korraldati uue juhatuse valimiskoosolek ja lahutati ühiselt meelt eesti rahvamuusikat tutvustaval tantsupeol.
Wordnet’ide koostamisega on tegeldud alates 1980. aastatest, kui rühm teadlasi prof George Milleri juhtimisel alustas ingliskeelse mentaalse leksikoni mudeli loomist, mis kannab nime Princeton WordNet (PWN). Nüüdseks on maailmas eri…
Wordnet’ide koostamisega on tegeldud alates 1980. aastatest, kui rühm teadlasi prof George Milleri juhtimisel alustas ingliskeelse mentaalse leksikoni mudeli loomist, mis kannab nime Princeton WordNet (PWN). Nüüdseks on maailmas eri…
Inetusvõistlused
Tõepoolest, kui juba peetakse iludusvõistlusi, siis miks mitte korraldada inetusvõistlusi – kes on kõige koledam mees või naine omal maal. Pilte neist „koletistest”, inetuskuningannadest ja -kuningatest leiab internetist. Veelgi enam: inetuse alal on peetud isegi maailmameistrivõistlusi. Nii on välja selgitatud maailma inetuim koer.(1) Tegelikult on inetusvõistlustel iludusvõistlustega võrreldes märksa pikem ajalugu. Keskaegsetel karnevalidel, narripidudel ja eeslipidustustel (Festa dell’Asino) valiti narride paavst ja krooniti kõiksugu ebardeid. Inetuse olemuse üle on antiikajast peale palju juureldud.(2)
Siiski on inetusvõistlused tänapäeval pigem süüdimatu veiderdamine. Välja arvatud ühes valdkonnas, kus sellesse suhtutakse täie tõsidusega – ja see on sõnavara. Guugeldades ugly words või hässliche Wörter, leiab…
Siiski on inetusvõistlused tänapäeval pigem süüdimatu veiderdamine. Välja arvatud ühes valdkonnas, kus sellesse suhtutakse täie tõsidusega – ja see on sõnavara. Guugeldades ugly words või hässliche Wörter, leiab…
Veel lõppemata nullindad
Alustuseks võiks trotslikult küsida, kas üldse peab midagi kirjutama kogumikust, mille koostajad tulevad sissejuhatuse lõpuks lagedale lausega: „Diskussioon nullindate üle algas 2006. aastal ja tinglikult võiksime lõpp-punktiks panna aasta 2013” (lk 8). Nii et arutelu polegi teretulnud ning jääb üle vaid konstateerida, et seesinane erinumber ongi nullindate vaidlustamatu ausammas ja lühikroonika?
Ent lugedes hakkab üsna pea silma, kuidas Methise nullindate erinumber kõigi oma väärtuste juures siiski arutelu lõpp-punkti staatust välja ei kanna. Leidub nii tähelepanuväärseid sisemisi vastuolusid kui ka ebakõlasid artikleis esitatud väidete ning kultuuriruumis endas tajutava vahel. Kogumiku ilmumise järel toimus Eesti kirjanduselus ju õige mitu laiemat meediahuvi äratanud sündmust…
Udo Kolgi pärandus
1995. aastal oli Udo Kolgi eesti filoloogidele kohustuslik rahvalaulukursus pandud ühte Tähe tänava õppehoone väiksesse auditooriumi, nii et esimeses loengus pidi põrandal istuma ja aknalaudadel kõõluma. Otsustasin tookord mugavusest, et võtan seda ainet kunagi hiljem, ning kuulasin järgmisel semestril hoopis vähempopulaarset ja ainult folkloristidele kohustuslikku Kolgi rahvamuusika kursust. Rahvalaulukursusel käijad pahandasid, et Kolk muust kui seto lüroeepikast ei räägigi, mis pani mind juba tookord kahetsema, et ma ei jäänud aknalauale kõõluma. Järgmist võimalust selles loengus osalemiseks mul aga ei avanenudki, kui võib raamatuarvustust alustada isikliku kurva memuaariga.
