Rubriik
Valdkond
Aasta
Lühikroonika
• 7. märtsil toimus Sänna kultuurimõisas kirjanduslik kokkusaamine „Kaks meest Sännast”, millega tähistati Artur Adsoni ja Juhan Jaigi 115. sünniaastapäeva. Kõnelesid Lauri Sommer („Jaik raudses peeglis ja avaldamata juttudes”), Tiia Allas („Adsonist ku võrokõsõst ja umakülämehest timä vahtsõ luulõkogomiku „Varjuliste puie all” valgusõn”), Kalle Eller („Kas Juhan Jaik võinu mõtelda võro keeli?”) ja Jan Rahman (Jaigi tondilugudest).
• 7.–9. märtsini korraldasid Põhjamaade suveülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool ning Kultuuriteooria tippkeskus Tartus talvesümpoosiumi „Everyday Moods, Affects and Attunements”, kus käsitleti argipäeva tajumise ja kujutamise viise. Kirjandusteaduslike ettekannetega esinesid Bryony Randall (Glasgow ülikool, „What difference does a day make?…
Väsimatud vägilased
Aastatel 1969–1985 vahetasid Uku Masing (1909–1985) ja Vello Salo (1925) läkitusi: 53 kirjutas Salo, 39 Masing. Algul põhjalikke, hiljem lühikesi ja harva (viimasel viiel aastal neli kirjakest, lk 203–207). Vaimukas stiilis – Salo teatab 22. detsembril 1972: „Tahaksin kord ptk. 1–11 illustreeritult välja anda. (Mustvalges muidugi, värvireproduktsioonid maksavad hingehinda – kui mitte mitme hinge oma. Mõned müüvad oma hinge nüüd ju imeodavalt)” (lk 79).
Tõeliselt tahke roog. Maitseprooviks pakun, mida Masing kirjutab 27. mail 1970: „Ei saa minust Psalmide tõlkijat kunagi, sest mu meelest on väga vähe selget. Suur hulk heebrea sõnu pole nõnda tõlgitavad, kuis käsib Köhler või keegi muu,…
Tõeliselt tahke roog. Maitseprooviks pakun, mida Masing kirjutab 27. mail 1970: „Ei saa minust Psalmide tõlkijat kunagi, sest mu meelest on väga vähe selget. Suur hulk heebrea sõnu pole nõnda tõlgitavad, kuis käsib Köhler või keegi muu,…
Väärikas mälestusmärk tartu keelele
Rõõmustav, et XX sajandi algul hääbunud tartu kirjakeele olulisemad mälestised jõuavad XX sajandi lõpul – XXI sajandi algul tasapisi Eesti lugeja ette. Gutslaffi piiblitõlke siin vaadeldavat publikatsiooni võib pidada Marju Lepajõe töö jätkuks: Lepajõe oli see, kes sama autori esimese lõunaeesti grammatika eesti keelde tõlkis.(1) Siinses väljaandes ei ole aga tegemist tõlke, vaid originaalteksti publikatsiooniga (piiblitõlge tänapäeva eesti keelde on ju olemas). Väljaande suureks eeliseks on, et see demonstreerib Gutslaffi seni avaldamata ja viimastel sajanditel eri käsikirjadena säilinud Vana ja Uue Testamendi tõlget, tõsi küll fragmentaarselt, aga siiski ühtede kaante vahel. Täistekstid on tänu Eesti Keele Instituudile internetis kättesaadavad.(2)
Tegemist on…
Tegemist on…
Üks imetleb kuud, teine imeb näppu
Kalju Kruusa viies luulekogu „灵 血 茶 (ing•veri•tee): oma luulet ja tuttavat” sisaldab 71 algupärast luuletust ja 66 tõlget jaapani, korea ja hiina tänapäeva luulest, seejuures pärineb enim luuletõlkeid Tanikawa Shuntarō, Bei Dao, Shu Tingi ja Pak Mogwoli loomingust, leidub aga ka nt Haizi, Yu Jiani, Xu Zhimo luuletuste tõlkeid. Omaluule on dateeritud aastatega 2000–2011.