Eelmisel aastal ilmus Ilmamaa kirjastuse „Ilmatarkade” sarjas Udo Kolgi valitud artiklite ja populaarsete kirjatööde…
Eelmisel aastal ilmus Ilmamaa kirjastuse „Ilmatarkade” sarjas Udo Kolgi valitud artiklite ja populaarsete kirjatööde…
Lõunaeesti kirjanduslugu kahe lugemiku sees ja vahel
SISSEJUHATUS
Kirjanduslugude kirjutamine muutus kirjanduse tõlgendamise oluliseks võimaluseks Euroopas XIX sajandil ja esialgu peeti selle all silmas narratiivses vormis esitatud ülevaateid kirjandusest, sageli rahvuskirjandustest. Kirjandusloolise mõtte üks olulisemaid kujundajaid viimastel aastakümnetel, David Perkins, on väitnud, et kirjanduslugudel on kaks põhivormi: narratiivne ja entsüklopeediline (Perkins 1992: 20). On aga ilmne, et narratiivne vorm on ajalugude vormi kujundava alusstruktuurina primaarne. Perkins on uurinud kirjandusloo jutustamise võimalusi ja vaadelnud muuhulgas inglise romantismi konstrueerimise lugu klassifitseeriva tegevusena ning ta väidab, et sedasorti klassifitseerimistel on kolm külge: kirjanike kaanon või tekstide võrgustik, mõiste või iseloomustus ja nimi (Perkins 1992: 87). See tõdemus on ootuspärane – ikka…
Lühendamise ja lühendsõnade fenomenist eesti keeles
1. SISSEJUHATUS
Lühendamine kõige laiemas mõttes võib tähendada mis tahes laadi keeleüksuse lühendamist. Sõnamoodustuse seisukohalt märgib lühendamine sellist sõnamoodustusviisi, kus uus sõna saadakse pikema sõna või sõnaühendi lühendamise teel, jättes sellest ära mingi(d) osa(d). Selles üldises raamistikus on võimalik eristada kaht, teineteisest põhimõtteliselt erinevat lühendamistüüpi. Ü h e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada olemasoleva sõna kõrvale teine, sedasama tähendust väljendav lühem sõna (näide 1). T e i s e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada uut tähendust märkiv sõna, nii nagu see on tuletuse korralgi (näide 2)(1) (vrd ka Kerge 1990: 28).
(1)…
Lühendamine kõige laiemas mõttes võib tähendada mis tahes laadi keeleüksuse lühendamist. Sõnamoodustuse seisukohalt märgib lühendamine sellist sõnamoodustusviisi, kus uus sõna saadakse pikema sõna või sõnaühendi lühendamise teel, jättes sellest ära mingi(d) osa(d). Selles üldises raamistikus on võimalik eristada kaht, teineteisest põhimõtteliselt erinevat lühendamistüüpi. Ü h e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada olemasoleva sõna kõrvale teine, sedasama tähendust väljendav lühem sõna (näide 1). T e i s e l j u h u l on lühendamise eesmärk moodustada uut tähendust märkiv sõna, nii nagu see on tuletuse korralgi (näide 2)(1) (vrd ka Kerge 1990: 28).
(1)…
Loodus, igavik ja argipäev
Jaan Kaplinski ja Derek Walcott on kaks luuletajat, kellel esmapilgul näib olevat üsna vähe ühist. Põhjamaine Kaplinski on troopiliselt Kariibi mere saarelt pärit Walcottist kauge juba geograafiliselt, kardinaalselt erinev on neid ümbritsev looduskeskkond, samuti ühiskonna kooslus. Erinev on seegi, et tänapäevasel St. Lucial – Walcotti kodumaal – puudub oma autentne pärimuskultuur, nagu ka rahvuskeel; erinevusi on ka kahe maa minevikus. Ja ometigi leidub aspekte, mis nende autorite loomingut tugevalt ühendavad ning mis eeldavad nende kuulumist mitte ainult samasse aega, vaid ka ühte postkolonialistlikku kirjandusdiskursusse.
POSTKOLONIALISM JA IDENTITEET
St. Lucial ja Eestil on ohtrate erinevuste kõrval siiski ka selge ühisosa – mõlemad on…
POSTKOLONIALISM JA IDENTITEET
St. Lucial ja Eestil on ohtrate erinevuste kõrval siiski ka selge ühisosa – mõlemad on…
Üheksas muutuva keele päev
Üheksas muutuva keele päev toimus Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis 29. novembril 2013 Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös. Seekord olid ettekandepäeva tulipunktis tähendusülekannetest mõjutatud leksikaalsed ja/või grammatilised muutused keeles.
Sotsiolingvistika tööpaja „Eesti keel ja keelekontaktidest johtuvad keelemuutused” raames peeti kuus ettekannet. Anna Verschik (TLÜ) käsitles ettekandes „Inglise-eesti keelekontaktid blogides: diskursus-pragmaatika, tähendus, spetsiifilisus” nooremate eestlaste keelekontaktide materjali. Semantiliselt spetsiifilised täistähenduslikud sõnad (reaalid, terminid, kirjutaja jaoks unikaalse staatusega sõnad jms) on virtuaalses keskkonnas ootuspäraselt atraktiivsed ja kergesti kopeeritavad. Samas on tähelepanuväärne diskursuspragmaatiliste sõnade ja kõneleja suhtumist, emotsionaalset seisundit jms väljendavate sõnade ja konstruktsioonide kopeeritavus. Viimast soodustab keelendite tähendus: diskursuspragmaatiliste sõnade…
Sotsiolingvistika tööpaja „Eesti keel ja keelekontaktidest johtuvad keelemuutused” raames peeti kuus ettekannet. Anna Verschik (TLÜ) käsitles ettekandes „Inglise-eesti keelekontaktid blogides: diskursus-pragmaatika, tähendus, spetsiifilisus” nooremate eestlaste keelekontaktide materjali. Semantiliselt spetsiifilised täistähenduslikud sõnad (reaalid, terminid, kirjutaja jaoks unikaalse staatusega sõnad jms) on virtuaalses keskkonnas ootuspäraselt atraktiivsed ja kergesti kopeeritavad. Samas on tähelepanuväärne diskursuspragmaatiliste sõnade ja kõneleja suhtumist, emotsionaalset seisundit jms väljendavate sõnade ja konstruktsioonide kopeeritavus. Viimast soodustab keelendite tähendus: diskursuspragmaatiliste sõnade…
Kersti Merilaas ja August Sang 100
7. detsembril 2013, täpselt Kersti Merilaasi 100. sünniaastapäeval, toimus Tartu Ülikooli raamatukogus kahele luuletajale pühendatud konverents, mille korraldasid ajakirjad Keel ja Kirjandus ning Looming. Kuna mõlemaid luuletajaid seob osalemine Ants Orase koostatud märgilises kogumikus „Arbujad” (1938), oli ka konverentsi teema veidi laiem kui üksnes nende kahe autori isiku- ja loomelugu. Sissejuhatuseks kaardistasidki Kajar Pruul ja Mart Velsker oma ettekannetes arbujalikkuse sisestruktuure ning „kalke ja kuivi kaanonimänge”, mille tulemusel mõni autor sattus arbujalikkuse keskmesse, mõni ääremaile. Kui arbujakaanoni tsentri on hõivanud Betti Alver ja Heiti Talvik ning perifeerseteks autoriteks võib pidada Bernard Kangrot ja Mart Rauda, siis Sang ja Merilaas kuuluvad…
57. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents „Transmeedialised siirded”
17.–18. detsembril 2013 toimusid Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Kreutzwaldi päevad. Nagu ikka lausus ürituse avasõnad direktor Janika Kronberg, kes võttis kokku muuseumi viie osakonna aastased saavutused.
Järgmisena meenutas ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho riigitegelast Jaan Tõnissoni, kel 22. detsembril oli 145. sünniaastapäev. Auavaldusena konverentsi teemale andis Kiho esmalt põgusa ülevaate Tõnissoni „e-kuulsusest” ehk tema nime esinemissagedusest Google’i otsimootori tulemustes võrreldes teiste tuntumate eesti riigimeestega. Ettekande põhituumaks oli aga visioon Eesti Linnarahva Muuseumist, mis võiks asuda Tartus Vaksali linnaosas ja kujutada endast samasugust atraktsiooni nagu Rocca al Mare vabaõhumuuseum Tallinnas. Nimelt on Kiho hinnangul just Tõnisson olnud oluliseks suunajaks eesti rahva muutumisel linnarahvaks.(1)
Sissejuhatuse…
Järgmisena meenutas ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho riigitegelast Jaan Tõnissoni, kel 22. detsembril oli 145. sünniaastapäev. Auavaldusena konverentsi teemale andis Kiho esmalt põgusa ülevaate Tõnissoni „e-kuulsusest” ehk tema nime esinemissagedusest Google’i otsimootori tulemustes võrreldes teiste tuntumate eesti riigimeestega. Ettekande põhituumaks oli aga visioon Eesti Linnarahva Muuseumist, mis võiks asuda Tartus Vaksali linnaosas ja kujutada endast samasugust atraktsiooni nagu Rocca al Mare vabaõhumuuseum Tallinnas. Nimelt on Kiho hinnangul just Tõnisson olnud oluliseks suunajaks eesti rahva muutumisel linnarahvaks.(1)
Sissejuhatuse…
Lühikroonika
• 7. märtsil toimus Sänna kultuurimõisas kirjanduslik kokkusaamine „Kaks meest Sännast”, millega tähistati Artur Adsoni ja Juhan Jaigi 115. sünniaastapäeva. Kõnelesid Lauri Sommer („Jaik raudses peeglis ja avaldamata juttudes”), Tiia Allas („Adsonist ku võrokõsõst ja umakülämehest timä vahtsõ luulõkogomiku „Varjuliste puie all” valgusõn”), Kalle Eller („Kas Juhan Jaik võinu mõtelda võro keeli?”) ja Jan Rahman (Jaigi tondilugudest).