Ida kultuuri põimimine eesti kultuuriga (nimelt eesti, mitte lääne kultuuriga), samas nende paratamatu ühtimatus, ilmneb juba kakskeelses pealkirjas. Eestikeelne ingveritee on kirjutatud lahku kolmeks poeetiliselt ülimalt laetud lekseemiks – (h)ing, veri ja tee, mis koonduvad kolmekesi teejoogiks, üheks luulekogu läbivaks kujundiks. Sinograafid 灵 血 茶 kitsendavad…
Ida kultuuri põimimine eesti kultuuriga (nimelt eesti, mitte lääne kultuuriga), samas nende paratamatu ühtimatus, ilmneb juba kakskeelses pealkirjas. Eestikeelne ingveritee on kirjutatud lahku kolmeks poeetiliselt ülimalt laetud lekseemiks – (h)ing, veri ja tee, mis koonduvad kolmekesi teejoogiks, üheks luulekogu läbivaks kujundiks. Sinograafid 灵 血 茶 kitsendavad…
Pooltoore tellisega konnatiiki pildumas ehk jutustus veest ja ilmast
Möödunud, 2013. aastal lõi eesti kirjanduses vast suurimaid laineid Valdur Mikita „Lingvistiline mets”. See raamat, kuigi õigupoolest juba päris mitmes samas vaimus teos Mikita sulest, pakkis lahti eestlase olemuse, mis polevatki tuim ja hall, küüned-enda-poole-krabav rehepaplus, vaid mitmiktajude kirevas omailmas möllav eriomane vaimne kõrgelennulisus. Hasso Krulli sõnutsi murdis „Lingvistiline mets” välja tänapäevast eesti kultuuri iseloomustavast inertsusest ja nihilismist.(1) Äärmustesse välja murdmist näib siinmail tõesti vankumatu paratamatusena pärssivat kas siis sisemine võimetus või mingite väliste tegurite piirav mõju; küllap vähendab loominguline ääremaastumine niigi perifeerses kultuurikeskkonnas ka võimalusi tunnustust leida.(2)
Aga mida teha loomeinimesel, kes tänu oma sünnipärale juba niigi asetseb tillukese fragmendina…
Jootraha
PROLOOG. SEAL, KUS JUUAKSE TEED
Istanbuli kesklinnas, Hagia Sophiast kiviga visata, leidus 2009. aasta juulikuus tore väike jäätisepood. Jäätis sobis palavaga imehästi, eriti pisut veniv spetsiaalne Türgi jäätis, mille valmistamiseks kasutatakse metsiku orhidee mugulaid. Poeletil tõmbas tähelepanu puust kirstuke, millele oli kirjutatud Tip Box, Trinkgeld, juomaraha, чайевые, boîte à pourboire, bakšiš, Riksa boxi, uma caixa, FOOI geel ekstra seel, arbatai tib boks. Vaatasin, et eesti sõna on puudu, ja maalisin sinna hoolikalt jootraha. Poodnik küsis, kust me pärit oleme, ja rõõmustas uue keelenäite üle. Mõnd Türgi liiri kirstukesse poetades andsin mõista, et sõna tähendus pole mulle võõras.
Päeva või paari pärast seadsime…
Istanbuli kesklinnas, Hagia Sophiast kiviga visata, leidus 2009. aasta juulikuus tore väike jäätisepood. Jäätis sobis palavaga imehästi, eriti pisut veniv spetsiaalne Türgi jäätis, mille valmistamiseks kasutatakse metsiku orhidee mugulaid. Poeletil tõmbas tähelepanu puust kirstuke, millele oli kirjutatud Tip Box, Trinkgeld, juomaraha, чайевые, boîte à pourboire, bakšiš, Riksa boxi, uma caixa, FOOI geel ekstra seel, arbatai tib boks. Vaatasin, et eesti sõna on puudu, ja maalisin sinna hoolikalt jootraha. Poodnik küsis, kust me pärit oleme, ja rõõmustas uue keelenäite üle. Mõnd Türgi liiri kirstukesse poetades andsin mõista, et sõna tähendus pole mulle võõras.
Päeva või paari pärast seadsime…
Eesti kirjandusteadusest ja selle metoodikast
Metoodilised küsimused on igale teadlasele, seega ka kirjandusteadlasele olulised. Sõltub ju ainesele lähenemise viisist ja mõistetest see, milliste tulemusteni me jõuame. Kui tutvuda Eesti kirjandusteadlaste metoodiliste deklaratsioonidega Eesti teaduselu aluseks olevas andmebaasis ETIS (Eesti Teadusinfosüsteem, etis.ee), tuleb tõdeda, et valdavalt sõnastatakse metoodika humanitaarias võõrsõnaliselt ja siduvalt kogu uurimisrühmale: analüüs võib näiteks olla „diskursipõhine”, kasutusel võib olla „semiootilise kultuurianalüüsi transdistsiplinaarne metodoloogia”, eesmärgiks „integreerida erinevad distsiplinaarsed lähenemised üheks epistemoloogiliseks strateegiaks” jne. Kuivõrd kirjandusteaduslike töörühmade hulk on väike, saaks ETIS-e alusel järeldada, et siinses uuendusmeelses kirjandusteaduses valitsevad teatud meetodid ja et esineb lähenemisviise, mida siinselt teadusmaastikult naljalt leida ei ole, sest neid ei…
Meie aja Ungari-lugusid