• 7.–9. märtsini korraldasid Põhjamaade suveülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool ning Kultuuriteooria tippkeskus Tartus talvesümpoosiumi „Everyday Moods, Affects and Attunements”, kus käsitleti argipäeva tajumise ja kujutamise viise. Kirjandusteaduslike ettekannetega esinesid Bryony Randall (Glasgow ülikool, „What difference does a day make?…
Väsimatud vägilased
Aastatel 1969–1985 vahetasid Uku Masing (1909–1985) ja Vello Salo (1925) läkitusi: 53 kirjutas Salo, 39 Masing. Algul põhjalikke, hiljem lühikesi ja harva (viimasel viiel aastal neli kirjakest, lk 203–207). Vaimukas stiilis – Salo teatab 22. detsembril 1972: „Tahaksin kord ptk. 1–11 illustreeritult välja anda. (Mustvalges muidugi, värvireproduktsioonid maksavad hingehinda – kui mitte mitme hinge oma. Mõned müüvad oma hinge nüüd ju imeodavalt)” (lk 79).
Tõeliselt tahke roog. Maitseprooviks pakun, mida Masing kirjutab 27. mail 1970: „Ei saa minust Psalmide tõlkijat kunagi, sest mu meelest on väga vähe selget. Suur hulk heebrea sõnu pole nõnda tõlgitavad, kuis käsib Köhler või keegi muu,…
Tõeliselt tahke roog. Maitseprooviks pakun, mida Masing kirjutab 27. mail 1970: „Ei saa minust Psalmide tõlkijat kunagi, sest mu meelest on väga vähe selget. Suur hulk heebrea sõnu pole nõnda tõlgitavad, kuis käsib Köhler või keegi muu,…
Väärikas mälestusmärk tartu keelele
Rõõmustav, et XX sajandi algul hääbunud tartu kirjakeele olulisemad mälestised jõuavad XX sajandi lõpul – XXI sajandi algul tasapisi Eesti lugeja ette. Gutslaffi piiblitõlke siin vaadeldavat publikatsiooni võib pidada Marju Lepajõe töö jätkuks: Lepajõe oli see, kes sama autori esimese lõunaeesti grammatika eesti keelde tõlkis.(1) Siinses väljaandes ei ole aga tegemist tõlke, vaid originaalteksti publikatsiooniga (piiblitõlge tänapäeva eesti keelde on ju olemas). Väljaande suureks eeliseks on, et see demonstreerib Gutslaffi seni avaldamata ja viimastel sajanditel eri käsikirjadena säilinud Vana ja Uue Testamendi tõlget, tõsi küll fragmentaarselt, aga siiski ühtede kaante vahel. Täistekstid on tänu Eesti Keele Instituudile internetis kättesaadavad.(2)
Tegemist on…
Tegemist on…
Üks imetleb kuud, teine imeb näppu
Kalju Kruusa viies luulekogu „灵 血 茶 (ing•veri•tee): oma luulet ja tuttavat” sisaldab 71 algupärast luuletust ja 66 tõlget jaapani, korea ja hiina tänapäeva luulest, seejuures pärineb enim luuletõlkeid Tanikawa Shuntarō, Bei Dao, Shu Tingi ja Pak Mogwoli loomingust, leidub aga ka nt Haizi, Yu Jiani, Xu Zhimo luuletuste tõlkeid. Omaluule on dateeritud aastatega 2000–2011.