Ungari kirjanduse aktiivsem ilmumisaeg koondub aasta lõikes kahe sündmuse ümber. Loomulikult on oluliseks teguriks ka jõulud nagu mujalgi maailmas, kuid üldiselt on aasta olulisemaid uusi raamatuid Ungaris oodata kevadsuvel. Pika traditsiooniga pidulik raamatunädal (Ünnepi Könyvhét) on toimunud juba 84 korda. Ungari kirjastused tulid esimest korda raamatupäevadel tänavale oma väljaandeid müütama 1929. aastal, sellest peale on traditsioon olnud järjepidev. Vaid 1957. aastal jäi raamatunädal ära, sest kirjanike liit saadeti laiali ja selle aja kirjandusinimesi tabasid rängad repressioonid (1956. aasta revolutsiooni järelmõjud). Aastatega on raamatule pühendatud üritus muutunud aina suuremaks ja selle programm kirevamaks. Kesksed sündmused leiavad aset juuni alguses Budapestis Vörösmarty…
Kui Liivimaa ajakirjandust tsenseeriti Riias
Ülemöödunud sajandi 60. aastail tekkis baltisaksa ja vene keskajakirjanduse vahel terav poleemika Läänemere kubermangude saatuse üle. Sellel oli omakorda mitmeid põhjusi (Poola ülestõus, Saksamaa tugevnemine, peaaegu edutu poolsajand siinsete alade venelikustamises riigikeele ja vene kultuuri alusel, süvenev vene natsionalism jm). Keskne küsimus seisnes kubermangude edasistes võimalikes suundumustes. Baltisakslased soovisid siinsete provintside lätlaste ja eestlaste lõimumist saksa meele ja keele alusel, venelased aga eestlaste ja lätlaste koondumist impeeriumi, vene keele ja õigeusu ümber, keskvalitsuse kontrolli suurendamist, siinsete privileegide kaotamist ja baltisakslaste võimaliku separatismi ennetamist või vähemasti selle riski maandamist. Eestlased ja lätlased kujutasid endast keskvõimu arvates mitte rahvust, vaid etnograafilist materjali,…
Lühikroonika
• 5. veebruaril ilmus „Vadja keele sõnaraamat/Vad’d’a tšeelee sõna-tširja”, mis sisaldab vadja-eesti-vene sõnastikku, eesti-vadja ja vene-vadja registrit ning vadjakeelsete kohanimedega vadja asustuse kaarti. Sõnaraamat koostati Eesti Keele Instituudi soome-ugri keelte ja murrete osakonnas toimetaja Silja Grünbergi käe all.
• 7. veebruaril korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit koostöös Emakeele Seltsiga Tartus keeletoimetajate elukutsepäeva. Avasõnavõtt oli Annika Kilgilt, kes kõneles toimetamise juurtest. Esinesid Mihkel Mõisnik (tema sõnavõtt andis kirjastuse vaate),
Helen Kõrgesaar (vabakutselise vaade), Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk (tulevase keeletoimetaja vaade) ja Jaanus Vaiksoo (autori vaade).
• 10. veebruaril korraldas Eesti Teatri Agentuur Draamateatris arutelupäeva teatri ja keele teemal. Kõneldi sellest, mis toimub…
• 7. veebruaril korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit koostöös Emakeele Seltsiga Tartus keeletoimetajate elukutsepäeva. Avasõnavõtt oli Annika Kilgilt, kes kõneles toimetamise juurtest. Esinesid Mihkel Mõisnik (tema sõnavõtt andis kirjastuse vaate),
Helen Kõrgesaar (vabakutselise vaade), Mari-Liis Müürsepp ja Maarja Valk (tulevase keeletoimetaja vaade) ja Jaanus Vaiksoo (autori vaade).
• 10. veebruaril korraldas Eesti Teatri Agentuur Draamateatris arutelupäeva teatri ja keele teemal. Kõneldi sellest, mis toimub…
In memoriam. Madis Norvik
Eesti Keele Instituut leinab kauaaegset head kolleegi, teadussekretäri ja direktori abi välissuhete alal Madis Norvikut.
Madis Norvik tuli Keele ja Kirjanduse Instituuti (nüüdne Eesti Keele Instituut) 1958. aastal aspirandina, uurimisteemaks Järvamaa kohanimed. Kohanimesid käsitlevad ka tema teadusartiklid aastatel 1960–1967. Kuigi teame Madis Norvikut ennekõike teadus- ja välissuhetekorraldajana, on tema huvi kohanimede vastu avaldunud ka hiljem, toimetades Valdek Palli monograafiat „Põhja-Tartumaa kohanimed” (I 1969, II 1977). Madis Norvik oli Emakeele Seltsi sariväljaande „Kodumurre” toimetuskolleegiumi liige ja üks keelepäevade mõtte algatajaid. Esimene keelepäev sai teoks tema eestvõttel Viljandis, kus ta oli töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetajana.
Aspirantuuri lõppedes 1961. aastal sai Madis Norvikust instituudi…
Lühidalt
Juhan Kurrik. Ilomaile. Anthology of Estonian folk songs with translations and commentary. Tartu: University of Tartu Press, 2013. 382 lk.
Tartu Ülikooli Kirjastus on andnud välja faksiimiletrüki Juhan Kurriku koostatud ja 1985. aastal Torontos Maarjamaa kirjastuses ilmunud eesti- ja ingliskeelsest eesti rahvalaulude kogumikust. Raamatule on kirjutanud uue järelsõna eesti regilaulust ja selle uurimisest Madis Arukask.