Ida kultuuri põimimine eesti kultuuriga (nimelt eesti, mitte lääne kultuuriga), samas nende paratamatu ühtimatus, ilmneb juba kakskeelses pealkirjas. Eestikeelne ingveritee on kirjutatud lahku kolmeks poeetiliselt ülimalt laetud lekseemiks – (h)ing, veri ja tee, mis koonduvad kolmekesi teejoogiks, üheks luulekogu läbivaks kujundiks. Sinograafid 灵 血 茶 kitsendavad…
Ida kultuuri põimimine eesti kultuuriga (nimelt eesti, mitte lääne kultuuriga), samas nende paratamatu ühtimatus, ilmneb juba kakskeelses pealkirjas. Eestikeelne ingveritee on kirjutatud lahku kolmeks poeetiliselt ülimalt laetud lekseemiks – (h)ing, veri ja tee, mis koonduvad kolmekesi teejoogiks, üheks luulekogu läbivaks kujundiks. Sinograafid 灵 血 茶 kitsendavad…
Pooltoore tellisega konnatiiki pildumas ehk jutustus veest ja ilmast
Möödunud, 2013. aastal lõi eesti kirjanduses vast suurimaid laineid Valdur Mikita „Lingvistiline mets”. See raamat, kuigi õigupoolest juba päris mitmes samas vaimus teos Mikita sulest, pakkis lahti eestlase olemuse, mis polevatki tuim ja hall, küüned-enda-poole-krabav rehepaplus, vaid mitmiktajude kirevas omailmas möllav eriomane vaimne kõrgelennulisus. Hasso Krulli sõnutsi murdis „Lingvistiline mets” välja tänapäevast eesti kultuuri iseloomustavast inertsusest ja nihilismist.(1) Äärmustesse välja murdmist näib siinmail tõesti vankumatu paratamatusena pärssivat kas siis sisemine võimetus või mingite väliste tegurite piirav mõju; küllap vähendab loominguline ääremaastumine niigi perifeerses kultuurikeskkonnas ka võimalusi tunnustust leida.(2)
Aga mida teha loomeinimesel, kes tänu oma sünnipärale juba niigi asetseb tillukese fragmendina…
Jootraha
PROLOOG. SEAL, KUS JUUAKSE TEED
Istanbuli kesklinnas, Hagia Sophiast kiviga visata, leidus 2009. aasta juulikuus tore väike jäätisepood. Jäätis sobis palavaga imehästi, eriti pisut veniv spetsiaalne Türgi jäätis, mille valmistamiseks kasutatakse metsiku orhidee mugulaid. Poeletil tõmbas tähelepanu puust kirstuke, millele oli kirjutatud Tip Box, Trinkgeld, juomaraha, чайевые, boîte à pourboire, bakšiš, Riksa boxi, uma caixa, FOOI geel ekstra seel, arbatai tib boks. Vaatasin, et eesti sõna on puudu, ja maalisin sinna hoolikalt jootraha. Poodnik küsis, kust me pärit oleme, ja rõõmustas uue keelenäite üle. Mõnd Türgi liiri kirstukesse poetades andsin mõista, et sõna tähendus pole mulle võõras.
Päeva või paari pärast seadsime…
Istanbuli kesklinnas, Hagia Sophiast kiviga visata, leidus 2009. aasta juulikuus tore väike jäätisepood. Jäätis sobis palavaga imehästi, eriti pisut veniv spetsiaalne Türgi jäätis, mille valmistamiseks kasutatakse metsiku orhidee mugulaid. Poeletil tõmbas tähelepanu puust kirstuke, millele oli kirjutatud Tip Box, Trinkgeld, juomaraha, чайевые, boîte à pourboire, bakšiš, Riksa boxi, uma caixa, FOOI geel ekstra seel, arbatai tib boks. Vaatasin, et eesti sõna on puudu, ja maalisin sinna hoolikalt jootraha. Poodnik küsis, kust me pärit oleme, ja rõõmustas uue keelenäite üle. Mõnd Türgi liiri kirstukesse poetades andsin mõista, et sõna tähendus pole mulle võõras.
Päeva või paari pärast seadsime…
Eesti kirjandusteadusest ja selle metoodikast
Metoodilised küsimused on igale teadlasele, seega ka kirjandusteadlasele olulised. Sõltub ju ainesele lähenemise viisist ja mõistetest see, milliste tulemusteni me jõuame. Kui tutvuda Eesti kirjandusteadlaste metoodiliste deklaratsioonidega Eesti teaduselu aluseks olevas andmebaasis ETIS (Eesti Teadusinfosüsteem, etis.ee), tuleb tõdeda, et valdavalt sõnastatakse metoodika humanitaarias võõrsõnaliselt ja siduvalt kogu uurimisrühmale: analüüs võib näiteks olla „diskursipõhine”, kasutusel võib olla „semiootilise kultuurianalüüsi transdistsiplinaarne metodoloogia”, eesmärgiks „integreerida erinevad distsiplinaarsed lähenemised üheks epistemoloogiliseks strateegiaks” jne. Kuivõrd kirjandusteaduslike töörühmade hulk on väike, saaks ETIS-e alusel järeldada, et siinses uuendusmeelses kirjandusteaduses valitsevad teatud meetodid ja et esineb lähenemisviise, mida siinselt teadusmaastikult naljalt leida ei ole, sest neid ei…