Juhan Kurrik (1939–1986) õppis Saksamaal ja elas hiljem USA-s, algul Californias ja siis New Yorgis. Hariduselt oli ta füüsik ja insener, töötas palju aastaid IBM-is. Kurrik võttis aktiivselt osa USA eestlaste seltsi- ja kultuurielust. Tema meelisharrastuseks oli aga eesti rahvuskultuur ja muinaslugu. Ta tundis suurepäraselt eesti rahvalaule…
Tartu Ülikooli Kirjastus on andnud välja faksiimiletrüki Juhan Kurriku koostatud ja 1985. aastal Torontos Maarjamaa kirjastuses ilmunud eesti- ja ingliskeelsest eesti rahvalaulude kogumikust. Raamatule on kirjutanud uue järelsõna eesti regilaulust ja selle uurimisest Madis Arukask.
Juhan Kurrik (1939–1986) õppis Saksamaal ja elas hiljem USA-s, algul Californias ja siis New Yorgis. Hariduselt oli ta füüsik ja insener, töötas palju aastaid IBM-is. Kurrik võttis aktiivselt osa USA eestlaste seltsi- ja kultuurielust. Tema meelisharrastuseks oli aga eesti rahvuskultuur ja muinaslugu. Ta tundis suurepäraselt eesti rahvalaule…
Konverents uurali ja indoeuroopa keelte kontaktidest
Eesti Keele Instituudi soome-ugri keelte ja murrete osakond korraldab iga aasta sügisel seminari või konverentsi soome-ugri keelte aktuaalsetel teemadel. 2011. aastal toimunud seminar oli pühendatud soome-ugri leksikoloogiale ja leksikograafiale, 2012. aastal räägiti murdesõnaraamatute koostamisest ja soome-ugri keelte alasest arendustööst. Osavõtjate arv on järk-järgult suurenenud ja üritus muutunud rahvusvahelisemaks. 21. novembril 2013 toimus rahvusvaheline konverents uurali ja indoeuroopa keelte kontaktidest ingliskeelse pealkirjaga „Uralic and Indo-European Language Contacts Conference”. Konverentsi töökeeleks oli inglise keel. Konverentsi peaesinejateks olid kutsutud Rooma La Sapienza ülikooli ajaloolise lingvistika ja soome-ugri keelte dotsent Angela Marcantonio, tuntud geolingvist, üks Euroopa keelteatlase (ALE) ja balti keelte murdeatlase koostajaid, Anna…
Tekstipäev 2013
Tekstipäeva nime all on keeleteadlastest tekstiuurijad alates 2001. aastast korraldanud iga aasta lõpus aastakonverentsi, kus tutvustatakse ja arutletakse aasta jooksul tehtud tööd. Kuni 2007. aastani peeti tekstipäevi Tartu Ülikoolis, hiljem kordamööda Tartu ja Tallinna Ülikoolis. Algusest peale on need olnud ühiskonverentsid, kus kahe ülikooli tekstiuurijad kokku saavad ja mõtteid vahetavad.
2013. aasta tekstipäeval, 6. detsembril Tartu Ülikoolis oli kavas üheksa ettekannet kümnelt autorilt: kuus Tartu Ülikooli ja kolm Tallinna Ülikooli teadlastelt. Põhitähelepanu oli seekord kooli emakeeleõpetusel: üheksast ettekandest viis oli õpetajakoolituse spetsialistidelt ja doktorantidelt.
Krista Kerge ja Halliki Põlda (TLÜ) ühisettekandes „Õpilase areng ja kirjutiste keel” vaadeldi õpilaste sõnavara arengut 5.–11. klassini,…
2013. aasta tekstipäeval, 6. detsembril Tartu Ülikoolis oli kavas üheksa ettekannet kümnelt autorilt: kuus Tartu Ülikooli ja kolm Tallinna Ülikooli teadlastelt. Põhitähelepanu oli seekord kooli emakeeleõpetusel: üheksast ettekandest viis oli õpetajakoolituse spetsialistidelt ja doktorantidelt.
Krista Kerge ja Halliki Põlda (TLÜ) ühisettekandes „Õpilase areng ja kirjutiste keel” vaadeldi õpilaste sõnavara arengut 5.–11. klassini,…
Veel mõni mõtteke etümoloogiasõnaraamatust ja etümoloogiatest
Keelehuvilisele on uus „Eesti etümoloogiasõnaraamat” põnev lektüür. Kui roomlased ütlesid habent sua fata libelli – raamatutel on omad saatused –, võiks samahästi öelda ka, et omad saatused on sõnadel – verbaque habent sua fata. Mõned neist on väga vanad, pärit ajast kui meie esivanemad elasid üsna teistsuguses ümbruses ja kultuuris. Sõnad ütlevad palju selle kohta, milline see ümbrus ja kultuur olid. Kui vaatame tüvesid, mida loetakse soome-ugri või ka uurali ühisvaraks, pole kahtlust, et nad on pärit ajast, kui ei haritud veel põldu-aeda ega peetud koduloomi, vaid elati metsas (või metsa veeres) ja metsaandidest. Pole ime, et kõige vanemad, meile…
Hulkkülgne teos
Mäng on teadupärast väga rikka sisuga sõna. „Eesti keele seletav sõnaraamat” (III kd, lk 548–549) annab talle seitse tähendusvälja. Sestap on ka mänguraamatuid ilmunud mitmeid-setmeid. Antud teos on oluline selle poolest, et siin esitatakse – minu teada esmakordselt – rahvapärimusena talletatud ainest.
Raamat koosneb 23 pealkirjastatud alaosast või peatükist, mis hõlmavad 314 teksti. Teos on rikkalikult illustreeritud (86 fotot või joonist, neist mitmed pikema või lühema tekstiga). Tekstid on valitud üheteistkümnest kogust, kuid väga ebaühtlaselt. Hurda kogust on saadud üks tekst, samuti KKI-st, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri rahvaluulekogu on andnud 4 teksti, Eesti Folkloori Arhiiv 5 teksti, Eiseni…
Raamat koosneb 23 pealkirjastatud alaosast või peatükist, mis hõlmavad 314 teksti. Teos on rikkalikult illustreeritud (86 fotot või joonist, neist mitmed pikema või lühema tekstiga). Tekstid on valitud üheteistkümnest kogust, kuid väga ebaühtlaselt. Hurda kogust on saadud üks tekst, samuti KKI-st, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri rahvaluulekogu on andnud 4 teksti, Eesti Folkloori Arhiiv 5 teksti, Eiseni…
Kiriusutelu Linnar Priimäega
29. märtsil sai meie enfant terrible Linnar Priimägi 60-aastaseks. Sel puhul on teda küsitlenud Joel Sang.
Rahvusraamatukogu artiklite andmebaasis on Sinu nime all 716 kirjet. Peale selle oled avaldanud luulekogu, kaks esseekogumikku, propagandasõnastiku, reklaamikunsti käsiraamatu ja monograafia „Klassitsism” (1242 lk). Oled esinenud kultuuriajakirjaniku, kirjandus-, kunsti-, teatri- ja filmikriitikuna, Wagneri asjatundjana, semiootiku, esteetiku ja keeleteadlasena, lavastaja, lavakujundaja ning näitlejana, ETV saatejuhina – loetelu pole kaugeltki täielik. Oled sõna võtnud nii pornograafia kui ka Euroopa Liidu, nii armastuse kui ka semiosfääri asjus. Kas selle kõige jaoks on ka mingi ühisnimetaja?
Hõlpus oleks rehmata: ühisnimetaja olengi mina. Aga tunnen end pigem lugejana paljude erinevate nimetajate…
Rahvusraamatukogu artiklite andmebaasis on Sinu nime all 716 kirjet. Peale selle oled avaldanud luulekogu, kaks esseekogumikku, propagandasõnastiku, reklaamikunsti käsiraamatu ja monograafia „Klassitsism” (1242 lk). Oled esinenud kultuuriajakirjaniku, kirjandus-, kunsti-, teatri- ja filmikriitikuna, Wagneri asjatundjana, semiootiku, esteetiku ja keeleteadlasena, lavastaja, lavakujundaja ning näitlejana, ETV saatejuhina – loetelu pole kaugeltki täielik. Oled sõna võtnud nii pornograafia kui ka Euroopa Liidu, nii armastuse kui ka semiosfääri asjus. Kas selle kõige jaoks on ka mingi ühisnimetaja?
Hõlpus oleks rehmata: ühisnimetaja olengi mina. Aga tunnen end pigem lugejana paljude erinevate nimetajate…
Sissejuhatus rohelisse uttu
Artiklikogu eessõnas kaardistab Sven Vabar uuritavat eksootilist valdkonda, mis seostub mõistega fantastika. Hakkasin koostaja kirjutist lugema teadmisega, et ei tea sellest eriti midagi peale mõne nähtud filmi või tähelepaneku, et Eestis tegutsevad subkultuursed fännid, kes kajastavad vägagi professionaalselt kõike teemaga seonduvat, annavad välja auhindu parimatele autoritele, haldavad veebilehekülgi, korraldavad suvepäevi jne. Ometi, lugedes Vabari head ülevaadet, tabas mind kohe üllatav äratundmine, robinal hakkas siiski tulema selle teemaga seotud, kuid ka palju laiemalt tuntud Eesti kultuurimõjutajate nimesid: Uku Masing, Tõnis Vint, Kiwa, Karl Ristikivi, Artur Alliksaar, Andres Ehin jne, jne. Rõõmuga võib tõdeda, et eessõna täidab oma ülesannet igati ja tekitab…
Kes on klassik?