Meie aja Ungari-lugusid
Ungari kirjanduse aktiivsem ilmumisaeg koondub aasta lõikes kahe sündmuse ümber. Loomulikult on oluliseks teguriks ka jõulud nagu mujalgi maailmas, kuid üldiselt on aasta olulisemaid uusi raamatuid Ungaris oodata kevadsuvel. Pika traditsiooniga pidulik raamatunädal (Ünnepi Könyvhét) on toimunud juba 84 korda. Ungari kirjastused tulid esimest korda raamatupäevadel tänavale oma väljaandeid müütama 1929. aastal, sellest peale on traditsioon olnud järjepidev. Vaid 1957. aastal jäi raamatunädal ära, sest kirjanike liit saadeti laiali ja selle aja kirjandusinimesi tabasid rängad repressioonid (1956. aasta revolutsiooni järelmõjud). Aastatega on raamatule pühendatud üritus muutunud aina suuremaks ja selle programm kirevamaks. Kesksed sündmused leiavad aset juuni alguses Budapestis Vörösmarty…
Kui Liivimaa ajakirjandust tsenseeriti Riias
Ülemöödunud sajandi 60. aastail tekkis baltisaksa ja vene keskajakirjanduse vahel terav poleemika Läänemere kubermangude saatuse üle. Sellel oli omakorda mitmeid põhjusi (Poola ülestõus, Saksamaa tugevnemine, peaaegu edutu poolsajand siinsete alade venelikustamises riigikeele ja vene kultuuri alusel, süvenev vene natsionalism jm). Keskne küsimus seisnes kubermangude edasistes võimalikes suundumustes. Baltisakslased soovisid siinsete provintside lätlaste ja eestlaste lõimumist saksa meele ja keele alusel, venelased aga eestlaste ja lätlaste koondumist impeeriumi, vene keele ja õigeusu ümber, keskvalitsuse kontrolli suurendamist, siinsete privileegide kaotamist ja baltisakslaste võimaliku separatismi ennetamist või vähemasti selle riski maandamist. Eestlased ja lätlased kujutasid endast keskvõimu arvates mitte rahvust, vaid etnograafilist materjali,…
Lühikroonika
• 5. veebruaril ilmus „Vadja keele sõnaraamat/Vad’d’a tšeelee sõna-tširja”, mis sisaldab vadja-eesti-vene sõnastikku, eesti-vadja ja vene-vadja registrit ning vadjakeelsete kohanimedega vadja asustuse kaarti. Sõnaraamat koostati Eesti Keele Instituudi soome-ugri keelte ja murrete osakonnas toimetaja Silja Grünbergi käe all.
• 7. veebruaril korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit koostöös Emakeele Seltsiga Tartus keeletoimetajate elukutsepäeva. Avasõnavõtt oli Annika Kilgilt, kes kõneles toimetamise juurtest. Esinesid Mihkel Mõisnik (tema sõnavõtt andis kirjastuse vaate),
Helen Kõrgesaar (vabakutselise vaade), Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk (tulevase keeletoimetaja vaade) ja Jaanus Vaiksoo (autori vaade).
• 10. veebruaril korraldas Eesti Teatri Agentuur Draamateatris arutelupäeva teatri ja keele teemal. Kõneldi sellest, mis toimub…
• 7. veebruaril korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit koostöös Emakeele Seltsiga Tartus keeletoimetajate elukutsepäeva. Avasõnavõtt oli Annika Kilgilt, kes kõneles toimetamise juurtest. Esinesid Mihkel Mõisnik (tema sõnavõtt andis kirjastuse vaate),
Helen Kõrgesaar (vabakutselise vaade), Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk (tulevase keeletoimetaja vaade) ja Jaanus Vaiksoo (autori vaade).
• 10. veebruaril korraldas Eesti Teatri Agentuur Draamateatris arutelupäeva teatri ja keele teemal. Kõneldi sellest, mis toimub…
In memoriam. Madis Norvik
Eesti Keele Instituut leinab kauaaegset head kolleegi, teadussekretäri ja direktori abi välissuhete alal Madis Norvikut.
Madis Norvik tuli Keele ja Kirjanduse Instituuti (nüüdne Eesti Keele Instituut) 1958. aastal aspirandina, uurimisteemaks Järvamaa kohanimed. Kohanimesid käsitlevad ka tema teadusartiklid aastatel 1960–1967. Kuigi teame Madis Norvikut ennekõike teadus- ja välissuhetekorraldajana, on tema huvi kohanimede vastu avaldunud ka hiljem, toimetades Valdek Palli monograafiat „Põhja-Tartumaa kohanimed” (I 1969, II 1977). Madis Norvik oli Emakeele Seltsi sariväljaande „Kodumurre” toimetuskolleegiumi liige ja üks keelepäevade mõtte algatajaid. Esimene keelepäev sai teoks tema eestvõttel Viljandis, kus ta oli töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetajana.
Aspirantuuri lõppedes 1961. aastal sai Madis Norvikust instituudi…
Lühidalt
Juhan Kurrik. Ilomaile. Anthology of Estonian folk songs with translations and commentary. Tartu: University of Tartu Press, 2013. 382 lk.
Tartu Ülikooli Kirjastus on andnud välja faksiimiletrüki Juhan Kurriku koostatud ja 1985. aastal Torontos Maarjamaa kirjastuses ilmunud eesti- ja ingliskeelsest eesti rahvalaulude kogumikust. Raamatule on kirjutanud uue järelsõna eesti regilaulust ja selle uurimisest Madis Arukask.
Juhan Kurrik (1939–1986) õppis Saksamaal ja elas hiljem USA-s, algul Californias ja siis New Yorgis. Hariduselt oli ta füüsik ja insener, töötas palju aastaid IBM-is. Kurrik võttis aktiivselt osa USA eestlaste seltsi- ja kultuurielust. Tema meelisharrastuseks oli aga eesti rahvuskultuur ja muinaslugu. Ta tundis suurepäraselt eesti rahvalaule…
Tartu Ülikooli Kirjastus on andnud välja faksiimiletrüki Juhan Kurriku koostatud ja 1985. aastal Torontos Maarjamaa kirjastuses ilmunud eesti- ja ingliskeelsest eesti rahvalaulude kogumikust. Raamatule on kirjutanud uue järelsõna eesti regilaulust ja selle uurimisest Madis Arukask.
Juhan Kurrik (1939–1986) õppis Saksamaal ja elas hiljem USA-s, algul Californias ja siis New Yorgis. Hariduselt oli ta füüsik ja insener, töötas palju aastaid IBM-is. Kurrik võttis aktiivselt osa USA eestlaste seltsi- ja kultuurielust. Tema meelisharrastuseks oli aga eesti rahvuskultuur ja muinaslugu. Ta tundis suurepäraselt eesti rahvalaule…
Konverents uurali ja indoeuroopa keelte kontaktidest
Eesti Keele Instituudi soome-ugri keelte ja murrete osakond korraldab iga aasta sügisel seminari või konverentsi soome-ugri keelte aktuaalsetel teemadel. 2011. aastal toimunud seminar oli pühendatud soome-ugri leksikoloogiale ja leksikograafiale, 2012. aastal räägiti murdesõnaraamatute koostamisest ja soome-ugri keelte alasest arendustööst. Osavõtjate arv on järk-järgult suurenenud ja üritus muutunud rahvusvahelisemaks. 21. novembril 2013 toimus rahvusvaheline konverents uurali ja indoeuroopa keelte kontaktidest ingliskeelse pealkirjaga „Uralic and Indo-European Language Contacts Conference”. Konverentsi töökeeleks oli inglise keel. Konverentsi peaesinejateks olid kutsutud Rooma La Sapienza ülikooli ajaloolise lingvistika ja soome-ugri keelte dotsent Angela Marcantonio, tuntud geolingvist, üks Euroopa keelteatlase (ALE) ja balti keelte murdeatlase koostajaid, Anna…
Tekstipäev 2013
Tekstipäeva nime all on keeleteadlastest tekstiuurijad alates 2001. aastast korraldanud iga aasta lõpus aastakonverentsi, kus tutvustatakse ja arutletakse aasta jooksul tehtud tööd. Kuni 2007. aastani peeti tekstipäevi Tartu Ülikoolis, hiljem kordamööda Tartu ja Tallinna Ülikoolis. Algusest peale on need olnud ühiskonverentsid, kus kahe ülikooli tekstiuurijad kokku saavad ja mõtteid vahetavad.
2013. aasta tekstipäeval, 6. detsembril Tartu Ülikoolis oli kavas üheksa ettekannet kümnelt autorilt: kuus Tartu Ülikooli ja kolm Tallinna Ülikooli teadlastelt. Põhitähelepanu oli seekord kooli emakeeleõpetusel: üheksast ettekandest viis oli õpetajakoolituse spetsialistidelt ja doktorantidelt.
Krista Kerge ja Halliki Põlda (TLÜ) ühisettekandes „Õpilase areng ja kirjutiste keel” vaadeldi õpilaste sõnavara arengut 5.–11. klassini,…
2013. aasta tekstipäeval, 6. detsembril Tartu Ülikoolis oli kavas üheksa ettekannet kümnelt autorilt: kuus Tartu Ülikooli ja kolm Tallinna Ülikooli teadlastelt. Põhitähelepanu oli seekord kooli emakeeleõpetusel: üheksast ettekandest viis oli õpetajakoolituse spetsialistidelt ja doktorantidelt.