Umbes kümme aastat tagasi, kui ilmus Hasso Krulli eepos „Meeter ja Demeeter”, kirjutas Jaan Kaplinski (2004: 123), et teos kuulub „kategooriasse, mida tavaliselt nimetatakse kirjandusklassikaks”. Kuigi antud hinnang ei olnud sugugi esimene või viimane kiitus Krulli teostele, võib seda seika tagantjärele küllaltki tähenduslikuks pidada. Krulli loominguline küpsus oli lõplikult saavutatud ja teekond marginaalsusest keskmesse sai mõnes mõttes läbi. Ometi ei ole siinkohal oluline mitte niivõrd teatepulga üleandmise akt (ühelt klassikult teisele), vaid see, et tegemist oli just eesti kirjanduse seisukohast märkimisväärse pöördepunktiga.
I
Kui Krull 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses eesti kirjandusmaastikule sisenes, tunnustati teda eelkõige kui lääne (põhiliselt prantsuse)…
I
Kui Krull 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses eesti kirjandusmaastikule sisenes, tunnustati teda eelkõige kui lääne (põhiliselt prantsuse)…
Tartu baltisaksa tudengimälestustes
Der dörptsche Student gibt mit Bescheidenheit zu,
daß erst der Gott kommt, dann der Kaiser von
Russland und erst dann der dörptsche Student.
Dr. Bertram.(1)
1.
Mõnevõrra liialdatult võiks väita, et pea kõik baltisakslased on kirjutanud mälestusi ehk memuaare. Vähemalt kipub esmapilgul selline mulje jääma trükki jõudnud mälestuste hulka vaadates. Eesti keelde on neist kas osaliselt või tervikuna tõlgitud üsna väike osa. Samas võib väita, et asjad on paremad kui Lätis, sest meil on viimase veerandsaja aasta jooksul baltisaksa memuaristikat tõlgitud üle 70 nimetuse − lõunanaabrite napilt kümmekonna teksti vastu. Suure osa sellest 70 nimetusest moodustavad küll osalised tõlked.(2)
Baltisakslased on mälestusi kirjutanud nii XIX sajandil…
daß erst der Gott kommt, dann der Kaiser von
Russland und erst dann der dörptsche Student.
Dr. Bertram.(1)
1.
Mõnevõrra liialdatult võiks väita, et pea kõik baltisakslased on kirjutanud mälestusi ehk memuaare. Vähemalt kipub esmapilgul selline mulje jääma trükki jõudnud mälestuste hulka vaadates. Eesti keelde on neist kas osaliselt või tervikuna tõlgitud üsna väike osa. Samas võib väita, et asjad on paremad kui Lätis, sest meil on viimase veerandsaja aasta jooksul baltisaksa memuaristikat tõlgitud üle 70 nimetuse − lõunanaabrite napilt kümmekonna teksti vastu. Suure osa sellest 70 nimetusest moodustavad küll osalised tõlked.(2)
Baltisakslased on mälestusi kirjutanud nii XIX sajandil…
Lühikroonika
• 16. detsembril 2013 kaitses Kristel Uiboaed Tartu Ülikoolis doktoritöö „Verbiühendid eesti murretes”. Juhendajad olid Liina Lindström ja Kadri Muischnek (TÜ), oponent Maria Vilkuna (Soome Kodumaa Keelte Keskus).
• 20. detsembril kaitses Helen Plado Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kausaalsuhete adverbiaallaused eesti keeles”. Juhendaja oli emeriitprofessor Mati Erelt, oponent professor Marja-Liisa Helasvuo (Turu Ülikool).
• 15. jaanuaril 2014 tähistati Tallinna Ülikoolis kõnekoosolekuga Viivi Maanso 85. sünnipäeva. Ettekandega esinesid Marga Lvova („Keelest endast, õpilastest, õpikutest ja muustki”), Paula Sajavaara („Viivin kanssa yhtä matkaa: pitkäaikaisesta ystävyydestä ja terminologiatyöstä”), Krista Kerge („Eesti keel. Kestev olevik ja perspektiivid”) ja Viivi Maanso („Aastate eest”).
• 18. jaanuaril kaitses udmurt Konsta Zamjatin…
In memoriam. Maie Kaldale mõeldes
Ta vaikib, su Õpetaja. / Üks kiirgus on lakanud. (Doris Kareva)
Mullu hingedeajal lahkunud Maie Kalda oli kindlasti üks mu olulisemaid õpetajaid ning tean, et samamoodi – tänumeeles – mõtlevad temale paljud.
Esimest korda kohtusin Maiega, kes oli toonase Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusajaloo sektori juhataja, instituudi teadusdirektori Eeva Ahvena vahendusel sügisel 1984. Toivo Tasa oli läinud tööle ajakirja Keel ja Kirjandus toimetusse, sektor vajas uut laboranti. Aastatetagune kalendermärkmik registreerib, et olen Maiele helistanud oktoobri esimesel nädalal ning meie silmast silma kohtumine leidis aset kolmapäeval, 17. oktoobril Roosikrantsi (siis veel Lauristini) tänava instituudimaja kuuendal korrusel, toas 602. Ma ei mäleta üksikasju, ent…
Mullu hingedeajal lahkunud Maie Kalda oli kindlasti üks mu olulisemaid õpetajaid ning tean, et samamoodi – tänumeeles – mõtlevad temale paljud.