Krista Kerge ja Halliki Põlda (TLÜ) ühisettekandes „Õpilase areng ja kirjutiste keel” vaadeldi õpilaste sõnavara arengut 5.–11. klassini,…
Veel mõni mõtteke etümoloogiasõnaraamatust ja etümoloogiatest
Keelehuvilisele on uus „Eesti etümoloogiasõnaraamat” põnev lektüür. Kui roomlased ütlesid habent sua fata libelli – raamatutel on omad saatused –, võiks samahästi öelda ka, et omad saatused on sõnadel – verbaque habent sua fata. Mõned neist on väga vanad, pärit ajast kui meie esivanemad elasid üsna teistsuguses ümbruses ja kultuuris. Sõnad ütlevad palju selle kohta, milline see ümbrus ja kultuur olid. Kui vaatame tüvesid, mida loetakse soome-ugri või ka uurali ühisvaraks, pole kahtlust, et nad on pärit ajast, kui ei haritud veel põldu-aeda ega peetud koduloomi, vaid elati metsas (või metsa veeres) ja metsaandidest. Pole ime, et kõige vanemad, meile…
Hulkkülgne teos
Mäng on teadupärast väga rikka sisuga sõna. „Eesti keele seletav sõnaraamat” (III kd, lk 548–549) annab talle seitse tähendusvälja. Sestap on ka mänguraamatuid ilmunud mitmeid-setmeid. Antud teos on oluline selle poolest, et siin esitatakse – minu teada esmakordselt – rahvapärimusena talletatud ainest.
Raamat koosneb 23 pealkirjastatud alaosast või peatükist, mis hõlmavad 314 teksti. Teos on rikkalikult illustreeritud (86 fotot või joonist, neist mitmed pikema või lühema tekstiga). Tekstid on valitud üheteistkümnest kogust, kuid väga ebaühtlaselt. Hurda kogust on saadud üks tekst, samuti KKI-st, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri rahvaluulekogu on andnud 4 teksti, Eesti Folkloori Arhiiv 5 teksti, Eiseni…
Raamat koosneb 23 pealkirjastatud alaosast või peatükist, mis hõlmavad 314 teksti. Teos on rikkalikult illustreeritud (86 fotot või joonist, neist mitmed pikema või lühema tekstiga). Tekstid on valitud üheteistkümnest kogust, kuid väga ebaühtlaselt. Hurda kogust on saadud üks tekst, samuti KKI-st, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri rahvaluulekogu on andnud 4 teksti, Eesti Folkloori Arhiiv 5 teksti, Eiseni…
Kiriusutelu Linnar Priimäega
29. märtsil sai meie enfant terrible Linnar Priimägi 60-aastaseks. Sel puhul on teda küsitlenud Joel Sang.
Rahvusraamatukogu artiklite andmebaasis on Sinu nime all 716 kirjet. Peale selle oled avaldanud luulekogu, kaks esseekogumikku, propagandasõnastiku, reklaamikunsti käsiraamatu ja monograafia „Klassitsism” (1242 lk). Oled esinenud kultuuriajakirjaniku, kirjandus-, kunsti-, teatri- ja filmikriitikuna, Wagneri asjatundjana, semiootiku, esteetiku ja keeleteadlasena, lavastaja, lavakujundaja ning näitlejana, ETV saatejuhina – loetelu pole kaugeltki täielik. Oled sõna võtnud nii pornograafia kui ka Euroopa Liidu, nii armastuse kui ka semiosfääri asjus. Kas selle kõige jaoks on ka mingi ühisnimetaja?
Hõlpus oleks rehmata: ühisnimetaja olengi mina. Aga tunnen end pigem lugejana paljude erinevate nimetajate…
Rahvusraamatukogu artiklite andmebaasis on Sinu nime all 716 kirjet. Peale selle oled avaldanud luulekogu, kaks esseekogumikku, propagandasõnastiku, reklaamikunsti käsiraamatu ja monograafia „Klassitsism” (1242 lk). Oled esinenud kultuuriajakirjaniku, kirjandus-, kunsti-, teatri- ja filmikriitikuna, Wagneri asjatundjana, semiootiku, esteetiku ja keeleteadlasena, lavastaja, lavakujundaja ning näitlejana, ETV saatejuhina – loetelu pole kaugeltki täielik. Oled sõna võtnud nii pornograafia kui ka Euroopa Liidu, nii armastuse kui ka semiosfääri asjus. Kas selle kõige jaoks on ka mingi ühisnimetaja?
Hõlpus oleks rehmata: ühisnimetaja olengi mina. Aga tunnen end pigem lugejana paljude erinevate nimetajate…