Esimest korda kohtusin Maiega, kes oli toonase Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusajaloo sektori juhataja, instituudi teadusdirektori Eeva Ahvena vahendusel sügisel 1984. Toivo Tasa oli läinud tööle ajakirja Keel ja Kirjandus toimetusse, sektor vajas uut laboranti. Aastatetagune kalendermärkmik registreerib, et olen Maiele helistanud oktoobri esimesel nädalal ning meie silmast silma kohtumine leidis aset kolmapäeval, 17. oktoobril Roosikrantsi (siis veel Lauristini) tänava instituudimaja kuuendal korrusel, toas 602. Ma ei mäleta üksikasju, ent…
Emakeele Seltsis
8. oktoobril 2013 korraldasid Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts Tallinnas kõnekoosoleku „Alusepanijad”. Ettekandeid oli kaks: Külli Habichti ja Külli Prillopi „Heinrich Stahli teoste sõnastik” ning Marju Lepajõe „Gutslaffi kasust”. Järgnes Gutslaffi piiblitõlke esitlus, kohal olid kõik tõlke üllitamisele kaasa aidanud: Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross ja Kai Tafenau.
Külli Habicht andis koos Külli Prillopiga ettevalmistatud ühisettekandes ülevaate TÜ vana kirjakeele töörühmas koostatavast Heinrich Stahli teoste „Hand- vnd Hauszbuches. . . .” (1632–1638) ja „Leyen Spiegel” (1641–1649) sõnastikust. Sõnastiku sünni taga on arvukas töörühm, olgu nimetatud koostajad Aune Esinurm, Pille Penjam, Külli Prillop, Külli Habicht ning sõnastiku toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Alates tekstide sisestamisest kuni…
Külli Habicht andis koos Külli Prillopiga ettevalmistatud ühisettekandes ülevaate TÜ vana kirjakeele töörühmas koostatavast Heinrich Stahli teoste „Hand- vnd Hauszbuches. . . .” (1632–1638) ja „Leyen Spiegel” (1641–1649) sõnastikust. Sõnastiku sünni taga on arvukas töörühm, olgu nimetatud koostajad Aune Esinurm, Pille Penjam, Külli Prillop, Külli Habicht ning sõnastiku toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Alates tekstide sisestamisest kuni…
Läänemeresoome keeled kaartidel
Võru Instituut korraldas 24.–26. oktoobrini 2013 Nakatu turismitalus traditsioonilise rahvusvahelise sügiskonverentsi, mis seekord kandis pealkirja „Läänemeresoome keeled kaartidel”. Konverentsi avas Võru Instituudi direktor Rainer Kuuda.
Evar Saar (Võru Instituut) oli oma ettekande „50 läbipaistmatut jõe- ja järvenime Eesti kaardil” jaoks läbi vaadanud 100 kõige pikema jõe ja u 100 kõige suurema pindalaga järve nime Eestis. Selgus, et Eesti suurematel veekogudel leidub üllatavalt palju sekundaarnimesid: need on asustatud koha (küla, mõisa) järgi nime saanud veekogud. Läbipaistmatud nimed on need, mille puhul pole esmapilgul aru saada, kust nimi tulla võib. Saar tegi katse nende hüdronüümide päritolu selgitada, nt Onga jõgi – honka ’mänd’,…
Evar Saar (Võru Instituut) oli oma ettekande „50 läbipaistmatut jõe- ja järvenime Eesti kaardil” jaoks läbi vaadanud 100 kõige pikema jõe ja u 100 kõige suurema pindalaga järve nime Eestis. Selgus, et Eesti suurematel veekogudel leidub üllatavalt palju sekundaarnimesid: need on asustatud koha (küla, mõisa) järgi nime saanud veekogud. Läbipaistmatud nimed on need, mille puhul pole esmapilgul aru saada, kust nimi tulla võib. Saar tegi katse nende hüdronüümide päritolu selgitada, nt Onga jõgi – honka ’mänd’,…
Hulganisti eriilmelisi vaateid lõunaeesti kirjandusele
15.–16. novembril 2013 peeti Tartu Ülikoolis lõunaeesti kirjanduse teemaline konverents „Kohalik kirjandus: lõunaeesti vaateid / Kotusõkirändüs: lõunõeesti kaehuisi”. Kahte päeva jagus erinevaid nägemusi alates võru vaimu järele küsimisest kuni „Kalevipoja” ühe seni laiemalt tundmatu kaasautori tutvustamiseni.
Ettekandes „Kotussõvaimu õnnistus ja taak” otsis Margit Tintso vastust küsimusele, mis on võru vaim ja kuidas see kirjandusteostes avaldub. Üks võimalik seletusviis on näha vaimu omamoodi pingena, mis ühtpidi avaldub inimest kodupaigaga siduvates juurtes, nende väärtustamises, aga teistpidi äratahtena kohast, kust pärit ollakse. Säärane pinge nähtub rändamistes, mida lõunaeesti kirjanduses üksjagu leidub. Võrukeelset kirjandust ilmestab tihtilugu püha kojumineku narratiiv; samas kaasneb juurte juures olemisega tihtilugu…
Ettekandes „Kotussõvaimu õnnistus ja taak” otsis Margit Tintso vastust küsimusele, mis on võru vaim ja kuidas see kirjandusteostes avaldub. Üks võimalik seletusviis on näha vaimu omamoodi pingena, mis ühtpidi avaldub inimest kodupaigaga siduvates juurtes, nende väärtustamises, aga teistpidi äratahtena kohast, kust pärit ollakse. Säärane pinge nähtub rändamistes, mida lõunaeesti kirjanduses üksjagu leidub. Võrukeelset kirjandust ilmestab tihtilugu püha kojumineku narratiiv; samas kaasneb juurte juures olemisega tihtilugu…
Emakeel ja teised keeled VIII
28.–29. novembril 2013 toimus Tartu Ülikoolis kaheksas konverents „Emakeel ja teised keeled”. Seekord oli konverentsi teemaks võõrkeeleõpe, mis tõi kokku paljude võõrkeelte õppimise ja õpetamise uurijaid ning praktikuid Eestist ja mujalt. Töökeelteks olid eesti ja inglise keel, kahe päeva jooksul peeti kokku 36 ettekannet seekord kahes paralleelsektsioonis. Võõrkeeleõppe toomine konverentsi fookusesse oli õnnestunud valik – osalejate vahel tekkinud sünergia ning esinejate ja kuulajate diskussioonid näitasid, et sellise suunitlusega konverents oli vajalik ja oodatud.
Konverentsi üks plenaristidest Henriëtte Hendriks (Cambridge’i ülikool) kõneles sellest, kuidas kolmanda keele omandamist mõjutavad teise keele õppimisest erinevad faktorid, mis siiski ei pruugi anda erinevaid õppimistulemusi. Ta juhtis…
Konverentsi üks plenaristidest Henriëtte Hendriks (Cambridge’i ülikool) kõneles sellest, kuidas kolmanda keele omandamist mõjutavad teise keele õppimisest erinevad faktorid, mis siiski ei pruugi anda erinevaid õppimistulemusi. Ta juhtis…
Tammsaare loomingust kaugelt ja lähedalt
29. novembril 2013 toimus Kirjanike Maja saalis A. H. Tammsaare muuseumi 9. sügiskonverents, ühendavaks teemaks „Tegelase jälil. Kirjanduslike karakterite võrdlevaid vaatlusi”. Konverents oli rahvusvaheline, lisaks eesti teadlastele esinesid Tours’i ülikooli professor Philippe Chardin ja Ida-Pariisi ülikooli õppejõud Anne-Marie Le Baillif Prantsusmaalt ning „Tõe ja õiguse” soome keelde tõlkija Juhani Salokannel Soomest (tõlge ilmus 2002–2013). 2009–2010 ilmus „Tõde ja õigus” prantsuse keeles, sestap ehk ka prantslaste suurenenud huvi Tammsaare suurteose vastu.
Philippe Chardin käsitles ettekandes „Kaunis eesti „õnnetu teadvuse” romaan – Tammsaare „Tõde ja õigus”” teost Euroopa romaani taustal. Ta leidis, et „Tõde ja õigus” on ühelt poolt rahvuslik suurteos, teisalt aga…
Philippe Chardin käsitles ettekandes „Kaunis eesti „õnnetu teadvuse” romaan – Tammsaare „Tõde ja õigus”” teost Euroopa romaani taustal. Ta leidis, et „Tõde ja õigus” on ühelt poolt rahvuslik suurteos, teisalt aga…
Puudulik naine puudulikus ühiskonnas
Elo Viiding astub oma raamatus „Teised” justkui-autorina lugeja ette juba enne, kui esimene lugu algab, pöördudes meie poole kaks korda hoiatusega mitte ajada segi tegelasi ja pärisinimesi, või, veelgi enam, tegelasi ja autorit. Niisugused avaldused on kirjanduses tavalised ja neil ei ole enamasti väga suurt jõudu. Aga siin, kus seda tehakse kaks korda (tiitellehe pöördel: „Mitte ükski selles raamatus kujutatud karakteritest ei ole kunagi eksisteerinud mujal kui autori peas” ja järgmisel lehel: „Palve. Autor on südamest tänulik lugejaile, kes püüavad selle raamatu tegelasi mõista neid mõjutavast hetkeolukorrast ja fiktsionaalsest kontekstist lähtuvalt, nende hoiakuid ja reaktsioone üks-üheselt autorile omistamata”), tõmbab see…